Dimorfism Aleksandra- Juzeffa Belaišis 9B Paabulind ● Isane ● Emane Lõvi ● Isane ● Emane Faasan ● Isane ● Emane Sinikael part ● Isane ● ● Emane Hirv ● Isane ● Emane Põder ● Isane ● Emane
SOOMAA RAHVUSPARK Dzessika 8kl Soomaa rahvuspark Soomaa rahvuspark on loodud suurte rabade, lamminiitude, metsade ja kultuuripärandi kaitseks Vahe-Eesti edelaosas. Soomaa rahvuspark paikneb Pärnu ja Viljandi maakondade piiril ulatuslikul aktiivsest inimtegevusest puutumatul alal. Soomaa rahvuspargi territooriumile jääb viis raba: Valgeraba, Öördi raba, Riisa raba, Kikepera raba ja Kuresoo raba. Kuresoo on ühtlasi Eesti suurim raba. Elu Soomaal sõltub ilmastikust rohkem kui kusagil mujal Eestis. Sakala kõrgustikult alla tulvavat kevadist suurvett ei suuda Soomaa jõed korraga mahutada. Nii valgub vesi luhtadele ja metsadesse ning ujutab üle teedki, katkestades ühenduse välisilmaga. Järsunõlvalised rabad jäävad saartena vetevälja keskele. Üleujutusi on Soomaa elanikud nimetatud ka viiendaks aastaajaks, sest see kordub siin peaaegu igal aastal. Viies aastaaeg on aga parim aeg Soomaa maastikuga tutvumiseks kasutades selleks ka...
NAISTESÕNAJALG Naistesõnajalg on vanarahva hulgas tuntud ka emasõnajala nime. Tema vastandina on nimetatud isasõnajalga. Vastavad on isegi ladinakeelsed liiginimed. Kõik see on tulnud taime välimusest. Nagu ikka, peab mees olema tugev ja naine õrn, nii on ka nende sõnajalgadega: maarja-sõnajalg on suhteliselt tugev ja robustne, naistesõnajalg aga õrn ja kahar. Põhjuseid, miks see meie metsade üks tavalisemaid sõnajalgu hästi õrnana tundub, on mitu. Esiteks on tema liitlehed kuni kolmelisulgjad. Seega on suure lehe külgedel olevad sulglehekestel veel omaette rootsuga sulglehekesi. Viimased on omakorda sügavalt lõhestunud ja see loob eriti kahara vaatepildi. Lehekesed on üpris kitsad ja kokku saamegi naistesõnajala imeilusa lehe. Selle ilu pärast kasutatakse naistesõnajalga sageli koduaedade kaunistamiseks. Selle taime muretsemiseks ei ole vaja teha muud, kui lihtsalt risoom välja kaevata. Naistesõnaj...
HARILIK KELLUKAS Harilik kellukas on õrn niitude ja teeservade taim, kes kasvab sageli ka inimese kartulipõllul või aiamaal. Õrnad on nii maapealsed varred kui isegi maa-alused osad. Teistest meie kellukatest eristabki teda eelkõige just nõrk juurestik. See eripära aga tuleneb hariliku kelluka elutsüklist. Erinevalt teistest kellukatest on harilik kellukas vaid ühe- või kaheaastane. Seega ei ole tal vaja nii palju toitaineid kulutada tugeva juurestiku kasvatamiseks. Esimesel aastal tuleb tema seemnest maapinnale vaid väike lehekodarik, mis elab vaikselt lume all talve üle. Kevadel aga tõuseb päikese poole ilus sihvakas kellukataim, kelle õisi võime näha vahel juba maikuus. Harilik kellukas on meie looduse kõige esimesena õitsemist alustav kellukas. Hariliku kelluka lehed pole kunagi sentimeetrist laiemad. Kitsaste varrelehtedega kellukaliike on meil kolm, peale hariliku veel ümaralehine ja suureõielin...
Vaida Põhikool 9. klass Bioloogia E-sigaret Saskia Sõrmus, Stefi-Mariell Harakka Milles seisneb selle kahjulikkus? ● Vedeliku osakeste ladestumises kopsudes; ● Nikotiini sattumises organismi. Mida see sisaldab? ● E-vedelik sisaldab glütseriini, mis on ka toiduainete koostisosa, propüleenglükooli, mida kasutatakse näiteks pidudel tossumasinates. ● Erinevaid maitselisandeid. ● Vedelik võib sisaldada nikotiini rohkem, vähem või üldse mitte.
Pärilikkus Järglased sarnanevad oma vanematele. Kindel eluiga, mis lõppeb surmaga Erinevatel liikidel on erinev eluiga, mis lõppeb alati surmaga. Keerukas organiseerituse tase Molekulaarne, rakuline, organismiline, populatsiooniline, liigiline, ökosüsteemne ja biosfääriline tasand. Kohastumine Kõik organismid kohastuvad evolutsiooni vältel oma elukeskkonnaga, kui ei siis sureb välja. Kasutatud materjalid: http://www.zone.ee/bioabi/elu.html http://www.tfg.tartu.ee/bioloogia/elu.htm http://teachart.msu.edu/pila/teachersmaterials/kaleidoscope.php http://www.uvm.edu/~lehiggin/teaching/science/SAAWK_syllabus.h tm http://www.oup.co.uk/oxed/children/oise/pictures/ http://www.babyanimalz.com/ http://www.flickr.com/photos/rupertg/sets/1224750/comments/ http://www.fats.org.au/pr.html
Pärilikud haigused Autor: Christopher Seaver Juhendaja: Laive Jürimaa Saku Gümnaasium 2016 Sissejuhatus Mina teen seda tööd, sest arvan et igaüks peaks teadma midagi pärilikest haigustest ja sellest kuidas neist hoiduda. Järgnevalt räägime viiest erinevast pärilikust haigusest. Huntingtoni tõbi Huntingtoni tõbi on harilikult täiskasvanud inimestel esineda võiv terve eluea kestev pärilik geneetiline häire, mis pärandub perekonnas dominantse pärandumismustriga. Huntingtoni tõve kõige märgatavamaks sümptomiks on sundliigutused. Silmade pilgutamine muutub aeglaseks või korrapäratuks. Haiguse progeresseerudes tekivad raskused rääkimisel ning neelamisel. Problemaatiliseks võib kujuneda tasakaalu hoidmine, kõndimine ning seismine, patsiendid võivad kaotada liikumisvõime. Kognitiivsete sümptomite avaldumisel aeglustub patsiendi mõttetegevus, halven...
1) Järjesta puud Hb, Ja, Kp, Ks, Ku, Lm, Lv, Mä, Pn, Sa, Ta, ja Va kasvukoha valgustatuse vajaduse järgi vastavatesse rühmadesse. Valguslembesed: Hb, Ks, Mä Poolvarju taluvad: Lm, Lv, Sa, Ta Varjutaluvad: Ja, Kp, Ku, Pn, Va 2) Taim. Milline on taime energiaga varustamise viis ja energia kasutamise mehhanism raku tasandil? Taimed on autotroofsed organismid mis omastavad süsinikdioksiidi, vett ja muid anorgaanilisi aineid ning sünteesivad neist päikeseenergia abil orgaanilist ainet ja vabastavad hapnikku. Fotosünteesi käigus saadud suhkrud (glükoos on organismi peamine energiaallikas) lagundatakse (dissimilatsioon) rakuhingamise käigus. Glükoosi lagundamine rakus viiakse lõpuni mitokondrites ning saadud energia talletatakse ATP-na, mida saab kasutada edasises metabolismis . 3) Loom. Milliseid aineid vajab loom energia saamiseks, kuidas ja kus vabaneb energia raku tasandil? Loomad vajavad energia saamiseks taimede poolt sünteesitud orga...
Peajalgsed Kalmaar, seepia ja kaheksajalg. Kes on peajalgsed ? Peajalgsed on limuste hõimkonda kuuluv loomade klass. Peajalgsete keha on jaotunud pea ja kereosaks. Suu ümber paiknevad pikad iminappadega varustatud kombitsad. Üks tavalisematest peajalgsetest on harilik seepia. Kust on saadud ? Kõik peajalgsed on eranditult mereloomad. Nad elavad ainult ookeanides ning normaalse (ehk okeaanilise) soolsusega meredes. Seetõttu puuduvad peajalgsed näiteks Mustas meres, kus soolsus on pea kaks korda madalam kui ookeanis. Kasulikkus Kasulikud Ained Kalmaaris: fosfor, raud, vask, jood, kaalium, kaltsium, naatrium, magneesium, tsink. Seepia ehk tindikala tint omab kasvajatevastast ja antibakteriaalset toimet. Kaheksajalga peetakse kulinaarses mõttes väärtuslikuks vaid väga vähestes piirkondades. Huvitavaid fakte! Rünnatud seepia paiskab oma kehast tumedat värvainet nii kiiresti välja, et mõne minutiga ...
Kui Päike muutub rahutuks 1859. aasta 1. septembril alustas Briti astronoom Richard Carrington tavapäraseid päikesekette vaatlusi teleskoobiga läbi tumeda filtri. Seekord nägi astronoom varem kogetust sootuks erinevat pilti : ere valgussähvatus kattis suure osa päikesekettast. Nähtud sähvatus oli Päikeselt Maa suunas paiskunud plasmapilv. Üldsusele andis see ebaharilik sündmus pikemaks ajaks arutlusainet. Kindlasti oli sarnaseid sündmusi Päikesel esinenud ka varem, kuid siis ei vaadanud keegi läbi teleskoobi nende kulgemist. Kui võrrelda Päikest teiste tähtedega, siis kuulub Päike väga rahulike hulka. Sellegipoolest toimub Päikesel aegajalt sündmusi, mis võivad meie tsiviliseeritud maailma heaolu tuntavalt mõjutada. Möödunud ja käesoleval aastal on päikeseplekke olnud märksa vähem kui eelnevates miinimumides. Vahel on nad puudunud rohkem, kui kuu aja vältel. 30 aasta jooksul oli napilt 50 päik...
Niiluse krokodill Välimus Niiluse krokodill on Aafrika suurim krokodill. Ta võib kasvada isegi kuni kuue meetri pikkuseks ja kaalub sageli 700 kilogrammi. Tal on hirmuäratavalt teravad hambad. Selg on Niiluse krokodillil tumeroheline, väikeste mustade laikudega, kõht määrdunud kollane. Niiluse krokodill saab vee all elada, kuna silmad, ninasõõrmed ja kõrvad asuvad pea ülaosas. Nii saab loom vees olles näha, kuulda, nuusutada ning ka hingata. Toit Niiluse krokodill jahib jõe või järve äärde tulevaid loomi. Ta püüab gaselle, pühvleid, metsikuid koeri ja ka lõvisid. Ohvri ilmudes ründab krokodill ohvrit välkkiirelt ja tirib vee alla, haarates ta tugevalt lõugade vahele. Tema ohvriks võib langeda ka inimene. Krokodillid lebavad madalas vees, pistes vee alt välja vaid ninasõõrmed ja silmad. Krokodill pole võimeline mäluma ja sellepärast ei söö nad saaki kohapeal. Ta viib ohvri tihnikusse, kuhu jäta...
Koha Pikkus/kaal Koha kasvab harilikult 40-50 cm pikkuseks, harvem võib kasvada kuni 1,5 m pikkuseks ja 19 kg raskuseks. Tal on pikk süstjas keha, mis on selja pealt rohekashalli värvi, külgede ülaosa kollakate triipudega. Seljauim on jagunenud kaheks osaks. Elupaik Kohad on elupaiga suhtes valivad . Eestis elutseb ta ainult Peipsis ja Võrtsjärves ning osades Lõuna- ja Kagu-Eesti järvedes. Nad võivad elutsevad kohajärvedes, mis peaksid olema toitainerikkad, väikese vee läbipaistvusega ja eelistatult kivise põhjaga. Samal ajal on oluline, et vesi oleks soe ja hapnikurikas. Toit Kohad tegutsevad ja püüavad saaki ainult öösiti ning veekogu põhja lähedal. Röövkalana langevad talle saagiks enamasti Peipsi tindid, ahvenad, kiisad ja särjed. Koha on ka kannibal ja sööb oma liigikaaslasi. Suus, üla- ja alalõual, asetsevad 2 paari kihvu, mille vahele jäävad väiksemad hambad. Paljunemine Paljun...
Norra Lemming Lemminguid tuntakse peamiselt nende “massiliste enesetappude” järgi. Nende jooksud pole üldsegi mingi mõttetu enesetapp, vaid mõnikord osadele traagiliselt lõppev võidujooks söögi peale. Sellele järgnev lemmingute arvukuse langus aitab säilitada arktilise ökosüsteemi loomade vahelist habrast tasakaalu. Välimus: Lemmingud on umbes 13 cm pikad, paksukesed ja tiheda karvaga pruuni värvi loomakesed. Talve veedavad väikesed närilised lumealustes avaustes, mis on tekkinud sooja maa aurumisel, kui külm lumi selle katab. Elukoht: Talve veedavad väikesed närilised lumealustes avaustes, mis on tekkinud sooja maa aurumisel, kui külm lumi selle katab. Kui niisugused tunnelid puuduvad, kaevavad lemmingud endale ise urud, kus nad maa-aluses keskkonnas elavad ja paljunevad. Paljunemine: Emasloom võib poegida aastas kuus korda, igas pesakonnas 5-6 poega. Noortel emastel võivad sündida järg...
1.Kirjuta naise või mehe suguelundi osa nimetus Seda mööda liiguvad spermid... seemnejuhad Selles areneb loode...emakas Selles valmivad spermid...munandid Selles valmivad munarakud...munasarjad Selles viljastub munarakk...munajuha 2.Paranda vale sõna lauses õigeks Spermid moodustuvad munajuhades munandites.. Korraga valmib miljoneid sperme, mis talletuvad munasarjades munandimanustes. Küpse munaraku vabanemist munasarjast nimetatakse mensturatsiooniks ovulatsiooniks Mitte viljastunud munarakk eemaldub organismist ovulatsiooni menstruatsioonikäigus. Kõik munarakud moodustuvad Murdeeas looteeas ja elu jooksul neid juurde ei teki. 3.Järjest numbritega loote arenguetapid 2.Rakukobar pesastub emaka limaskestas. 5.Kujuneb loode, kes sarnaneb väliselt inimesega. 1.Viljastunud munarakk hakkab munajuhas jagunema ja tekib rakukobar. 4.Idulasel areneb esmane närvisüsteem, mis juhib teiste organite arengut ja hakkab tuksuma südamealge. 6.Emaka liha...
Nematoda -Secernentea Brit Truuts 160882MLBB.LT Tallinna Ülikool 2017 Nematoda • Nimi tuleneb kreeka keelest, kus nemas tähendab niiti • Üle 80 000 liiki, kellest 15 000 parasiteerivad • Väga laialt levinud (ookeani- ja magevees, mullas, loomades ja taimedes) • Jaotatakse kaheks alamklassiks: fasmiidituteks ja fasmiidseteks • Mõõtmed 0,08 mm kuni 8 m • Keha niitjas, ristlõige ümar Nematoda • Liiguvad nagu maod (lebavad küllili) • Keha on kaetud kutiikulaga • Osadel liikidel on arenenud ka silmad • Seedeelundkond keerulise ehitusega • Lahksugulised loomad • Vastsed kestuvad neljal korral • Puuduvad hingamis-ja ringeelundid Ehitus Secernentea (fasmiidsed) • Nende hulgas on palju looma-, inimese- ja taimeparasiite • Siia kuuluvad väga spetsialiseerunud ümarussid • Jaotub veel omakorda alamklassideks • Spiruria • Strongylida...
Tallinna Prantsuse Lütseum Britta Noor ATH Uurimistöö Juhendaja: õp Volt Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................3 1 ATH- MIS SEE ON?................................................................................................................4 1.1 Tekkepõhjused...................................................................................................................6 1.2 Diagnoos...........................................................................................................................7 .................................................................................................................................................7 1.3 Ravimid.........................................................................
LIHASMAPP Koostaja : Kädi Joll Juhendaja : Siret Rannik 2017 SÄÄRE LIHASED.....................................................................................................3 Eesmine sääreluulihas................................................................................................3 Pikk varvaste sirutaja.................................................................................................4 Kaksik-sääremarjalihas..............................................................................................5 Lest-sääremarjalihas...................................................................................................6 Tagumine sääreluulihas..............................................................................................7 Pikk varvaste painutaja...............................................................................................8 Pikk pindluulihas............
Taluvad Igihaljas talvel külma okaspuu kuni –52 °C. Elab soodsates tingimustes Tuultolmleja kuni 250, harva 400– 500 aastaseks Männiliste sugukonnas Harilik Autotroof ja kuuse Perekonnas Kuusk Ühekojaline taim ja Kasvab paljuneb Euroopa peamiselt põhja-, kesk- seemnetega, ja idaosas kuid ka ...
Punakas Narmasnutt Inocybe erubescens, eesti keeles punakas narmasnutt on Eesti kõige mürgisem seen. Selle söömine põhjustab tõsist muskariinimürgitust. Viljakeha on kiudlooriga, noorelt üleni valged, hiljem kahvatukollakad. Katsumisel, lõikel ja vananemisel muutuvad laiguti roosakaspunaseks. Päris vanalt on üleni määrdunud-pruunikaspunased, tüsedad ja lihakad. Kübar on kühmuga, noorel seenel koonusjas kuni kellukjas, hiljem lamenev (lame-kellukjas või peaaegu lame). Algul valkjas kuni kahvatukollakas, vanemalt muutuvad roosakaskollaseks ja laiguti punakaks. Kuiv, radiaalkiuline ning enamasti lõhestunud servaga. Kübara läbimõõt on kuni 10 cm. Eoslehekesed on noorelt valkjad, vanemalt pruunikad kuni oliivpruunid ning jalale kinnitunud. Vajutamisel muutuvad punakaks. Jalg ja kübar on ühte värvi. Jalg on ühtlase jämedusega või alusel veidi jämedam, kiuline. Kõrgus kuni 8 cm, läbimõõ...
Kordamine Geneetika 1. Mendeli I ja II seadus. Mõisted homo- ja heterosügoot; monohübriidne ristamine; geen; alleel; genotüüp; fenotüüp. Vastus: Mendeli I seadus (ühetaolisuse seadus) - alleel, mis avaldub igal juhul, kui ta on olemas (põselohud) Mendeli II seadus (lahknemise seadus) - homosügootsete vanemate monohübriidsed ristamisel saadakse hübriidide II põlvkonnas fenotüüpsete lahkneminse suhtes 3:1 või 1:2:1 ja genotüüpide lahknemine suhtes 1:2:1 Homosügoot - vaadeldav tunnus on määratud ühesuguste alleelidega (AA, aa) Heterosügoot - vaadeldav tunnus on määratud erinevate alleelidega (Aa, Bb) Monohübriidne ristamine - vaadeldakse ühe tunnusepaari pärandamist Geen - DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi Alleel - ühe geeni erivorm. Üks kahest või mitmest geenivariandist, mis kõik paiknevad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoo...
Kordamine Haigused 1. Kombinatiivse muutlikkuse tõttu tekkinud haigused. Fenüülketonuuria. Sirprakne aneemia. Vastus: Kombinatiivne muutlikkus tähendab vanematelt pärit geenide ümberpaigutumist sugurakkude valmimisel ja viljastumisel. Kurtus, lühinägelikkus, hemofiilia, daltonism. Fenüülketonuuria- sagedasim kaasasündinud ainevahetushaigus, mille korral organismis kuhjub aminohape fenüülalaniin, mis viib raskekujulise vaimse arengu häireni Sirprakne aneemia- pärilik haigus. Ebanormaalse hemoglobiini tõttu on punaliblede kuju moondunud, mis lühendab punaliblede eluiga. Tekib immuunsus malaaria vastu. 2. Mutatsiooniline muutlikkuse; mutageenid. Spontaansed ja indutseeritud mutatsioonid. Vastus: Mutatsiooniline muutlikkus on väline muutus (fenotüübiline), mis tuleneb keskkonnast (geene mõjutamata). Mutageen on mutatsioone esilekutsuv tegur. Muta...
Kordamine Molekulaarbioloogia 1. Mõisted genotüüp, fenotüüp, seosed nende vahel. Vastus: Genotüüp - ühe organismi geenide kogum Fenotüüp - organismi tunnuste kogum Genotüüp on indiviidi kogu geneetiline informatsioon, mis koostoimes keskkonnatingimustega määrab tema fenotüübi. Fenotüüp kujuneb organismi arengus genotüübis sisalduva info realiseerumise tulemusena. 2. DNA ehitus, komplementaarsusprintsiip. Vastus: DNA ehitusüksused(monomeerid) on nukleotiidid(desoksüribonukleotiidid), mis on moodustunud suhkrust, desoksüriboosist, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest. Fosfaatrühm ja desoksüriboosi jääk moodustavad DNA-ahela selgroo. Monomeerite erinevused tulenevad lämmastikalustest, milleks on adeniin, tsütosiin, guaniin ja tümiin. A=T (nende vahel 2 vesiniksidet) ja G=C (3 vesiniksidet) Vesinikside katkeb kergesti ja see on oluline DNA toimimisel. DNA nukleoti...
Kordamine Viirused ja bakterid 1. Millistest osadest viirus koosneb? Millised geenid viiruse genoomis peavad olema? Miks mõnel viirusel on ümbris? Vastus: Koosneb virioonidest. Genoomis peavad olema kolme tüüpi geenid: Replikatsioonigeenid: kindlustavad viiruse genoomi paljunemise/DNA replikatsiooni Regulaatorgeenid: panevad peremeesraku enda heaks tööle Struktuurgeenid: määravad viirusvalkude sünteesi Mõndedel on ümbris, mis on tekkinud peremeesraku membraanis 2. Viiruste sarnasused ja erinevused võrreldes elusorganismidega. Vastus: Erinevused: ei ole ainevahetust, ei paljune iseseisvalt, ei ole rakulist ehitust, ei kasva ega arene Sarnasused: ehituses on olemas valgud ja nukleiinhapped, muteeruvad, evolutsioneeruvad 3. Viiruste paljunemine. Lüütiline ja lüsogeenne tsükkel. Transduktsioon. Vastus: Väljaspool rakku puudub viirusosakestel paljunemiseks v...
Tsütoloogia Kordamine 1. Rakuteooria põhiseisukohad. Näiteid iga seisukoha kohta. Vastus: 1. Kõik organismid koosnevad rakkudest Ilma rakkudeta elu ei ole. 2. Uued rakud tekivad ainult olemasolevate rakkude jagunemisel Mitterakulisest ainest uusi rakke tekkida ei saa. Organismid saavad kasvada ja areneda ainult seetõttu, et rakud jagunevad. 3. Rakul on olemas kõik elu tunnused 4. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. 2. Miks rakud ei saa olla suured? Vastus: Ainete transport tema sees jääks pikkade vahemaade tõttu liiga aeglaseks. Mida suurem on rakk, seda suurem on tema ruumala ja pinda katva membraani suhe. Seetõttu ei toimuks suure raku ainevahetus läbi raku pinda katva membraani piisava intensiivsusega. 3. Millest sõltub rakkude kuju? Vastus: Rakkude kuju sõltub sellest, mis koesse nad kuuluvad 4. Milliseid meetodeid kasutatakse rakkude uurim...
kehas toimub, kuidas veri liigub ja miks see meile nii vajalik on ning kuidas süda töötab. See süsteem on juba nii keeruline, et see kutsub lugema ja arutama. Kindlasti saab teada ka teiste elusolendite vereringetest ja südametööst. Artiklis olid välja toodud ka iga looma/elusolendi südame ning vereringe pildid ja näidatud täpselt kuhu ja kuidas veri täpselt liigub. Eriti põnev võib see tunduda neile, keda bioloogia ja kõik sellega seonduv väga huvi pakub või nad soovivad tulevikus sellisel erialal tööd teha. Mina kindlasti loen veel südame ja vereringe kohta artikleid ja uurin internetist või raamatutes ja artiklites selle kohta.
Mõõkhambuline tiiger Johan Hollak, Kert Laansalu Tiigri kohta Smilodon fatalis 42 milj. - 11 000 aastat tagasi Eotseeni ajastikust pleistotseeni ajastikuni Välja ulatuvad silmahambad Leitud Põhja - ja Lõuna - Ameerikas Ehituselt robustsemad, karu meenutavad Klassifikatsioon ja sugulased Kaslaste sugukond Smilodontiinlaste hõimkond Smilodoni perekond Megantereon Paramachairodus Huvitavat Kihvad jahipidamiseks Torkas kihvad tähtsatesse organitesse, arterisse Emased ja isased umbes sama suured Tõrvaaukudesse jäänud säilmed Väljasuremine koos suurte rohusööjatega Teadlased vaidlevad, kas ta oli sotsiaalne Allikad http://kuninga.blogspot.com.ee/2010/02/mookhambuline-tiiger.html https://en.wikipedia.org/wiki/Smilodontini https://www.google.ee/url? sa=i&rct=j&q=&esrc=s&source=images&cd=&cad=rja&uact=8&ved=0ahUKE wjVstqCjfXTAhVHkRQKHdS2A6QQjRwIBw&url=https%3A%2F %2Fwww....
Bioloogia kordamine 1.Millised süsteemid tagavad kehas vastupanu haigustekitajatele? -terve nahk ja limaskest takistavad patogeenide sissetungi. -kui haigustekitaja on kehas hakkavad tööle õgirakud ja valged verelibled. -vajadusel hakkavas lümfotsüüdid tootma antikehi. -kunstlik kaitse, melle puhul kasutame antibiootikume (bakterid, seened) ja vaktsiine (viirused). 2.Iseloomusta makrotoitaineid. Miks? Kust? Palju peaks tarbima? Need on valgud, süsivesikud, rasvad ja vesi (toitained mida inimene peab saama iga päev suuremates kogustes). Valgud on organismi n-ö peamine ehitusmaterjal. Süsivesikud on peamine energia allikas. Rasvad on energiarikkad ained ning energiavaruna väga tähtad. Vesi lahustab toitaineid ja kannab neid organismi laiali. 3.Mis on vitamiinid ja too näiteid olulisuse kohta? Vitamiinid on orgaanilised ühendid, mida inimene normaalseks elutegevuseks vajab tingimata. Kui mõna vitamiin...
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus-ja keskkonnainstituut Annika Anni, Marilin Palmist, Siiri Paurson, Merilyn Rohi INVASIIVSETE VÕÕRLIIKIDE MÕJU BIOLOOGILISELE MITMEKESISUSELE Uurimistöö aines looduskaitse alused Keskkonnakaitse õppekava Juhendaja: Kaire Lanno, PhD Tartu 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................... 3 1. BIOLOOGILINE MITMEKESISUS........................................................................4 2. INVASIIVSED LIIGID......................................................................................... 5 2.1 Invasiivsed võõrliigid Eestis.......................................................................6 2.2 Invasiivsed võõrliigid maailmas.........................
Emu Välimus Emu on 1,5–1,9 m kõrge ja kaalub kuni 45–55 kg. Emu meenutab väliselt nandut, kuid on suurem. Tal on kohev pruunikashall sulestik, mis meenutab villa, ja kolmevarbalised tugevad jalad nagu teistelgi kaasuarlastel. Pea ja kael on mustad. Nokk on erinevalt kaasuari nokast lamenenud. Pea on sulgedega kaetud. Paljunemine Isalind ehitab maa peale okstest, rohust ja puukortest pesa. Ühte pessa muneb kuni 3 emaslindu,igaüks 5-15 muna.Üks muna kaalub 800 grami. Poegade eest hoolitseb ja haub isaslind. Haudumine kestab 53–60 päeva, mõnedel andmetel aga 66. Vahel muneb emane veel haudumise ajalgi pessa lisaks. Haub ainult isaslind. Ta võib käia pesalt ära toitu otsimas, kuigi sagedamini nälgib lind kogu haudumise aja jooksul. Eluviis Emu on lennuvõimetu, aga ta suudab joosta pikka maad. Lühikest aega suudab ta arendada kiirust kuni 50 km/h. Emu hingab kopsudega. Austraalias võib emu kõikja...
bakterhaiguste ravi antibiootikumidega Margit Maide ja Triinu Margens antibiootikumid · Antibiootikumid on mikroobide, seente, loomsete ja taimsete organismide poolt toodetavad ained, millel on tugev antibakteriaalne või ka rakkude paljunemist pärssiv toime. · Antibiootikumid on väga erinevad. · Tänapäeval kasutatakse looduslikke kui ka paljusid looduslikele ühenditele lähedasi keemilisi aineid Antibiootikumide liigitus: 1) kitsa toimespektriga antibiootikumideks need toimivad vaid teatud bakterite puhul ja neid kasutatakse siis, kui on täpselt teada, mis bakteriga on tegemist 2) laia toimespektriga antibiootikumideks need toimivad suurele hulgale bakteritele ja kasutatakse, kui bakter ei ole teada või bakterite liike on mitu. · Esimene antibakteriaalne ravim Ajalugu Salvarsaan tuli turule 1910. aastal · Esimese loodusliku antibiootikumi ...
Transgeensed taimed Geenitehnoloogia edusammud võimaldavad luua muutliku pärilikkusega taimi. Selle tehnoloogiaga proovitakse lahendada väga olulisi probleeme. Põllumajanduslikud eesmärgid Tarbekvaliteedi parandamine Tõstmaks taimede vastupidavust Taimedesse on viidud isegi loomade geene, nt neid, mis aitavad võidelda viirushaiguste vastu. Transgeensed loomad Esimene transgeene loom oli hiir, kellesse viidi inimahvi geen. Transgeenseid loomi saab kasutada mudelitena inimesel esinevate pärilike haiguste uurimiseks. Selliste loomade abil toodetakse ka mõningaid inimese raviks vajalikke valke. Transgeensed kalad kasvavad liigikaaslastest kaks korda suuremaks.
Pingviin Pingviinid (teaduslik nimi Sphenisciformes) on rühm veelinde. Pingviinid on lennuvõimetud. Nad elavad peaaegu eranditult lõunapoolkeral; ainult üks liik, Galapagose pingviin, on leitud ekvaatorist põhjas. Pingviinid on kohanenud elama vees. Pingviinide sulestik on kontrastne tume ja valge, ja nende tiivad on kujunenud lestadeks. Selline värvus aitab neil vee all kiiresti peituda ja taustaga kokku sulanduda. Pingviinid toituvad kaladest, kalmaaridest ja muust püütud saagist. Nad veedavad umbes pool elu maal ja pool ookeanis. Suurim elav liik on keiserpingviin (Aptenodytes forsteri): keskmine täiskasvanu on umbes 1,1 m pikk ja kaalub 35 kg või rohkem. Väikseim pingviini liik on väike sinine pingviin (Eudyptula minor). Pikkus umbes 40 cm ja kaalub 1 kg. (https://en.wikipedia.org/wiki/Penguin) Kuningpingviinid sukelduvad sageli saagi püüdmiseks sügavale, umbes 45 meetristesse sügavustesse. ...
Kaltsiumi- ja fosfaaditasakaal Kaltsiumi roll: Kaltsium on inimkehas kõige rikkalikumalt esindatud mineraal. See mängib olulist rolli inimkehas, sest osaleb paljudes metabolismi ja füsioloogilistes protsessides, see on vajalik iga keharaku normaalseks funktsioneerimiseks ning rakumembraanide alalhoidmiseks. Ta on luude peamine koostisosa, 99% Ca asub just luudes ja hammastes. Just sellepärast vajatakse kaltsiumi tugevate luude ja hammaste ehitamiseks. Peale seda mängivad kaltsiumiioonid olulist rolli rakusiseste signaalide edastamisel, lihaste kontraktsioonis, vere hüübimisel. Kaltsiumi liikumist rakkude vahel reguleerib magnesium (Mg) ning need kaks mineraali on inimkehas väga tihedalt seotud. Nagu varem öeldud, vastutab kaltsium lihaste töö eest, täpsemalt öeldes aga vastutavad kaltsium ja magneesium lihases vastandlike protsesside eest – kaltsium on oluline lihase kontraktsioonil ja magneesium lihase lõõgast...
Ohustatud loomaliik Amuuri tiiger Välimus ●Suurim kaslane ●Paks karvastik ●Olenevalt aastaajale värvus ●Kõhualt valge ●Tumepruunid triibud ●Väikesed kõrvad Elupaik ●Hiigelsuur territoorium ●Sõltuvalt söögist rändamine ●Kontrollib enda valdust ●Vajab jahedat ●Esineb Venemaal Kaug-Idas Liigi ohustatus ●1940.a alla 50 looma ●1986. a loendusel u.350 isendit ●Üle elanud 4 sõda, 2 revolutsiooni ja metsade maharaiumisi ●Salaküttimine Hiina viimiseks Kaitsmine ●Kontroll maanteedel autodele ●Loomade paigutamine loomaaedadesse Tänan kuulamast!
Zika viirus · Sääsed · Suguline · Vere kaudu · Emalt lapsele Rasedus GB Sündroom
Mikroorganismid Bakterid on eeltuumsed organismid, sest neil puudub rakutuum. Bakterite keskmine pikkus on mõni mikromeeter. Bakterirakk on ehituselt lihtsam eukarüootsest rakust, ega sisalda viimasele omaseid membraanseid organelle. Kõiki bakterirakke ümbritseb tihe rakukest, mistõttu toit saab rakku siseneda ainult lahustunud kujul. Rakukesta ehituse järgi jaotatakse bakterid spetsiaalse värvimise alusel gramnegatiivseteks ja grampositiivseteks. Gramnegatiivsete bakterite ehitus on keerukam kui grampositiivsetel. Mõnedel bakteritel ümbritseb rakukesta kaitsev limakest ehk kapsel. Sageli on neil üks või mitu viburit, mida kasutatakse kulgemiseks. Rakud sisaldavad DNA spiraali ja teisi keemilisi aineid, kuid taime- ja loomarakkudele iseloomulikku eraldunud tuuma ning muid keerukaid organoide pole siin leitud. DNA paikneb bakteritel kromosoomis ja plasmiidides. Bakterite ribosoomid erinevad nii suuruselt kui koostiselt eukarüootide omade...
Harilik lääts (Lens culinaris) Praegu Eestis haruldane, kuid väga vana kultuurtaim. Viljeldi juba arvatavalt 8000–10 000 aastat tagasi Egiptuses ja Väike-Aasias. Liblikõieliste sugukonnast, üheaastane. Kõrgus kuni 50 cm. Õied on läätsel valkjad või õrnsinise tooniga, paiknevad varrel kas üksikult või kobaras. Viljaks jässakad kaunad, milles kuni neli väikest lapikümarat seemet. Toiduvalmistamiseks tuleb kuivatatud läätsi leotada, sellega väheneb keemisaeg ja paraneb seeditavus. Allikas: Sõukand, R. ja Kalle, R. (koostajad). 2008. HERBA: Historistlik Eesti Rahvameditsiini Botaaniline Andmebaas. Võrguteavik. Tartu: EKM Teaduskirjastus. http://herba.folklore.ee http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=201 Läätsed (Lens culinaris) kuulusid ka Eesti talupoegade toidulauale − läätsesuppi, -tampi ja -hautist leidis sealt rohkem, kui praegu on tavaks läätsi toiduks tarvitada. Selle väikese kaunviljalise kasvatamine ei ole meie tingimustes a...
Seente eluviis ………. 7.b Seened ● Seened võivad olla taimede ja loomade parasiidid või elada nendega sümbioosis. ● Lagundavad orgaanislist ainet, paljud liigid aga saavad toitu kooselust teiste organismidega. Lagundajad ● Seened on peamised lagundajad looduses. ● Nad suudavad lagundada nii kitiini, tselluloosi kui ka puitainet ehk ligniini. ● Lagundajaid seeni on palju, tähtis roll on nt kübarseentel ja torikseentel. ● Enamik seeni lagundab orgaanilist ainet, paljud liigid aga saavad toitu kooselust teiste organismidega. ● Taimed kasutavad lagunemisel tekkivaid aineid oma elutegevuseks ja nii lähevad need uuesti ringlusse. Sümbioosis elavad seened ● Sümbioosis on kahe organismi kooselu, mis on kasulik mõlemale poolele. ● Paljud elavad sümbioosis mitmesuguste organismidega nt taimedega vetikatega loomadega või bakteritega. ● Tähtsaim sümbioosivorm on mükoriisa ehk seenjuur. ● Suurem osa mükoriisaseeni ja paljud taime...
Küsimused Egle Kaljumäe Kuidas luumurrud paranevad? Luumurrud paranevad põhiliselt tänu kallusele- luumurru murrupindade vahele kasvav ja neid ühendav sidekude, millest vähehaaval areneb kõhr- ja luukude Miks vananedes kuulmine halveneb? Alates viiekümnendast eluaastast võib tekkida füsioloogiline east tingitud kuulmise langus Vanuse kasvades halveneb eelkõige sisekõrvas teo sees olevate karvarakkude tegevus kõrgetel sagedustel, see omakorda halvendab kõnest arusaamist ja kuulmist müras. Kuulmislanguse võib põhjustada geneetiline defekt, müra, vibratsioon, elu jooksul põetud keskkõrvahaigused, viirushaigused, kõrvanärvi kahjustavad ehk ototoksilised ravimid, kuulmekile vigastused ja kuulmeluude haigused Kuidas peatada väiksem, suurem verejooks? Suure verejooksu korral tuleb verejooks kiiresti peatada surudes haavale ja seejärel teha rõhkside kui võimalik. Kui verejooks on käest või jalast, siis tõsta...
Juura Kliima Juura oli 190-136 miljonit aastat tagasi. Meie planeedil valitses väga soe ja niiske kliima. Maad kastsid väga sageli soojad vihmasajud ning maapinda katsid kõrged ja tihedad džunglid. Sellistes džunglites pesitsesid hiidroomajad – saurused. Loomad Juura ajastule eriti iseloomulikud olid aga hiidroomajad – saurused. Juura ajastu lõpul ilmusid ka esimesed linnud. Roomajate ja lindude vahevorm oli ürglind. Ta oli väike, tuvist pisut suurem olevus, kes lendas üsna halvasti, tema keha oli kaetud sulgedega, kuid tal oli pikk saba ja tiibade otsas paiknesid küünised, nokk puudus, seevastu olid tal aga hambad! Taimed Juuraajastu taimeriigis valitsesid paljasseemnetaimed ja sõnajalad, mis moodustasid igihaljastest okaspuudest ja lopsakatest sõnajalgadest koosnevaid troopilisi metsi. Maavarad Juura ajastust on pärit rohkesti kivi- ja pruunsütt, põlevkivi, naftat jne. Saurus Tai...
Rakutsükkel Raku eluringi ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Rakutsükkel=interfaas + mitoos Profaas, Metafaas, Anafaas, Telofaas Mitoos- eukarüootsete rakkude jagunemine, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes(Inimesel 46 kromosoomi) Rakutsükkel Interfaas Mitoos Profaas Metafaas Anafaas Telofaas Karüokinees(Tuuma jagunemine) Tsütokinees(Tsütoplasma jagunemine) Interfaas Faas kahe mitoosi vahel T= A=T =A Toimub DNA replikatsioon A= T=A =T Suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv C= G=C =G Tsentrioolid kahestuvad G= C=G =C Kromosoomid on lahti keerdunud nukleosoomsete fibrillidena Profaas(etteval...
Iseseisev töö õpiku abil 1) Missuguste tunnuste alusel jaotatakse organisimid eel- ja päristuumseteks? Vastavalt rakutuuma esinemisele jaotatakse organismid kahte rühma: eel- ja päris tuumsetekes. 2) Millised organismirühmad kuuluvad eukarüoodide hulka? Eukarüoodid jaotatakse protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. 3) Nimetage tsütoplasma peamised koostisained. Tsütoplasma peamiseks koostisaineks on vesi (60%-90%, olenevalt erinevatest rakkudest).Tsütoplasmas on hulgaliselt madalmolekulaarseid orgaanilisi ühendeid: aminohappeid, nukleotiide, mono-ja oligosahhariide, orgaanilisihappeid jpm. Samuti on esindatud ka kõik biopolümeerid: polüsahhariidid, valgud ja nukleiinhapped. 4) Kirjeldage rakutuuma ehitust. Tuumaümbris koosneb kahest membraanist. Nendes paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja. Tuumamembraanid on ehituselt sarnased teiste rakumembraanidega....
Mis on muld? Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Kuidas on tekkinud muld? Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Millal on tekkinud muld? Mullateke on äärmiselt aeglane protsess ja viljaka mulla kujunemiseks võib kuluda sajandeid, mulda peetakse taastumatuks loodusvaraks. Millest koosneb muld? Muld koosneb mineraalsest ja orgaanilisest osast, mis moodustavad umbes pool viljaka mulla pindmisest kihist. Millistest faasidest koosneb muld, osatähtsus? 1. Tahke osa 50% (mineraalid 45%, orgaaniline aine 5%) 2. Õhk 25% 3. Vesi 25% Mida uurib mullateadus? Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mulla koostist, omadusi, geograafilise leviku se...
Paljunemine ja areng Mitoos Rakutsükkel on raku eluring ühest rakujagunemisest teise rakujagunemise lõpuni Mitoos on päristuumsete rakkude jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud. Mitoos toimub kõigis keharakkudes ning jaguneb kaheks: 1. Karüokinees – tuuma jagunemine 2. tsütokinees – tsütoplasma jagunemine Inimese kehas on 46 kromosoomi. Kromotiidid on ühendatud tsentromeetri abil. Üks kromotiid koosneb ühest DNA molekulist. Replikatsioon on koopia valmistamine olemasolevast DNA-ahelast. Kui DNA replikatsiooni käigus tekkinud vigu ei suuda ensüümid parandada, siis tekivad mutatsioonid. Mitoosi faasid: 1. Interfaas → selgelt näha rakutuum, aga mitte kromosoomid → DNA replikatsioon → tsentrisoomid kahekordistuvad → suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv → ATP süntees 2. profaas (ettevalmistav faas) → on näha kromosoomid (kee...
Rakk Tsütoloogia ehk rakubioloogia 17. Sajandi alguses leiutati mikroskoobid, see võimaldas näha mikroskoobilist elu Esimese valgusmikroskoobi leiutas Robert Hook 1665.aastal vaatas korgilõiget võttis kasutusele raku (cellula) Karl Ernst von Baer avastas 1826. Aastal imetaja munaraku Teooriad: 1. Kõik organismid koosnevad rakkudest ja on rakulise ehitusega. 2. Kõik rakud saavad olemasolevast rakust. 3. rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas Rakkude mitmekesisus prokarüoodid ehk eeltuumsed – puudub piiritletud tuum, pärilikkuseaine asub tsütoplasmas, esineb vähem organelle. Näiteks bakterid eukarüoodid ehk päristuumsed – ruum on olemas, ümbritseb membraan, ainu-ja hulkraksed. Näiteks: looma-, taime-, seene-, protistirakud rakud võivad elada mõnest tunnist mitmekümne aastani. inimeste närvi- ja lihasrakud on pikaealised ja elevada sam...
1. kude- ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. 3. Kudede põhirühmad ja iseloomustus- epiteelkude- katab keha v elundi välispinda vooderdab kehaõõsi seestpoolt koosneb rakkudest, rakuvaheainet minimaalselt kiire regeneratsioonivõime(haavade parandamine) side- e tugikude- suur rakuvaheaine sisaldus 1. veri 2. lümf 3. retikulaarne- luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas 4. rasvkude- nahaaluskoes, rasvikutes 5. kohev sidekude- ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel 6. tihe sidekude- kõõlused, sidemed, fastsiad, naha võrkkiht 7. kõhrkude- kõrvalestades 8. luukude- skelett lihaskude- kokkutõmbevõime e lihaskontraktsioon 1. silelihaskude- ...
Aine- ja energiavahetus TUNNUS ENAMIK VÄIKE OSA HETEROTROOFID AUTOTROOFE AUTOTROOFE Energia kasutamine Päikesevalgus Anorgaanilise aine Orgaanilise aine oksüdeerimine oksüdeerimine Süsiniku allikad Raua-, väävli-, Orgaanilised ained vesinikdisulfiidi, ammoniaagi, nitriti ioonide oksüdeerumisel saadud vesinikust CO2-st Millised organismid Rohelised taimed Mikroobid Loomad kuuluvad rühma Vetikad ...
1. Hänilase üldiseloomustus Eestis võib kohata hänilase kolme alamliiki: lambahänilane, põhjahänilane ja mustpea- hänilane (Peksar, 2014). Hänilasel on palju rahvapäraseid nimesid : karjalind, karjatsirk, veistevästrik, lambalinavästrik, lambahällulind, kesvatalleke jt. Tema elupaigad on niidud, karjamaad, jõeluhad, harvem kohtame lambahänilast ka madalsoodel ning erandjuhtudel ka päris rabades. Üldiselt võib öelda, et talle meeldivad niiskemad kohad kui linavästrikule. Tihti märkame teda mõnel madalal põõsal või tugevamal rohukõrrel istumas või ka hoopis karilooma turjal ratsutamas. Ta on leidnud ka oma koha vanarahva heades ennustustes: kui lambatalleke kevadel lammaste seas kõnnib, siis on teisel aastal head lambasigimist oodata. (http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/MOTFLA2.htm) Aastal 2006 valis Eesti Ornitoloogia Ühing hänilase aasta linnuks. (Laurits, 2014) Hänilane on rändlind, kevadel saabub ta Eestisse aprilli lõpul või mai alg...
DIFTEERIA Corynebacterium diphtheriae Mis on difteeria? Difteeria ehk kurgutõbi on äge bakteriaalne nakkushaigus, mille tekitajaks on bakter Corynebacterium diphtheriae. Inimene on difteeriatekitaja ainus peremeesorganism. Kuidas difteeriatekitaja levib? Nakkuse allikaks on haige inimene või bakterikandja. Haigusetekitaja siseneb organismi tavaliselt ülemiste hingamisteede limaskesta kaudu ja paljuneb seal. Piisknakkusena köhimisel ja aevastamisel. Sümptomid ehk avaldumine Difteeriaesineb tavaliselt kurgumandlite, neelu, kõri ja hingetoru piirkonnas. Lümfisõlmed kaelal on turses ja valulikud. Esineb kurguvalu ja hääl võib muutuda kähedaks. Ravivõimalused Haigus on tavaliselt nii raske, et ravi toimub intensiivravi osakonnas. Ravi aluseks on antitoksiin, millega muudetakse kahjutuks veres olev difteeriatoksiin. Ravitakse antibiootikumidega. Ennetamine Difteeria ennetamiseks on kasutusel vaktsi...
ORGANISMIDE PALJUNEMINE Mõisted: 1. paljunemine-organismide üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilitamiseks 2. mittesuguline paljunemine-kõige lihtsam ja kiirem viis. Taimedel ja alamatel loomadel. Võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka järglaskonna 3. suguline paljunemine-esineb kõikidel õistaimedel ja enamikel loomadel. Eelduseks on enamasti kahe vanemorganismi olemasolu, kes toodavad sugurakke, mille tuumade ühinemisel moodustunud sügoodist areneb uus isend 4. vegetatiivne paljunemine- mittesugulise paljunemiseviis, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast (nt: bakteritel, seentel, osadel selgrootutel, paljudel taimedel) 5. eoseline paljunemine- mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste abil. (esineb protistidel, seentel ja osadel taimedel) 6. interfaas- päristuumse raku kahe jagunemise...
ELU TUNNUSED, OMADUSED Elu iseloomustavad tunnused Rakuline ehitus Kõrge organiseerituse tase Aine- ja energiavahetus stabiilne sisekeskkond Reageerimine keskkonna muutustele Paljunemine Pärilikkus Kasvamine ja areng Elu organiseerituse tasemed Molekulaarne tase Rakuline tase Koe tase Organ = elundi tasand Elundkonna tase Organismi tase Populatsiooni ja liigi tase Ökosüsteemi ja koosluse tase KEEMILISED ELEMENDID JA ANORGAANILISED ÜHENDID ORGANIMSIDES Elusorganismide funktsioneerimiseks on hädavajalikud 27 elementi, bioelemendid Makroelemendid C– O – oksüdeerimine (retoksreaktsioon kopsudes) H – oluline osa sidemetes (sest vesiniksidemed lagunevad kiiresti) P– N– S– Ioonid Ca – oluline, et ioonid saaks infot üle kanda; kaltsiumisoolad annavad luudele tugevuse Mg – vajalik, et Ca saada; seotud ka nukleiinhapetega Na ja K – osalevad närviimpulsside ülekandmises Mikroelemendid Fe, Cu, Zn, Mn, I, Mo, V, Ni, F,Co Fe – hemoglobiin F – ...
Bioloogia kontrolltöö 21.02.2017 1.Milliseid energialiike on elusorganismid võimelised omastama? Elusorganismid on võimelised omastama kahte liiki energiat: valgusenergiat ja keemilist energiat. Eluta keskkonnast on võimalik omastada Päikeselt tulevat valgusenergiat või anorgaanilistest ühenditest saadavat keemilist energiat- 2.Autotroofia ja heterotroofia – olemus, eelised ja puudused, näited. Autotroofia tähendab seda, et organismid valmistavad endale toidu ise. Heterotroofia tähendab seda, et organismid saavad eluks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest. 3.Milleks on vaja makroergilisi aineid? Osalevad keemiliste energia salvestajate ja ülekandjatena organismides toimuvates reaktsioonides. 4.ATP (CTP, UTP, TTP) ja GTP ehitus. ATP, ADP ja AMP seos – milliste reaktsioonidega energia vabaneb, millistega see salvestatakse? Adenos...
Laevakanali te mõju keskonnale Nicaragua kanal • Igivana idee rajada Kesk-Ameerikasse kanal - praegu Panama kanal • Hong Kong Nicaragua Canal Development Group ja Nicaragua valitsus • 278km pikk, 230-520m lai ja 28m sügav • Ehitamisega seoses palju sotsiaalseid ja keskkondlikke probleeme Mõju keskkonnale • Võõrliigid • Nicaragua järve vee saastumine • Vee eutrofeerumine, hägustumine, sooldumine • Ohustatud liikide elupaikade kadumine • Üleujutuste oht maavärinate tõttu (tammid) • Palju keskonnaprobeelme, mida ette ei oska ennustada Lahendus • Kanali ehitamata jätmine • Kanali mujale ehitamine • Haruldaste liikide ümberasustamine • Langetatud puude uuesti istutamine Täname! Kasutatud allikad Loite, S.; Musting, O. 11.01.2017. Meie maailm: Läbilõikamine. Telesaade. Eesti Rahvusringhääling: Eesti Televisioon. http://etv.err.ee/v/3be8d07e-76b8-42c4-aefe-f070294ae96a (22.02.2017) Howard, Brian Clark. (2014). Nicaragua...
MENTOOLSIGARE TID Mirjam Kivimäe ja Getriin Meister Mentool ■ Mentool on looduslik ühend ■ Leidub münditaimedes Lähivõte puhta mentooli kristallidest Mentooli omadused ■ Läbipaistev ■ Valkjas ■ Vahataoline ■ Kristalne aine ■ Toatemperatuuril tahke ■ Anesteetiline ja ärritusevastane toime Kasutamine ■ Kosmeetikatoodetes ■ Toiduainetes ■ Meditsiinis ■ Tubakatoodetes Mentoolsigaretid ■ Mentooli kasutatakse tubakatoodetes alates 1920. a ■ Mündile iseloomulik maitse ja lõhn ■ Mõjub iseloomulikult jahutavana ■ Mentool tuimestab kurku ning muudab suitsu mahedamaks ■ Peidab nii sigaretisuitsu karedust ja kirbet lõhna Mentoolsigaretid ■ Jahutava mõju tõttu kipuvad mentoolsigarettide suitsetajad rohkem suitsu alla tõmbama, misläbi suureneb ka sissehingatud nikotiini hulk ■ Mentoolsigaretid on suitsetamise alustamisel üks olulisemaid noori ahvatlevaid tegureid ■ Mitmed teadusuuringud on kordu...
GLÜKOLÜÜS 1) Glükolüüs – tsütoplasmavõrgustikul 2) Tsitraaditsükkel – mitokondri sisemuses 3) Hingamisahelareaktsioonid – mitokondri harjakeste membraanides 1) Glükolüüsi lagunemisel moodustub 2 püroviinamarihappe molekuli, 4-H aatomit ja 2-ATP molekuli. H-aatomid seotakse NAD-molekuliga ning need lähevad edasi tsitraaditsüklisse. 2) Enne tsitraaditsüklisse sisenemist eralduvad püroviinamarihappest CO2 ja 2 H-aatomit. Tsitraaditsüklis moodustub 10-NADH2 molekuli, CO2 difundeerub mitokondrist välja. 3) Hingamisahela reaktsioonides eraldub NADH2 molekulist H ning seondub hapnikuga, moodustub H2O. NAD-molekuli saab uuesti kasutada glükolüüsil ja tsitraaditsüklis. Kokku tekib 12 NAD-molekuli ja 38 ATP-molekuli. FOTOSÜNTEES Klorofüllid ergastuvad valgusenergia toimel. Fotosüntees: 1) valgusstaadium 2) pimedusstaadium 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6O2 + 6H2O Valgusstaadium Fo...
Postulaat: Rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas - Vennad Janssenid – liitmikroskoop - Robert Hook – valgusmikroskoop, raku mõiste (cellula) (1665) - Antony van Leeuwenhoek – mitmesugused liitmikroskoobid, uuris ainurakseid (kingloom, amööb) (elas 1632-1723) - Karl Ernst von Baer – imetaja munarakk (embrüo) (1826) KORDAMINE BIOLOOGIA KONTROLLTÖÖKS NR 2 – „LOOMARAKK“ 10. KLASS - Matthias Schleiden ja Theodor Schwann – I postulaat (1838, 1839) - Rudolf Wirchof – II postulaat (1858) 2. Hulkrakses organismis on rakkude ehitus ja talitus kooskõlas. Epiteelkude – naha pindmine osa, ümbritseb siseorganeid, limaskestad Sidekude – luukude, rasvkude, veri
Tarantel Kristjan Reinberg · Kaheksa jalga · Keha jaotub pearindmikuks ja tagakehaks. · Tagakehas mitmesugused siseelundid. · Näärmed mis toodavad võrguniiti. Iseloomulikud tunnused · Leidub põhiliselt lõuna poolkeral. · Peamiselt trooplise ja lähitroopilise kliimaga aladel. · Suurim osa neist leidub Lõuna Ameerikas ( kõrbetes ) Elupaik · Meessoo esindaja valmistab seemne rakke ja hoiab neid kuni leiab partneri. · Kasutavad signaale, et teavitada kas on samast liigist. · Kui leidakse endale partnerid, siis peale seemnerakkude üleandmist läheb meessoost ämblik kiirelt ära enne kuni naissoost ämblikul tuleb söögituju. · Kuid harva jäävad meessoost tarantelid naissoole toiduks. Paljunemine · Söövad igasuguseid putukaid. · Mõned suuremad söövad konne ja väiksemaid närilisi nagu hiiri. · Hiidlinnutapik on liik kes sööb ka väiksemaid linde. · Kasutab mürki elus toidu liikumatuks tegemise jaoks. · Ämblikud on rö...
Bioloogia kordamine 3 1. Organismi regulatsioon Närvisüsteem – elektrilisi signaale juhtiv võrgustik, mis koosneb peaajust, seljaajust ja närvidest. Ülesandeks on võtta väliskeskkonnast vastu infot ja reguleerida selle tulemusel organismi käitumist. Koosneb pea- ja seljaajust Sisenõrenäärmed – üle kogu keha paiknevad näärmed, mis toodavad hormoone ja reguleerivad organismi talitust. 1. Käbikeha 2. Ajuripats 3. Kilpnääre 4. Harkelund 5. Neerupealised 6. Kõhunääre 7. Munasarjad 8. Munandid Talituse regulatsioon toimub närvisüsteemi ja hormoonide abil. Rakk – Kude – Elund – Elundkond – Organism Organism koosneb 60 000 miljardist rakust ja täiskasvanul on rakke üle 200 erineva tüübi. Erinevad rakutüübid moo...
Gripiviirused Gripiviiruse olemus Gripiviirused on ortomüksoviiruste sugukonda kuuluvad viirused, mis tekitavad inimestel ja loomadel grippi Kolm perekonda: A-, B- ja C-gripiviirus Virion ehk viirusosake on enamasti keraja kujuga Läbimõõt 80–120 nanomeetrit A-gripiviirused Nakatavad inimesi, linde ja loomi Võime kiiresti muutuda ja levida ning seega põhjustada massilisi haiguspuhanguid RNA paikneb 8 segmendina Genoomi segmendid sisaldavad kokku 13 588 nukleotiidi B-gripiviirused Vähemuutlikud ning põhjustavad inimeste seas lokaalseid puhanguid Peale inimeste on B-gripiviirused nakkavad hüljestele ja tuhkrutele RNA paikneb 8 segmendina Genoomi segmendid sisaldavad kokku 14 600 nukleotiidi C-gripiviirus Vähelevinud ja põhjustab üksikuid haigusjuhte Seda on leitud inimestelt, koertelt ja sigadelt RNA paikneb 7 segmendina Genoomi segmendid sisaldavad kokku 12 900 nukleotiidi Näide gripiviirusest - Influentsa Inf...
aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püroviinamarihappe molekuli. anaeroobne glükolüüs(käärimine) - hapniku puudusel rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi lagundamine, mille üheks lõpp-produktiks on kas piimhape või etanool metabolism - organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Jaotatakse assimilatsiooniks ja dissimilatsiooniks. assimilatsioon - organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum dissimilatsioon - organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum ATP - (adenosiintrifosfaat) kõigis rakkudes olev makroergiline ühend, osaleb raku energia talletaja ja ülekandjana; molekul koosneb: adeniin, riboos, 3 fosfaatrühma ADP - (adenosiindifosfaat) toimib paljudes ainevahetusreaktsioonides (näiteks glükolüüsis ja hingamisahelas) energia ja fosfaadi üle...
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus ja keskkonnainstituut Kerdi Koonik Mullakaardi analüüs Iseseisev töö Juhendaja: lektor Avo Toomsoo Tartu 2016 SISUKORD Mullakaardi analüüs............................................................................................ 3 Kolme suurima osatähtsusega mulla liigi horisontide tüüpprofiilid koos selgitustega........................................................................................................ 3 Muldade omadused ja hinnang kasutussobivusele.............................................4 Põlluerimite boniteet ja põllu kaalutud keskmine boniteet.................................6 Agromelioratiivsete võtete kasutamine..............................................................6 Juhul kui tegemist oleks metsaga...........................
KORDAMISKÜSIMUSED. Sport ja tervis eksamiks. Jaanuar 2017. 1. Nimeta ainevahetuse etapid, milliseid molekule inimene vajab keskkonnast ja milliseid annab keskkonda tagasi? Milliseid toitaineterühmi peab inimene toiduga saama (6)? Millised neist annavad energiat? 2. Ainete aktiivne (kanalid, pumbad) ja passiivne (osmoos, difusioon) transport. Too näiteid mõlema transpordiliigi kohta. Mis on iso-, hüpo- ja hüpertooniline lahus? Mis on füsioloogiline lahus? 3. Mis on assimilatsioon ja dissimilatsioon? Milline protsess on valdav sportliku tegevuse käigus? Aga pärast seda? Põhjenda, miks! 4. Inimese põhikoed, nende ehitus ja funktsioonid? 5. Parasümpaatilise ja sümpaatilise närvisüsteemi toime kehatalitlustele? 6. Milleks vajab inimene energiat? Üldise energiakulu komponendid ja osakaal? Kui suur on päevane energiavajadus? Milliste biomolekulidega ja kui suures osakaalus (%) peaks see vajadus olema kaetud? 7. ATP str...
LIHASTIK 56. Vöötlihaskiu ehitus: vöötlihaskiudu katab membraan-sarkolemm, mille sees paikneb sarkoplasma. Sarkolemmi all on tuumad. Vöötlihaskiu sees paiknevad aga omakorda kokkutõmbevõimega elemendid ehk teisisõnu müofibrillid(kahte liiki- aktiini ja müosiiniflamendid). 57. Lihase ehitus: ????? koosneb vöötlihaskiudude kimpudest, ühendatud närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil. Lihaskiu peal paiknevad tuumad. Endomüüsium- õhuke sidekoeline kest, mis ümbritseb lihaskiude Perimüüsiumiga-Lihaskiukimpe kattev sidekoelise ümbris. Epimüüsiumiga- kõige paksem sidekoelistest kattekihtidest, seob lihaskiudude kimbud terviklikuks lihaseks. Annab lihastele kuju. Lihaste abiseadeldised: Sidekirmed – õhukesed kõõlusmembraanid (üksikute lihaste ja lihasrühmade ümber) Sünoviaalpaun – kohtades kus kõõlus liigub oma naaberelundi suhtes. (lihaste all väikesed padjakesed, kus peal lihased liiguvad) ...
SEEDEELUNDKOND Mõisted: 1. Lümfaatiline rõngas koosneb kuuest mandlist kurgulae, keele-, neelu-, 2. Kurgumandleid on kaks (suulaemandlid)- Neelumandel- kontrollib õhku Suulae ehk keelemandel- 3. Piimahambaid on 20. 2- 1- 2- 4. Jäävhambaid on 32. 2- 1- 2- 3- SUURED SÜLJENÄÄRMED (3) Kõrvasüljenääre- Lõuaalused süljenäärmed ja Keelealused süljenäärmd- tulevad oma juhadega keele alla ELUNDID Magu MAO SEINA KIHID (lk 112) Seedekanali seintel limaskest: Lima HCL Ensüüm Mao lihaskest: Diagonaalkiht Ringkiht Peensool MAKS Jaguneb neljaks sagaraks- Duplikatuur- KUSEELUNDKOND
Rakukahjustus et. Faktori toime ületab raku kohanemisvõimet Et. Faktori toime sõltub: selle iseloomust, kestusest, tugevusest, raku tüübist, raku seisundist, raku adaptsioonivõimest Et. Faktor kahjustab: rakumembr. Süsteeme, aeroobse ATP süsteeme, ensüümide ja stuktuur valkude süsteemi, gen. Aparaadi Spets. Kahjustus: ründepunkt määratletav (ensüüm/struktuurne valk) Mittespets. Kahjustus: sekundaarse protsessina vastuseks (nt Ca ülekoormus, vee AV häire, atsidoos) Ca ülekoormus Põhjused: 1. energia defitsiidi tõttu ei tööta Ca-pumbad (ei eemaldata tsütoplasmast) 2. rakumembraani kahjustus (nt kattehoolamiinide toksiinide toimel, kõrge Ca gradiendi tõttu) Roll kahjustusel: palju Ca -> aktiveeruvad fosfo, endonukle ja proteaasid -> rakumembraani ja tuuma kahjustus + ATPaaside tõus -> väheneb ATP süntees Ca mitokondrites põhjustab membraanpotentsiaali muutust, mille tulemusena APT süntees langeb. Vabade radikaalide kuhjumine kiirgus,...
Kahetiivalised Kristel Raat Sirly Tamberg 8.b Iseloomulikud tunnused Normaalselt arenenud kilejad eesmised tiivad, tagatiivad muutunud sumistiteks. Sääseliste tagakeha koosneb 7-8 lülist, kärbseliste tagakega koosneb 4-st lülist. Kahesugused tundlad. Pea väga liikuv, peenekaelaga rindmikule kinnitunud suhteliselt suured liitsilmad, võib esineda ka 2-3 täppsilma. Tugev rindmik, rindmikulülid tugevasti kokku kasvanud. Keha pikkus 1mm-5cm. Pilt Elupaigad Hooned Eluruumid Aed Veekogud Raiestikud Metsad Karjamaad Niidud Toitumine Kahetiivalisi näeb tihti toitumas õitel kuid nende seas on ka palju verdimevaid parasiitputukaid. Sääselised - toituvad teiste loomade, enamasti selgroogsete verest. Kärbselised - toituvad seentest või taimeosadest: viljadest, lehtedest, nektarist. Parm ja sääsk Kärbselised Mõned liigid on väga viljakad ja...
Referaat kirjeldab kuuse kasvu ja eluiga, paljunemisiviisi ja kasvukeskkonda ning sisaldab katset. Katses uuriti, kas ühe puuvõra okstes on okkad erineva suurusega või mitte.
Veebilanss Veekogusse või mingile maa-alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahe kindlal ajavahemikul Aurumine Toimub kogu aeg nii maa- kui veekogude pinnalt Maailmamerelt aurub tunduvalt rohkem vett kui maismaalt Sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest Transpiratsioon – auramine taimedelt Umbes 10% atmosfääriveest pääseb õhku transpiratsiooni teel Efektiivsust mõjutab temperatuur, suhteline õhuniiskus, õhu liikumisest ja taime liigist Sademed Vee vabanemine pilvedest kas vedelas või tahkes olekus Sademeks nimetatakse pilvedest vihma, lörtsi, lume või rahena langevat vett; ka hall, härmatis, kaste, udu Sademetega jõuab suurem osa atmosfääriveest Maale tagasi, enamik vihmana Sademete hulk sõl...
Nimi: Patrik Sebastian Unt EUROOPA RIIKIDE TUNDMAÕPPIMINE 2 RIIGI VÕRDLUSENA. VÕRDLUSE RIIK - Horvaatia RIIK - Portugal ALUS Pealinn Zagreb Lissabon Pindala 56 610 km2 (UMA) 92 345 km2 (UMA) 1p. Asukoht: Põhi - 46°33 N, 16°22 E Põhi - 42°9' N, 8°11' W geograafilised Lõuna - 42°23 N,16°21 E Lõuna - 36°57' N, 7°53' W koordinaadid Ida - 45°12 N, 19°27 E Ida - 41°34' N, 6°11' W 2p. Lääs - 45°29 N, 13°30 E Lääs - 38°46' N, 9°30' W Avatus N ei piirne N ei piirne ookeanidele ja S Aadria meri S Atlandi ookean meredele E ei piirne E ei piirne (N; E; S; W...
Maipõrnikas Maipõrnikad Maipõrnikad, taimekahjuritena tuntud mardikalised (põrniklased). Eestis on levinuim harilik maipõrnikas. Areng kestab kuni 5 aastat. Elulaadilt ja kahjustustelt sarnanevad maipõrnikaga juunipõrnikas ja aiapõrnikas. Lendleb mai lõpul ja juuni algul soojadel tuulevaiksetel õhtutel. Toitumine Tema menüüsse kuuluvad taimede maapealsed osad eelkõige noored võrsed, lehed ja õied. Lehtedesse tehakse suuri ebakorrapärased auke. Vastsed Maipõrnika vastne ehk konutõuk on valge tõuk, kes elab mullas 4-5 aastat. Esimesel suvel on tõuk 5-10 mm pikkune, neljandal või viiendal suvel juba 45-60 mm pikkune. Konutõugul on omapärane C- kujuliselt kõverdunud keha ja 3 paari rindmikjalgu. Aiapidajate jaoks on ta kahjur, kuna 3-4 aastased tõugud võivad taimede, nt maasikate juured täielikult ära süüa. Meeled Maipõrnikas ei näe hästi. Kuna ta on ööloom, orienteerub ta tundlate abil, mis on hästi arenenud ja sarnanevad väikese lehvi...
annaabi.ee 
