EESTI MULDKATE Korda bioloogias võetud mulla osa. MULDKATTE TEKET MÕJUTAVAD: -kliima(sademed, temperatuur) -lähte e. aluskivim. ( mõnikord võib olla selleks ka sete-moreen -inimtegevus(eriti tänapäeval) -veereziim -aeg EESTI MULLASTIKKU ISELOOMUSTAB: -mitmekesised mullad * lähtekivimi koostis (lubjakivi,liivakivi,savi) * veeolude muutlikus -suur soo ja soostunud muldade osatähtsus -lubjarikaste muldade rohkus -mullad on kivised(graniit)-rähkmullad LÕIMIS- e. mulla mehhaaniline koostis, mis määrab mulla ehituse ja näitab kui suur on erisuuruste osakeste hulk mullas ja lähtekivimis. PARIMAD MULLAD: -liivsavi -saviliiv MULDADE TÜÜBID PAEPEALNE MULD( e. rensiina ) - põhja ja lääne eestis,sest seal on lubjakivi maapinna lähedal. - õhukesed kihid , kuid kõrge huumuse ja toitaine sisaldusega. - põuakartlikud ja väga kivised (muld kuivab väga kergelt ära) - tänapäeval o...
RAHVUSVAHELISED MAJANDUS ORGANISATSIOONID ORGANISATSIOON EESMÄRK RIIGID-KAART 1.NAFTA-p-ameerika kaotada kaubandus P-ameerika, Kanada, vabakaubanduse organi- barjäärid ja aidata Mehhiko satsioon kaasa rahvusvaheliste firmade tegevusele. 2.IMF-rahvusvaheline valuuta- püüab vältida ülemäära ülemaailmne, ka Eesti fond järske maailmamajandust ohustavaid valuutakursside kõikumisi ning leevendada eri riikide finants kriise 3.Vabakaubanduspiirkond- liikmesmaade vahel pole N: NAFTA ja EFTA ühendus, mille liikmesmaade kaubandustõkkeid,säilib vahel pole kaubandus- individuaalne kaubandus- tõkkeid poliitika väljaspool liitu ...
rahvastike asustus -RAHVAARVU MUUTUS - lk 38. õpikus joonis 1990 u. HAKKAS KIIRESTI KASVAMA SEST: - elamistingimused paranesid - 6,8 miljardit nüüdseks..voah ! -linnastumine -elutingimuste järkjärguline paranemine -tevisehoid ja arstiteaduse areng VAREM AEGLANE KASV SEST: -haigused -sõjad -nälg -loodusõnentused Mõisteeeed: DEMOGRAAFILINE PLAHVATUS- väga kiire rahvaarvu kasv, sest suremus langeb, kõrge sündimus säilib, rahvaarv säilib kiiresti, rahvastiku koosesius on palju lapsi ja noori. RAHVASTIKU IIVE-rahvaarvu kasvu iga-aastane muutumine -üld iive -loomulik iive -mehaaniline iive -absoluutne iive -suhteline iive- protsent ja promill 1) sündimus miinus suremus jagan rahvaarvu korrutan tuhandegavõrdub promill 2) sündimus miinus suremus jagan rahvaarvuga korda sada võrdub protsent SÜNDIMUS miinus SUREMUS võrdbuki IIVE ! Võrdlemiseks: 1000 in. kohta ja promillides siis on hea võrrelda, ntx Eestit ja Hiinat, muidu ...
EUROPE! PIIR JA MAAALA *Euroopa on maailmajagu.Asub Euraasias. *Euroopa - Aasia piir algab Uurali mäestikust , Kaspia põhjarannikult, Musta merre, läbi Bosporuse ja Dardanelli, Egeuse merre ja seal Vahemerre, siis Kibraltar ja Atlandi ookean. PINNAMOOD JA MAAVARAD * Tasasem * Kõrgeim tipp Alpides Mont Blanc 4807 km. * Maavarad on suuremas osas ammendumas. * Naftat kõige rohkem on põhja meres KLIIMA *parasvöötmes suur osa, kuid ka lähis-arktiline, lähis- troopiline SISEVEED * Doonau ja Rein * Peipsi on suuruselt viies järv LOODUSVÖÖNDID * peaaegu kõik vööndid on esindatud * Soome, Rootsi, Eesti - metsasus ! RAHVAARV * seitse, kaheksasada miljonit inimest * natuke üle 10% maailmarahvast. (6,7 miljardist) * EL'is on 48 riiki 2010 seisuga. * Kesk ja lääne Euroopa on tihedamalt asustatud * Euroopa rahvastik vananeb. RAHVUSED JA KULTUURID * palju rahvuseid ja kultuure * enim räägitakse inglise keelt, siis saksa j...
TURIIIIISM -graafik õpikust(turism on kasvanud, sest inimestel on rohkem vaba aega-heaolu kasv, raha, liikumisvõimalused avatumad-transpordi areng N:lennundus) -Eestis on turism suurenenud, sest piirid läksid pärast taasiseseisvumist lahti. -Eestis on elatustase kasvanud, minnakse kaugemale-kallim. -Eestlane reisib rohkem kui keskmine Eurooplane. Turismi mõjutavad tegurid: -vaatamisväärsused -puhkamine -seiklused -ärireisid -jahiturism -kaubaturism -riigi majanduslik ja poliitiline olukord N:egiptus,tai,jaapan -haiguspuhangud -õnnetused -terroriaktid Turism ja puhkemajandus annab tööd paljudele: N:Egiptus -hotellid -transport -kauplused -giidid -meelelahutus -toitlustus -side MIDA KAUEM TURIST KOHAPEAL ON, SEDA KAUEM JA ROHKEM TA TARBIB. Turist peab ise tulema kauba juurde, mitte vastupidi. Populaarseimad paigad: Prantsusaa,Hispaania, USA,Itaalia, Hiina Käiakse palju Euroopas. N:Pead ette antud kriteeriumite põhjal turismi arengu ee...
Hawaii Maria Kesvatera 2012 Information · Capital city:Honolulu · Population:1,374,810 · Flag · Flower of the state: hibiscus · Nickname:Aloha State Where? Hawaii Intresthing places to visit · Honolulu Zoo · Hilo Tropical Gardens · Relax on Hawaii's world famous beaches Nature and Landscape · Waimea Canyon, Kauai · Volcanoes National Park, Hawaii · Oahu beach Famous People · Nicole Mary Kidman · Israel Kamakawiwo'ole · Jean Erdman Traditions · Aloha Festivals · Waikiki Hoolaulea · Royal Court Investiture Something intresting · More than one-third of the world's commercial supply of pineapples comes from Hawaii. · Hawaii is the only state that grows coffee. · The state of Hawaii consists of eight main islands: Niihau, Kauai, Oahu, Maui, Molokai, Lanai, Kahoolawe and the Big Island of Hawaii. Thanks
Jaapan Rahvuslikud sümbolid Geograafiline asend Jaapan on saareriik Ida-Aasias. Pindala on 377 835 km² ning rahvaarv on 126 659 700. Elanikke on umbes 337 in/km². Jaapani saarestikku kuulub 6852 saart. Jaapan moodustub üle 3000 km pikkusest saarteketist, mis kulgeb piki Vaikse ookeani Aasia rannikut. Lähimast naaberriigist Venemaast eraldab Jaapanit Ohhoota meri; Põhja- ja Lõuna-Koreast Jaapani meri; Hiinast ja Taiwanist Ida-Hiina meri. Pinnamood Jaapan on väga mägine maa: mägedega on kaetud umbes 70% territooriumist. Enamik kõrgeid mägesid on suurimal, Honsh saarel. Piki Honsh saare keskosa kulgeb mäeahelik, mida kutsutakse Jaapani Alpideks. Jaapani kuulsaim ja kõrgeim mägi on Tkyst umbes 80 km kaugusel asuv 3776 m kõrgune Fuji mägi, mis on tegelikult vulkaan (purskas viimati aastal 1707). Loodus...
Biogaas- Orgaanilise aine, nt olmejäätmete lagunemisel eralduv gaas, saab kasutada kütteks Boora- puhanguline tugev külm mäestikutuul mereäärsetel aladel, puhub enamasti talviti piki mäeahelikke läbivaid põikiorge mere suunas. Benelux- Belgia, Hollandi ja Luksemburgi majanduskoostöö ühendus, tugineb nende riikide vahel 1944. a sõlmitud tolliliidu lepingule ja hilisematele lepingutele. Börde- Viljakate lössimuldadega maismaalahena lõunasse tungiv tasandikuline ala Põhja-Saksa madalikul Diskrimineeriv kaubanduspoliitika- mingi riigi kauplemisõigusi kitsendav poliitika, st mõnele riigile esitatakse oluliselt halvemad tingimused kui teisele, nt kehtestatakse kõrgemad tollid vm piirangud imporditavatele kaupadele. Eksport- Kauba, teenuse või kapitali väljavedu teise riiki. Emigrant ehk pagulane- Kodumaalt lahkunud võõrsil elav isik, väljarändaja. Emigreeruma- Välja rändama, kodumaalt alatiseks või pikemaks ajaks võõrsile siirduma. En...
Ahelküla- Küla, kus majad asetsevad hõreda reas tee ääres. Aheraine- Kaevandatava maavara hulgas olev mittekasutatav kivim. Ajalooline rahvusvähemus- Väljaspool oma riiki pikka aega elanud rahvuslik kogukond, nt rannarootslased ja baltisakslased enne Teist maailmasõda Eestis. Alev- Linnast väiksem, kuid alevikust suurem linnaline asula Eestis; ajalooliselt suurem küla, millele on antud üksikud linnaõigused. Alevik- Kõige väiksem linnaline asula Eestis; varem peeti alevikku maa- asulateks, kuid ka praegu arvestab Statistikaamet võrreldavate andmete saamiseks alevikud endiselt maa-asulate hulka. Annekteerima- teise riigi territooriumi või selle osa vägivaldselt oma riigiga liitma. Aparaadiehitus- Masinatööstuse allharu, mis toodab väiksemaid keeruka ehitusega seadmeid ehk aparaate. Arvjoonis- Arvandmeid esitav joonis. Assimileerima- Samataoliseks muutma, endasse sulatama; nt väikerahvast kas loomuliku arengu tulemusena või vägival...
VILJANDI LOODUS *Vilja nd i ja s e lle üm b rus o n tuntud o m a m a a lilis e ja m itm e ke s is e lo o d us e p o o le s t. *Vilja nd i o rg o n a va tud e d e la tuulte le , m is ka nna va d e d a s i R a ud na o ru s o is te la m m id e ka s e m e ts a õ ie to lm u. *Vilja nd i a s ub R iia la h e P ä rnu jõ g iko nna ja Võ rts jä rve P e ip s i ve s iko nna ve e la h km e s t lä ä ne p o o l. *Linn p a ikne b o rus a s uva p ikliku Vilja nd i jä rve lo o d e ka ld a l. *Viljandi järv on tüüpiline orujärv : pikk , kitsas, kõrgete kallastega ja suhteliselt sügav. *Järve pikkus on 4,33 km, maksimaalne laius 435 m, minimaalne laius järve keskosas 120 m, pindala 158 ha, maksimaalne sügavus 11 m, keskmine veepinna kõrgus üle merepinna 42,35 m. * Viljandi linna territoorium on jagatud kahte alasse: mäel asuv kõrge ala ja org. * Linnametsade all on 86,5 ha, mis paiknevad peamisel...
1. Kuidas kogutakse tänapäeval andmeid Maa siseehituse kohta? Puurid, puuraugud; vulkaanide uurimine; seismiliste lainete uurimine; kivistused. 2. Millega tegelevad geoloogid? Geoloogid tegelevad Maa siseehituse, kivimite uurimisega. 3. Millistel elualadel vajatakse geoloogilisi uuringuid? Geoloogilisi uuringuid vajatakse näiteks ehituses, maavarade kaevanduses, kaevude rajamisel. 4. Töö näiteid piirkondadest, kus maakoor kerkib või vajub. Lääne-Eestis kerkib, Tiibetis ja Hollandis vajub. 5. Kuidas muutub kivimainese tihedus Maa sisemuse suunas? Mis on selle põhjuseks? See suureneb, kuna suureneb rõhk. 6. Mis vahe on maakoorel ja litosfääril? Litosfääri moodustavad maakoor ja selle all olev kivimiline osa (astenosfääri peal olev osa) 7. Miks on ookeaniline maakoor tunduvalt noorem kui mandriline maakoor? Sellepärast, et ookeaniline maakoor on õhem ning on püsivas muutumises. 8. Selgita konvensioonivoolude...
Ameerika Ühendriikide põllumajandus Ameerika Ühendriigid on maailma suurima majandusega riik. Riigi nominaalne SKP oli 2010. aastal 14,7 triljonit dollarit, mis moodustab umbes veerandi kogu maailma majandusest. SKP ostujõu pariteedi alusel inimese kohta oli 47 284 dollarit. SKP-st moodustab tööstus 21,9%, teenused 76,9% ja põllumajandus 1,2%. Suurimad kaubanduspartnerid on Hiina, Mehhiko ja Kanada. Tööjõu hõivatus primaarses sektoris oli USA-s 1999. aastal 2,5%. Euroopa Liidu keskmine oli 4,4%. Põllumajandusmaa osatähtsus kogupindalast oli 1998. aastal ainult 4,5%, mis on Norra järgi maailma väikseim näitaja. Põllumajandussaaduste toodang elaniku kohta oli aga 1999. aastal järgmine (sulgudes EL keskmine):teravili: 1 236 kg (570 kg)kartul: 80 kg (117 kg)piim: 272 kg (336 kg)liha: 137 kg. (97 kg). USA toodab rohkem teravilja kui Hiina või India, aga ta teeb seda kaduvväikese osaga tööjõust....
Hispaania ja Holland Nele, Kärol ja Henri Sisukord · Looduslikud tingimused · Põllumajandusmaa kasutamine · Põllumajanduse spetsialiseerumine · Põllumajanduse osatähtsus riigi majanduses Loodustingimused · Peaaegu kõik Hispaania · Hollandi territoorium on pinnamood on mägine tasane · Hispaania põhjaosas on · Kogu riigi territooriumil on parasvöötmekliima parasvöötme kliimaga segamets ja lehtmetsad kõrgusvööndilisuse ala · Riigis on segametsade · Eriti viljakad on kamar-leetmullad metsapruunmullad ja leet- · Aastane sademete hulk on pruunmullad Hispaania vastavalt 450 mm ja 1758 põhjaos...
Moldova Üldandmed · Riigikord Vabariik · Riigihümn Limba noastr (Meie keel) · Pealinn Chiþinu · Pindala 33 843 km² · Riigikeel(ed) moldova (rumeenia) · Rahvaarv 4,314,377 (2011) · Rahvastiku tihedus 100,3 in/km2 Kaart Loodus · Moldova põhiosa asub Doonau lisajõgede Dnestri ja Pruti vahel. · Pinnamoelt on see tasandikest ümbritsetud Codru kõrgustik. · Valitseb stepitaimestik, jõgede ääres kasvab ka metsasalusid. · Kliima on mandriline, kusjuures suved võivad olla üsna palavad. Rahvastik · Suuremad rahvusgrupid on seal modovlased/rumeenlased 78.2% , ukrainlased 8.4% , venelased 5.8% , gagauusid 4.4% ja bulgaarlased 1.9%. (2004) · Usundid: õigeusklikud 98 %, juudid 1,5 %, baptistid ja teised 0,5 % (2000) Pildid Haridus · Koolis käib 86% kooliealistest lastest Majandus · Moldova on üks vaesemaid Euroopa riike · Riigi majandus...
Geograafia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen TH. Klass 2010/11 Riikide liigitus * Riigi majandusliku arengu näitajad: -) SKT (Eesti: 20361 (43.)) -) Inimarengu indeks = keskmine eluiga (Eesti: 72,9) + SKT + haidustase. Kirjaoskus (99,8% - 3. Koht) 0,883 (indeks) -) Elektrienergia tootmine ja tarbimine elaniku kohta aastas. -) Rahvastiku hõive (arenenud riikides teenindus, arengumaades põllumajandus) -) Side- ja transpordivahendite arv (1000 elaniku kohta) -) Majanduse struktuur arengumaades on majandus ühekülgne. -) imikusuremus/keskmine eluiga/iive * Jagunemine: kõigevähem arenenud (Aafrika); istandusriigid (Kesk-Ameerika); Naftariigid (Omaan); tavalised arengumaad; uusindustriaalsed riigid (Argentiina) majanduskasv suur (Mehiko, Singapur). * Madal areng = ...-0,5; keskmine 0,5-0,8; kõrge 0,8+. Rahvusvahelised firmad (ettevõtted)...
Geograafia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. klass 2011/12 Sisukord Maavärinad............................................................................................................................ 4 Litosfäär * Litosfäär maakoor + vahevöö ülemine osa kuni astenosfäärini. -) Ookeanite kohal on paksus 10-15km; mandrite kohal 30-40km tasandikel, ~80km mägedes. -) Ookeanite kohal on ehitus settekivimid/basalt; mandrite kohal settekivimid/graniit/basalt. -) Ookeanite kohal on paksus 3,0g/cm3; mandrite kohal 2,7g/cm3. * Maavärinad * Maavärina kolle on see maavärina keskmine osa maa sees; epitsenter on otse kolde kohal maa peal. -) Esinemine laamade serva aladel. *
GEOGRAAFIA 7. KLASS PÕHJA JÄÄMERE ÕPPEMATERJAL Põhja jäämeri on pindalalt maailma kõige väiksem meri. Jäämeri on ainuke meri, mis on tervenisti külmvöös. Merd piiravad Euraasia ja PõhjaAmeerika. Põhja jäämere kõige suuremad ja olulisemad saared/saarestikud on: · UusSiberi saarestik · Severnaja Zemlja saar · Novaja Zemlja saar · Franz Josephi maa (saarestik) · Teravmäed (saarestik) · Gröönimaa · Arktilised saared Jäämere mered ja lahed on: · Tsuktsi meri · IdaSiberi meri · Laptevite meri · Kara meri · Barentsi meri · Grööni meri · Baffini laht · Hudsoni laht · Beauforti meri · Valge meri Pindala: 14,7 (mln km²) Osa maailmamere pindalast: 4% Maht: 18,1 (mln km³) Keskmine süg...
Titicaca Järv Titicaca Järv Titicaca on suur Lõuna-Ameerika järv , mis asub Andide mäestikus Peruu ja Boliivia vahelisel piiril. Titicaca järv on 8372 km² pindalaga Järv paikneb merepinnast 3812 meetri kõrgusel. 1862.aastal järve lastud aurulaev muutis järve ka maailma kõige kõrgemal asuvaks laevatatavaks järveks. Pilte Titicaca järvest Titicaca Järv Titicaca kaldad ja saared on koduks Aimaraa rahvale. Nad elatuvad põlluharimisest ja kalapüügist , kasutades pilliroost paate . Titicaca tähendab Aimaara indiaanlaste keeles puuma kaljut. Legendi järgi sündis inkade riik Päikese ja Kuu saarel keset Titicaca järve. Inkad-Lõuna-Ameerika rahvas,kes said nime valitseja järgi .Tähendab tõlkes kun...
Referaat: Vulkaan Saint Helens Õpetaja: Õpilane: 2008 USAS, Põhja Ameerikas, Vaikse ookeani ääres, Washingtoni osariigis Kaskaadide mäestikus asub ~40 000 aasta vanune 2550 m kõrgune tegev stratovulkaan Mount Saint Helens. Tumerohelise metsamüüri taustal kõrguv majesteetlik lumine mäetipp paistis kaugele ja peegeldus Spirit lake'i voogudel. Järve kaldale olid ehitatud puhkekodud, lastelaagrid, suvilad, majad. Metskitsed ja pardid olid harjunud lastelt saia nuruma, õhk oli lindude siristamist täis. Aga ühel päeval muutus kõik. Praeguse nime andis vulkaanile 1792. aastal inglise maadeuurija Geroge Vancouver oma sõbra Alleyne Fitzherberti auks, kes kandis parun St. Helensi tiitlit. Parun, Briti suursaadik ei näinud omanimelist mäge kunagi. Koordinadid: 46.20° pôhjalaiust ja 122.18° läänepikkust St. Helens oli enne 1980. aasta ...
Beringi meri. Hedvig Liblikas 7a Rapla Vesiroosi Gümnaasium 2009 Beringi meri on Vaikse ookeani põhjapoolseim meri. Ta paikneb Venemaale kuuluva Siberi ja Ameerika Ühendriikide Alaska osariigi vahel. Põhja jäämerega ühendab seda merd Beringi väin. Beringi meri on oma nime saanud taani meresõitja Vitus Beringi järgi. Ta sõitis sinna Vene tsaari Peeter Suure käskimisel uurima, kas Aasia ja Ameerika vahel on maismaasild. Tema järgi sai nime ka Beringi väin, kus ta seilas kolm aastat pärast Peterburist lahkumist. Beringi meri on ääremeri meri, mida lahutavad ookeanist väiksemad saared mis on Aleuutide üheks osaks. Ohhoota merest lahutab seda Kamtsatka poolsaar ning Ida siberi merest Venemaa kirdeosa. Teiselt poolt ääristab seda merd Alaska poolsaar ning sinna jääb Aleuudi süvik. Beringi mere kogupindala on 3 349 908 ruutkilomeetrit ( Raamatu ,,Ookeanid ja mered" mille autoriks on Ne...
Kolumbia tööstus on nõrk, kuigi maavaradelt on riik rikas: siin leidub naftat, maagaasi, sütt ja mitmeid metallimaake ( ka kulda ja hõbedat ). Kuulus on ta aga eelkõige rikkalike smaragdide leiukohtade poolest. Kogu maailma smaragdidest on 90% pärit Kolumbiast. Päikese käes kuivatatud kokalehtedega kaubeldakse tänaval, sest paljud Lõuna- Ameerika rahvad on ajast aega kasutanud neid ergutus- ja uimastusvahendina. Kasutatud kirjandus: 1. Geograafia õpik 2. Kooliatlas 3. ENE, köide 4
Varstu Keskkool Referaat Makedoonia Vabariik Koostaja: Airi Parv Varstu 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Asend 3. Rahvastik 4. Pinnamood 5. Kliima 6. Veestik 7. Mullastik 8. Inimtegevus 9. Kokkuvõte 10. Kasutatud kirjandus Ma tõmbasin endale loosiga referaadi teema, milleks oli Makedooni Vabariik. Algul kui nägin, et sain Makedoonia, siis mõtlesin, et ohh vinge. Sain endale ägeda riigi. Tegelikult ei teadnud ma sellest riigist ise midagi, ainult aimasin, et ta balkani poolsaarel asub ja mingi väike riik on. Tahaksin sellest riigist põhimõtteliselt kõike teada, mida referaadis vaja läheb ja kindlasti ka seda, mida referaadis vaja ei lähe, aga seda tehes selgub see ikkagi. Tahan teada saada, milline on selle riigi kliima, kas seal on pidevalt soe. Rahvastiku kohta tahaks ka võimalikult palju teada saada, millist keelt nad räägivad, mis maalased seal on ja elav...
Varstu Keskkool Referaat Namibi kõrb Koostas: Airi Parv Juhendas: Helen Oppar Varstu 2008 1.Asend 1.1 (9.) 1.2 Namibi kõrb asub Aafrikas, Namiibia ja natukene ka Angola lääne osas. Namibi kõrbest lääne poole jääb Atlandi ookean ja ida poole Kalahari kõrb. Kohati on seal ka mägesid.(5.) 1.3 18-26 ll ja 13-16 ip. (5.) 1.4 Umbes 9160,57 km. (8) 2. Pinnamood 2.1 Namibi kõrbes põhjaosas on liiva-, lõunaosas kaljukõrb. Mõned liivaluited ulatuvad 244 meetri kõrgusele.Põhjaosas lähevad aga liivaluited üle kruusaks. Seal asuvad ka mõned üksidkud mäed. Pinnamood on muutuv, sest liivaluited kujunevad mingi ajajooksul ümber. (4,6.) 2.2 Maavärinaid ja vulkaanipurskeid ei esine. (5.) 3.Kliima 3.1 Kui liivaluited tuulte mõjul muutuvad kas siis kõrgemaks või just madalamaks, siis see mõjutab päikese valguse paistmist min...
Ken Rüütel 8b Tallinna Inglise Kolledz Christoph Kolumbus Referaat Juhendaja: Kersti Lepasaar Tallinn 2009 SISUKORD Sisukord ....................................................................................... 2 Sissejuhatus ................................................................................. 2 Christoph Kolumbuse elulugu ....................................................... 3 Ameerika avastamine.................................................................... 4 Kokkuvõte..................................................................................... 6 Kasutatud kirjandus..............................................
Loodusvarade liigne tarbimine Praegusel ajal on inimese ja looduse vaheliseks vastuoluks eeskätt rahvastiku kasvust tingitud muutused loodusvarade kasutamises ja sellest tulenevad keskkonnaprobleemid. Loodusvarade kasutamises peegelduvad iga maa ajaloolised ja geograafilised harjumused ning sageli mõjutab maa kultuuriline ja majanduslik olukord loodusvarade kasutamist ja ammendumist rohkem kui tegelikud vajadused. Näiteks elab Ameerikas vähem kui 5% maailma rahvastikust, kuid seal tarbitakse üle 30% maailma ressurssidest. Kui varasemal ajal olid probleemid enamasti kohaliku iseloomuga või kõige enam piirkondlikud, siis praegu lähevad maakera piiratud loodusvarad jagamisele kõigi tema asukate vahel. Kogu inimese tootmistegevus rajaneb loodusvarade kasutamisel. Loodusvarade all mõeldakse üldiselt nii otse loodusest võetavat (vesi, õhk, taimsed ja loomsed saadused ning kaevandatavad maavarad) kui ka põllukultuure. Praegusel ajal kätkeb mõ...
Veekriis ja veekogude reostumine. Kuigi ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, on vähem kui 1% sellest kõlblik joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. Samal ajal on ilmne, et vee tarbimine kasvab kiiremini kui rahvastik. Samal ajal on maailma veeressursid jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt: mõnel pool tuntakse teravat veepuudust, teisal teevad muret üleujutused. Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine. Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus: nii näiteks kulub tööstusriikides inimese kohta 220 liitrit vett ööpäevas, kuna arengumaades on see näitaja vaid 3 liitrit. Veepuuduse ja madala elukvaliteediga on tihedas seoses antisanitaarsed olud ning veereostus. Näiteks ka väike naftareostus võib saatuslikuks osutuda tuhandetele lindudele - kokkupuutel naftasaadustega kaotab n...
Äärmuslikud ilmastikunähtused Keeristormid Katastroofilise mõjuga tohutud pörlevate tuulte ja vihmasajuga tormid tekivad tavaliselt soojade merede kohal, paarkümmend laiuskraadi põhja ja lõuna pool, kus ookeanivesi on soe ja õhk selle kohal niiske. Keeristormid haaravad tavaliselt umbes 500 kilomeetri laiuse ala ning liiguvad umbes 15 kilomeetrit tunnis. Tormi keskpunkti kutsutakse tormi ,,silmaks". Seal tuult pole, sest tormituuled pöörlevad ümber oma keskpunkti. Tormiala äärtel võib tuule kiirus ulatuda kuni 12 km/h. Keeristorme esineb maailmamere erinevates piirkondades. Vaikse ookeani lääneosas nimetatakse selliseid keeristorme taifuunideks ehk pööristormideks, Kariibi mere piirkonnas tuntakse neid orkaanide ehk tsüklonite nime all. Tuulte rekordid: tugevaim tuulepuhang 104 m/s Washingtoni mägi Põhja-Ameerikas, 1934 suurim aasta keskmine tuule kiirus 19,4 m/s Denisoni neem Antarktise...
Tallinna Nõmme Gümnaasium Austria Referaat geograafia-st Koostaja: Klass: Juhendaja: Tallinn 2009 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus..........................................................................................................................2 Austria ajalugu..
Tallinna Nõmme Gümnaasium Abel Tasman Referaat geograafiast Koostaja: Klass: Juhendaja: Tallinn 2008 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................lk 3 Varajane elu........................................................................................lk 4 Tasmani esimene reis..............................................................................lk 5 Tasmani teine reis.................................................................................lk 6 Kasutatud kirjandus...............................................................................lk 7 2 Sissejuhatus See referaat räägib Abel Tasmanist, kes oli hollandi meresõitja. Ta u...
VULKAANID JA MAAVÄRINAD referaat Tartu Katoliku Kool Liisa Kivmaa 7.klass 24.11.2007 SISUKORD VULKAANID Sissejuhatus Vulkaani ümber olev maapind Vulkaanide paiknemine Kuumad täpid Kilpvulkaanid Kihtvulkaan Slakikoonus Vulkaanilide negatiivsed pinnavormid Hiidvulkaan MAAVÄRINAD Sissejuhatus Maavärinad üldiselt Väiksed maavärinad Maavärinate põhjused Seismoloogid Maavärinate mõõtmis skaalla Suurimad maaväerinad Vulkaanid Vulkaan on nagu auk maa sees kust see purskab välja vedelas, tahkes ja gaasilises olekus vulkaaniline materjal.Vulkaan on nagu mägi mis on tekkinud sellest, et kõik mis sealt august välja purskab muutub tahkeks. Kõige kõrgem vulkaan Maal on Ojos del Salado Tsiili ja Argentina piiril, kuid kui arvestad...
Tartu Katoliku Kool Liisa Kivimaa 9.klass 2009 Eesti tavaline kliima Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Eesti asub läänemere rannikul. Tänu Atlandi ookeani ja Põhja-Atlandi hoovuse mõjule on Eesti ilmastik tunduvalt pehmem samale laiuskraadile iseloomulikust mandrilisest kliimast. Tänu golfi ...
Viljandimaa Heidi Vares 9. klass 2010 Geograafiline asukoht üldandmed Pindala 3 500 km² 8 % Eesti pindalast Elanikke 54 500 Keskus Viljandi linn suuruselt 6. linn Eestis Teised suuremad linnad KarksiNuia, AbjaPaluoja, SuureJaani, Mõisaküla ja Võhma Viljandi linnal on 8 sõpruslinna Viljandis asub teater Ugala Päevaleht "Sakala" Vapp ja lipp Viljandi linna lipp ja vapp Viljandi maakonna lipp ja vapp Ajaloost Eksisteeris Sakala näol juba muinasajal Esmakordselt mainiti Viljandit AlIdrisi poolt, kui muinaslinnust 13. saj. asusid siin maakonnad Sakala ja Nurmekund 17. saj. asutati esimene eestlastele mõeldud kool 19. saj. teiseks pooleks üks jõukamaid maakondi Eestis Siin asus Eesti tuntuima sõjapealiku Lembitu kants Viljandi ordulossi varemed Loodus Paikneb Sakala kõrgustikul Kõrgeim punkt 146 m. Rutu...
KOSE GÜMNAASIUM MARCO POLO Marco Polo sündis 1254. aastal Veneetsias. Tema isa ja onu olid kaupmehed ja meresõitjad. Marco ema suri peale poisi sündi. Marco elas enamuse oma lapsepõlvest tädi juures, sest isa pidi kaubanduse tõttu palju reisima. 1271. aastal, kui Marco oli 17- aastane, suundus ta koos oma isa Niccolo ja onu Maffeoga läbi Rum Seljuki, piki Tigrise jõge Cathay'sse. Sinna jõudmiseks pidid nad läbima veel Mosuli, Bagdadi, Hormunze, Kermani, Baldri, Kasgani, Hotani ja Hsiliangi. Sinna jõudmine võttis aega 4 aastat. Cathay imperaatoriks oli sel ajal khaan-Hubilai, kellega Marco isa ja onu varemgi olid kohtunud ning seetõttu temaga hästi läbi said. Marco isale ja onule anti Hiina õukonnas tähtsad kohad ning nad elasid 17 aastat Hiinas. Khaan-Hubilaile meeldis Marco väga ning seetõttu pani ta Marco vastutama mitmete diplomaatiliste missioonide eest. Marco õppis Hiinas olles ära mongoolia keele ning sooritas reise ...
Toompea saarlava Heleri Melsas, Jaana ojasild. Tekkimine Hakkas kujunema sadu miljoneid aastaid tagasi. Oletatakse et ürgorud eraldasidki Toompead ülejäänud lavamaast. Eestit korduvalt katnud mandrijää süvendas ja laiendas neid orge veelgi. Toompea saarlavast Toompea on veidi kirdesse suunatud ovaalse kujuga kõrgendik. Kõrgus merepinnast- 46m. Kutsutakse ka Toompea aluspõhjakõrgendikuks Moodustab koos seda ümbritseva liivakivialusega Tallinna keskkõrgendiku. Looduslikku pinnamoodi on inimene Toompeal tugevalt muutnud. Kultuurkiht on kuni kümne meetri paksune. Koosneb erinevatest lubjakividest. Pilte Kasutatud kirjandus Toompea aluspõhjakõrgendik
Ekvatoriaalsed vihmametsad Geograafia 8 klass 1. Geograafiline asend (Kus asub?) Ekvatoriaalsed vihmametsad leivad ekvaatori lähedastel aladel: Lõuna-1Ameerikas (Amazonase madalikul), Kesk-Aafrikas (Guinea lahe ranniku), Kagu-Aasias (Hindustani ja Indo-Hiina ps.) Sumatra, Jaava, Uus Guinea ja Kalimantan (Borneo) ja Austraalias. 2. Kliima ja ekvatoriaalne kliimavööde aastaringi on väga palju sademeid. * ööpäevane temperatuuride erinevus on väike. * keskmine temperatuur on 26 kraadi. * keskmiselt on sademeid 2000mm/a.
Globaalprobleemid Happevihmad Üldiselt Happesademed ehk happevihmad on mistahes sademed (tavaliselt vihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. Happevihm ei esine vaid vedelal kujul (vihm, udu, lumi jne), vaid ka õhus olevate gaasiliste ja tahkete komponentide maapinnale sadestumisena. Kuivad happesademed moodustavad umbes 30 protsenti happesademete koguhulgast. Happevihmad on kahjulikud Happevihmad on suureks mureks mida toob endaga kaasa fossiilkütuste ...
Jupiter on Päikesest viies planeet ja kaugelt suurim. Jupiter on rohkem kui kaks korda nii massiivne kui kõik teised planeedid kokku (318 korda Maad). Jupiter on heleduselt neljas objekt taevas (pärastPäikest, Kuud jaVeenust; mõnikord on Marsssamuti heledam).Teda teatakse juba esiajaloolisest ajast peale. Galileo avastas 1610. aastal Jupiteri neli suurt kuud Io, Europa, Ganymede ja Callisto (praegu tuntud kui Galileo kuud) ja oli esimene, kes nende liikumise avastas, mis silmnähtavalt ei koondunud Maale. See oli tähtis punkt Kopernikuse planeetide liikumise heliotsentrilise teooria kasuks; Galileo avameelse toetuse pärast Kopernikuse teooria kasuks arreteeriti ta Inkvisitsiooni poolt. Teda sunniti lahti ütlema oma veendumustest ja vangistati kogu tema ülejäänud eluks. Jupiteri külastas esimesena Pioneer 10 1973 aastal ja hiljem Pioneer 11, Voyager 1, Voyager 2 ning Ulysses. Kosmoselaev Galileo on parajasti orbiidil ümbe...
Soome vabariik Mirko Laanekivi President: Tarja Halonen Pindala: 337 010 km2 Rahvaarv: 5 142 000 Pealinn: Helsingi Keeled: soome, rootsi Rahaühik: euro Rahvastiku tihedus: 17,1 inimest ruutkilomeetri kohta Ajavöönd: Ida-Euroopa aeg Loodus Soome on üks maailma põhjapoolsemaid riike. Veerand Soome territooriumist asub põhjapolaarjoone taga. Soome on tuntud kui tuhande järve maa: seal on 187 888 järve (pindalaga üle 500 m²), aga ka 179 584 saart. Kliima Põhja-Atlandi hoovuse ja madalikulise pinnamoe tõttu on kliima suhteliselt pehme. Põhja-Soomes, eriti Lapimaa läänis on lähisarktiline kliima, mida iseloomustavad külmad talved ja üsnagi soojad suved. Kuna veerand Soome alast asub põhjapolaarjoone taga, võib esineda kesköist valgust - mida enam põhjas, seda rohkem päevi kestab valgustatud periood. Soome põhjapoolseimas tipus ei looju päike suvel 73 päeva ning ei tõ...
http://www.hot.ee/hanneshotee/hispaania.html '+++ http://209.85.129.132/search?q=cache:Szj0gYiRsCIJ:www.estemb.es/est/ariinfo/aid-174+ %22hispaania+rahvaarv+seisuga+2009%22&cd=1&hl=et&ct=clnk&gl=ee http://www.meeri.org/Tekstid/Hispaania.doc http://209.85.129.132/search?q=cache:FNEbANtGLX4J:www.asiarooms.com/travel- guide/spain/spain-overview/spain-economy-and- politics.html+spain+branch+of+economy&cd=1&hl=et&ct=clnk&gl=ee https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/sp.html#Econ Hispaania rahvaarv on 45,8 miljonit (2009. a.) kellest 77,4% elas linnades. Rahvastikust on 91,6% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. Rahvastiku tihedus 91,4 elanikku ruutkilomeetri kohta (2008. a.) Loomulik iive on 0.072% aastas. Loomulik iive on vähenenud, kuid Hispaania kuulub Lääne - Euroopa kõrge loomuliku iibega maade hulka. Sündimus 9,87 Suremus 9,9 Keskmi...
Järveotsa Järv. Järveotsa järv (ka: Turvaste Järveotsa järv; Järvetsa järv; Järvatse järv; Järvatsi järv; Kiisamaa järv; Selgjärv) asub Harju maakonnas Nissi vallas Siimika külas. Ta absoluutne kõrgus on 41,7 m, pindala 16,9 ha, suurim sügavus 6,3 m (keskmine sügavus 2,1 m). Enam-vähem umbjärv. Vesi on oliivroheline kuni kollakasroheline, vähese läbipaistvusega (0,6-0,8 m), võrdlemisi vähe kihistunud. Läänekaldal kerkib vallseljak männimetsaga, põhjaotsa juures on Järveotsa talu ase, kirdekaldal Tallinna Taksopargi saun ja ujula. idakallast ääristab raba, mille taga kerkib teine põhja-lõunasuunaline seljak. Järve lõunaotsa ümbritseb soine lehtmets. kaldad on läänes ja põhjas kõvad, mujal madalad ja soised, paiguti õõtsikulised. Vesi süveneb järsult. Põhja katab paks mudakiht. Üksnes põhjakalda juures leidub liivast põhja. Rahvasuu räägib, et vanasti, Järvatse järve tekkimise ajal, olla ...
Demograafia ehk rahvastikuteadus , mis tegeleb mitmesuguste rahvastikuga seonduvate küsimustega ( nt vanuseline ,sooline, rahvuslik koosseis; rahvastiku liikumine; hõive jnee.) Demograafiline kriis- olukord, kus suremus ületab sündimuse ning rahvaarv kahaneb. Demograafiline plahvatus demograafilise ülemineku periood,kus rahvaarv kasvab kiiresti, sest suremus langeb, sündimus on kõrge ja lapsi palju. Rahvastikupüramiid rahvastiku soolist ja vanuselist koostist kujutav diagramm Absoluutne loomulik iive sündide ja surmade vahe teatud ajaperioodi jooksul Suhteline loomulik iive- sündimuse ja suremuse vahe 1000 elaniku kohta (promill), või 100 elaniku kohta(protsent) Suhteline loomulik iive : Iga 100 inimese kohta: Sündimus suremus x 100 = suhteline loomulik iive ( % ) Rahva arv Iga 1000 inimese kohta Sündimus suremus x 1000 = suhteline loomulik iive ( ) Rahva arv L...
Mis on hdrosfr e. veestik ? Selle jaotus. Hdrosfr on maad mbritsev katkendlik kest mille moodustab veestik Veestik koosneb maailmamerest (98%), ja sisevetest (2%), mis oma korda koosneb pinnaveest ( jed,jrved,sood,liustikud) ja phjavesi. Veestik Maailmameri : 98% Siseveed : 2% Pinnavesi - jed - jrved - sood - liustikud Phjavesi 2) Maailmameri, selle osad. Maailmameri on htne veekogu mis katab 70% maakera pinnast ja on jaotatud 4 ookeaniks ,rohkem kui 60 mereks ning kus esineb arvukalt saari,vinu,lahtesid ja poolsaari. Maailmameri koosneb neljast ookeanist : - Vaikne ookean Pindala mln. km2 (ruutkilomeetrit) : 180 % maailmamerest : 50% - Atlandi ookean Pindala mln. km2 : 93 % maailmamerest : 25% -India ookean Pindala mln. km2 : 75 % maailmamerest : 21% - Arktika ookean e. Phja-Jmeri Pindala mln. km2 : 13 % maailmamerest : 4% Ookeani sgavaim punkt Mariaani svik , 11 022 m. 3) Mis on meri? Selle tbid.Iseloomusta.Too niteid Meri on ...
Eesti paikneb euraasia mandril, euroopa maailmajaos. Geoloogiline ehitus : Pealiskorra kivimid on tekkinud vanas aegkonnas : Kambriumi ( p-e pankrannik ) , ordoviitsiumi( põlevkivi ) , siluri ( kaarmatolomiid) ja devoniajastul ( liivakivi ) . Klint-püstloodne settekivimitest astanguline järsak. / nt paekallas . Eestipinna katte moodustub mandrijääst siia jäänd sete ( moreen ) .Paljandid avanevad jõe orgudes,äärtes. / nt taevaskoda. Eesti maavarad. 1. põlevkivi ehk kukersiit ( kirde eesti ) kas. Energiatööstustes ja keemiatööstustes . 2. turvas ( lavassaare, sangla ) kas . soojusenergia,väetis , loomade allapanuks. 3. Fosforiit (eestis ei kaevandata ) kas .väetis. 4. lubjakivi/paekivi ( rakke , väo ,vasalemma ) kas. Teede ehituseks, dolomiit kaarma ??? . kas. Ehituseks 5. savi (aseri,kunda ,kolga ) kas. Tsement ,keraamika ,ehitusmaterjalid ( punane tellis ) 6. liiv ( piusa) kas. Klaas , kruusliiv ( rakke ). ...
MAAVÄRINAD Sissejuhatus Inimkonna algusest saadik on teada, et loodus on pidevas liikumises ja muutumises. Ähvardavate loodusjõudude seast on inimese jaoks kõige hirmsamad maavärinad, mis on alati olnud salakavalateks vaenlasteks kogu inimkonnale. Maavärinad on hävitanud kõigutamatutena näivad mäed ning muutnud maastikku tundmatuseni. Aastatepikkuste vaatluste andmetel toimub aastas Maal keskmiselt 20 katastroofilist maavärinat, nendest 2 ülitugevat, 150 purustavat, 9000 tugevat ning 19 000 nõrka. Samuti toimub miljoneid väikseid maavärinaid, mida tajuvad vaid ülitundlikud seadmed. Maavärinate tõttu on arvatavast hukkunud umbes 15 miljonit inimest, viimastel aastakümnetel on hukkunuid olnud 14 tuhande ringis. Miks ja kuidas tekivad maavärinad? Teadlane S. Richter on kindlaks teinud, et 90% kõigist maavärinatest on seotud mäestike tekkega Vaikse ookeani ümber ning Vahemere mäestikuvööndis. Maapinnal o...
OKASMETSAD Vööndi üldiseloomustus Okasmetsad on levinud parasvöötme jahedamas osas. Okasmetsade kliima on tundravööndi omast soojem ja niiskem, kuid siiski veel küllalt karm. Niiskust ja soojust on aga juba küllaldaselt selleks, et siin võiksid kasvada suuremad puud. Kui võtta arvesse okasmetsavööndi suurt ulatust, on selge, et siingi esineb vööndi piirides küllalt suuri kliimaerinevusi. Eristuvad parasvöötme kaks peamist kliimatüüpi: 1) parasvöötme mereline 2) paras...
Laanemets Referaat KUUSK Kuusel on väga tihe võra, mis teeb kogu metsaaluse hämaraks. Kuused on sageli aukartustäratavalt suured ja võimsad. Mõnikord võib pinnapealse juurestiku tõttu leida metsas sageli tuule poolt juurtega mullast rebitud puid. Kõik see, pluss metsa vaikne kohin, annab kokku kuusemetsas viibijale iseloomuliku tunde. Kuusel on siiski ka omad puudused. Nimelt ei suuda ta ei liiga niiskes ega liiga kuivas kasvukohas võistelda männiga, samuti ohustavad teda kevadised öökülmad. Kuusel on ka väga palju erinevaid parasiite, suurem osa neist söövad tema puitu. Nii võib sageli metsas näha murdunud kuusetüve, mis on seest täiesti mädanenud. See on seente töö. Kui puu kasvab, siis võib juba välisel vaatlusel oletada, kas kuuusk on mäda või mitte. Kui hoolega vaadata, on osa puid tüve alusel paksuks läinud ning tüvele koputades on heli tuhm. Sellised puud ei...
Tsehhi Vabariik Tsehhi asukoht Euroopas Riigihümn Kde domov mj Pealinn Praha Pindala 78 866 km² Riigikeel tsehhi Rahvaarv 10 287 189 (31.12.2006) Rahvastiku tihedus 130 in/km² Riigikord parlamentaarne President Václav Klaus Peaminister Mirek Topolánek Iseseisvus Tsehhoslovakkia jagunemisel 1. jaanuaril 1993 SKT 236,536 miljardit USD SKT elaniku kohta 25 436 USD Rahaühik kroon (CZK) Ajavöönd KeskEuroopa aeg Tippdomeen .cz ROK-i kood CZE Telefonikood 420 Põhiandmed Religiooni diagramm Pilte kirikutest Tsehhis Tsehhi on jaotatud 13 maakonnaks ja pealinnaks (Praha): Hradec Králové maakond Karlovy Vary maakond Kesk-Tsehhi ...
Eesti energeetika ja tööstus 100 aasta pärast Põlevkivi on otsas Kui Eesti jätkab samas vaimus , siis on 100 aasta pärast põlevkivi varud otsas . Põlevkivist toodetakse Eesti paljusid asju . Kui tähtis on meile siiski põlevkivi ? Umbes 4/5 põlevkivist hakati tarbima elektrienergia tootmiseks . Elektrijaamade lähedusse on tekkinud suured põlevkivituha puistangud , samas põlevkivi tuhk ohustab aga ümbritsevat keskkonda ja on väga kahjulik . Eesti jaoks on elektrituru kaitsmine välismaise konkurentsi eest riigi julgeoleku küsimus. Kui me loobume oma põlevkivi kasutamisest, peaksime hakkama elektrit mujalt sisse ostma ja sattuksime sõltuvusse välisriikidest. Tulevikus , saab põlevkivi 100 aasta pärast arvatavasti otsa ja siis peaks hakkama mõtlema muudele võimalustele , kuidas saada elektrit . Paar võimalust meil Eestis on siiski juba olemas . PõhjaEesti...
VILSANDI RAHVUSPARK Kadi Jürisson ASUKOHT Lääne Saremaa rannikumeres Rahvuspargi keskus asub Saaremaal Loona mõisas 6,3 km pikk 2,3 km lai 8,9 km² Ovaalse põhikujuga Suur Vilsand Rombjast Väike Vilsand ÜLDINFO 30 inimest Eesti esimene looduskaitseala Vilsandit hõlmab u 100 saart, laidu ja rahu Rajati saarte, merelindude ja rannataimede kaitseks Ainuke inimasutustega saar kaitseala Eesti kõige merelisem rahvuspark Loodus Vaheldusrikas loodus, rikkalik linnustik Kevadeti 114 linnuliiki, talviti üle 70 liigi Rikkalik taimestik, ligi 600 taimeliiki Pehme, mereline kliima Paepealne mullastik Akvatooriumile koondub talviti sigima ja suviti lesima hallhülgeid Ülesanded Ökosüsteemide kaitse ja kasutuse reguleerimine Liikide ja nende elupaikade kaitse Ennistada ja tutvustada Arendada ja säilitada Lääne Eesti eluviisi Kasutatud kirjandu...
Sissejuhatus Oma uurimustöö teemaks valisin ma troopilise kliimavöötme. Seda eelistan ma eelkõige sealse kliima poolest. Uurisin sellest kliimavöötmest rohkem ja räägin järgnevas tekstis troopika kliimast, kõrbetest, troopilistest metsadest ja muust sellisest. Kliima Troopilist kliimat iseloomustavad eelkõige väga suur kuumus ning vähene sademete hulk.Kogu aasta valitseb seal kõrgrõhkkond ja sademeid ei teki. Troopilises kliimavöötmes on juba märgatavad temperatuuri erinevused suve- ja talveaja vahel. Aastaringselt valitseb seal kõrgrõhuala. Suvisel ajal võib temperatuur päeval tõusta 50 kraadini ja isegi üle selle. Kuna õhk on aga kuiv, jahtub see öösel kiiresti, kuid mitte alla 20 kraadi. Talvisel ajal käib päike juba tunduvalt madalamalt ning päevane keskmine õhutemperatuur on 20 kraadi ringis, öösel võib temperatuur langeda aga ka alla nulli. Pildid troopilisest kliimavöötest Kõrbed Troopilistel aladel laiuvad tavali...
Kõrb võib olla · Liivane · Savine- taimkate peaaegu puudub. · Kivine II- Tunnus : kõrbetes on kuiv.aastas sajab keskmiselt 250mm sademeid, mõnel aastal ei tule aga tilkagi sademeid.Ka auramine on kiire ja ületab sademete hulga.paljud kõrbeloomad on öise eluviisiga. Kõrbed laiuvad parasvöötme lõunaosas ja lahistroopilises ning troopilises kliimavöötmes.(lõunA ameerika, lõuna aafrika). Kõrbete levikut mõjutavad mäed, mis takistavad vihmapilvede liikumist. Sajab vähe ja põhiliselt ainult talvekuudel. Vahel sajab kuiva õhku e.sademed auravad veel õhus.temp.amplituud on päeva jooksul väga suur.liiv peegeldab soojuse atmosfääri tagasi,ega neela endasse. · Päeva õhutemp. +50 · Öösel temp.0. · Kõrbele on iseloomulikud kuumad ja kuivad tuuled, mis võivad ülekasvada kõrbetormiks. Põhjavesi on väga sügaval, allikate ja kaevude juures paiknevad oaasid nn.vähes...
AsUkOhT Sahara kõrb asub põhiliselt Aafrika põhjaosas. Läänes ulatub kõrb Atlandi ookeani rannikuni, lõunas Sahelini. Idas ulatub Sahara Niiluse või Punase mereni. Loodes ulatub Sahara Atlaseni. Põhjas asuvat Kürenaikat ei peeta tavaliselt Sahara osaks; Tripolitaania kuulumine Saharasse on vaieldav. Kõrbe alale jäävad täielikult Egiptus, Liibüa, Alzeeria, LääneSahara ja osaliselt Mauretaania, Mali, Niiger, Tsaad, Sudaan. Sahara liivaluited. (kaamel) Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Kliima Saharas valitseb kuiv troopiline kliima Suvel u. 35 kraadi Talvel u. 15 kraadi Amplituud seega 20 kraadi Sajab alla 100mm aastas Troopilised õhumassid (ma...
Tuha-ja aherainemäed Referaat Sissejuhatus Ida-Virumaa muidu laugetel maastikel kõrgub terve hulk inimkätega rajatud kuhjatisi, mis Eesti looduslikku kõrgeimat mäge Vällämäge varjutama kipuvad. Need on põlevkivitööstuse jäätmekünkad ehk tuha-ja aherainemäed.Tuhk on põlevkivi energeetilise kasutamise jääk, aheraine aga põlevkivi kaevandamise ja rikastamise jääk. Kasutamine Aheraine ei kõlba ehitusmaterjaliks, kuid tema kvaliteeti saab tõsta rikastamisega, millega alandatakse orgaanilise aine sisaldust, mida puhtas aheraines on kuni 10%. Katsed põlevkivi kaevandamise jääkidest lupja põletada pole andnud kindlaid tulemusi. Kuid kui ka põletatakse, siis ei oleks see eriti kasulik selle saadava lubja madala kvaliteedi ja asjaolu pärast, et Eestis on hea lubjakivi varusid piisavalt. Aherainest saab aga killustikku teetammide ja teekatte ehitamiseks. Tuhaga lubjatakse põllumaid ...
Referaat Pärnu madalik Sisukord : 1. Pärnu madalik 2. Tori põrgu 3. Nigula looduskaitseala 4. Kuresoo raba Pärnu madalik Pärnu madalik on maastikurajoon Edela-Eestis, piireneb põhjas Lääne-Eesti madaliku ja Kõnnumaaga (Kõrvemaa lõunaäär) ning kirdes Türi voorestiku ja Kesk-Eesti tasandikuga, idas ja kagus ulatub Sakala kõrgustiku jalamile. Aluspõhi koosneb põhjaosas paest, mujal devoni liivakivist, mis paljandub nt. Pärnu jõe ääres (Tori põrgu) ja Tahkurannas. Valdavad viirsavi- ja mereliivatasandikud ning sood (suurimad Nätsi-Võlla, Lavassaare, Pööravere, Kuresoo, Ördi, Kikepera, Kõrsa ja Tolkuse). Madaliku põhjaosa läbib Põhja-Pärnumaa servamoodustiste kaar; leidub muidki liustikutekkelisi pinnavorme, nt. Lääne-Eesti tuntuim Potsepa liustikujõedelta. Rohkesti rannamoodustisi pärineb holotseenist, nt. Kaks piki rannikut rööbiti kulgevat luiteahelikku, mis Häädemeestest lõunas liituvad. Madaliku kõrgeimad alad on...
Referaat VULKAANID Karin Kolomainen. Sõle Gümnaasium. 7b. Tallinn 2004 1.Vulkaanid 1.1 Mille järgi said vulkaanid oma nime? Vulkaan ehk tulemägi on oma nime saanud rooma tulejumala Vulcanuse järgi. Kreeka kroonik Herodotos ( u 484 425 eKr ) kirjeldas Hiera saart, mil asetseva mäe tipus olevast avast paiskub aeg-ajalt välja suitsu ja tuld. Kreeka muistendites räägitakse, et see oli tulejumala Hephaistose sepikoja ava, kus jumal mäe sügavuses relvi sepistas. Roomlased nimetasid Hephaistost Vulcanuseks ja andsid saarele nimeks Vulcano. Selle järgi hakatigi tulemägesid vulkaanideks kutsuma. 1.2 Mis on vulkaanid? Vulkaan on purskesaadustest koosnev koonusjas mägi, mis asub maakoores oleva lõõri või lõhe kohal. Vulkaanikuhiku tipust purskub kraatri kaudu maapinnale laavat, tuhka, kuumi gaase, auru ning tahkeid laavat...
GEOLOOGILINE EHITUS Eesti asub Ida Euroopa platvormi loodeosas. Platvorm on suur maakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristalsete kivimitega aluskorrast ning seda katvast kurrutamata kivimitega pealiskorrast. Pealiskorra pindmist, pudetatest setetest osa nimetatakse pinnakatteks. Maa geoloogiline ajalugu ulatub tagasi u 4,5 miljardi aasta tagusesse aega. Suurimaid geoloogilisi perioode nimetatakse eoonideks ( arhaikum, protersoikum ja fanerosoikum). Fanerosoikum jaguneb vana-,kesk-ja uusaegkonnaks. Aegkonnad jagunevad ajastuteks. 3.1 aluspõhi Aluspõhjaks nimetatakse kõiki pinnakatte all lamavaid kivimeid. Aluspõhi koosneb aluskorrast ja pealiskorra settekivimilisest osast. Aluskord Aluskorra tugevamad kivimid võivad moodustada nii positiivseid kui ka negatiivseid kurde. Aluskorra positiivseid kurde, mis ulatuvad läbi pealiskorra ning paljanduvad otse maapinnal, nimetatakse kilpideks. Eesti asub Fennoskandia kilbi lõunanõlval. Eesti ...
Geograafia 13.12.2007 EESTI pindala 45 227 km² rahvaarv 1 351 000 inimest km²l rahvastikutihedus 30 inimest EV asub Euraasia loodeosas PõhjaEuroopas Läänemere idarannikul, merelise ja mandrilise kliima üleminekualal. Põhjast ja läänest piiravad Läänemeri ja selle osad Soome laht ja Riia ehk Liivi laht. naabrid Rootsi, Soome, Venemaa, Läti merepiir 3800 km Arvukamalt saari Väinameres. territoriaalvetesse kuulub üle 1500 saare, asustatud 20. PÕHIKAART Maaamet tegeleb EV territooriumi kaardistamisega, alludes keskkonnaministeeriumile Põhikaart kogu territooriumi hõlmav suuremõõtkavaline kaart. EV põhikaart jaguneb 1: 10 000 mõõtkavas digitaalkaardiks, 1: 20 000 mõõtkavas trükitud paberkaardiks. aerofoto > töötlemine > kohanimed, reljeef vektorkaart koosneb punkt ja joonobjektidest + tekstid, koordinaatristid (kasutamine arvutiga) rasterkaart objektid on väiksed ruudukujulised pildielemendid Põhikaart on ...
Tähtsamad maavarad, nende kasutus ja leiukohad. Maavara nimetus kasutus leiukohad sinisavi Tsemendi- ja Vana-Vigala, Aseri, Kolgaküla, keraamikatehastes, telliste Joosu, Sindi valmistamiseks mineraalvesi Karastusjoogina, raviks Ikla, Häädemeeste, Värska, Kärdla lubjakivi Teede ehitus, telliste Kaarma, Tagavere, Rummu, valmistamine, majade ehitus Vasalemma, Kopli, Väo, ...
Geograafia Geograafia (kreeka keeles '', "Maa kirjeldus") on teadus, mis uurib looduslike ja kultuuriliste nähtuste jaotust ja nendevahelisi ruumilisi seoseid Maal. Definitsioone Geograafia on väga ähmaste piirjoontega teadus, seepärast on tema defineerimine küllaltki keerukas ülesanne. Naljatamisi on öeldud, et geograafia on kõik see, millega geograafid tegelevad. Allpool on toodud välja erinevate inimeste eri aegadel väljapakutud definitsioone ja arvamusi geograafiast: · Geograafia eesmärgiks on kaardistamise kaudu pakkuda teavet kogu maailma kohta. Ptolemaios, 150 · Geograafia on kokkuvõttev teadus, mis ruumimõistet kasutades sünteesib teiste teaduste tulemusi. Immanuel Kant, 1780 · Geograafia on sünteesiv distsipliin, mis mõõtmise, kaardistamise ja regionaalse lähenemise kaudu seob üldise erilisega. Alexander von Humboldt, 1845 · Geograafia ülesandeks on pakkuda Maa muutliku pinna täpne, korrastatud ja
James CookJames cook (27. Oktoober 1728 Yorkshire, Marton 14. Veebruar 1779 Hawaii) oli Briti meresõitja, cartogram ja maadeavastaja. James Cooki tuntus põhineb kolmel ümbermaailmareisil, mille ta sooritas aastatel 17681779. Cook uuris põhiliselt Vaikse ookeani saari (Hawaii, Uus Meremaa ja paljusid teisi Polüneesia saari), PõhjaAmeerika rannikut, Austraalia idarannikut jne. Ta üritas avastada ka lõunamandrit ehk Antarktist, kuid see tal ei õnnestunud. Cook erineb enamikust tolleaegseist meresõitjaist oma väidetavalt inimlikuma iseloomu pärast. Ta ei olnud konkistadoor. Pärismaalaste vastu kasutas ta vägivalda vaid siis, kui muud võimalust ei olnud. Väidetavalt püüdis ta õpetada Polüneesia pärismaalastele kartulite ja sigade kasvatamist, et võõrutada neid kannibalismist. Cookist on loodud palju legende ja tema nimele kirjutatakse tihti avastusi, mis ei ole tema tehtud. Kuulsaim näide on Hawai...
Eesti pinnavormid Eesti asub Ida-Euroopa lauskmaa loodeservas . Eesti pinnavormid on kõrgustikud, lavamaad, madalikud, orundid ja nõod . Kõrgustikud on suurepinnalised, ümbrusest kõrgemad lauskmaa osad, millel esineb mitmeid kõrgendike, orge, nõgusid jt. Väiksemaid pinnavorme. Kõrgustikud jaotatakse kulutuskõrgustikeks nt. Pandiver(kõrgeim tipp Emumägi 166 m.) ja Sakala(kõrgeim tipp Rutu mägi 144 m.) kõrgustikud ning kuhjekõrgustikeks nt. Karula(kõrgeim tipp Tornimägi 137 m.), Otepää(kõrgeim tipp Kuutsemägi 217 m.) ja Haanja(kõrgeim tipp Suur Munamägi 318 m.) kõrgustikud . Kulutuskõrgustike välimus sõltub aluspõhjast, need on tasase pinnamoega, aluspõhja moodustavad pudedate setete all olevad kõvad kivimid . Kuhjekõrgustike välimus ei sõltu aluspõhjast, rahutu reljeefiga, pinnamoes valitsevad künkad ja nõod . Lavamaad ehk platood on ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääristavad astangud . Eestis on nt. Harju lavamaa ja Viru...
Kordamine kontrolltööks 7 kl. geograafia Pinnamood, pinnavormid ja nende kujunemine Saar - mandriga võrreldes väike maismaaosa, mida igast küljest ümbritseb meri. Kuidas jaotatakse tavaliselt maailmameri? 4 suureks ookeaniks Nimeta ookeanid Atlandi, India ja Vaikne Ookean ning Põhja-Jäämeri Kus asub maailmamere sügavaim koht Kõige suuremas ja kõige sügavamas ookeanis ? Vaikses ookeanis. 11 022 m. Mis on kõige väiksem ja madalam ookean? Põhja-Jäämeri Kuidas jaotub maakeral vesi ja maismaa? Vesi 71%
Pika jala väravatorn Allikas: vikipeedia Pika jala väravatorn on rajatud 17. saj. lõpul. See väravatorn on kõige kauem säilinud vanalinnas. Pika jala tornil on olnud "kunstitorni" maine. Seal on töötanud kunstnikud Ludvig Oskar, Juhan Raudsepp, Edgar Valter, Ernst Hallop. Pika jala väravatorni ajaloost : Aastal 1380 andis ordumeister van Vriemersheim loa rajada kivist väravaehitis. Põhiplaan oli trapetsikujuline (küljed 6,2x6,8 m), torni kõrgus umbes 11 m. Tõenäoliselt 1450 torni rekonstrueeriti, seda laiendati kahest küljest ning kõrgendati vähemalt kahe kaitsekorrusega, lisati ka trepikäik. Võimalik, et ehitati ka üks lahtine kaitsekorrus, sel juhul oleks torni kiviosa ulatunud 20 meetrini. 1454a tasuti sepp Rozenbergile väravaseadmete ning 1455a Claus Denenile kahe tuulelipu valmistamise eest. 1594a rajati Pika jala peavärava ette väravatõke. 1608a ehitati ümber väravatorni ...
Antsla Gümnaasium TIIU TAPLAS 10.a klass KANADA Uurimustöö juhendaja õpetaja: TIIU LAANE Antsla 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................4 1. Riigi iseloomustus............................................................................................................................5 1.1 Üldandmed (Lisa 1)...................................................................................................................5 1.1.1 Hümni sõnad......................................................................................................................5 1.2 Riigi geograafiline asend (Lisa 1)..............................................................................................6 1.3 Looduslikud tingimused (Lisa 1).............
TUNDRAD KLIIMA TAIMESTIK LOOMAD INIMTEGEVUS Talv on Ebasobivad Väiksemad Vähe inimesi. pikk,külm ja tingimused vahetavad tuisune. taimekasvatuseks. karva. Sademeid Puuduvad puud. Talveuni. Põhjapõdrakasvandus. on vähe. Madalad taimed. Toitainevaene. Lumikate on Samblad ja Rasvakiht Küttimine, õhuke. samblikud kaitseb külma kalapüük. Puhmad ja eest. kõrrelised lõikeheinalised. Suvi on Lühike Linde on Maavarade õhuke ja kasvuperiood. palju. kaevandamine. jahe. Madalad, tihedalt koos. MAAPIND GEOGRAAFILINE KESKONNA ASEND PROBLEEMID Sügavalt läbi külmunud. ARKTILINE Rasked autod ja TUNDRA=Põhjapooluse mo...
Pinnamood ja pinnavormid e. Reljeef Pinnavormid on maapinna ebatasadused, mis erinevad ümbritsevast alast peamiselt kõrguse ja välisilme poolest. Küngas Ümara, ovaalse, laugete nõlvadega suhteline kõrgus: 200m Nõgu- Ümara, korrapäratu kujuga maapinna madalam osa. (Järved) Org Pikk ja kitsas maapinna madalam osa. (Jõgi) Kõrgustik Laialdane ümbrusest kõrgem ala, mis koosneb küngastest ja nende vahelistest nõgudest ja orgudest. Madalik Suur tasase pinnamoega maa-ala, mille absoluutne kõrgus ei ületa 200 m.
Aleks Luik 8.klass Globaal Probleemid Kliima soojenemine Mis on põhjustanud kliima soojenemise?: Kliima soojenemise oleme põhjustanud meie, inimesed. Inimesed tekitavad tonnides süsihappegaasi iga päev tööstuslike ettevõtetega. Me saastame õhku, paisates atmosfääri kasvuhoone gaase. Kasvuhoone gaasid imevad päikeselt peegeldunud kiirte soojuse endasse ja ei lase neil tagasi kosmosesse peegelduda. See toob kaasa temperatuuri kerkimise, mis omakorda viib erinevate ja väga tõsiste globaalsete probleemideni. Globaalsed probleemid: Seoses kliima soojenemisega ja vihmametsade suure hulgalise hävitamisega on hakanud esinema suuremaid torme, kui kunagi varem. Jaapanis on olnud viimasel aastal ...
docstxt/135015003545.txt
Jõed Rauno Joost 7.a Paikuse Põhikool Jõgedest Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu. Jõgi kulgeb enamasti piki väljakujunenud jõesängi, merre, järve või teise jõkke. Mõni jõgi võib olla ka hooajaline, jäädes kuival aastaajal veeta või voolates täielikult või osaliselt maa all. Väikseid jõgesid nimetatakse ojadeks. Jõgede tekimine Sademed langevad maapinnale. Nad võivad : Aurustuda tagasi admosifääri Imenduda põhjavette Ülejäänud sademetest tekib maapinna süvendites vooluvesi Jõed kujunevad siis kui sedemete hulk ületab aurumise. Jõe osad Lähe Suue Lisajõgi Juga Jõeorg Kärestik Peajõgi Milline on jõe teekond ? Algab kõrgustiku nõlvalt , liustikust kõrgmaestikus , soost või järvest .Teekonnal ühineb temaga mitu lisa jõge ja ajapikku hakkab ta järjest suurenema. Jõe voolu kiirus ja suund sõõltub ...
Saksamaa Üldandemed: Rahvaarv: 82 251 000 mln. Pindala: 357 023 km² Riigikord: parlamentaalne liitvabariik Riigikeel: saksa keel Rahaühik: euro Saksamaa on föderaalne vabariik Kesk- Euroopas. Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin, mõned üksikud ministeeriumid ja föderaalinstitutsioonid asuvad Bonnis, endise Lääne-Saksamaa pealinnas. Poliitiline ülesehitus on föderaalne ja organiseeritud parlamentaarse demokraatiana. Põhiseaduse järgi määratleb Saksamaa end demokraatliku ja sotsiaalse liitriigi ning õigusriigina. Riik koosneb 16 osaliselt suveräänsest liidumaast. Saksamaa on 82 miljoni elanikuga Venemaa järel elanike arvult teine riik Euroopas ja suurim Euroopa Liidus. Saksamaa on ka ÜRO, Euroopa Liidu, NATO ja G8 liikmesriik. Majandus Saksa majandus moodustab Euroopa Liidu majandusest rohkem kui 25% ja on maailmas suuruselt kolmandal kohal. Saksamaa majanduse puhul on teg...
annaabi.ee 
