Ained ja segud (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

10

doc

Keemia põhimõisted

KATIOON- positiivse laenguga ioon. 4 KATOOD- elektrood, millel toimub redutseerumisprotsess; vooluallikas on katood positiivseks, elektrolüüsiseadmes negatiivseks elektroodiks. KEEMIA- teadus ainetest ja nende muundumisest. KEEMILINE ELEMENT- kindla tuumalaenguga (aatomnumbriga) aatomite liik. KEEMILINE NÄHTUS- protsess, miles muutub aine koostis; lähteainetest tekivad uued ained. KEEMILINE REAKTSIOON- ainete muundumine teiseks aineks. KEEMILINE SIDE- aatomite või ioonide vaheline vastasmõju, mis seob nad molekuliks või kristalliks. KEEMILINE SÜMBOL- keemilise elemendi ühe- või kahetäheline tähis, tuletatud elemendi lad.k nimetusest. KEEMILINE VALEM- elementide sümbolitest ja indeksitest koosnev aine tähis, väljendab aine koostist. KEEMILINE VOOLUALLIKAS- seade, milles keemilisel reaktsioonil vabanev energia muudetakse otseselt elektrienergiaks.

Keemia

4

doc

Kokkuvõte 8 kl keemiast.

Portselantiigel ­ ainete kuumutamiseks lahtisel leegil. Tiiglitangid ­ kuumade asjade tõstmiseks. Spaatel ­ tahkete ainete tõstmiseks Põleti ehk piirituslamp ­ ainete kuumutamiseks. Füüsikalised nähtused ­ ainetega toimuvad muutused, kuid aine koostis jääb samaks, nt purunemine, aine ruumala muutumine soojendamisel või rõhu tõstmisel, oleku muutumine näiteks tahke aine sulamsiel. Keemilised nähtused ­ ühtedest ainetest tekivad teised ained s.t toimub keemiline reaktsioon, nt põlemine, raua roostetamine, fotosüntees. Füüsikaliste ja keemiliste nähtuste koosesinemine nt raua kuumutamine (raua temp. Tõusmine on füüsikaline- ja rauatagi tekkimine keemikaline nähtus) ja koogi küpsetamine(vee aurumine füüsikaline- aga taina kerkimine keemiline nähtus). Keemilise reaktsiooni tunnused: *Valgusefekt Reaktsioonide kulgemise tingimused:

Üldkeemia

5

odt

Keemia mõisted

Indeks ­ aine valemis esinev number, mis näitab elemendi aatomite arvu molekulis või ioonide arvude suhet kristallis. Keemilise reaktsiooni võrrand ­ keemilise reaktsiooni üleskirjutus, mis näitab reaktsioonis osalevaid aineid ja nende osakeste arvu. Kordaja reaktsioonivõrrandis ­ Liitaine protsendiline koostis ­ Lagunemisreaktsioon ­ keemiline reaktsioon, milles aine laguneb kaheks või enamaks aineks. Ühinemisreaktsioon ­ keemiline reaktsioon, milles ained ühinevad omavahel, moodustades uue aine. Asendusreaktsioon ­ keemiline reaktsioon, mille tulemusena keemilise aine molekulis mingi aatom või aatomite rühm asendub mõne teise aatomi või rühmaga. Polümerisatsioon ­ keemiline protsess, milles madalmolekulaarse ühendi molekulid ühinevad üksteisega moodustades kõrgmolekulaarse ühendi, milles üksteisele järgnevalt või hargnevalt on keemiliselt seotud väga suur arv monomeerile vastavaid elementaarlülisid.

Keemia

3

doc

Keemia kordamine

2,8,2-on elektronide arv 2. lahus-on ühtlane segu, mis koosneb lahustunud ainest ja lahustist. lahustuvus-näitab aine massi mis saab lahustuda kindlas koguses lahustis kindlal temperatuuril. anioon- on negatiivse laenguga ioon katioon-on positiivse laenguga ioon aatom-üliväike aineosake, mis koosneb tuumast ja elektronidest molekul-aine väikseim osake, koosneb aatomitest ühinemisreaktsioon-on reaktsioon mille käigus ained ühinevad, moodustades uue aine lagunemisreaktsioon-on reaktsioon mille käigus aine laguneb kaheks või enamaks aineks redoksreaktsioon- on reaktsioon, mille käigus ained loovutavad ja liidavad elektrone ja sellega kaasneb elementide öksüdatsiooniastme muutumine neutralisatsioonireaktsioon-happe ja aluste vaheline reaktsioon liitaine-on aine mis koosneb mitme erineva keemilise elemendi aatomitest lihtaine-on aine mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest

Keemia

5

doc

Üleminekueksam KEEMIA

ühend on iooniline 37.pH Suurus, mis väljendab vesinikioonide sisaldust lahuses 38.pH-skaala Lahuse happelisuse skaala. Neutraalsele vesilahusele vastab pH = 7, happelisele lahusele pH < 7 ja aluselisele lahusele pH >7 B Vastused: 1. Puhtad ained koosnevad ainult ühe aine osakesest aga sehud koosnevad mitme aine osakesest. 2. Lihtaine koosneb ühe elemendi aatomist aga liitaine koosneb mitme elemendi aatomist. 3. Indeks näitab, mitu atomit on molekulis... 4. Õhk on gaaside segu. Kõige rohkem on õhus lämmastikku 78%, 21% happniku, 0.9% väärisgaase ja 0.03% süsihappegaasi. 5. Kordaja leitakse reaktsioonvõrrandi tasakaalustamisel... 6. Metallid juhivad elektrit ja soojust 7

Keemia

5

pdf

Keemia mõisteid gümnaasiumis

59.Elektrolüütiline dissotsiatsioon - ainete jagunemine ioonideks vedelas (sulas) olekus või polaarses lahustis 60.elektrolüüt - aine, mis vesilahustes ja sulatatud olekus jaguneb ioonideks ja seetõttu juhib elektrivoolu 61.dissotsiatsioonimäär - suurus, mis näitab, milline osa lahustunud elektrolüüdist on jagunenud (dissotsieerunud) ioonideks. Lämmastik, metaan 62.mittepolaarsed ained- mittepolaarsetest molekulidest koosnev aine 63.polaarsed ained - polaarsetest molekulidest koosnev aine. HF, H2O 64.ioonilised ained - aine, milles osakesed seovad ioonilisi sidemeid 65.elektrolüüdi lahus - lahus, kus on lahustis (tavaliselt vees) lahustatud aluseid, happeid või soolasid 66.lahuse elektrijuhtivus - võime juhtida elekktrit ioonilise sideme tõttu 67.Oksiid - hapniku ja teise keemilise elemendi ühend 68.sool - kristalne aine, mis koosneb (aluse) katioonidest ja (happe) anioonidest. Nt NaCl 69

Keemia

3

doc

KEEMIA PÕHIMÕISTED

Metalliline side onkeemiline side, milles samaaegselt osalevad nii aatomid, positiivselt laetud ioonid kui ka elektronid (elektrongaas). Vesinikside ­ täiendav side, mis tekib selliste molekulide vahele, mis sisaldavad väga polaarseid FH, OH või NHsidemeid. Lihtaine ­ koosneb ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Nt. Al, N2 Liitaine ­ koosneb mitme erineva keemilise elemendi aatomitest. Nt. NaCl Kristall korrapärase osakeste paigutuse ja kindla geomeetrilise väliskujuga tahked ained Metall tahke(v.a elavhõbe), läikiv, hea elektrijuhtivuse, sepistavuse, venitavusega, kõrge sulamisja keemistemperatuuriga lihtaine. Elementide met.omadused tugevnevad rümhas ülevalt alla ja perioodis paremalt vasakule. Metallilised elemendid on sellised elemendid, millede viimasel kihil on vähe elektrone (13), mis on kergesti loovutatavad. Mittemetall on tahke, vedel või gaasiline, enamasti mitteläikiv, halva elektrijuhtivuse, sepistavuse,

Keemia

3

odt

Loodusõpetuse 7.klassi tasemetööks kordamine

Loodusõpetuse tasemetööks kordamine 1) Mõõtmine on antud füüsikalise suuruse võrdlemine teise samaliigilise suurusega, mis on valitud mõõtühikuks. Mõõteviga on defineeritud kui mõõtetulemuse ja mõõdetava suuruse tõelise väärtuse vahe. 2) Füüsikaliste suuruste tähised, ühikud ja eesliited. Tähised: Kiirus ­ v Pikkus ­ l Kõrgus ­ h Mass ­ m Aeg ­ t Teepikkus ­ s Tihedus Energia ­ E Jõud ­ F Töö ­ A Pindala ­ S Ruumala ­ V Eesliited: MEGA M ­ 1 milj. KILO k ­ 1000 DETSI d ­ 0,1 SENTI c ­ 0,01 MILLI m ­ 0,001 3) Pindala, ruumala ja tihedus. Pindala abil väljendatakse arvuliselt keha pinna suurust. Pindala põhiühik on üks ruutmeeter (1 m2). Pindala tähistatakse tähega S. Ruumala abil väljendatakse ruumi suurust, mille keha enda alla võtab. Ruumala põhiühik on üks kuupmeeter (1 m3). Ruumala tähistatakse tähega V. Aine tihedus näit

Loodusõpetus

Kommentaarid (0)