Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Euroopa riigid (0)

1 Hindamata
Punktid

EUROOPA 
RIIGID
Helina  Saar
10B
EUROOPA LIIT
 Euroopa Liidu 
liikmesriigid on Austria, 
Belgia, Bulgaaria, Eesti, 
Hispaania , Holland, 
Horvaatia , Itaalia, 
Iirimaa , Kreeka, Küpros, 
Leedu, Luksemburg, Läti, 
Malta, Poola,  Portugal
Prantsusmaa, Rootsi, 
Rumeenia, Saksamaa, 
Slovakkia, Sloveenia, 
Soome,  Suurbritannia
Taani, Tšehhi, Ungari.
MAJANDUS­ JA RAHALIIT
 Euro on Euroopa Liidu ühisraha.
 Kolm riiki (Taani, Rootsi ja Ühendkuningriik) ei 
kuulunud kõnealusesse rahaliitu.
 Uued liikmesriigid valmistuvad europiirkonnaga 
liitumiseks, mis toimub niipea, kui nad on 
täitnud vajalikud tingimused.
EUROOPA RIIGID
EESTI
   ELiga  ühinemise aasta: 2004
 Pealinn: Tallinn
 Üldpindala: 45 000 km²
 Rahvaarv: 1,3 miljonit
 Rahaühik:  Euroala  liige alates 2011 (€)
 See on põhiliselt tasandikuline, paljude järvede ja 
saartega riik Läänemere idakaldal.
 Pindlast suure osa moodustavad põllumaad ja mets.
 Põhilised majandusharud on  masinaehitus , toiduainete 
tootmine ning metalli­, keemia­ ja puidutööstus.
LÄTI
 ELiga ühinemise aasta: 2004
 Pealinn: Riia
 Üldpindala: 65 000 km²
 Rahvaarv: 2,3 miljonit
 Rahaühik: Euroala liige alates 2014 (€)
 Läti asub Läänemere  kaldal .
 Pinnamoodi iseloomustavad madalikud, kus kasvavad 
suured metsad. 
 Läti on ka tööstuskaupade, tekstiilitoodete ja 
tööpinkide tootja.
LEEDU
 ELiga ühinemise aasta: 2004
 Pealinn: Vilnius
 Üldpindala: 65 000 km²
 Rahvaarv: 3,3 miljonit
 Rahaühik: litt (Lt)
  Pinnamood  on enamjaolt tasane, väljaarvatud 
madalamad mäed läänes asuvatel kõrgendikel ja 
idapoolsel mägismaal.
 Leedus on 758 jõge, üle 2800 järve.
POOLA
 ELiga ühinemise aasta: 2004
 Pealinn: Varssavi
 Üldpindala: 312 679 km²
 Rahvaarv: 38,1 miljonit
 Rahaühik: zlott (zł)
 Poolal on rikas mineraalsete loodusvarade, 
sealhulgas raua, tsingi, vase ja kivisoola poolest.
SOOME
 ELiga ühinemise aasta: 1995
 Pealinn: Helsingi
 Üldpindala: 338 000 km²
 Rahvaarv: 5,3 miljonit
 Rahaühik: Euroala liige alates 1999
 Põhja­Soome suve valged  ööd , mille jooksul päike 
ei looju, kestavad umbes 10 nädalat. 
 Talvel jääb päike samas piirkonnas ligi 
kaheksaks nädalaks silmapiiri taha varju.
ROOSTI
 Liga ühinemise aasta: 1995
 Pealinn: Stockholm
 Üldpindala: 449 964 km²
 Rahvaarv: 9,2 miljonit
 Rahaühik: kroon (kr)
 Rootsi on Põhjamaade hulgas suurima elanike 
arvuga riik.
SAKSAMAA
 ELiga ühinemise aasta: asutajaliige(1952)
 Pealinn: Berliin
 Üldpindala: 356 854 km²
 Rahvaarv: 82 miljonit
 Rahaühik: Euroala liige alates 1999 (€)
 Saksamaa on majandusvõimsuselt maailmas 
kolmandal kohal.
  Seal toodetakse autosid, täppismehhaanika­, 
elektroonika­ ja kommunikatsiooniseadmeid, 
kemikaale, ravimeid ja palju muud. 
PRANTSUSMAA
 ELiga ühinemise aasta: asutajaliige (1952)
 Pealinn: Pariis
 Üldpindala: 550 000 km²
 Rahvaarv: 64,3 miljonit
 Rahaühik: Euroala liige alates 1999 (€)
 Prantsusmaa on arenenud tööstusriik, millel on ka 
tõhus põllumajandus. 
 Peamised majandusvaldkonnad on autotööstus, 
kosmose­ ja infotehnoloogia, elektroonika, keemia­, 
ravimi­, ja moetööstus.
ITAALIA
 ELiga ühinemise aasta: asutajaliige (1952)
 Pealinn:  Rooma
 Üldpindala: 301 263 km²
 Rahvaarv: 60 miljonit
 Rahaühik: Euroala liige alates 1999 (€)
 Riigi põhilised majandusvaldkonnad on turism, mood, 
masinaehitus­, keemia­, sõiduki­ ja toiduainetetööstus. 
TAANI
  ELiga ühinemise aasta: 1973
 Pealinn: Kopenhaagen
 Üldpindala: 43 094 km²
 Rahvaarv: 5,5 miljonit
 Rahaühik: Taani kroon (kr.)
 Taanil on suur kalatööstus ja tugev 
kaubalaevastik. 
 Suurimad tööstusharud on toiduainete­, keemia­, 
tööpingi ­, metalli­, elektroonika­, ja 
transporditehnika  tööstus. 
PORTUGAL
 ELiga ühinemise aasta: 1986
 Pealinn: Lissabon
 Üldpindala: 92 072 km²
 Rahvaarv: 10,6 miljonit
 Rahaühik: Euroala liige alates 1999 (€)
KASUTATUD MATERJAL:
1)  http://europa.eu/about­
eu/countries/index_et.htm
2)  http://et.wikipedia.org/wiki/Euroopa_Liidu_riik i
de_loend
3)  http://et.wikipedia.org/wiki/Euroopa_Liit
Aitäh vaatamast! 

Document Outline

  • Slide 1
  • Euroopa Liit
  • Majandus- ja rahaliit
  • Euroopa riigid
  • Eesti
  • Läti
  • Leedu
  • Poola
  • Soome
  • Roosti
  • Saksamaa
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Taani
  • Portugal
  • Kasutatud materjal:
  • Slide 17
Vasakule Paremale
Euroopa riigid #1 Euroopa riigid #2 Euroopa riigid #3 Euroopa riigid #4 Euroopa riigid #5 Euroopa riigid #6 Euroopa riigid #7 Euroopa riigid #8 Euroopa riigid #9 Euroopa riigid #10 Euroopa riigid #11 Euroopa riigid #12 Euroopa riigid #13 Euroopa riigid #14 Euroopa riigid #15 Euroopa riigid #16 Euroopa riigid #17
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-10-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Helina Saar Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Euroopa Liit
10
doc

Euroopa Liit

Olustvere Teenindus-ja Maamajanduskool Toiduaine tehnoloogia I kursus Joosep Kärg Euroopa Liit Referaat Juhendaja nimi: Endla Pesti Olustvere 2013 Sisukord: 1. Sissejuhatus............................................................ 3 2. Euroopa Liidu ajaloost........................................... 3 3. Euroopa Liidu kaart............................................... 4 4. Euroopa Liidu nõukogu......................................... 5 5. Euroopa Liidu parlament........................................ 5 6. Euroopa Liidu keskpank......................................... 6 7. Euroopa Liidu majandus-ja rahaliit ning euro........ 6 8. Euroopa Liidu kohus............................................... 7 9. Euroopa Liidu regionaalpoliitika...................

Geograafia
Euroopa Liit
45
docx

Euroopa Liit

OLUSTVERE TEENINDUS JA ­MAAMAJANDUSKOOL PK1 Birgit Väljas Euroopa Liit Referaat Juhendaja : Endla Pesti Olustvere 2013 Sisukord Minu Arvamus Mina arvan et Euroopa Liitu kuuluvad päris paljud riigid sellega ka Eesti kus meie elame. Euroopa Liidus on palju ilusaid linnasid ja riike kuhu tahaks kindlasti kunagi minna.Euroopas on põhimõtteliselt igas riigis euro kasutusele võetud aga mõnes üksikus riigis seda veel ei ole kasutusele võetud. Euroopa liit toetab riikisid mis sellese kuuluvad kui neil on pankrott nagu oli mingi aasta Kreekas. Euroopa Liidu kohta rohkem infot saate edasi lugedes. Ajalugu 1945­1958 9

Geograafia
Euroopa
33
doc

Euroopa

Mart Reiniku Gümnaasium EUROOPA uurimustöö Koostaja: Annika Vesselov Tartu 2004 1. EUROOPA Euroopa on maailmajagu idapoolkeral, Euraasia mandri poolsaareline lääneosa. Koos saartega on Euroopa u. 10 250 000 km 2. Euroopat piiravad põhjast Põhja-Jäämere ääremered (Kara, Barentsi, Valge ja Norra meri), läänest ja lõunast Atlandi ookean ja selle osad (Põhjameri, Vahemeri, Marmara, Must ja Aasovi meri). Euroopa piir on tinglik, see kulgeb kokkuleppeliselt piki Uurali idanõlvu, Emba (või Uurali) jõge, Kaspia põhjarannikut ja Kuma-Manõtsi nõgu. (5 lk 634) Lääne- ja Põhjamere lõunarannikul laiub madalikevööde, mis moodustab Ida-Euroopa lauskmaa

Geograafia
Riikide kokkuvõte
28
docx

Riikide kokkuvõte

Tsehhi on endiste idablokimaadest üks arenenumaid, majandus tugevalt pealinnakeskne, Praha osatähtsus SKT-st oli 2003.a. 23,1%. Arengus on maha jäänud endised rasketööstus piirkonnad Morava-Sileesia ja Olomouc, kus on ka suurim tööpuudus. Majanduse arengule on kaasa aidanud väliskapitali kaasamine (2005.a. 62 miljardit USD). Elektrienergiat toodetakse 65,5% soojus- (sellest 80% pruunsöe), 31,2% tuuma- ja 3,1% hüdroelektrijaamades. Tsehhi on Euroopa 3. uraanimaagi, 4. kivisöe ja 5. pruunsöetootja. Tööstuses domineerib traditsiooniline rasketööstus, 26,8% moodustab masinatööstus, 13% metallurgia ja 13% metallitööstus. Põllumajanduslikus kasutamises on 54,1% territooriumist. Üle poole toodangust annab taimekasvatus, kusjuures kasvatatakse teravilja, suhkrupeeti, kartulit, rapsi, viinamarju ja humalat. Teenindavas majanduses on tähtsaimad kaubandus (sh. isikuteenuste osutamine) ja transport ning side. Töötuse määr oli 2009.a

Maailma majandus ja poliitiline geograafia
Kodanikuõpetus III kursusele
34
doc

Kodanikuõpetus III kursusele

KODANIKUÕPETUS III KURSUSELE ÕPIJUHIS Kursuse nimetus: Kodanikuõpetus kutseõppeasutuste III kursusele Maht: 1 AP (40 t) Sihtrühm: kutseõppeasutuste III kursuse õpilased Kursuse eesmärk: Tähtsamate rahvusvaheliste institutsioonide ja nende eesmärkide tundmine, Euroopa Liidu (EL) kohta ülevaate saamine: miks Euroopa Ühendused loodi ja kuidas on toimunud laienemisprotsess; EL-i olulisemate lepingute tundmine; millised on EL-i tähtsamad institutsioonid; kuidas kujuneb EL eelarve; kuidas mõjutab Eestit Euroopa Liidu liikmestaatus; anda teadmised õigustest, mis kaasnesid EL-i kodanikuks saamisega, eriti tööjõu vabast liikumisest; ühtse turu funktsioneerimispõhimõtete mõistmine, põhjendatud seisukoha kujunemine EL-i kohta Kursuse sisu

Ühiskond
Portugali põhjalik referaat
226
doc

Portugali põhjalik referaat

tekstiilitooteid ja naftat Portugal ekspordib: Korki ja paberitooteid, kangast , jalatseid, nahka ja karusnahka, Autosid ning elektrikodumasinaid. Sisemajanduse kogutoodang (SKT): 135 035 miljonit eurot (2004) Sisemajanduse kogutoodang (SKT) inimese kohta: 12 817 eurot (2004) Keel: Ladina keelel põhinev portugali keel on rääkijate arvu poolest maailma kolmas Euroopa keel. See on ligikaudu 200 miljoni inimese emakeel. Riigid, kus portugali keel on ametlik riigikeel: Angola, Cabo Verde, Guinea-Bissau, Mosambiik, São Tomé ja Príncipe Aafrikas, Brasiilia Lõuna-Ameerikas ja Ida-Timor Aasias. Portugali keelt kõnelevaid kogukondi on ka teistes riikides: suur hulk hiljuti ümber- asunuid elab Euroopas (Prantsusmaa, Luksemburg ja Saksamaa), Ameerikas (Ameerika Ühendriigid, Kanada ja Venetsueela), Aafrikas (Lõuna-Aafrika) ja Aust- raalias; samuti on väikseid portugali kogukondi endisest Aasia asumaades.

Geograafia
III kursuse materjal
29
odt

III kursuse materjal

Loodi liikmesriikide julgeoleku tagamiseks kommunistliku ekspansiooni vastu. Liikmesriike 26: Ameerika Ühendriigid, Belgia, Hispaania (alates 1982. a), Holland, Island, Itaalia, Kanada, Kreeka (alates 1952. a), Luksemburg, Norra, Poola (alates 1999. a), Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa (alates 1955. a), Suurbritannia, Taani, Tsehhi (alates 1999. a), Türgi (alates 1952. a), Ungari (1999. a), Bulgaaria, Eesti, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia (kõik alates 2004) OSCE (CSCE) - Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon. Tegeleb lisaks traditsioonilistele inimõigustele ka vabade valimiste ja demokraatia kaitsega. Eesti ühines 1991. OSCE missioon tegutses Eestis aastail 1993-2001, tegeldes põhiliselt demokraatlike struktuuride edendamise ning rahvustevahelise konflikti ärahoidmisega. Seetõttu olid missiooni tähelepanu keskpunktis eelkõige kodakondsus- ja keeleküsimused. OPEC e Naftat Eksportivate Maade Organisatsioon (Organization of the Petroleum Exporting

Ühiskond
Euroopa ja loodusgeograafia
80
doc

Euroopa ja loodusgeograafia

foto.ee lk 13a, 22, 37, 81, 97 Hiiumaa Mudeliklubi lk 19, 64, 68 Toimetaja Aime Kons Küljendaja Lauri Haljamaa Tallinn, 2014 ISBN 978-9985-0-3467-5 Andres Tõnisson, 2014 Kirjastus Koolibri, 2014 Kõik õigused on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle raamatu osa paljundada ei elektroonilisel, mehaanilisel ega muul viisil. Kirjastus Koolibri Hiiu 38 11620 Tallinn www.koolibri.ee Sisukord Kuidas kasutada õpikuid? ... 4 1. EUROOPA JA EESTI ASEND, PINNAMOOD JA GEOLOOGIA 1.1. Euroopa asend, suurus ja piirid ... 8 1.2. Eesti asend, suurus ja piirid ... 12 1.3. Mandrijää toime Euroopa ja Eesti pinnamoe kujunemisele ... 16 1.4. Euroopa pinnamood ja selle kujunemine ... 20 1.5. Eesti pinnamood ja selle kujunemine ... 22 l.6. Eesti geoloogiline ehitus ... 26 1.7. Euroopa maavarad ... 30 1.8. Eesti maavarad ... 34 Õppetükkide 1.1.-1.8. kokkuvõte ... 38 2. EUROOPA JA EESTI KLIIMA 2.1. Euroopa kliima ... 42 2.2

Euroopa




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun