elus ja eluta osa vesi õhk Mulla kasutusalad põllumajanduses taimede kasvatamiseks elupaigaks paljudele loomadele Muld Mullas elavad organismid mutid vihmaussid bakterid vetikad seened ainuraksed Vihmauss Mulla teket mõjutavad veeolud temperatuur organismid mulla vanus maapinna kuju Traktor põllul inimtegevus Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Muld Sirje Kaljula, Hergi Karik, Aivo Saar, Kalle Sirel. Loodusõpetus V klassile 2.osa. 2004. Tallinn: Koolibri, lk 4-35 http://www.siseveod.ee/media/teenused/muld.png
KUIDAS HIIDPANDAD TUNTUKS SAID Kõnekeeles pandana tuntud ja maailma looduskaitse sümboliks saanud loom on tegelikult hiidpanda ehk bambuskaru. Eurooplased avastasid punased pandad 48 aastat varem kui hiidpandad. Pandasid on esmakordselt mainitud Hiina raamatutes 2500 aastat tagasi, kuid Euroopale sai hiidpanda tuntuks alles 1869. aastal, mil Prantsuse misjonär Pere Armand David teda esimesena kirjeldas. 1936. aastal viis rõivakunstnik Ruth Harkness esimese elusa hiidpanda Sun-Lini Hiinast välja Chicagosse. LEVILA 500 aasta tagust Hiina kirjandust lugedes selgub, et panda elutses toona kogu Kesk- ja Lõuna-Hiinas. Hiidpandasid esineb looduslikult vaid Hiina edelaosa metsades. Tänapäeval elutseb panda ainult Sichuani provintsi eraldatud mägimetsades ning Qinlingi mägede lõuna- ja keskosas. Panda populatsiooni hinnatakse 500-1000 isendini. Pikka aega arvati, et maailmas on vähem kui 1000 pandat, kuid uuem uurimus 2004. aastal se...
Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast. Imetajate kehaehitus Väliselt on kõik imetajad eriilmelised. See tuleneb sellest, et imetajate elukeskkond on erakordselt mitmekesine, mis hõlmab maapinda, puude võra, pinnast, vett, õhku. Väga erinevad on ka keha mõõtmed, näiteks alates kääbus-ripskariliku 3,8 cm ja 1,5 grammi kuni sinivaalani, kes ulatub üle 30 meetri ja 150 tonnini. Katteelundkond Imetajate katteelundkond võtab vastu välisärritusi ja kaitseb organismi väliskeskkonna negatiivse mõjude eest. Nahk koosneb imetajatel, nagu ka selgroogsetel kahest kihis, välimisest marrasnahast ja sisemisest ehk pärisnahast. Nahk on kaetud karvadega. Karvad sisaldavad pigmenti, mis määravad ära välise värvuse. Pikemad ja tugevamad pealiskarvad kaitsevad nahka ja pehmemaid aluskarvu ehk villkarvu mis kaitsevad külma ja sooja eest. Nahas on palju näärmeid: higinääre, rasunääre, mille eritis hoiab karvad mä...
Hobuseid on erinevaid: on väikeseid jässakaid ja suuri nõtkeid hobuseid. Erinevad hobused võib rühmitada suurtesse perekondadesse, kuhu kuulub palju tõuge. Suurem osa neist tõugudest on saadud sajanditepikkuste tõuaretuse tulemusena, kuid on ka looduslikus keskkonnas elavaid poolmetsikuid tõuge. Üldiselt eristatakse seitset suuremat hobuste rühma: araabia tõuhobused, täisverelised, soojaverelised, traavlid, külmaverelised ja ponid. Hobuste varaseim eellane oli eohippus ehk eotseeni hobune, kes elas eotseenis Põhja-Ameerikas umbes 54 miljonit aastat tagasi. Eohippus oli väheldase koera suurune. Tema lähim sugulane oli umbes sama suur hürakoteerium, kes asustas põhjapoolkera, sealhulgas ka Lääne-Euroopa soi- seid metsi. Nii eohippusel kui hürakoteeriumil oli eesjalgadel 4 ja tagajalgadel 3 varvast. Nad sõid peamiselt puude-põõsaste lehti ja võrseid. Järk-järgult, miljonite aastate jooksul muutusid hobuse eellased tõelisteks rohusööjateks,...
Kass ehk kodukass (Felis catus) on kaslaste sugukonda kuuluv väike lihatoiduline imetaja. Ta on kaslaste hulgas ainus koduloom Fakte kassidest Iga kassi nina muster on sama unikaalne nagu inimeste sõrmejälg. Maailmas on üle 500 miljoni kassi (rohkem kui koeri) ja erinevatel hinnangutel 40 - 80 erinevat kassitõugu, nendele lisaks veel kuni 500 variatsiooni. Kassi süda lööb inimeste omast kaks korda kiiremini: 110 kuni 140 lööki minutis. Kass liigutab saba kui on sisemises konfliktis, tahab teha kahte asja korraga. Näiteks kass on ukse juures ja tahab välja, aga avades ukse kass näeb, et väljas sajab paduvihma, siis näete, et kassi saba hakkab liikuma ta on sisemise konfliktis: tahab minna välja, aga ei taha minna vihma kätte. Kohe peale seda kui kass on oma otsuse langetanud, saba lõpetab liigutamise. Kassid sõtkuvad käppadega kui nad on õnnelikud. Keskmine emaskass sünnitab korraga 1-8 poega, 2-3 pesakonda aatas. Oma elu jook...
1. SISUKORD 1. Sisukord 2. Sissejuhatus 3. Mis on soo ? 4. Soo taimestik 5. Soo marjad 5.1 Sinikas 5.2 Murakas 5.3 Jõhvikas 6. Soo samblad 6.1 Karusammal 6.2 Soosammal 6.3 Soovildik 6.4 Turbasammal 7. Soo taimed 7.1 Alpi jänesvill 7.2 Sookail 7.3 Küüvits 7.4 Pikaleheline huulhein 7.5 Ümarleheline huulhein 8. Kokkuvõte 9. Lisad 10.Kasutatud kirjandus 2. SISSEJUHATUS Valisin enda töö teemaks sootaimed , kuna olen alati huvitunud, mis soos kasvab ning kuidas tekivad sood , mille abil ? Nüüd oli mul suurepärane võimalus teada saada, mille tõttu tekivad sood, mis soos alati pea valutama ajab, kus kasvavad murakad, mis nii hästi maitsevad. Kui kooli tunnis saime teada, et Eestis on palju soid, siis huvitusin, et kuidas saab olla Eestis palju soid, kui olen ise käinud 2 soos , ning juba ne...
MERIRIST Jaanus Kask 7.B Võru Gümnaasium 1 2 3 MERIRIST Meririst on lameda liua kujuline läbipaistev, kahvatulillaks või-roosakas karikloom ehk meduus.Sültja keha (kummik, läbimõõt 10-40 cm) alapoolel olevat suuava ümbritseb 4 suurt rippuvat suusagarat.Meririste on rohkesti troopika-ja parasvöötmemeredes, vähem Läänemeres.Elab pinnalähedases veekihis, toitub peamiselt plankonist, mida püüab kombitsatega vett filtreerides.Ujub halvasti kummiku kokkutõmmete abil, kandub edasi hoovustega.Lained heidavad meririste sageli rannale. Meriristi keha on sültjas. Ta peamiseks toiduks on loomplankton. Teda leidub rohkesti Tallinna läheduses, kuid tänu vee magedusele ei leidu teda Narva lähistel. Tal on ka rahvapärane nimi: millimallikas. 4 Meriristi, ladina keeles Aurelia aurita, nimetatakse rahvasuus ka millimallika...
Millal ja miks sääsed inimesi ründavad. Verd imema tulevad üksnes emased sääsed. Kõik verd imevate sääskede emasloomad peavad saama korraliku verekõhutäie selleks, et verest saadud valke kasutada munade arenguks. Munade küpsemine nõuab palju toitaineid ja ka energiat. Loomade veri ongi sääskede jaoks kui energiajook pikamaasportlasele. Teist nii kontsentreeritud valgu- ja energiaallikat looduses lihtsalt pole. Teiste mitte verd imevate putukate emasloomad peavad mitmeid päevi näiteks nektarit või taimelehti sööma, et munade arenguks vajalik kogus toitaineid koguda. Sääsk saab kogu vajaliku portsu kätte umbes 10 minutit kestva, kuid imejale võrdlemisi ohtliku imemispingutusega. Iminokas asuvate hambuliste suistega puurib sääsk läbi naha esimese sobiliku kapillaarini, kust imetakse oma kehakaaluga võrreldes kahe- kuni kolmekordne kogus verd. Selleks et vältida imetava vere hüübimist, "süstib" sääsk ohvrisse oma süljenäärmete eritist. Pära...
Pruunkaru (Ursus arctos) Karu on õigusega kutsutud meie metsade kuningaks. Ta on siinseist kiskjaist kõige kogukam. Täiskasvanud karu kaalub keskmiselt 100-200 kg. Jämedaid küüniseid kasutab karu toidu haaramiseks, kaevamiseks, ronimiseks ja poegade kaitsmiseks. Tema käpad on suured, laiad ja jõulised.Kiskja on ta ainult osaliselt. Liha kuulub tema toidu hulka ainult kevaditi ja sügiseti. Pruunkaru sööb peaaegu kõike, nii esimesi võrseid, sügisesi vilju, liha kui ka mett. Suve esimesel poolel on ta peamiseks toiduks noored lopsakad rohttaimed, suve teisel poolel ja sügisel metsamarjad, pähklid, tammetõrud. Enne talve tulekut jõuab karu enda paksuks nuumata. Naha alla kogutud tüse rasvakiht on talle vajalik talvise toitainevaruna, aga samuti kaitseks pakase vastu. Saba on tal lühike ja karvade sisse peitunud. Poegadel on kaela ümber valge krae, mis vahetevahel on säilinud ka vanaloomadel. Karule on iseloomulik s...
Vihmatilga elu. Ühe vihmapiisa elu võib tunduda kerge ning põnev , aga see ei pea alati paika. Meie elu võib olla vägagi igav tunnen kaasa neile kes peavad aastatuhandeid liustikus passima ja veel tahkes olekus. Mina räägin nüüd ühest oma eluetapist. Välku lööb ja äikest müristab, mina, koos paljude teiste piiskadega kukun pilvest alla maapinna poole. Maandun kivile ja voolan siit tasakesi allapoole. Siit kivide vahelt jõuan ma lõpuks põhjaveeni. Siin on nii jahe ja pime, õnneks saab siin teiste vihmapiiskade jutustusi kuulata ja ka ise sõna sekka öelda. Oh, ma näen natuke valgust, keegi võtab kaevust vett. Mina sattusin ka pange, nüüd kallati mind lillevaasi ja viiakse tuppa. Vaas pannakse lauale ning sisse pistetakse tulbid. Kui tulbid närtsivad, visatakse need minema ja lillevesi koos minuga kallatakse väikesesse järve. Siin ujuvad ka kalad, mulle tundub, et päevane päike ja kuumus on mulle liiga...
AGROKLIIMA Eesti kliima kujunemist mõjutavad tegurid: · Läänemeri · Atlandi ookeani kiirdeosa · Suur Ida Euroopa tasandik Mereline kliima läheb üle kontinentaalseks eriti kagu suunas. Suurt mõju avaldab sügisel ja talvel. Intensiivne tsüklonite tegevus. Temperatuuri tõstab golfi hoovus. Taimekasvu seisukohalt soojusreziimi näitajaid on effektiivsed temperatuurid, selle all mõistetakse üle 5°C ulatuvaid temperatuure. Üldiselt on meie taimedel bioloogiline temperatuur <+5°C effektiivsemateks temperatuuriks nim. Ööpäeva keskmist temperatuuri, milest lahutatud 5°C. Temperatuurid kokku liidetult saame effektiivsete temperatuuride summa. Agrometereoloogias kasutatakse ka aktiivset temperatuuri, milleks nimetatakse ööpäeva keskmisi temperatuure, mis ulatuvad 10°C, kusjuures mingit maaharvamist ei tehta. MULD Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond,...
Põder Põder on hirvlaste sugukonna ja ka meie mestade suurim loom. Ta on pikkade jäsemete ja laiade sõrgadega. Täiskasvanud põdrapulli kaal võib olla võrdne 10 mehe kaaluga. Labidakujulised sarved on ainult põdrapullidel. Mida vanem põder on seda suuremad on sarved. Vaatamata oma suurele jõule on põder suhteliselt vagur loom, mis on võimaldanud neid isegi ratsa- ja veoloomadena kasutada. Suur loom toitub ainult taimedest, süües suvel 30 kuni 40 kg ja talvel 15 kuni 20 kg rohtu, lehti ning puuoksi päevas. Männi- ja kuusekooret süües võib põder metsale palju kahju teha. Põtrade suurimad vaenlased on hundid ja karud, huntidega on asi lihtsam kui karuga. Karu jõud käi tavaliselt põdra jõust üle ja põder on võimetu vastu hakkata, hunt on pisem ja põdral on võimu talle vastu hakkata. Põder ise on vaenlane paljudele loomadele, just sellepoolest, et ta on meie metsade suuri...
RABAMURAKAS Rabamurakas on üks eestlaste lemmiktaimi. Seda tõestavad arvukad rahvapärased nimed. Head rabamuraka tundmist näitab aga suhteliselt vähene nimede kattuvus teiste taimedega. Eks selles kõiges ole süüdi kõik see, mida inimesed temast head saavad. Enne viljade valmimist kohatakse rabamurakat harva, sest niisama ei ole tema soistesse kasvukohtadesse asja. Muidugi kui just murakasaaki ennustama ei minda. Saagi ennustamisega võib aga väga kergesti alt minna. Sageli vaadatakse, et kõik on tihedalt suuri õisi täis, tuleb hea muraka-aasta. Kuid nii ei pruugi see olla. Kõigepealt on rabamurakas ainukesena meie murakaperekonna liikidest kahekojaline taim. See tähendab, et tal on eraldi isas- ja emasõied ning need asuvad erinevatel taimedel. Kuna isasõied on suuremad, siis jäävad need inimestele kergemini silma. Isastaimi on tavaliselt ka rohkem, nii et õitsemine ei näita niisama meile sügisese saagi k...
Harilik vaarikas Vaarikas on kõigile tuntud taim. Põhjuseks on tema maitsvad marjad. Ilmselt ei leidu inimest, kellele need vastumeelsed oleksid. Kuid vaarikamarjad pole vaid hea suutäis, need on ka väga kasulikud. Marjades on leitud palju erinevaid happeid, suhkruid, vitamiine, kauni vaarikapunase värvi annavad kokku mitmed erinevad värvained. Vaarikaid on juba väga ammusest ajast kasutatud ravimina. Kõige kasulikumad on vaarikad kohe värskelt süües, kuid neid saab tarbida kogu aasta jooksul. Selleks tuleb korjatud vaarikad laotada paariks päevaks päikse kätte närbuma. Seejärel kuivatatakse nad 40...45 °C juures. Samuti on ju laialt tuntud vaarikatest valmistatud hoidised. Ka kõigil keedistel, mahladel, kompottidel ja siirupitel on raviv ja tervist tugevdav toime.Kuid ravimina ei kasutata ainult vaarikapõõsa marju. Nii marjadest kui ka vaarika lehtedest ja vartest saab ravimtee. See on muide hea...
SOOKURG Sookurg on Eesti ainuke päris õige kureliik. Kurg on Eesti üks vanemaid linnunimetusi. Ta on suur hall lind, kelle mõned sulgedeta nahalaigud on mustad, aga kiiru tagaosal ja kuklal punased. Pea külgedel ja kaelal jookseb valge riba. Nii sookure suured hoosuled kui ka jalad on mustad, nokk rohekaspruun. Sabasulestik moodustab iseloomuliku suure puhmatuti. Erinevalt samuti halli värvi haigrust on tema kael lennates pikalt ette sirutatud. Sookurg ei lasku kunagi puu otsa. Tema elupaigaks on sood ja rabad. Paljud rahvapärased nimed näitavad aga, nagu oleks lind põldudega seotud: põllukurg, niidukurg, rukkikurg, kesakurg. Selle seose saab aga lahti mõtestada nime "külvikurg" järgi: lind tegutseb inimese haritaval maal vaid kevadiste põllutööde ajal. Nii see ongi: meile saabuvad sookured kevadel juba aprilli algul, salkadena. Kuni paaride moodustumiseni võib neid siin ja seal kohata. Kui is...
SÄÄRIKSÄÄSED KLASS: Putukad SELTS: Kahetiivalised SUGUKOND: Sääriksääsklased PEREKOND: Tipula jt. SÄÄRIKSÄÄSE ISELOOMULIKUD OMADUSED Jalad: Hästi pikad, kergestimurduvad. Sellele vaatamata on täiskasvanud sääriksääsed võimelised nendega taimedest kinni hoidma, seda isegi tugeva tuule korral. Tiivad: Nagu kõigil kahetiivaliste esindajatel, on ka sääriksääsel täiskasvanustaadiumis üks paar tiibu. Tagatiivad on taandarenenud ning muundunud sumistiteks. Sumistid: Keerulise lennuelundi osa. Koosneb taandarenenud tagatiibadest, mis funktsioneerivad lennu ajal tasakaaluelunditena. Nad on pikliku kujuga ning esitiibade liigutamisel nad vibreerivad. Iga pendlikese paksenenud ots toimib ballastina, tasakaalustades esitiibade liikumist. Tänu sellele on sääriksääsk suuteline oma lendu juhtima. Vastsed: Elavad niiskes keskkonnas: pinnases, metsakõdus, kõdupuidus või magevetes. SUURUS Pikkus: Emasel kuni 26 mm, isasel 16 mm. Toitumisaparaat: S...
Vulkaanid Vulkaanid on tuld purskavad mäed. Kes või mis paneb mäed purskama? Maakoore all vahevöös olevad kivimid on vedelas olekus ja pidevas liikumises. Maakoore paksus on kohati väga erinev. Sageli on maakoores praod. Nüüd pole muud midagi, kui kaks asja kokku viia. Vedel kivimimass tungib maakoore lõhesid mööda maapinnale. See võib juhtuda väga rahulikult ja aeglaselt. Aga võib toimuda ka väga suure plahvatusega. Tavaliselt juhtub viimane, sest vedel kivimimass ehk magma on maa sees suure rõhu all. Magma väljub tavaliselt suure purskega, millel on sageli kohutavad tagajärjed. Pildil on vulkaanipurse. Maapeale jõudnud ja jahtunud kivimimassi nimetatakse laavaks. Laavast moodustuvad suured koonusekujulised mäed ehk vulkaani koonused. Koonuse keskosas on avaus, mis viib välja vahevöö vedelate kivimiteni. Seda avaust nimetatakse vulkaani lõõriks. Vedelat kivimimassi kogu vulkaani tahkete kivimite sees ja all nimetatakse...
Jäämägi on mere pinnal triiviv liustiku küljest lahti murdunud suur jäätükk. Jäämäed triivivad peamiselt Atlandi ookeani põhjaosas ning Antarktise ümbruses. Atlandi põhjaosa jäämägedest 90% on pärit Gröönimaad katvast jääkilbist. Suur osa Antarktise jäämägedest on lahti murdunud selfiliustike küljest. Jäämäed koosnevad magedast liustikujääst. Hunnikuisse kokku lükatud rüsijääd ei loeta jäämägede hulka kuuluvaks. Jäätüki läbimõõt peaks ületama 2025 [viide?] m, et teda jäämäeks nimetataks. Mageveejää tihedus on 920 kg/m³, seevastu merevee tihedus on 1025 kg/m³. Seetõttu on umbes 9/10 jäämäest allpool veepinda. Jäämäe veepealse osa kuju järgi on raske määrata jäämäe veealuse osa kuju, sealhulgas seda, kui sügavale ta ulatub. Suurimate jäämägede läbimõõt võib ulatuda mitmesaja kilomeetrini. Teadaolevatest suurim jäämagi eraldus 2000. aastal Antarktikas Rossi selfiliustikust ja sai nime B15, kus B tähendab eraldumist 90. läänepikkuskraadist...
Väike-Maarja Gümnaasium VESI Referaat Andreas Preisfreund Väike-Maarja 2007 1 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. VESI.................................................................................................................................................4 2. VEE HOID.......................................................................................................................................7 4. VESI JA TERVIS...........................................................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS..........................................
Väike konnakotkas Väike-konnakotkas (Aquila pomarina) on nii Eestis kui mujal Euroopas üks arvukamaid kotkaid, aga kuulub siiski ohustatud liikide hulka. Suur- ja väike-konnakotkas on välimuselt sarnased. Nende tiibade siruulatus on 130180 cm. Vanalindude sulestik on üleni pruun, noorlinnud seevastu rohkem või vähem kaetud heledate tähnidega. Väike-konnakotka elupaigaks on mosaiikne maastik, kus metsad vahelduvad niitude, karjamaade, põldude, jõeorgude ja soodega. Pesapaigad asuvad metsade servaaladel, enamasti vanades kuuserohketes puistutes. Väike-konnakotkas pesitseb nii okas, leht- kui segametsades, kuid reeglina väldib männikuid. Peapuuliigiks on kahel kolmandikul pesapaikadest kuusk. Jahti eelistatakse pidada niitudel, samuti jahitakse luhtadel ja põldudel. Enamiku toidust moodustavad väikesed imetajad, peamisteks saakloomadeks on uruhiired, mutid, konnad, linnud, maod ja suuremad putukad. Väi...
Komeet Hale-Bopp 1997.a. kevadel (märts/aprill) oli taevas taas võimalus jälgida ühte ilusat vaatemängu. Nimelt oli Maa lähedusse jõudnud Hale-Bopp'i komeet. Ennustuste järgi pidi see komeet olema veelgi heledam kui 1996.a. kevadel meid külastanud Hyakutake komeet. Hale-Bopp'i komeet avastati sõltumatult kahe ameerika amatöörastronoomi poolt 1995.a. 23. juulil. Sel ööl vaatlesid Alan Hale New Mexico-s ja Thomas Bopp Arizonas Amburi tähtkujus paiknevat täheparve M70 (Messier'i kataloogi objekt nr.70) ja märkasid selle läheduses nõrka udust objekti, mis osutus uueks komeediks. Nagu ikka komeetide avastamisel, antakse talle avastaja(te) nimi. Nii saigi uus komeet nimeks Hale-Bopp. Avastamise hetkel oli komeet Päikesest 7.16 AU ja Maast 6.20 AU kaugusel (1 AU = astronoomiline ühik on Päikese ja Maa vaheline keskmine kaugus: 1 AU = 149.6 miljonit km). See...
Paide Ühisgümnaaium Okasmets Referaat Karmen Tafitsuk 7.b klass Paide 2010 TUTVUSTUS Okasmetsad levivad katkematu vööndina läbi kogu Euraasiua ja Põhja- Ameerika. Okasmetsade teine nimetus on taiga, mis on tulnud vene keelest, sest Siberis on suured okasmetsad. Okasmetsades on kliima mahedam. Talved on sisemaal külmad, aga suvel see-eest üpris palavad. Okasmetsad piirnevad põhjapool metsapiiriga, mis enam-vähem ühtib põhjapolaarjoonega. Sellest piirist kaugemal põhjas ei saa enam metsad kasvada, on vaid üksikud puudetukad paremate kasvutingimustega kohtades. http://userpage.fu-berlin.de/~rpeter/images/eco/taiga.jpg ASEND JA KLIIMA Taiga- ehk okasmetsavöönd on noor loodusvöönd, kuna tekkis viimase 10000 aasta jooksul pärast viimast mandrijäätumist. Nii Euraasias kui ka Põhja- Ameerikas hõlmab see ulatuslikke igikülmunud alasid. Taigavööndis on jahe ja niiske suvi...
Lepatriinu Referaat Koostanud: oma nimi Koht ja aasta Sissejuhtaus Kevadiselt värvirikkale loodusele annavad tooni pisikesed, kuid sageli silmatorkavalt kirkad putukad. Peale liblikate leidub ka kirevavärvilisi mardikaid. Kõikvõimalike põrnikate, jooksikute ja sikkude hulgas äratavad tähelepanu eelkõige lepatriinud. 1.0 LEPATRIINU Lepatriinud on murdeti ka käolehmad, kirjalinnud, eri perekondadesse kuuluvad mardikad lepatriinulaste sgk-st; Umbes 4000 erinevat liiki, Eestis neist 51 liiki. Lepatriinude keha on pealt kumer, alt tasane, 1-10mm pikkune, paljudel liikidel mustakollase-või punasekirju. Nii valmikud kui ka vastsed hävitavad kilp-ja lehetäisid, lehekirpe ning võrgendilesti(on seega kasulikud); vähesed liigid on taimtoidulised. Vastne on hall või mustjashall, oranzikirjaline. Talvituvad mardikana. Lepatriinude hemolümf on mürgine, seepärast enamik putuktoidulis...
Koostaja: Õpetaja: Läänemeri. 1.Nimeta riigid, mis asuvad Läänemere ääres? Vastus:1)Rootsi.2)Soome 3)Venemaa 4)Eesti 5)Leedu 6)Läti 7)Poola 8)Saksamaa 9)Taani. 2.Nimeta vähemalt 4 Läänemeres kasvavat vetikat. 1)Punavetikas 2)Pruunvetikas 3)Rohevetikas 4)Sinivetikas. 3.Kes on Läänemere hõljumi kõige suurem loom? Vastus:Läänemere kõige suurem hõljumi loom on hallhüljes. 4.Kes on siirde kalad?Nimeta nad. Vastus:Siirde kalad on mage-ja soolasevee kalad.Siirde kalad on räim,tursk ja lest. 5.Nimeta 10 lindu, kes on seotud Läänemerega. Vastus:1)Kurg 2)Naerukajakas 3)Luiged 4)Hahk 5)Merisk 6)Jääkoskel 7)Kajakad 8)Merikotkas 9)Kühmnokk-luik. 6.Kuidas nafta sattumine vette mõjetab sealset elustikku? Vastus:Nafta on võimeline tappa linnu ja rikkuka rannal olevat mulla elistikku kahjustada. 7.Kuidas on ühendatud Läänemerei Atlandi...
kütiorg sügavaim Eestis Asukoht: Kütiorg, Võru vald Koduleht: www.haanjapark.ee Kütiorg on Eestimaa suurim ja võimasaim ürgorg. Oru pikkus on 4,7 kilomeetrit, laius 250600 meetrit, sügavus kuni 70 m ehk piltlikult öeldes võib näiteks Viru hotelli Kütiorgu ära peita, nii et midagi paistma ei jää. Kütioru veergude kaldenurk on keskmiselt 18°, erinevad allikad pakuvad suurimaks kaldenurgaks 28 kuni 38 kraadi. Oru põhjas voolab Iskna oja (nimetatud ka Haani ojaks), mis langeb VõruVastseliina maanteest kuni Noodasjärveni 75 meetrit. Kütioru nõlvadel võimutseb mets. Siin on enam kui sajandi vanuseid kuusikuid, haruldaselt jämedaid ja kõrgeid haabu jne. Mäeveerge lõikavad vee poolt uuristatud uhtorud ehk tsorid (Suur tsori, Rebäsetsori, Juudijõõratus jt). Tsoride laius ulatub 60meetrini, pikim tsori on 370 meetrit, suurim sügavus 20 meetrit. Kütioru kirdeosas asub muistne ohverdamiskoht Tammetsõõr ja Ilmamägi. Oru põhj...
Mutt Talpa europaea Nimi Välimus · Muti tüvepikkus on 110160 mm. · Isend kaalub 65130 g. · Mutil on silinderjas keha. · Esijäsemed on labidakujulised. Elupaik · Mutid asustavad mitmesuguseid elupaiku, näiteks: lehtmetsad, heinamaad, karjamaad. · Mutt ei ela liigniisketes ja happeliste muldadega piirkondades. · Mutt ei ela saartel. Toitumine · Suure osa muti toidust moodustavad vihmaussid, eriti talvel. · Sööb ka kahepaikseid, nälkjaid ning mullaputukate valmikuid ja vastseid.
Sisukord Sissejuhatus Orava tutvustus Seisund Väljanägemine Elupaik Pereelu Toidulaud Vaenlased Levik ja arvukus Eestis Huvitavaid tähelepanekuid Sissejuhatus Orav (Sciurus vulgaris) on väike halli või punakaspruuni värvi karvastiku ja pika koheva sabaga näriline, kes peaaegu kogu aeg tegutseb. Ta on pidevalt valvel, ronides väledalt mööda puutüvesid või hüpates oksalt oksale. Orava nägemine ja kuulmine on väga hea ja ta põgeneb väiksemagi müra puhul. Orav kuulub oravlaste sugukonda, näriliste seltsi ja imetajate klassi. Orava tutvustus Rahvapäraselt hüütakse oravat käbikuningaks. Harilik orav on üks tuntumaid ning armastatumaid närilisi. Alguses elas ta okaspuumetsades. Tänapäeval võib teda kohata ka linnaparkides ja aedades. Oraval on pikad tugevad tagajalad ja teravad küünised, mis aitavad kinnituda puukoorele. Tavaliselt ronib orav puu otsast alla, pea ees. S...
Loksa 1. Keskkool OOKEANIS ELAVAD IMETAJAD Referaat Annely Jürimets 5.klass Õpetaja: Terje Sats Sisukord 1.Vaalad 2.Merilõvid 3.Morsad 4.Pringlid 5.Delfiinid 6.Hülged 2 Vaalad Vaalaks muutumine: Vaalad pärinevad neljajalgsetest imetajatest,kes siirdusid miljonite aastate eest merre.Miljonite aastate vältel kohastusid nad tasapisi uue keskkonnaga,nende keha muutus voolujooneliseks ja karvkate kadus.Nende ninasõõrmed nihkusid pealaele,et oleks kergem hingata.Vaalade saba muundus võ...
MUTT Mutt on väike tömbi kehaga, lühikese, musta karvaga imetaja. Kuna mutt elab kogu oma elu maa sees käikusid kaevates, on tal labidakujuliselt laienenud ja küünistega varustatud eesjäsemed. Mutil on väga väikesed silmad, puuduvad mutil kõrvalestad, kõrvaavasid ja suud katab nahakurd. Mutil on väga hea haistmine millega varub ta endale toitu (väiksemaid loomi). Mutid on veel ka poolpimedad ja pelgavad valgust, sellepärast ei olegi eriti neid näha. Talveks kogub mutt endale talvevarusid - vihmausse, ta peidab need oma pessa. Mutt on tark loom, suurimast teadaolevast muti toidukambrist leiti 1200 ussi, kes kokku kaalusid 2 kg ning olid eesosa ärahammustamisega liikumisvõimetuks tehtud. Jooksuaeg on muttidel märtsist - aprillini. Mutt poegib üks kord aastas. Pesakonda sünnib 3-8 abitut poega, kes iseseisuvad 1 kuuselt, suguküpseks saavad nad 1 aastaselt. Eluiga on muttidel 3 - 5 aastat. ...
heinamaadega. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Taimestiku väikeseskaalalise liigirikkuse poolest on Euroopa puisniitude kooslused ühed maailma liigirikkamad. Toiduahel; kurereha-jänes-rebane kurereha-kimalane-ämblik KASUTATUD KIRJANDUS 1. ''Läänemaa teejuht'' Marko Valker, 2005 Tallinn 2. 3. 4. ''Eesti looduse vägi'' Hendrik Relve,2008 Tallinn 5. Loodusõpetus 6. klassile, 2 osa, K.Lepasaar, R.Kuresoo, T.Kuresoo, 2006 Tallinn 6.
Põltsamaa Ühisgümnaasium Lepatriinu ja liblika võrdlus. Põltsamaa 2010 Liblikad Lepatriinud Liblikas toitub põhiliselt õietolmust ja Lepatriinu on üldjuhul röövloom, kes toitub nektarist. Mõni toitub ka villast ja karvast. peamiselt lehetäidest ja ka kilptäidest. Liblikas areneb täismoondega- nende areng Lepatriinu areneb tismoondega- nende on neljajärguline: muna, vastne(röövik), nukk areng on neljajärguline: muna, ja valmik. vastne(röövik), nukk ja valmik. Maailmas on liblikaliike teada umbes Kogu maailmas on teada üle 5200 165 000, Eestis ligikaudu 2000 liiki. lepatriinuliigi, Eestis elab neid üle 50 liigi. Liblika keha on sale ja tal on peened jalad. Lepatriinu keha on ümar ja külgvaates Tundlad on liblikatel hästi arenenud, vaid kumer.Tundlad ja jalad on lühikesed. kõige ür...
Referaat Salumets Sisukord: sisukord...................................................................................................... ..........................................lk2 Keskkonnatingimused salumetsas.............................................................................................lk3 Taimestik...................................................................................................... .......................................lk4 Salumetsa selgroogsed loomad ............ ....................................................................................lk5 Salumetsa puud ja põõsad......................................................................................................... ...lk6 2 Keskkonnatingimused: Salumetsad levivad kõige viljakamatel parasniisketel muldadel. Salumetsade mullastik on viljakas, p...
Äntu Sinijärv Äntu Sinijärv asub Lääne-Virumaakonnas Väike-Maarja vallas. Järv asub umbes 7-11 km Väike-Maarjast lõuna poole. Sinijärv on põhja-lõuna suunas pikliku, kuid väga sopilise kujuga, kahe suure ja ühe väikese poolsaarega Järve pindala on 2,4 ha. Järve keskmine sügavus on 6m. Seega on järve põhjas olevate allikaaukude sügavus 2m. Järve suurim sügavus on 8m. Järve vesi on läbipaistev kuni põhjani. Äntu Sinijärv on kahtlemata kõige sinisema ja selgema veega järv Eestis. Vesi on rohekas-helesinise või sinakasrohelise värvusega ja suvel on õige märgatavalt kihistunud. Suvel on vesi hapnikurikas, talvel, aga hapnikust vaene ja sisaldab väävelvesinikku. Järve põhja katab järvelubi. Järv saab oma vee peamiselt põhjaosas olevatest allikastest. Äntu Sinijärv on omapärane ka selle poolest, et see on läbivooluta järv karbonaatsete muldadega alvaritel sellist tüüpi järvi on Eestis vähe. Sinijärv toi...
Kontrolltöö NR 1 1. Millisel lauskmaal asub Eesti . Eesti asub Ida-Euroopa lauskmaa loodeservas.Joonis, kus pinnamoodi kujutatakse külgvaates . Läbilõikel kujutatakse pinnamoodi külgvaates. Jooned, mis ühendavadkaardil või plaanil kujutatavaala kõiki ühesuguse kõrgusega punkte. Samakõrgusjooned ühendavad kaardil või plaanil kujutatava ala kõiki ühesuguse kõrgusega punkte.Maapinna Kõrgus merepinnast . Maapinna kõrgus merepinnast on absoluutne kõrgus.Nimeta Eesti kõige kõrgem"mägi" , Mis tegelikult on küngas ! Suur-Munamägi. Lõuna-Eestis asuv kõrgustik, mille kõrgeim tipp on Kuutsemägi (207m) . Otepää Kõrgustik.Kõige Idapoolsem, Eesti Suurima Järve Ääres asuv madalik . Peipsi Madalik.Lõuna-Eesti kõige madalam kõrgustik . Sakala Kõrgustik .Mis tekkisid jääaja lõpul kohtades, kus jääserv pikemalt paigal püsis ja moreen kuhjus ? tekkisid moreentasandikud. Mandrijää voolitud ovaalsed leivapätsikujulised lamedad...
Sissejuhatus Esimesed teated Eesti põlevkivist pärinevad 1725. aastast rännumehe J.A.Güldenstädti sulest, kes mainib, et Jõhvi läheduses leidub kivimeid, mida võib põlema süüdata. Rahva suus leviva legendi järgi olevat üks külamees ehitanud sauna ümbruses leiduvatest pruunikatest kividest. Suur olnud mehe kohkumine, kui nendest pruunidest kividest ehitatud saun maha põlenud. Ajalugu 140 aasta jooksul jätkus põlevkivi ja maardla uurimine, algul episoodiliselt, hiljem juba Venemaa võimude ülesandel süstemaatiliselt. Põlevkivi tööstuslik kaevandamine ja kütusena kaevandamine algas 1916 a. tingituna esimese maailmasõja aegsest kütusekriisist. Esimesed katsed põlevkivist õli toota tehti 1916. aastal, mil Järve küla lähedale rajati esimene katsekarjäär ja 22 vagunit põlevkivi saadeti Petrogradi tööstuslikuks katsetamiseks. Esimesena 1919. aastal, alustas tegevust Riigi Põlevkivitööstus Kohtla-Järvel, 1922. aastal aktsiaselts "Kivi...
Metssiga Metssiga on Euroopas laialt levinud, puududes Inglismaal ja enamikus Skandinaavias. Neid leidub veel Aafrika ja Aasia lõunaosas. Eesti alale on ta viimast korda sisse rännanud selle sajandi alguses, olles siin oma levila põhjapiiril. Täielikult puudus ta siin 17. - 19. sajandil valitsenud külmemal perioodil. Ta on kiilja kehakujuga: keha eesosa on kõrgem ja tugevam kui tagaosa. Ninamik on tal tugeva tundliku kärsaga, mis aitab tal toitu leida ja maa alt kätte saada. Karvkate on mustjaspruunist hallikaspruunini. Turjal on neil tugevad harjased. Põrsastel on kollakaspruunid pikitriibud. Need kaovad neljandal elukuul. Iseloomulik on see, et silmahambad on hästi arenenud ja kasvavad isasloomadel kogu elu jooksul. Need on nn. seakihvad. Isasloomadel on samuti arenenud sidekoeline küljekilp roiete piirkonnas. See on oluline rivaalidega võitlemisel, sest ta kaitseb siseelundeid vastase kihvalöökide eest. Kaaluvad metssead paarsada kil...
MERIHUMUR Sisukord Sisukord Välimus Kasvukoht Levik Pildid Kokkuvõte Kasutatud allikad http://y.delfi.ee/norm/71217/9419337_2BRGfe.jpeg Välimus Merihumur on paksud ja lihakate lehted, vartega ja tugeva juurestikuga taim. Tema lehed on taime tipu poolt vaadates väga korrapäraselt ja ilusasti nelja reana asetunud. Tema lehed on kahekaupa alusel kokku kasvanud. Lehe pikkus on 1...3 cm ja laius 5...15 mm. Vars on lamav või püstine, harunenud ja karvadeta. Taime kõrgus 10...15 (25) cm. Õied asuvad üksikult lehtede kaenlas ja varte harunemiskohtades. Kasvukoht Kasvab eelkõige liivastel ja klibustel mererannikutel, rannaniitudel. Sageli kasvab osaliselt liivasse mattununa. Soolalembene http://viiu.pri.ee/images/pilt292.jpg Levik Putuktolmleja. Õitseb juunis ja...
AHVEN Perca fluviatuilis L. Ahvena välis ja siseehitus Ahvenal on üpriski suur pea, küllaltki suured ninaavad ning lai suu. Hingamiselunditeiks on lõpused. Kopsudega, nagu imetajad, ei saaks nad elada, sest veest vajaliku hapniku kättesaamiseks on vaja lõpuseid. Need asuvad kalal silmade taga. Kõige peal on lõpusekaas. Kui see üles tõuseb, ilmuvad nähtavale lõpused. Hingamisel neelab kala vett ja surub selle lõpusekaane avanedes üle lõpuste välja. Vees olev hapnik läheb läbi lõpuste verre. Samal ajal antakse süsihappegaas vette tagasi. Seda kala enam ei vaja. Kaladele on hapnik väga vajalik. Kui seda vees piisavalt ei ole, tulevad nad pinnale õhku ahmima. Kui talvel veekogu jäätub, võivad kalad hukkuda. kus ahvenad pesitsevad. Ahvena levila (areaal) on väga suur ulatudes lään...
Eesti loodus Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läänemererannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk- Rootsi ja Sotimaa põhjatipp.Põhja-Ameerikas läbib Eesti keskmine laiuskraad Labradori poolsaart ja Alaskalõunarannikut. Tänu Atlandi ookeani ja Põhja-Atlandi hoovuse mõjule on Eesti ilmastik tunduvalt pehmem samale laiuskraadile iseloomulikust mandrilisest kliimast. Rannikualadel ja saartel on ilmad pehmemad kui sisemaal. Peamiseks selliseks Eesti-siseseid temperatuurierinevusi põhjustavaks jõuks on Läänemeri, mis hoiab talviti rannikualad soojemana kui sisemaa ning suviti neid seevastu jahutab. Samuti mõjutab mere lähedus kevade ning sügise saabumist, sest kevadel soojeneb sisemaa merest tunduvalt kiiremini ja sügisel on sisemaa kiirem jahtuma. Jaanuarikuu keskmine õhutemperatuur on Kesk- ja Ida- Eestis -6...7 °C, Lääne-Eesti saares...
HAITI MAAVÄRIN Referaat Tartu 2012 1. Sissejuhatus Teemaks on looduskatastroof. Pool kogu maailmas toimuvatest loodusõnneustest on maavärinad (Lisa1). Maailmas toimub iga päev maavärinaid. Suuri kahjusid põhjustavad üksikud maavärinad, kui need toimuvad suurte linnade lähedal. Valisin oma teemaks Haiti maavärina (Lisa 2), mis toimus 2010 aasta jaanuaris. Selles katastroofis oli kannatajaks ja ellujääjaks ka üks Eestist pärit mees- Tarmo Jõeveer, kes jäi ÜRO hoone rusude alla. Eesti Punase Risti kaudu koguti ja saadeti annetusi Haiti rahvale. Ka Tartu Linnavalitsus annetas abivajajatele. Mavärinaid üritatakse ette ennustada. Arvatakse, et loomad tunnevad loodusõnnetust ette ja muutuvad enne rahutuks. Hobused ja lehmad püüavad välja pääseda ja koerad hakkavad ulguma. Ka Eestis toimuvad maavärinad. Kõige tugevam maavärin oli 1976. Aastal ja see toimus Osmussaarel. Maailma kõige tugev...
Kooli Nimi Eesti rahvuskivi - paekivi Referaat Ees- ja perekonnanimi ? klass Paekivi on eesti rahvuskivi alates 4. maist 1992.a. Paasi on kasutatud iidsetest aegadest saadik kalmete, hoonete ja kindlustuste rajamisel ning paest on ka suurem osa Eesti riigi tähtsamatest arhitektuurimälestistest. Paekivi ehk paas on karbonaatkivimi rahvapärane nimetus. Tuntumad Eesti paekivid on lubjakivi ja dolomiit. Eesti paekivi on ilus, mitmevärviline ja mitmesordiline ning ka vastupidav materjal, kui seda õigesti kasutada. Paekivist on sajandeid ehitatud Eestimaal suuremaid ja väiksemaid, tähtsamaid ja vähemtähtsaid hooneid. Paekivi on ennast tõestanud kui vastupidav ehitusmaterjal. Keskajast tänapäevani säilinud Tallinna vanalinn on parimaks näiteks paekivi headest ehitusomadustest. Kui ajaloos tagasi vaadata, siis on paekivi ja dolomiiti ehituses ka...
Rapla Ühisgümnaasium RIIDEKOI Referaat Rapla 2012 1 SISUKORD SISUKORD .............................................................................................. 2 SISSEJUHATUS ........................................................................................ 3 VÄLIMUS ................................................................................................ 3 ELUTSÜKKEL .......................................................................................... 3 HARJUMUSED ......................................................................................... 4 ELUKOHT ............................................................................................... 4 PROBLEEMID INIMESELE ......................................................................... 5 HUVITAVAID FAKTE RIIDEKOIST .............................................................. 6 KASUTATUD ALLIKMATE...
Vereurmarohi See taim oli vanasti tarkadele tohtritele terve varandus, aga enne vereurmarohu omadustega tuttavaks saamist tuleb temaga ettevaatlikult ringi käia. See kollakas piimmahl on suhteliselt mürgine, tugevasti sööbiv aine. Vahel võib see nahale sattudes tekitada raskesti paraneva haavandi, kuid suhu pääsenult ei vabane te niipea kõrvetavast valust suus ja kurgus. Kui mürgine mahl aga kõhtu satub, siis võib tekkida raskem mürgistus koos mao ja maksa valude ning iiveldusega. Selline asi võib juhtuda väikelaste puhul, kes on harjunud kõike hammastega proovima. Õnneks on vereurmarohu mahlal siiski hoiatavalt ja peletavalt vastik lõhn. Ettevaatust ka mahla silma sattumise suhtes: kui vigastatud oksale vastu minna, siis võib viimane mõne teise oksa või lehe tagant valla pääseda ja mürgine mahlatilk lendab teadmata suunas. Tugevalt sööbiva ainena on teda ammusest ajast kasutatud ...
Tähised. Teepikkuse tähis on s . Aja tähis on t . Kiiruse tähis on v . Jõu tähis on F . Massi tähis on m . Temperatuuri tähis on p ( loe : roo ) . Rõhu tähis on p . Töö tähis on A . Energia tähis on E . Soojushulga tähis on q .
Vaaraosipelgad. (Monomorium pharaonis). Paljud putukad on aegade jooksul loobunud oma ürgsetest elupaikadest ja on kolinud inimestele lähemale, leides paremat toitu ning soodsamaid tingimusi sigimiseks. Mõningad on leidnud elupaiga hoonetes ja muutunud koos inimestega linlasteks. Sipelgate hulgas teatakse 17 inimjärgivat liiki, kelledest tuntuim vaaraosipelgas. Tema ürgkodumaaks peab enamik autoreid Indiat või Sunda saari, aga seda on võimatu täpselt öelda, sest ajal, mil vaaraosipelgat jälgima hakati, oli ta juba troopikas ja subtroopikas laialt levinud. Liigi esmakirjeldus pärineb loodusuurijalt K. Linnelt. Väidetakse, nagu oleks Linne kirjeldatud sipelgaisendid leitud muuseumisse toodud vaarao muumiast; liigi pesitsustavasid arvestades pole see ka päris võimatu. Euroopast leiti vaaraosipelgas esmakordselt 1828.a. Inglismaal kaminakivide vahel pesitsemas. Vähem kui 150 aastaga on vaaraosipelgas, tänu inimes...
docstxt/1318256881131738.txt
Haug ehk havi ( Esox lucius ) . Haugil on noolias keha, mis on natuke külgedel lamenend. Haugi seljauim on keha tagapool suurendades saba tõukepinda, mis võimaldab välkkiireid kohaltsööste saagi haaramiseks. Tema suurel peal on pardi nokka meenutav suu, millel on tahapoole kaldu olevad hambad. Haugi värvus sõltub keskkonnast, keha on selja pealt tavaliselt rohekassinakas, mis muutub allapoole minnes üha heledamaks, kõhualune on tal valge. Haugi tavaline suurus on 50100 cm, mõni kord võib ulatuda tema suurus isegi kuni 150 cm ja kaal kuni 25 k g. Vangistuses võib haug elada kuni 30 aasta vanuseks. Haug on põhiliselt paikne kala, kes eelistab aeglase vooluga jõgesid, järvesid ja rannikumerd, hoidudes enamasti kalda lähedale taimestikku või teistesse varju pakkuvatesse paikadesse. Samas esineb ka hauge, kes elavad avavees ja jällitavad pisemaid kalaparvi. Haug on röövkala, kes toitub teistest kalades, ka ...
Karu Karu on kõigile hästi tuntud loom. Ta on suur, massiivne, hele- kuni tumepruuni karvaga. Saba on tal lühike ja karvade sisse peitunud.Poegadel on kaela ümber valge krae, mis vahetevahel on säilinud ka vanaloomadel. Karule on iseloomulik see, et ta kõnnib talla peal. Selle poolest sarnaneb ta inimesega. Hambad on tal nürid nagu kõigil, kes söövad nii taimset kui ka loomset toitu.magavad kuskil kõrge heina sees või mõnes muus varjulises kohas, kus neid ei segata. Seetõttu ei ole elusat karu looduses just kerge kohata. Karu nägemise looduses teeb veel raskeks ka see, et Talve veedavad karud taliuinakus. See kestab novembrist märtsi või aprillini. Sel ajal on neil kehatemperatuur natuke madalam kui tavaliselt ja ka ainevahetus aeglustub. inimese juuresolElusaid loomi tapavad karud suhteliselt harva eelistades värskele lihale kergelt roiskunut. Hea meelega söövad karud mett. Pojad sünnivad emaslooma taliu...
KOBRAS Välimus Koppral on lai soomuline saba,mis meenutab ujulesta ja mida ta kasutabujudes tüürina.Kobras on jässaka kehaga..Ta lai,lapik,soomusja nahaga kaetud saba on toeks puude langetamiseks ja kaitsevahendiks hädaohu korral.Tagajala pikad ja tömpide küünistega varbad on omavahel ühendatud ujulestadega.Täiskasvanu looma pikus on tavaliselt 75-80 sentimeetrit ja sellele lisandub 27-30 sentimeetri ja 12-14 sentimeetri laiune saba.Enamik kopraid on tumepruunid.Hambaid on kopral kuni 20. ELUKOHT Toit, pojad Koprad elavad jõgedes ja metsades.Kobras elab urgudes,mille ta ehitab puutüvedest,kividest jamudast.Urg on nagu jõe pealujuv koobas.Urgudel on mitu veealust sissepääsu.Kobras on taimetoitlane loom,kes sööb nii kaldal-kui veetaimi.Talveks valmistab puuokstest ja tüvedest toiduvarud.Kopral ...
Referaat Sookilpkonn Emys orbicularis "Name" "klass" Sisukord "Sookilpkonnast üldiselt" ...lk 3 "Levila"-...........................lk 4 "Elupaik ja eluviis"- .............lk 5 "Toitumine" ................... lk 6 "Ajalugu"- ........................lk 7 "Sigimine"- ......................lk 8 Pildid- ...........................lk 9-10 Üldiselt Euroopa sookilpkonn (Emys orbicularis) on lamekilpkonlaste sugukonda ja sookilpkonna perekonda kuuluv kilpkonn. Kaugetel aegadel, mil ilm oli Eesti alal soojem, elasid siin ka sookilpkonnad. Viimane teade selle loomakese leiu kohta jääb siiski sajandi taha. Ent nüüd on ta Setomaal end jäll...
Teeleht (Plantago media) SLAID: Keskmine teeleht ehk plantago media on rohttaim teeleheliste sugukonnast. Taim kasvab 1560 cm kõrguseks. Kasvab niitudel ja teeservades. Eestis on ta tavaline. Keskmine teeleht saaremaal Keskmine teeleht on kuivade niitude ja loopealsete taim, kes vahel kasvab ka mererandades. Koos inimesega on ta levinud aga ka kõikidesse teistesse kuivadesse kohtadesse. Sellist taime nimetatakse inimkaaslejaks liigiks: ta levib sinna, kuhu inimene läheb. Nii on keskmine teeleht vallutanud terve PõhjaAmeerika, loodusliku liigina teda seal enne eurooplaste kohalejõudmist ei kasvanud. Tema levimiskunst seisneb üksnes selles, et kuidagi tuleb oma imetillukesed mustad seemned mööduva inimese jalgade külge kinnitada. Teelehe peamine levimisviis ongi seemneline paljunemine. Keskmise teelehe õied on koondunud pika liduskarvase varre otsa tihedasse tähkõisikusse. Võ...
Tallinna 21.Kool Händkakk REFERAAT Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................. 3 I Sisu 1.1. Leviala............................................................................ 4 1.2. Välimus........................................................................... 4 1.3. Eluviis ........................................................................... 5 1.4. Elupaik ja pesitsemine .................................................. 5 1.5. Rõngastumine ja eluviis................................................. 6 Pildid............................................................................................... 7 Kokkuvõte....................................................................................... 8 Kasutatud kirjandus.....................................................
Harilik vihmauss Referaat VIHMAUSSI LÜHITUTVUSTUS Eluvormina on vihmauss palja silmaga nähtav ja käega katsutav pehme, jalgadeta, lülistunud loomake. Igal lülil on kaheksa pisikest harjast, mida tunneme vastukarva silitades. Loom koosneb kahest üksteise sisse monteeritud torust: välimine on kehasein, sisemine soolikas, muud siseelundid mahuvad nende kahe toru vahele. Eesotsas paikneb suu, tagaotsas pärak. Silmi ega kõrvu pole. Elab mullas, sööb mulda. Täiskasvanul on ümber mitme kehalüli heledam, näärmeline nahapaksend, mida nimetatakse vööks; seda läheb vaja sigimisel. EESTI VIHMAUSSID · Harilik vihmauss- kuni 30 cm pikk, kõige suurem, elab sügaval. · Punane vihmauss- kuni 15 cm, väga liikuv, elab kõdukihis ja mulla ülemises kihis. · Tume vihmauss- kuni 85 mm elab mullas ja kõdukihis, pole haritavates muldades. · Suur mullauss- väga sarnane hariliku vihmaussiga, e...
SISUKORD Sisukord SISUKORD..........................................................................................................................................1 HARILIK KURK.................................................................................................................................2 KURKIDE KASUTAMINE.................................................................................................................3 KURKIDE KASVATAMINE...............................................................................................................4 KASUTATUD KIRJANDUS...............................................................................................................6 LISAD..................................................................................................................................................7 Lisa 1. Harilik kurk.....................................................................
HINGAMINE EHK "LEEGITA PÕLEMINE" Toitainete valmistamine fotosünteesi käigus toimub päevavalgel. Kuid taimede elutegevus toimub ka öösiti. Kuidas toituvad taimed öösel? 1. Fotosüntees Fotosüntees - see on tegelikult taimede toitumine. Fotosünteesil toodab taim toitaineid - süsivesikuid, valke ja rasvu. Paljud valmistatud toitained töödeldakse taimes ümber ka varuaineteks - tärkliseks jt. ühenditeks. Kõigis neis toitainetes sisaldub salvestunud kujul päikeseenergiast saadud energia. Toitained sisaldavad keemilist energiat. Interaktiivne fotoünteesiprotsess: http://micro.magnet.fsu.edu/primer/java/photosynthesis/index.html 2. Hingamine Hingamine on taime-, looma- ja seenerakkudes toimuv protsess, mille eesmärgiks on rakkude ja kogu organismi varustamine energiaga. Protsess toimub rakuosistes, mida nimetatakse mitokondriteks. Hingamisprotsessi lähteaineteks on glükoos ja hapnik (O 2) ning lõpp-produktideks süsihappegaas (CO2) ja vesi (H...
Kordamisküsimused 1. Millised on looduse tundmaõppimise eesmärgid koolieelses eas? et kujuneksid nö loodusteadusliku kirjaoskusega inimesed, kes on suutelised tegema inimühiskonna ja looduskeskkonna arenguks kasulikke ning vastutustundlikke otsustusi nii oma elus kui ühiskonna tasandil. Looduse tundmaõppimise eesmärkideks oskus: ümbritsevat maailma märgata (sh nimetada ja kirjeldada), märgatu kohta küsimusi esitada (probleeme püstitada), küsimustele vastuseid leida (oletusi teha ja neid kontrollida), märgatust ja kogetust järeldusi teha, õpitut igapäevaelus kasutada. 2. Milliste suurte alateemade alla saab liigitada loodushariduse sisu? Elu ja elusolendid (nt kodukoha taimed ja loomad ning nende eluks vajalik) Materjalid ja nende omadused ( millest asjad on tehtud ja kuidas need erinevates tingimustes muutuvad nt millest te...
Jõud ja liikumine 3.klass Anniki Kase Mis paneb asjad liikuma? Asjad paneb liikuma Tõukamine Tõmbamine Löömine Vedamine Tõstmine Neid tegevusi tehes me kasutame JÕUDU Mida teeb jõud Jõud paneb asjad liikuma Jõud võib peatada liikumise Jõud võib liikumist kiirendada või aeglustada Jõud võib muuta liikumise suunda Jõud looduses Jõud looduses on Tuulejõud Voolava vee jõud Lihaste jõud Maa külgetõmbejõud Magnetjõud Mis paneb asjad liikuma? ? JÕUD
Seened 3.klassile Koostas Anneli Valgre 2008 Seene osad Seeneniidistik Viljakeha - Jalg - Kübar Seeneniidistik Seeneniidistik on seeneniitide kogumik Seeneniidid elavad maa all väga kaua. Seeneniitidest kasvab seene maapealne osa. (Enamasti sügisel) Viljakeha Viljakeha on seene maapealne osa. Viljakeha koosneb kübarast ja jalast. Seente paljunemine Seened paljunevad eostega. Kübara alumisel poolel on väikesed lehekesed (näiteks riisikal) või torukesed (puravikul). Lehekestelt ja torukestest variseb maapinnale pisikesi eoseid, millest kasvavad uued seened. Seened ei ole taimed ega loomad. Seente toitumine Paljud seened toituvad taime surnud osadest. Seeneniidid lagundavad taime ja loomajäänuseid. Seentest toituvad... Inimesed Mägrad Or...
Kallavere Keskkool Kärt Kool 8.klass MARSI UURIMINE Uurimistöö Juhendajad Janne Pihelgas Madis Sulg MAARDU 2012 Sisukord Sissejuhatus Aeg-ajalt võime taevas jälgida huvitavat taevakeha, mis eristub teistest oma punaka värvuse poolest ja ei vilgu nagu tähed. See on planeet Marss. Punakas värv on tingitud planeedil leiduvatest vettsisaldavatest rauaoksiididest. See taevakeha on oma tänapäevase nime saanud vanadelt roomlastelt. Marss oli nende sõjajumal, ja meenutab ju planeedi punane värvus verevalamisi, mis sõjaga kaasnesid. Ma võtsin oma uurimistöö teemaks Marsi uurimine, sest mulle meeldib astronoomia. Ma arvan, et on põnev ning väga huvitav teada saada, mis toimub meie naaberplaneedil ning, kas ka väljas...
Taimeprojekt PAJU Võru Kesklinna Gümnaasium 2 b klass Kaspar 2012.a. Pajud on suur ja huvitav taimeperekond. Paju rahvapärased nimed on: pai, pao, remmelgas, raag, raid, lember Eestis kasvab 23 eri liiki pajusid, neid võib olla rohkemgi. Paju (Salix) on põõsaspuu, kasvamiseks eelistab ta niisket pinnast või veekogude lähedust. Nimetus ,,paju" on vana ja kuulub ka teistesse soome-ugri keeltesse. Puukujuliste pajude kohta on muidugi kombeks ka remmelgas öelda, aga pajud on nad ikkagi, ja sellel võsal on kevaditi pajutibud küljes. Maailmas on neid üle 300 liigi, Pajud on alati olnud inimeste elus üsna olulisel kohal. Rahvameditsiinis on paju koor tuntud ravimtaimena palaviku, reuma, bronhiidi, läkaköha ja veel paljude tõbede puh...
Loodusõpetus 7.klass Kehade liikumine Mõisted. 1.nähtus-on kehaga toimiv muutus. 2.muutumine-on keha või kehade mingi omaduse väärtuse suurenemine või vähenemine,nt päikese käes muutub keha soojemaks. 3.kiirus-on füüsikaline suurus,näitab ajaühikus läbitud teepikkust,mõõtühik on üks meeter sekundis. 4.kulgliikumine-on liikumine,kus keha kõik punktid kujundavad ühesuguseid ja ühepikkusi trajektoore. 5.mehaaniline liikumine-keha asukoha muutumine teiste kalade suhtes. 6.pöörlemine-on liikumine,kus keha kõik punktid liiguvad ringjoonel. 7.ringliikumine-on liikumine,kus keha liigub ringjoonel. 8.sirgjooneline liikumine-on liikumine,kus liikuva keha trajektor on sirgjoon. 9.spidomeeter-on mõõteriist kiiruse ja läbitud tee pikkuse mõõtmiseks. 10.teepikkus-on füüsikaline suurus,mõõdetakse piki trajektoori liikumise algpunktist lõpppunktini.Mõõtühik 1m....
Loodusõpetus 7.klass Ained ja segud Mõisted. 1.aatom-on üliväike aineosake,mis koosneb aatomituuumast ja elektronidest. 2.aineosake-on aine väikseim osake,kas aatom või molekul. 3.destilleerimine-on vedeliku eraldamine lahusest aurustamisel ja auru järgneval veeldamisel. 4.filter-on poorsest materjalist keha,mida kasutatakse kübemete eraldamiseks vedelikust või gaasist. 5.filtrimine-on vedeliu või gaasipuhastamine kübemetest. 6.küllastunud lahus-on lahus,milles antud tingimustel rohkem lahustuvat ainet ei lahustu. 7.küllastunud niiskus-on antud temperatuuril suurim veeauru kogus õhus. 8.lahus-on kahest või enamast ainest koosnev ühtlane segu. 9.lahusti-on aine,milles teatud teine aine lahustub,nt vesi, milles lahustub keedusool. 10.lahustuv aine-on aine,mis on ühtlaseltjaotunud mingis teises aines. 11.molekul-on aatomitest koosnev aineosake. 12.niiske ...
Metsakuklased Taksonid Riik: Loomad Hõimkond: Lülijalgsed Klass: Putukad Selts: Kiletiivalised Sugukond: Sipelglased Perekond: Kuklane Pesad ehitavad kuhilpesi okastest, raokestest ja okaspuude vaigust. kuhila koosneb suurest hulgast käikudega ühendatud kambritest Perekond ja elukorraldus Põhiline osa perest on töösipelgad (4) Kuhila all asub pesa maaalune osa, kuhu emad munevad munad (1). Sipelgate vastsed (2) nukkuvad kookonis (3) sotsiaalse elukorraldusega putukad, kelle kolooniates kehtib range tööjaotus. välja on kujunenud eriline kooseluvorm, kus koloonia iga liige täidab mingit kindlat ülesannet See on kõige kõrgemale tasemele jõudnud ühiseluviis, kus koloonia enamik isendeid on sigimisvõimetud; nad elavad ja töötavad ainult oma ühise pere heaks ning hoolitsevad oma ema järglaste eest. Elutsükkel Toitumine toituvad lehetäide poolt eritatavast vedelikust, taimede...
Aatomi ehitus Koostaja: Helen Kaljurand Tallinna Kristiine Gümnaasium Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Sisukord Planetaarne aatomimudel Aatomi ehitus (Tabel) Aatomi ehitus (Video) Aatomi tuum Massiarvu leidmise valem Tuumalaengu leidmine perioodilisustabalist Isotoobid animatsiooni vaatamiseks on vajalik internetiühendus! Vesiniku isotoobid Sisukord 2 Elektronkate Elektronide arv elektronkihtidel Elektronide paiknemine Aatomi ehituse õppemudel Video aatomi ehitusest vaatamiseks on vajalik internetiühendus! Seotud lingid Kasutatud allikad Planetaarne aatomimudel - TUUM + + NEUTRON P...
1.Millest koosneb puhas õhk? Puhas õhk koosneb hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja lämmastikust 2.Millised on puhta vee omadused? Puhas vesi on maitsetu, lõhnatu, värvitu, läbipaistev. 3.Nimeta vee puhastamise meetodid. Vee puhastamise meetodid on filtrimine, sadestamine ja destilleerimine. 4.Mis on molekul ning millest see koosneb? Molekul on üliväike aineosake, mis koosneb aatomitest. 5.Mille poolest erineb liitaine lihtainest? Liitaine koosneb mitme elemendi aatomitest, kuid lihtaine ühest elemendist. 6.Mida näitab molekulivalem? Molekulivalem näitab aine koostist. Nt. H2O, CO2 7.Mis on mehaaniline liikumine? Mehaaniline liikumine on keha asukoha muutus teiste kehade suhtes. 8.Mida nimetatakse soojus liikumiseks? Soojus liikumiseks nimetatakse aineosakeste liikumist. 9.Mida näitab kiirus? Kiirus näitab, kui suure teepikkuse läbib keha ajaühikus. 10.Mis on mitteühtlane liikumine? Mitteühtlane liikumine on ebaühtlase kiirusega li...
Tuumakatastroofid Tsornobõli tuumakatastroof Tsornobõli tuumakatastroof oli avarii, mis leidis aset Tsornobõli tuumaelektrijaamas, E 26. aprillil 1986. Tuumaelektrijaama 4. energiaploki reaktor plahvatas. Põhjusteks olid reaktori viimine ebastabiilsesse olekusse reaktori turvasüsteemide katsetamisel ning reaktori kostruktsiooni iseärasused. Reaktori purunemisega kaasnes suure koguse radioaktiivse aine paiskumine õhku. Reaktorist välja paiskunud radioaktiivne pilv saastas suured alad Ukrainas, Venemaal ning eriti Valgevenes. Saastatud piirkondadest evakueeriti üle 300 000 inimese. Saaste riivas kergelt ka mõningaid Eesti piirkondi. Elamis- ja kasutuskõlbmatu maa kogupindala 31 500 km2. See, kui kaua saastatud maa ei ole kasutatav põllumaana, oleneb atmosfääri- ja kliimatingimustest, maaparandustööde efektiivsusest ja kvaliteedist. Igal juhul kestab see periood aastakümneid. Kolm aastat pärast katastroof...
Viigerhüljes Viigerhüljes on üks kolmest Eesti rannavetes elavast hülgeliigist. Viigerhüljes on väiksem kui hallhüljes. Ta on arktiline liik, kelle levila hõlmab põhjapoolkera merede põhjaosa, Läänemere ning Saima ja Laadoga järved. Ta eelistab Läänemeres elada kalda lähedal laidude ja saarte vahel. Viigerhüljes toitub peamiselt kaladest. Vähem tarvitab ta vähilaadseid ja limuseid. Poegib pärast 9...10 kuulist tiinust veebruari lõpus või märtsis jää peal olevas lumekoopas või mõnes muus varjatud kohas. Sinna jääb ta kuuks ajaks. Tavaliselt on viigerhülgel korraga üks poeg, haruharva rohkem. Noor hülgepoeg on kaetud tiheda valge karvaga, mis aitab tal vaenlaste eest varjatuks jääda. Nooruskarvastik kaob umbes kuu aja vanuselt ja asendub tumedamaga. Juba paari päeva vanuselt on ta võimeline ujuma aga seda ainult äärmise vajaduse korral. Imetatakse poega umbes kaks kuud. Suguküpseks saavad noored hülged tavaliselt viieaastaselt. Loodus...
Mehhaaniline liikumine. Variant A 1. 1. Spidomeeter: mõõteriist kiiruse mõõtmiseks 2. Keskmine: .......kiirus. Kiirus, mille abil 3. Teepikkus: Füüsikaline suurus, millega iseloomustatakse mehhaanilist liikumist 4. Nähtus: Mistahes muutus on......... 5. Mitteühtlane: Liikumine mille kiirus on ebaühtlane on........... 6. Ringliikumine: Liikumine, mille trajektoor on ringjoon Vastus-Pikkusühiku nimetus: Meeter 2.Too 2 näidet sirgjoonelisest liikumisest Raske asja kukutamine, rong. 3.Keha kiirus on 5 m/s, kui pika tee läbib keha 10 sekundiga? 5m/s*10s=50m. Keha läbib 10 sekundiga 50 meetrit. 4. Tõmba õigele valikule joon alla. Keha kiirus 5m/s näitab, et: a)Keha läbib ühes sekundid 5 meetrit. 5. Kirjuta laused sümbolitega. 1)V=1,2 m/s 2) a) s=5 km b) t=? 6. a)4000m=4km b)100m=0.1km c)120s=2min d)3min=180s e)800m/s=0,8 km/s f)2km/min=2000m/min 7.Pikk...
Referaat Kiililised Jüri Gümnaasium 8.r Kristin Sõber 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus lk 3 2. Kiilid lk 4 3. Kokkuvõte lk 7 4. Kasutatud kirjandus lk 8 Sissejuhatus Kiililisi iseloomustab kõige enam nende sihvakad võrkjad neli tiiba, suurte silmadega pea ja pikk ja saleda tagakehaga. Kiililiste keha on tavaliselt erksalt värvunud , enamasti sinise või rohelise kirju . Keha ja tiibade mõõtmeid arvestades on kiililised suurimad putukad Eestis. Kiililiste liike on üle 4500, Eestis aga 57 liiki .Kiililised on röövtoidulised , nad püüavad saaki õhust ning söövad kõike kellest jõud üle käib .Saaki nad aga püüavad võimsa labidja või kopalaadse alahuulega ehk püünismaskiga . Kiilid on aktiivsed , päeval soojal ajal aga õhtul või jahedal kliimal muutuvad nad uimaseks ja...
Referaat METSKITS Bibi-Sharleen Seling Kadrioru Saksa Gümnaasium 6.B Klass 2013/14 Sisukord: Sissejuhatus ........................................................................... ........3 Välimus.................................................................. ...........................4 Elukoht ja eluviis, toitumine ......................................................5 Pojad..................................................................... ............................6 Vaenlased............................................................... ...........................7 Kokkuvõtte ........................................................................... ............8 Sissejuhatus Metskits on meie metsades sagedasti esinev loom. Ta on väga ilus ja graatsiline. Ta on ...
annaabi.ee 
