Liblika ja lepatriinu võrdlus (0)

Põltsamaa Ühisgümnaasium

Lepatriinu ja liblika võrdlus.

Põltsamaa 2010

Liblikad

Lepatriinud

Liblikas toitub põhiliselt õietolmust ja nektarist. Mõni toitub ka villast ja karvast.
Liblikas areneb täismoondega- nende areng on neljajärguline: muna, vastne (röövik), nukk ja valmik.
Maailmas on liblikaliike teada umbes 165 000, Eestis ligikaudu 2000 liiki.
Liblika keha on sale ja tal on peened jalad.
Tundlad on liblikatel hästi arenenud, vaid kõige ürgsematel vormidel on need väga lühikesed ja koosnevad vähem kui 10 lülist.
Tiivasoomuseid on kahte tüüpi: pigmentsoomused, mille värvus tuleb mõnest värvainest, ning optilised soomused, mis murravad valgust
Pea kinnitub rindmikule peene kaelaga ja on küllalt liikuv.
Liblikate rindmik koosneb kolmest omavahel tugevasti kokku kasvanud lülist. Igale lülile kinnitub üks paar jooksujalgu. Käpp koosneb tavaliselt 5 lülist, küüniseid on 2. Sageli kinnitub säärtele üks või kaks paari tugevaid ogasid: kannuseid. Mõnikord on eesjalad tugevasti redutseerunud.
Liitsilmad on arenenud, paljudel liikidel esineb ka 3 täppsilma.
Lepatriinu on üldjuhul röövloom, kes toitub peamiselt lehetäidest ja ka kilptäidest.
Lepatriinu areneb tismoondega- nende areng on neljajärguline: muna, vastne(röövik), nukk ja valmik.
Kogu maailmas on teada üle 5200 lepatriinuliigi, Eestis elab neid üle 50 liigi.
Lepatriinu keha on ümar ja külgvaates kumer .Tundlad ja jalad on lühikesed.
Tiivad: paar kõvu kattetiibu ja paar õhukesi lennutiibu. Mõned lepatriinud on ühevärvilised või siis vöödilised.
Pea on lepatriinulastel väike ja on eesselja sees varjul .
Lepatriinu esijalgade pinnal on erilised näärmed, mis eritavad ärrituse puhul vastiku lõhna ja maitsega oranžikat hemolümfi, mis sisaldab mürki nimega kantaridiin.
Lepatriinu oskab ka vaenlase ees surnut teeselda.
Lepatriinusid ohustavad sipelgad ja ämblikud, samuti mõned linnud ja kiletiivalistest parasitoidid.
Liblika tundlad on hästi arenenud ja on lühikesed , lepatriinude tundlad on lihtsalt lühikesed.
Järelikult on neil tundlad sarnased pikkuselt kui mitte arengus.
Pea on lepatriinulastel väike ja on eesselja sees varjul aga liblikatel pea kinnitub rindmikule peene kaelaga ja on küllalt liikuv.

Liblikaid on Maailmas ja Eestis rohkem kui lepatriinusid. Järelikult on liblikaid rohkem.

Liblikad on taimtoidulised ja lepatriinud röövtoiduliseld. Liblikate ja lepatriinude toit on erinev.

Liblika keha on sale aga lepatriinu keha on ümar ja külgvaates kumer. Mõlema keha on erinev.

Mõned lepatriinud on ühevärvilised või siis vöödilised aga liblikad värvus tuleb mõnest värvainest, ning optilised soomused, mis murravad valgust. Järelikult on nende värvus erinev.

Liblikad ja Lepatriinud arenevad samamoodi täismoondega.

Kasutatud kirjandus:

http://et.wikipedia.org/wiki/Liblikalised

http://et.wikipedia.org/wiki/Lepatriinulased

http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/liblikad_ave.ht m

http://www.miksike.ee/docs/referaadid/lepatriinu_liina.ht m