7. klassi Põhja - Jäämere õppematerjal (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

9

odt

Põhja -Jäämeri

temperatuuril langeda nii madalale kui Antarktikas. Seetõttu on ookeani pinnatemperatuur aasta ringi pisut alla merevee jäätumistemperatuuri. Põhja-Jäämere kliima ei ole alati niisugune olnud. Paleotseeni-eotseeni soojusmaksimumi ajal 55 miljonit aastat tagasi oli piirkonna keskmine aastane temperatuur 10­20 °C ja võimaldas põhjapooluse lähedal elada troopilistel eluvormidel Apectodinium augustum, mis nõuavad pinnatemperatuuri üle 22 °C. Põhja Jäämere elukad Peamise organismide hulga moodustavad Arktika ookeanis vetikad, mis on kohanenud eluga külmas vees ja isegi jääl. Mereloomade toiduahela aluseks on polaarvetes plankton. Plankton on vees hõljuvate pisikeste elusorganismide nagu bakterite, vetikate ja mitmesuguste pisikeste selgrootute kogum. Planktonist toituvad nii väiksemad kalad kui ka maakera suurimad asukad vaalad. Kalarikkamad piirkonnad on siin Grööni, Barentsi ja Norra meri ning suurte jõgede suudmealad

Geograafia

15

doc

Meretranspordi geograafia

Temperatuur. Maailmamere pinnavete keskmine aastaringne temperatuur on 17,54° C, kusjuures põhjapoolkeral on temperatuur ligikaudu 3° kõrgem kui lõunapoolkeral. See on tingitud sellest, et põhjapoolkeral asuv vesikond talletab ligi 40% rohkem sooja kui lõunapoolne. Kõige soojem on Vaikne ookean ­ pinnalähedase vee keskmine temperatuur 19,37° C, teisel kohal on India ookean ­ 17,37° C, kolmandal kohal Atlandi ookean ­ 16,53° C. Viimasel kohal on tunduvalt madalama temperatuuriga Põhja Jäämeri ­ miinus 0,75° C. Merevee temperatuuri määrab põhiliselt asupaiga geograafiline laius. Siiski ei ole ekvaatoril, kus vette neeldub kõige rohkem soojust, merevee temperatuur kõige kõrgem, vaid ekvatoriaalses tsoonis põhjalaiuse 5 ja 10° vahel. Seal on merevee keskmine aastaringne temperatuur 27,3° C. Sügavuti minnes merevee temperatuur langeb algul kiiresti, seejärel üha aeglustub kuni saavutab sügavusel 5000 m kõikides

Meretranspordi geograafia

8

doc

ATLANDI OOKEAN

ee). 4 Tarmo Tuuling Atlandi ookean Ookeani keskosas ulatub põhjast lõunasse S-kujuliselt veealune Ke4sk-Atlandi mäestik, mille kohal on sügavus 2000-3000 m. Mõlemal pool mäestikku paiknevad sügavad nõod: P- Am. (suurim sügavus 7110 m), Brasiila (6697 m), Argentina (6681 m), Kanaari (6690 m), Roheneeme (6390 m), Angola (6260 m) ja Kapi nõgu (5520 m). Põhja liigestavad veealused kõrgustikud (Bermuda, Rio Grande), ahelikud (Lõuna-Antilli, Vaalaahelik) ja mäed (Altair, Anti-Altair)( www.kalapeedia.ee/). 3. VEESTIKU ISELOOMUSTUS Peamised hoovused: Antilli hoovus, Angola hoovus, Benguela hoovus, Brasiilia hoovus, Falklandi hoovus, Florida hoovus, Golfi hoovus, Põhja-Atlandi hoovus, Põhjapassaathoovus, Guajaana hoovus, Guinea hoovus, Kanaari hoovus, Labradori hoovus, Lõunapassaathoovus, Läänetuulte hoovus. 4. TAIMESTIK

Geograafia

11

docx

Venemaa

TALLINNA TEENINDUSKOOL Regina Klotskova 011PK Venemaa Referaat Juhendaja: Ülle Toots Tallinn 2009  SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................3 VENEMAA ÜLDISELOOMUSTUS....................4 VENEMAAL HALDUSJAOTUS........................5 VENEMAA RAHVASTIK................................6 VENEMAA RAHVAD....................................7 VENEMAA RELIGIOON.................................7 VENEMAA KLIIMA.......................................7 VENEMAA MAJANDUS..................................8 VENEMAA LOODUS JA LOODUSVARAD...........8 VENEMAA MAASTIKU PILDID........................9 VENEMAA MÄED........................................10 VENEMAA JÕED JA JÄRVED.........................10 VENEMAA SAARED.....................................11 VENEMAA TAIMESTIK.................................11 VENEMAA LOOMAD....................................11 KOKKUVÕTE...................

Geograafia

7

doc

Mereteaduse mõisted

Veeosakesed ise liiguvad vaid väikese amplituudiga. Eriatatakse järgmisi laineid: · Pikkilained ­ levivad veepinnal ja selle läheduses ja on suhteliselt lühikesed; · Pikilained ­ haaravad kogu veemassi veekogu põhjani. Nende hulka kuuluvad looded ja tsunaamid; · Siselained ­ tekivad erisuguste veemasside piiril. Lainete parameetrid: · Lainepikkus ­ pikkus ühest laine harjast teiseni (L); · Lainekõrgus ­ laine põhja ja laine harja vaheline kõrgus (H); · Laine periood ­ aeg, mis kulub kogu laine läbimiseks (T, tavaliselt 6-16s); · Lainelaius ­ ½ lainepikkusest, sügavus milleni ulatub lainetuse mõju. Murdlainetus. Sügavas vees liiguvad lained ühtlase kiirusega, lainetuse mõju ei ulatu põhjani. Kui sügavus on < ½ lainepikkusest, kiirus väheneb, lainekõrgus suureneb. Lainehari hakkab murduma kui H/L on > 1/7. Murdlained annavad ära selle energia,

Mereteadus

8

doc

Venemaa

Referaat. Venemaa. Liisa Ilves Paikuse Põhikool 9B klass. 1 Sisukord. Üld andmed. Maa ja riik Rahvad Religioon SÜMBOLID KLIIMA PAIKNEMINE Boriss Jeltsin Vladimir Putin Dmitri Medvedev Pealinnad 2 Üld andmed. Vene Föderatsioon asetseb Ida-Euroopa ja Aasia territooriumil. Venemaa on maailma suurim riik, mille pindala on 17075200 km2. Riigi pikkus põhjast lõunasse on üle 4000 km, läänest itta aga peaaegu 10000 km. Kagus piirneb Venemaa Põhja-Koreaga, lõunas Hiina, Mongoolia, Kasahstani, Aserbaidzhaani ja Gruusiaga, edelas Ukrainaga, läänes Valgevene, Leedu, Eesti, Soome ja Norraga, Kalinigradi oblast piirneb Leedu ja Poolaga. Põhjas piirneb Venemaa mitme Põhja-Jäämere ala meredega: Barentsi mere, Kara mere, Laptevite mere, Ida-Siberi mere ja Tsuktsi merega, idas piirneb Beringi väina, Beringi mere, Ohhota mere ja Jaapani m

Vene keel

3

doc

Jäävöönd

JÄÄVÖÖND SISSEJUHATUS Kirjutan rehveraadi jäävööndist,sest see tundub juba oma nimepoolest huvitav.Tahan teada rohkemat mis selles vööndis toimub. Asend ja Kliima. Jäävöönd on poolusi ümbritsev ala, kus maapind on kogu aasta jooksul kaetud lume ja jääga. Põhjapoolkeral on jäävöönd levinud peamiselt Põhja- Jäämerd katval paakjääl. Suuremad igilume ja- jääga kaetud saared on Gröönimaa, Teravmäed, Franz- Josephi maa, Novaja Zemlja põhjasaar ning Severnaja Zemlja saarestik. Lõunapoolkeral hõlmab jäävöönd peaaegu kogu Antarktise mandri ning mitmed lähikonda jäävad saarestikud. Jäävööndis on õhutemperatuur kogu aasta alla O °C. Lühikesel suvel levivad lumest vabanenud aladel külmakõrbed.. Pooluste lähedal on aasta läbi külm, sest päikesekiired langevad sinna suvelgi väga väikese nurga all ning peegelduvad helevalgelt lumepinnalt suuremalt jaolt atmosfääri tagasi. Talvel valitseb ligi pool aastat lausa pim

Geograafia

8

doc

Jäävöönd

Jäävöönd ASEND. Põhjapoolkeral on jäävöönd levinud peamiselt Põhja- Jäämerd katval paakjääl. Suuremad igilume ja- jääga kaetud saared on Gröönimaa, Teravmäed, Franz- Josephi maa, Novaja Zemlja põhjasaar ning Severnaja Zemlja saarestik. Lõunapoolkeral hõlmab jäävöönd peaaegu kogu Antarktise mandri ning mitmed lähikonda jäävad saarestikud. TAIMESTIK. Jäävööndis leidub mikroskoopilisi vetikaid ja seeni, kes kasutavad ajutisi sulakuid, mis tekivad soojemate ilmade korral jää ja lume pinnale. Vetikakolooniate asupaiku tähistavad värvilised laigud lumel. Vetikad ja seened saavad mineraalseid toitaineid õhus leiduvast vähesest tolmust ja sooladest. Maailma elustikuvaeseim maismaa- ala on aga Antarktika mandrijääkilbi keskosa. LOOMASTIK. Kuna rohelisi taimi kui peamisi orgaanilise aine tootjaid on ülimalt vähe, on ka loomastik väga liigivaene. Loomastik toitub peamiselt m

Geograafia

Kommentaarid (0)