Vesi-referaat (1)

Põhikool - Loodus - Loodusõpetus

3 HALB

Lõik failist

Väike-Maarja Gümnaasium

VESI
Referaat
Andreas Preisfreund
Väike-Maarja 2007

SISUKORD

SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1. VESI 4
2. VEE HOID 7
4. VESI JA TERVIS 10
KASUTATUD KIRJANDUS 11

SISSEJUHATUS

Mulle meeldib suvel veepüssiga mängida ja veepommi teha ja voolikuga pritsida teisi. Mulle meeldib magevett juua.

1. VESI

Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikmonoksiid ehk vesinikoksiid ehk hapnikhüdriid ehk oksidiaan on keemiline ühend, keemilise valemiga H2O. Seega koosneb üks vee molekul kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist. Vee molekulid on polaarsed. Vesi on normaaltingimustel vedel. Vett võib leida peaaegu kogu Maalt ja seda vajavad kõik avastatud elusorganismid. Vesi katab ligikaudu 70% Maa pinnast ( http://et.wikipedia.org ).
Inimorganismi elutalitlus on mõeldamatu ilma veeta. Vett joome iga päev ja see on meile asendamatu toitaine . Ilma veeta võib inimene elada sõltuvalt tingimustest vaid 4...7 päeva. Inimene ise on samuti küllaltki veerikas, sest 70 kilose kehakaaluga isik sisaldab 42...45 liitrit vett. Meie veevajadus ei ole püsiv, vaid oleneb kliimast , east, tööst, tervislikust seisundist ja teistest näitajatest. Laste, eriti aga imikute veevajadus on väga suur. Imikute ja laste suhteliselt suur veenõudlus on seletatav nii nende endi veerohkusega kui ka vee suurema liikuvusega nende organismis. Vee ainevahetuse kohta kehtib kaks lihtsat reeglit:

mida noorem on organism, seda veerikkam ta on.
mida veerikkam on organism, seda kiiremini toimub ka kogu ainevahetus .

Veevaegus ongi üks põhjus, miks vanurite ainevahetus on väikelastega võrreldes tunduvalt aeglasem . Meie organismis jaotub vesi kudede ja organite vahel erinevalt. Inimorganismi põhilised veehoidlad on lihased ja nahk. Lihaste veerikkusega on seletatav fakt, et meestes on koguseliselt vett rohkem võrreldes naistega. Põhjus on lihtsalt selles, et meestel on lihasmassi rohkem. Organismi üldist veesisaldust määrab ka rasvkoe hulk. Kehtib lihtne tõde - mida rohkem on organism rasvunud, seda väiksem on tema veesisaldus ja vastupidi ( http://www.healthilife.ee ).
JÄÄ
Jää on vee tahke agregaatolek. Jääl on palju vorme. Madalatel rõhkudel on stabiilne jää. Jää on heksagonaalse kristallstruktuuriga ja seetõttu kaksikmurdev. Ta moodustab kergesti nõeljaid kristalle. Jää on sulamistemperatuuri lähedal pehme ja kaldub plastselt deformeeruma. Madalamatel temperatuuridel on jää kõvem. Puhtast veest tekib jää, kui temperatuur langeb alla 0°C ja jää sulab, kui temperatuur tõuseb sellest kõrgemale ( http://et.wikipedia.org ).
VESI LOODUSES
Vesi on kõige levinum ja ebatavalisem aine Maal.Ka Universumis on vesi väga levinud, sest molekulaarsetest ainetest on ta Universumis kolmandal kohal, esimesel kohal on vesinik, mille lühend on (H2). Hüdrosfääri veevaru umbes 1,4 kuni 1,5 miljardit kuupkilomeetrit. Maa pinnast on umbes 72% kaetud veega, aga magevett on väga vähe.Vesi on organismide alaline koostisosa . Elusorganismid sisaldavad tavaliselt 40-99% vett.Kõige puhtamad looduslikud veed on vihmavesi ning lume ja jää sulamisel saadud veed. Magevees võib olla kuni 0,1% lahustunud lisaaineid , mineraliseerunud vees aga 0,1-5% lahustunud lisaaineid ja suulases vees üle 15%(Karik 2006: 6-7).
VESI: FAKTE JA ARVE

vesi on ainus aine maailmas, mida leidub üheagselt kolmes olekus: tahkes, vedelas ja gaasilises.
80% Maakerast on kaetud veega.
Vaid 3% maailma vetest on magevesi, ülejäänud 97% asub meredes ja ookeanides .
Suurimad magevee varud on jääliustikud
Sajast aastast 98 aastat püsivad vee molekulid ookeanis, 20 kuud jäätunult, umbes kaks nädalat jõgedes ja järvedes ning nädala atmosfääris.
Päike aurustab iga päev 1 000 000 000 000 ( triljon ) tonni vett
70% mageveest kulub põldude niisutamiseks.
Kui põhjavesi on reostatud, võib selle isepuhastumiseks kuluda sajandeid.
Inimene suudab olla toiduta üle 30 päeva, veeta peab ta vastu vähem kui nädala.
66% inimkehast koosneb veest. Seda on ajus 85%, veres 80%, ja luudes 25%.
Inimene kaotab päevas väljaheidetega, higistamise ja naha kaudu aurustumise teel ligikaudu 3l vett. Ainevahetuses " toodab " keha vähem kui liiter vett. Puuduv osa tuleb joogiveega.
Maailma Tervishoiuorganisatsioon soovitab päevas juua 6-8 klaasi vett. Kuumaga vee vajadus tõuseb.
Sama organisatsioon soovitab individuaalse veevajaduse välja arvutamiseks jagada kehakaal kaheksaga. Saadud arv näitab, mitu klaasi vett tuleb päevas juua.
Kohv, coca -cola ja alkohol aitavad kehast vett välja viia. Neid tarvitades tuleb joodava vee hulka suurendada.
Taimetee ja puuviljamahla võib arvestada päevas joodava vedeliku kougse hulka.
Erinevalt teistest jookidest ei anna vesi organismile kaloreid , kuid on organismile hädavajalik toitaine.
Kindla keemilise koostisega vee tarbimine aitab reguleerida ka organismi mineraalainete vahetust.

( http://www.varskavesi.ee )
ÜLEMAAILMNE VEEPÄEV
22. märtsil tähistakse ülemaailmset veepäeva. Selle aasta teemaks oli toimetulek vee nappusega. Veepäeva tähistamise traditsioon ulatub 1993. aastasse , mil ÜRO Peaassamblee kuulutas 22. märtsi ülemaailmseks veepäevaks. Veepäeva eesmärgiks on juhtida inimesi kas või ühel päeval aastas mõtlema rohkem veeressursside mõistlikule ja säästlikule tarbimisele ja majandamisele. Selleks viiakse 22. märtsil kogu maailmas läbi erinevaid veekaitset propageerivaid tegevusi ( http://www.greengate.ee ).

2. VEE HOID

Mis võiks olla kosutavam ja mõnusam kui puhas vesi või võimalus torgata varbad sooja ja puhtasse merevette? Ehk teadmine, et õige käitumise korral jätkub sellist vett veel miljoniteks aastateks.... Eesti kõrgustikud on olulised põhjavee toitealad ning vajavad tõhusat kaitset ( http://www.envir.ee ).
VEE REOSTAMINE JA PUHASTAMINE
Möödunud saiandil vaatati vett kui ammendumatut ning odavat kinnivara. Nüüd on magevee probleem aktuaalne kõikides riikides. Eelmise sajandi lõpul kannatas mageveepuudust 26. riiki, kus elab kokku 236 000 000 inimest (Karik 2006:18).
Veekeskkonna saastumine toimub peamiselt olmereovee ning tööstusreovee loodusesse juhtimise tõttu ja põllumajandustegevuse käigus tekkiva reovee ning prügila nõrgvete sattumisel keskkonda. Samuti satub veekeskkonda atmosfäärist väljapestud saasteaineid.
Enamasti räägitakse veereostuse puhul mehaanilisest , keemilisest, bioloogilisest ning soojuslikust saastumisest. Veereostus võib olla mitmekesine nii reostavate ainete valiku kui reostuse toime poolest. Kõige otsesemat ohtu tervisele kujutavad joogivee kaudu levivad nakkushaigused ja mürgitused. Bakteritega ja viirustega saastumine toimub tavaliselt siis, kui fekaalid satuvad otse joogivette( http://www.keskkonnaveeb.ee ).
Vee kaitse tagab puhta pinnavee, põhjavee ning merevee olemasolu nii inimestele kui ka veega seotud ökosüsteemidele. Vesi vajab kaitset eelkõige inimtegevusest tekitatud reostamise eest. Veeseadus reguleerib veekogude ning põhjavee kahjustamise vältimist ning veekogude valgalade (maa-alad, millelt veekogud saavad oma vee) kaitset reostamise eest.
2000. aastal juhiti loodusesse tagasi 1495 miljonit kuupmeetrit inimtegevuses kasutatud vett ( http://www.envir.ee ).
Reovee puhastamise all võib mõista vee puhastamist sellise tasemeni, mis lubab seda lasta looduslikesse veekogudesse või korduvalt kasutada( http://www.keskkonnaveeb.ee ).Vett puhastatakse mitmel viisil. Setiti on peamiseks mehhaaniliseks puhastusseadmeks. Setiti on settebassein . Mustus vajub setiti põhja ja vesi on puhtam. Vett saab puhasdada ka filtrimise teel (Karik 2006:18).
LÄÄNEMERE KAITSE
Üleilmses mõõtmes on Läänemeri väike, kuid maailma suurim riimveekogu. Ta ökoloogiliselt ainulaadne. Läänemeri on ookeanidega ühendatud üksnes kitsaste ja madalate väinade kaudu. See piirab veevahetust Põhjamerega. Läänemeres püsib sama vesi koos igasuguse selles sisalduva orgaanilise ja anorgaanilise ainega kuni 30 aastat ( http://www.envir.ee ).
Muude veeökosüsteemidega võrreldes elab Läänemere riimvee ökosüsteemides suhteliselt vähe looma- ja taimeliike. Selline piiratud bioloogiline mitmekesisus koosneb riimvee tingimustega kohanenud mere- ja mageveeliikide ainulaadsest segust ning vähestest tõelistest riimveeliikidest. Läänemere põhja- ja idaosas, kus soolsus on madal, saab vähem mereliike elada ning mereelupaikades on ülekaalus mageveeliigid. Läänemere kaitset korraldavad Läänemere riigid koostöös ( http://www.envir.ee ).
KUIDAS SÄÄSTA VETT?

Parandage tilkuvad kraanid . Jooksev kraan kulutab 9 liitrit vett minutis .
Nõude pesemisel täitke kraanikauss veega - vältige jooksva vee all nõudepesu
Keerake kraan peale kasutamist hoolikalt kinni
Käige pigem dushi all kui vannis, sest vannis käimine võtab keskmiselt 3 korda rohkem vett kui dushi all käimine
Kui siiski otsustate vannis käimise kasuks, siis täitke vann poolenisti
Kastke aeda õhtuti, kui päike on loojunud

( http://www.tallinnavesi.ee ).

4. VESI JA TERVIS

Vesi on universaalne psühhoterapeut. Lained ja nende müha rahusatavad paremini tabletist. Veeaeroobika põrmustab pinget ja stressi. Pidevad treeningud päästavad unetusest , vesi uhab minema kõik probleemid. Inimene ujub, ning vesi viib enesega kaasa kõik üleliigse. Meremasaaz parandab vereringet, muudab naha elastseks. Vesi on lõõgastus ja puhkus.
Veeaeroobika

organismile mõnusat koormust
Vee surve tõttu on väikese koormuse efektiivsus märksa suurem kui kaldapealse treeningu puhul
Vee vastupanu aitab sooritada harjutusi, treenides lihaseid sujuvalt , ühtlaselt ning efektiivselt
Vesi peseb higi, võimlemise ajal avanevad nahapoorid, keha omandab aktiivsemalt merevee kasulikke aineid
Vesiaeroobika põletab liigset rasva palju tõhusamalt kui tavaline saalitreening
Vesiaeroobika näol on tegemist karastamisega, pealegi toimub see märkamatult.

Spikker vees harjutamiseks

Jookse piki rannaäärt pahkluudeni vees, mine üha sügavamale, säärteni, põlvedeni jne.
Kõhulihaste pingutamiseks soorita seeria hüppeid, tõmmates põlvi vastu kõhtu
Jalalihaste trimmimiseks seisa rinnuni vees ja tõsta vaheldumisi väljasirutatud jalgu
Tasakaalu arendamiseks kükitage ühe jala peal vööni vees. Sooritage sama suletud silmadega
Käelihaste tugevdamiseks kasutage vahtplastist hantleid ( http://www.varskavesi.ee )

KASUTATUD KIRJANDUS

http://et.wikipedia.org
http://www.healthilife.ee
http://www.varskavesi.ee
http://www.envir.ee
http://www.tallinnavesi.ee
http://www.v-maarja.ee
http://www.terviseleht.ee
http://www.keskkonnaveeb.ee
http://www.greengate.ee
Karik,H.(2006)Looduslik vesi ja hämmastavad imeveed.Tallin: Kirjastus Koolibri.
11

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-02-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

11 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Andu115 Õppematerjali autor

vesi referaat

Sarnased õppematerjalid

doc

Toit

(sealhulgas mineraalaineid ja vitamiine) ning energiat. Põllumajandusloomade toitu nimetatakse tavaliselt söödaks. Euroopa Parlament ja Euroopa Nõukogu esitavad mõistele "toit" alljärgneva määratluse: Mõiste "toit" tähendab töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata ainet või toodet, mis on mõeldud inimestele tarvitamiseks või mille puhul põhjendatult eeldatakse, et seda tarvitavad inimesed. Mõistega "toit" hõlmatakse joogid, närimiskumm ja muud ained, kaasa arvatud vesi, mis on tahtlikult lülitatud toidu koostisesse tootmise, valmistamise või töötlemise ajal. Mõiste hõlmab ka vett. Mõiste "toit" alla ei kuulu: Sööt; Elusloomad, välja arvatud juhul, kui need on ette valmistatud turuleviimiseks inimtoiduna; Taimed enne saagikoristust; Ravimid; Kosmeetikatooted; Tubakas ja tubakatooted; Narkootilised ja psühhotroopsed ained; Jääkproduktid ja saasteained.

Keemia

docx

Keskkonnakaitse ja säästev areng (õppejõud Ülle Leisk)

Muutused võivad olla * morfoloogilised * füsioloogilised *ökoloogilised Faktori ökoloogia Mõju tähtsus: · elutingimuste tegurid, milleta elu on mõeldamatu, elu eelduse tegurid · olemasolu pole elu eelduseks · Osa tegureid on varud, mis kasutatakse organismide poolt ära ja mille hulk ning kättesaadavus oleneb kasutajate hulgast ja nõudlusest (toitained ja vesi). · Teised tegurid ei olene organismide rohkusest soojus, maismaataimedele õhk, veetaimedele vesi Tegurid võivad mõjuda o otseselt tingides, pidurdades või kiirendades mõnda eluprotsessi o kaudselt, kui nad muudavad teiste tegurite toimet Biootilised tegurid Organismide vahelised tegurid, protsessid, mis mõjutavad organismide elutegevust, nende mõjud teistele ümbritsevatele organismidele. · liigisisesed · liikidevahelised Biootilised tegurid jaotuvad · toopilised organismide vastastikkused suhted kooselunemise tõttu

Keskkonnakaitse ja säästev areng

pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

Päts). Pärast II maailmasõda läks aastaid, enne kui taaselustati tegevuse katkestanud ühiskondlikud looduskaitseorganisatsioonid ja vastavad riiklikud struktuurid. Tänu iseseisvuse ajal saavutatule olid Eesti looduskaitsekogemused tollase Nõukogude Liidu piires suunaandjaks. Keskkonnakaitse seos baas- ja rakendusteadustega Keskkond tingimuste kompleks, milles biosüsteem asub. Ühelt poolt on see aineline oleluskeskkond (nt. vesi, muld, teise organismi sisemus), teiselt poolt kõigi mõjutavate välistegurite (meteoroloogilised, edaafilised, biootilised jm. tegurid) kogum. Keskkonnakaitse meetmete kompleks inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks. Lähtudes definitsioonist: a) Keskkonnakaitse on meetmete kompleks inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks keskkonnakaitse on seotud teadusharudega, mis aitavad meil neid meetmeid ellu viia;

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1

528

doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

 Saaremaal, Hiiumaal ja Lääne-Eestis on looduslik kloriidide hulk probleemiks.  Halb keemiline seisund on Eestis mitmetes pinnaveekogumites. Vooluveekogumites fenoolide ja naftasaaduste tõttu. Seisuveekogumis peamiselt fenoolide tõttu. Rannikuveekogumites elavhõbedat elustikus.  Orgaanilised jäätmed, nagu heitveed põhjustavad hapnikuvaegust veekogudes, samuti tööstustest vette juhitud termiline vesi soojussaaste.  Tööstuspiirkondades, tööstusettevõtete ja põllumajanduse tulemusel peamiselt veereostus. 10. Maastiku prügistamine ja illegaalne jäätmete ladustamine, jäätmekäitluse, sealhulgas ohtlike jäätmete käitluse korrastamatus  Jäätmete ulaladestamine (maa prahistamine); seda põhjustab ebapiisavalt korraldatud jäätmevedu, inimeste vähene keskkonnateadlikkus, vähene järelevalve

Keskkonnakaitse ja säästev areng

937

pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Rakukesta külge on kinnitunud retseptormolekulid. Need võimaldavad rakku teavitada teatud ainete olemasolust väljaspool, et rakk saaks vastavalt reageerida. Et rakk saaks veenduda, kas mingi aine on kehaomane, asuvad rakumembraanis ka mõned valgumolekulid. Retseptorid – erutustundlikud organellid Üheks rakukesta tähtsaks ülesandeks on kontrollida ainete sisse- ja väljapääsu. Seda rakukesta omadust nimetatakse poolläbilaskvuseks või selektiivseks läbitavuseks. Vesi ja vees lahustunud teatud ained, nagu hapnik ja süsinikdioksiid, läbivad membraani oma väikese molekuli tõttu takistamatult. Samuti laseb membraan läbi enamiku rasvlahustuvaid aineid. Seetõttu seovad mõned ained end kandemolekulidega, mis muudavad need ained rasvas lahustuvateks ja võimaldavad neil rakku siseneda. Rakutuum ehk nukleus on iga raku keskus. Tuum vastutab selle eest, et rakk saaks täita oma ülesandeid

Esmaabi