uhkustunde, sest ainult nii on võimalik mõista kultuuride vahelisi erinevusi ning nende erinevuste najal tekkinud stereotüüpe. Kirjutamise käigus üritan ühtlasi leida iseennast oma rahvuses ning mõtestada lahti enda kuuluvus ja identiteet. Stereotüübiks õpiku ,,Psühholoogia gümnaasiumile" (2006) järgi nimetatakse järeldusi ja omistusi inimeste omaduste ja käitumise kohta, mis on tehtud teatud sotsiaalsesse gruppi kuulumise alusel. Stereotüüp annab lühikese ja üldistava kirjelduse kellegi kohta, keda küll ehk otseselt ei tunta, kuid kelle rahvuse, soo, ameti, vanuse ja muude sarnaste näitajate põhjal tehakse esmased algelised järeldused isiku iseloomu ja käitumise kohta. Stereotüüpe kohtame igapäevaelus rohkelt- naised ei oska autot juhtida ja pensionäriks olemine tähendab paljude jaoks automaatselt ka kuulmispuude omamist. Selliseid järeldusi teeb vast igaüks meist igaüks päevas vähemalt ühe, seda
Pelgulinna Gümnaasium Carolin Kaare 12. klass EESTLASTE SUHTUMINE EESTI VENELASTESSE Uurimistöö Juhendaja: Ljubov Peterson Tallinn 2015 SISSEJUHATUS Vene rahvus moodustab umbes veerandi Eesti kogu rahvastikust ja on sellega teine kõige suurem rahvusgrupp Eestis. Kuigi venelased on juba aastakümneid Eestis elanud ja 2 moodustavad Eesti rahvastikust suure osa, tundub nagu eestlaste ja Eesti venelaste läbi
Populaarseim vanusegrupp oli 14 20-aastased, mis moodustas vastanute hulgast 66,7%. Teine grupp, kes vastas, oli vanuses 21 - 30, nemad moodustasid vastanute hulgast 33,3%. Sataniste oli vastanutest 11,1%, ateiste 66,7%, kristlasi 11,1% ning muu usu esindajaid 11,1%.(tabel lisades) Koostasin ka lisaküsitluse teemal ,,Satanism kui elustiil", mille viisin läbi oma 11.b klassis. Küsitlus leidis aset 14.04.2012. Selle mõte oli uurida, kas on levinud kindel 3 satanisti stereotüüp ning kui on, siis milline on minuealiste inimeste ettekujutus satanistidest. Ühtlasi soovisin täpsustavalt uurida, kui palju teavad minu klassikaaslased satanistidest üldiselt. 4 1. Mida satanistid usuvad? Eesti satanistliku kiriku eestvedaja Jason on öelnud, et kristlaste jaoks on satanism kindlasti kurjus. Ta väidab, et paljude jaoks on see maailm, kus kehtivad reeglid. Jason ütleb, et ühe seletuse järgi on saatan see, kes meile peeglist vastu vaatab. Eesti saatana
inimesed erinevad selles suhtes, mis määral mina-konseptsioon on jaotatav alajaotustesse. Ehkki meil on kõigil mingi arusaam endast, ei teadvusta me seda ühtemoodi. Automaatse käitumise puhul puudub eneseteadlikkus. Kõik inimesed on võimelised eneseteadvustamiseks. Mida rohkem inimene iseenda omadusi tunnetab ja mida keerulisemad need on, seda kõrgem on eneseteadvustamise aste. Eneseteadvustamist soodustab nt enda peeglist nägemine, enda hääle kuulmine lindilt või enda pildi vaatamine. Gibbonsi arvates aktiviseerub osa meie mina-skeemidest enesetedlikkuse tõusu korral. Üritati teada saada, kas osa inimesi on endast teadlikumad, kui teised. Selleks kasutati küsimustiku abi, mis mõõtis kahte aspekti: privaatset ja avalikku mina. Privaatset mina mõõdetakse küsimustega kuivõrd inimene jälgib oma tundeid, kui palju mõeldakse oma tegutsemise motiivide üle jne. Avalikku mina mõõdetakse küsimustega, kui tähtis on inimese teiste arvamus. 2
võrdõiguslikkuse täitmisele kergem järelevalvet oleks teostada, on vajalik ühe konkreetse seaduse olemasolu, mis sisaldaks endas kõiki võrdõiguslikkust puudutavaid nõudeid. Tegelikult on aga seaduse kõige olulisem osa seadusega loodaval Soolise võrdõiguslikkuse komisjonil, mis hakkab jälgima seaduse täitmist ning lahendab seeläbi konkreetseid juhtumeid, millega inimesed komisjoni poole pöörduvad. Nii jääb ka ära kohuse liigne koormamine. Ja just ühtse seaduse alusel on komisjonil kergem kindlaks teha, kas tegu on diskrimineerimisega või mitte. Seadus, mis suunatud naistele Mis seal salata - olgugi, et seaduse nimi on Soolise võrdõiguslikkuse seadus, mis ei sisalda endas mingit viidet ainult naistele, on tegu eelkõige naiste õigusi kaitsva seadusega. See naistekesksus ongi see, mida meessugu seaduse juures ei salli, tuues välja olukordi, mis ka mehed on dikrimineeritud ja allasurutud. Tõsi see on, et
......................................................................................................................... 80 Lisa 2 Küsitlus .......................................................................................................................... 85 3 Sissejuhatus Inimesed on arvanud juba aegade algusest, et osa indiviididest meie kõrval on sündinud kuritegelikeks, neil on kas kaasasündinud kalduvus või nad lihtsalt ongi nii loodud – niisiis süüdistatakse geneetikat. Teised aga usuvad, et inimesed muutuvad kriminaalseks tänu neid mõjutavale keskkonnale: kasvatus, neid ümbritsevad inimesed, erinev kultuur, religioossed vaated kui ka meedia, mida süüdistatakse veelgi kõige enam just 21. sajandil. Aga mis see siis on, mis sunnib inimest nii käituma, kasutama jõudu ning intelligentsust millegi ebaseadusliku,
uuritakse kõiki käitumisi, mis seostuvad inimese ja tema suhetega teiste inimeste, gruppide, sotsiaalsete institutsioonide ja ühiskonnaga (Reber, 1995). Gordon W. Allport (1968): katsega mõista ja seletada seda, kuidas inimese mõtteid, tundeid ja käitumist mõjutab tegelik, kujutletud ja eeldatud teiste inimeste kohalolek. Igapäevaelu teaduslik uurimine kuidas inimese mõtted, tunde dja käitumine on mõjutatud olukordadest ja teistest inimestest olgu nad siis reaalsed või kujuteldavad. Protsesse jaotatakse taseme järgi: - Intrapersonaalsed isiku sisesed: hoiakud, nt sotsiaalmeedia intentiteet - Interpersonaalsed isikutevahelised: kommunikatsioon, sotsiaalne interaktsioon - Grupisisesed rühmaliigid, rühmadünaamika, otsustamine, rollid, konformsus - Gruppidevahelised jõugud, parteid - ühiskonna tasandil isiksus ja ühiskond, kultuur, mass, sotsialiseerumisprotsess - lisaks jaotatud sotsiaalid kognitsioone, suhteid või mõju puudutavateks.
Need rollid on aga vastassuhetes teiste rollidega. Tavaliselt inimesed teavad mida nad esitavad. Selle teistele esitatava rolli täitmise ajal me kontrollime hoolikalt oma verbaalset ja mitteverbaalset tegevust. Kui inimene täidab antud rolli, siis ta üritab kohandada sellele nii oma käitumist, `zeste, näoilmeid, sõnu, hääletooni jne). Seda kõike tehakse selleks, et teised saaksid teda just sellisena võtta nagu ta tahab. Need kelledega ollakse suhetes, need võivad seda rolli toetada või mitte. Kui inimene ei täida neid ootusi, mida talt soovitakse, siis võib see toetus otsa lõppeda. Näiteks kui ei suudeta antud rolli usutavalt täita. Kui inimene kohtub esmakordselt teistega,siis hakatakse tema kohta otsima vihjeid, nii selle kohta kui andeka inimesega on tegemist kui ka selle kohta, kuidas see inimene neisse suhtub. Nende tunnuste alusel selgub ka teistele, mis neilt oodatakse ja mida nemad võivad sellelt inimeselt oodata
Kõik kommentaarid