Sääriksääsed (0)

SÄÄRIKSÄÄSED
 
KLASS: Putukad
SELTS: Kahetiivalised
SUGUKOND : Sääriksääsklased
PEREKOND: Tipula jt.
 SÄÄRIKSÄÄSE ISELOOMULIKUD OMADUSED
Jalad: Hästi pikad, kergestimurduvad. Sellele vaatamata on täiskasvanud sääriksääsed võimelised nendega taimedest kinni hoidma, seda isegi tugeva tuule korral.
Tiivad: Nagu kõigil kahetiivaliste esindajatel, on ka sääriksääsel täiskasvanustaadiumis üks paar tiibu. Tagatiivad on taandarenenud ning muundunud sumistiteks.
Sumistid : Keerulise lennuelundi osa. Koosneb taandarenenud tagatiibadest, mis funktsioneerivad lennu ajal tasakaaluelunditena. Nad on pikliku kujuga ning esitiibade liigutamisel nad vibreerivad. Iga pendlikese paksenenud ots toimib ballastina, tasakaalustades esitiibade liikumist. Tänu sellele on sääriksääsk suuteline oma lendu juhtima .
Vastsed : Elavad niiskes keskkonnas: pinnases, metsakõdus, kõdupuidus või magevetes.
 
SUURUS
Pikkus: Emasel kuni 26 mm, isasel 16 mm.
Toitumisaparaat: Suised .
Tiivad: Üks paar lennutiibu ning sumistid ( tasakaaluelund ).
 
PALJUNEMINE
Sigimisaeg: Kevad (esimene põlvkond), hilissuvi (teine põlvkond).
Munade arv: Kuni 300.
Arenguperiood : Mitu nädalat ( suvine põlvkond) ja 7 kuud ( talvine põlvkond).
 
ELUVIIS
Harjumuspärane eluviis: Elavad üksikult.
Toitumine: Vaglad söövad taimede juuri ja võrseid, täiskasvanud sääriksääsed imevad taimemahlu.
 
LÄHISUGULUSES OLEVAD LIIGID
Sääriksääski on 3300 liiki.
 
ESINEMINE
Sääriksääski esineb terves maailmas, välja arvatud polaar - ja kõrbealad.
 
ARENGUTSÜKKEL
Sääriksääskede kopulatsioon toimub varsti pärast nukkumist. Seejärel muneb emane sääriksääsk pika muneti abil vaklade arenemiseks sobivatesse kohtadesse munad.
Suuremal osal levilast sünnib aastas kaks põlvkonda sääriksääski. Esimese põlvkonna suguküps putukas koorub välja aprilli lõpul või maikuus ning otsib endale viivitamatult partneri.
Sääriksääski kohtab harilikult varjulistes , niisketes, tiheda taimestikuga kohtades. Siia niiske mulla rohu sisse või taimedele munevad emased 300 muna.
Umbes kahe nädala pärast soojal suvepäeval kooruvad munadest ussikestetaolised vaglad, kes on kaetud jäiga ning kõva, halli värvi nahaga. Nad söövad vahetpidamata ning kasvavad kiiresti. Enne nukkumist vahetavad nad mitu korda kesta.
Nukkumise järel saabki vastsest valmik . Kui aeg on küps, läheb nukk katki ning sealt lendab välja täiskasvanud sääriksääsk.
Teine põlvkond sääriksääski ilmub välja äärmiselt rohkearvulisena hilissuvel. Mõni päev pärast paaritumist muneb emane munad ning tsükkel hakkab jälle otsast peale, sel korral kestab see aga palju kauem.
Vaglad kooruvad sügisel ja kogu talve veedavad nad maa all aktiivselt toitu otsides . Talvituvad vaglad nukkuvad kevadel ning neist saabki paljunemishooaja esimene põlvkond.
 
TOITUMINE
Munast kooruval vaglal on palju suurem isu kui ta ise ongi. Ta toitub kõdunevast taimematerjalist, mõned söövad ka elavate taimede juuri. Osad liigid elavad veekogude põhjamudas, tihemini siiski maismaal, mullakihti uuristades. Kahjulike sääriksääskede hulka kuulub soosääriksääsk, kelle vastne armastab süüa kultuurtaimede, näiteks nisu ja rukki juuri, tekitades sellega suurt kahju põllupidajatele. Öösiti tulevad vaglad maapinnale ning järavad ka taimede võrseid. Samuti võivad nad neid vihmaussi kombel maa alla vedada. Kui kokku koguneb hulgaliselt vaklu, võivad nad tühjaks süüa suured pinnad. Sääriksääski peetakse seetõttu põldude ja aedade kahjuriteks. Nende tõrjumiskatsed pole seni vilja kandnud.
Täiskasvanud sääriksääsk ei vaja suurt hulka toitu. Ta keskendub vaid soo jätkamisele. Putuka suised on kohastunud vedela toidu imemiseks, seetõttu toituvad täiskasvanud sääriksääsed vaid õienektarist ja taimemahladest. Kogu energia on suunatud sigimisele. Isane hukkub üsna pea pärast paaritumist, emane elab vaid niikaua, kuni muneb munad. See toimib 1-2 nädala jooksul.
  
SÄÄRIKSÄÄSE VAATLEMINE
Sääriksääski esineb kõige arvukamalt hilissuvel, kui neid tuhandete kaupa niisketel aasadel tiirleb. Vaglad on tähelepandamatud, ent kuldnokad ja varesed oskavad neid otsida. Sageli võib neid linde näha niitudel hulkumas, nokka mulla sisse löömas ja mahlakat vakla välja tirimas. Lindudele on vastsed eriti talvel tähtsaks toiduallikaks, suvel on neid kõvast ja kuivast pinnasest raskem kätte saada. Sääriksääsed mängivad toiduahelas tähtsat rolli. Peaaegu kõik väikesed putuktoidulised linnud püüavad täiskasvanud sääriksääski.
KASUTATUD ALLIKAD
http://www.google.ee/
http://pilt.delfi.ee/