Beringi meri (0)

Beringi meri.
Hedvig Liblikas 7a
Rapla Vesiroosi Gümnaasium 2009
Beringi meri on Vaikse ookeani põhjapoolseim meri. Ta paikneb Venemaale kuuluva Siberi ja Ameerika Ühendriikide Alaska osariigi vahel. Põhja jäämerega ühendab seda merd Beringi väin.
Beringi meri on oma nime saanud taani meresõitja Vitus Beringi järgi. Ta sõitis sinna Vene tsaari Peeter Suure käskimisel uurima , kas Aasia ja Ameerika vahel on maismaasild. Tema järgi sai nime ka Beringi väin, kus ta seilas kolm aastat pärast Peterburist lahkumist .
Beringi meri on ääremeri meri, mida lahutavad ookeanist väiksemad saared mis on Aleuutide üheks osaks. Ohhoota merest lahutab seda Kamtšatka poolsaar ning Ida siberi merest Venemaa kirdeosa. Teiselt poolt ääristab seda merd Alaska poolsaar ning sinna jääb Aleuudi süvik.
Beringi mere kogupindala on 3 349 908 ruutkilomeetrit ( Raamatu „ Ookeanid ja mered“ mille autoriks on Neil Morris andmetel 2 268 180 ruutkilomeetrit. ) Mere kohta on ta küllaltki suur, kuid üldiselt kipub keskele jääma. Esimesi andmeid vaadates on suuremad on näiteks Põhja-Jäämeri, Araabia meri ning kuhugi sinnakanti peaks jääma ka Labradori meri. Väikseimaid meresid on küllaga, mõned neist on näiteks Banda meri Austraalia läheduses, Punane meri ja Kaspia meri.
Raamatu andmeil on keskmine sügavus 1400 m, suurim 5121 m mis asub Aleuudi nõos. Maakeral on ka palju sügavamaid suurimaid süvikuid, kuid väiksemaid leidub vähe. Sügavamad on näiteks Mariaani süvik ( 11 022 m ) ja Mindano süvik ( 10 540 m ) mis mõlemad asuvad Vaikses ookeanis, madalaks näiteks toon Läänemere kõige sügavaima koha, milleks on. Keskmisest sügavusest rääkides on madalamaid, kui ka sügavamaid. Siin toon näiteks kaks madalamat, milleks on Stockholmi läheduses asuv 459 m „süvik“ ning Mustal merel on selleks umbes mere keskel asuv, Krimmi saarest natukene lõuna pool olev koht, mille sügavus on 2 212 m.
Soolsus on Beringi meres 30-33% mis on maailma keskmisest 2% madalam mis tähendab, et soolsus on külalltki keskmine. Suuremad suubuvad jõed on Kuskokwin, Yukon ja Anadõr. Maailma keskmisest soolsusest on selles meres natukene madalam sellepärast, et sinna saabub küllaltki palju jõevett, mis ei ole nii soolane .
Kuna meri on osa Arktikast , on seal ikka enamjaolt külm kliima. Suvel on pealmistes veekihtides 5-10 kraadi. Kahjuks on selle mere jäätumist hakanud mõjutama globaalne kliimasoojenemine . Pealmiselt on vesi Beringi meres ikkagi ajujääs (Ajujää ehk triivjää on veekogude jääkate mis on jagunenud osadeks ning triivinud tekkekohast eemale).
Beringi merest saab alguse külm Kuriili hoovus, ning pinnahoovused kulgevad vastupäeva. Tõuse ja mõõnu ei tohiks olla, kui on siis väiksed.
Rannikualad on küllaltki tasased , natuke on ikka mäestikke ka ning enamjaolt on alad madalad.
Nagu enne öeldud, siis ümbritseb Beringi merd osake Venemaast ning osake USA-st. Tähtsamateks sadamateks on Providenija (Провиденя, Venemaal) ning Nome (USA).
Kuna Beringi meri on üks suur ökosüsteem, siis üle 50% USA meretoidust tuleb Beringi merest. Nimelt üks suur probleem on ülekalastamine. Ka Venemaal, Jaapanis, Lõuna- Koreas , Tais, Poolas ja mujal tarbitakse Beringi merest pärit kalatooteid. Peale selle on üks suurimaid probleeme ka globaalne kliimasoojenemine. Viimase aastakümne jooksul on temperatuuri rekordeid purustatud ja kohalikud inimesed on teatanud sellistest sündmustest, mis pole seal enne aset leidnud (nt. äikese- tormid , vihmad jm). Ka veetemperatuur on muutunud, millest annab märku 1997&1998 aastatel toimunud vetikate õitsemine.