Mitte ühelgi taimel pole nii head võimet sulgeda verejooksu. Teelehe teed on joodud köha, tiisikuse ja kopsuhaiguste, isupuuduse ja öösiti voodi märjaks tegemise vastu. Salvei Salveimahl ravib halvasti paranevaid haavu ning veenipõletikke. Juuste väljalangemise korral hõõrutakse peanahka salveimahlaga. Ravivalt toimib ka parodontoosi puhul. Rahvameditsiinis on salvei tuntud kui üleminekuvaevusi taandav ravim, kaotab higistamise ja nõrkustunde. Imeline rohi on salvei külmetuse puhul, kõrvaldab peavalu ja leevendab nohu. Selleks tuleb juua rohkelt teed. Teeks võetakse 1 spl ürti klaasi keeva vee kohta ja lastakse tõmmata 20 min. Teega loputatakse, kuristatakse, seda hoitakse suus mitte alla neelates. Salveid ei tohi kasutada üle ühe nädala, korratakse pärast kolmenädalast vaheaega. Viimasel ajal on hakatud salveid edukalt kasutama ka nahahaiguste, allergia ravis. Seejuures spetsialisti juhendamisel
.........................................5 Teeleht ...................................................................................................................................5 Salvei......................................................................................................................................6 Kress e. mungalill...................................................................................................................6 Vereurmarohi..........................................................................................................................6 Hiirekõrv................................................................................................................................6 Angervaks...............................................................................................................................7 Üheksavägine.......................................................
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Kaugõppe Noorsootöö osakond KNT 1 Veroonika Mätlik " Erinevad taastumisvahendid inimese turgutamiseks" Referaat Juhendaja: M. Grünthal-Drell Tallinn 2006 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 Füüsikalised taastumis vahendid.................................................................................................3 Saun................................................................................................................................
LUUA METSANDUSKOOL METSABOTAANIKA KOOSTAS: EVELIN SAARVA LUUA 2003 EESSÕNA Käesolev "Metsabotaanika" õpik on mõeldud Luua Metsanduskooli esimeste kursuste õpilastele metsakasvukohatüüpides kasvavate taimede tundmaõppimiseks. Õppevahendi koostamise aluseks olid Jaanus Paali ning Erich Lõhmuse metsatüpoloogiat käsitlevad monograafiad. Metsataimede tutvustamine toimub kasvukohatüüpide järgi, kusjuures lisatud on ka kasvukohatüüpide kirjeldused. Igale taimekirjeldusele on lisatud taime või sambla-sambliku joonis. Teksti olulisematele märksõnadele on joon alla tõmmatud, see hõlbustab informatsiooni kättesaamist. Lühend (K) tähistab antud kasvukoha karakterliiki, (KD) karakter-dominanti ja (D) domineerivat liiki. Metsad jaotatakse vastavalt mullastikule ja veereziimile metsa kasvukohatüüpideks (kkt). Need on enamkasutatavad üksused metsade korraldamisel, sest kasvukohatingimused määravad puistute tagav
Kõik kommentaarid