soovitatav vaktsineerida riskirühmadesse kuuluvaid isikuid ning lisaks kroonilisi maksahaigusi (ka HCV-nakkust) põdevaid inimesi. B-hepatiidi haigega lähikontaktis olnud isikuid tuleb haigestumise ennetamiseks vaktsineerida nii kiiresti kui võimalik. Kontaktijärgse vaktsineerimise kuni 7 päeva. Vastsündinu vaktsineerimine esimese 12tunni jooksul peale sündi koos spetsiifilise immuunglobuliiniga. DIFTEERIA (DTL vaktsiin) Kahjustab tavaliselt hingamisteid, bakteriaalne. Difteeriat saab vältida vaktsineerimisega. Sageli kurgumandlid (kurgudifteeria) Haavad Limaskestad Nakkuse sissepääsuväratis haigustekitajad paljunevad ja produtseerivad eksotoksiine. Sissepääsuväratis tekib limaskesta nekroos ja hallikasvalkjas pseudomembranoosne katt. NAKKUSALLIKAS: Haige inimene, pisikukandja 2 kuu lõpuks nakkusohtlikkus kaob NAKKUSE ÜLEKANNE
LASTE NAKKUSHAIGUSED 1. Mõisted: Milliste haiguste vastu vaktsineeritakse lapsi, toetudes plaanilisele immuniseerimise kavale? 2. Eestis vaktsineeritakse lapsi ja noorukeid tuberkuloosi, B-viirushepatiidi, rotaviirusnakkuse, difteeria, teetanuse, läkaköha, punetiste, leetrite, mumpsi, lastehalvatuse, HPV ja b-tüübi hemofiilusnakkuse vastu. Immuniseerimine- Immuniseerimine on nakkushaiguste ennetamise viis. Selle all mõistetakse üldjuhul nakkushaiguste ärahoidmist vaktsiini manustamise teel ehk vaktsineerimist. Revaktsineerimine- Vaktsiini korduvmanustamine mingi ajaperioodi vältel. Immuunsuse tugevdamiseks või immuunreaktsiooni tugevdamiseks.
1.eelnähud 2-7 päeva- väsimus, isutus, palavik, kõhuvalu, maksavalulikkus, iiveldus, oksendamine, liigesvalu. 2. Kollasus(kollatõbi) 4-8 nädalat, ikterus, naha kollasus, naha sügelemine, nähud kuni 6 kuud. 3.paranemise periood Sümptomid: väsimus ja halb enesetunne, liiges valud, lööbed, palavik, reumataolised kaebused. Kroonilist kulgu. Diagnoosimine: haiguspilt, laboratoorsed uuringud, seroloogilised ja PCR, maksa funktsiooni proovid. DIFTEERIA vaktsineerimine 3el.kuul- 4,5el.kuul- 6el.kuul - 2 aastaselt, liitvaktsiin DTPa Kahjustab tavaliselt hingamisteid, bakteriaalne. Sageli haigestuvad kurgumandlid, haavad, limaskestad. Virulentsed tüved toodavad eksotoksiine. o Nakkusallikas:haige inimene, pisikukandja, inimeselt inimesele o Nakkuseülekanne:piisknakkus õhukaudu (kahjustab hingamisteid, bakteriaalne), kontakti teel ( sülg) o Ennetamine:Vaktsineerimine kaitse 10 aastat.
Bakterihaigus Teetanus Koostaja : Karmen Kase Klass : 11A Aasta 2009 Teetanus ehk kangestuskramptõbi · Lihaskangestusega kulgev äge nakkushaigus, mida põhjustab bakter Clostridium tetani. Teetanuse levimine · Teetanusetekitaja satub pinnasest organismi haava või ebapuhta süstlatorke kaudu. · Teetanus hakkab tootma mürkainet, mis kahjustab normaalset närvierutuse ülekannet lihastele. · Teetanusehaige teistele nakkusohtlik ei ole. · Teetanuse bakter oskab moodustada ka eoseid, mis säilivad pinnases ning loomade väljaheidetes aastaid nakatumisvõimelistena. · Teetanus võib olla ka kaasasündinud haigus, sel juhul on laps selle saanud haigestunud emalt. · Vastsündinutel esineb teetanus enamasti arengumaades. Peiteperiood · Haiguse peiteperiood on 250 päeva. Sümptomid · Sümptoomid tekiavad tavaliselt 314 päeva peale nakatumist. · Esimes
väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest (tavaliselt on selleks süsihappegaas). 18. Heterotroofid Heterotroof on organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest. Need orgaanilised ühendid on valmistanud autotroofid. Kõik loomad ja seened, samuti paljud bakterid on heterotroofid. Enam kui 95% elusorganismidest on heterotroofsed organismid. 19. Difteeria Difteeria ehk kurgutõbi on äge bakteriaalne nakkushaigus. Nakkuse allikaks on haige inimene või bakterikandja. Haigus levib otsese kontakti kaudu inimeselt inimesele, samuti piisknakkusena köhimisel ja aevastamisel ning haarab tüüpiliselt ülemisi hingamisteid või nahka, harvem konjunktiive või genitaalide limaskesti. Haigus võib lõppeda surmaga. Difteeriasse võib nakatuda igas eas inimene. Haigusetekitaja siseneb organismi tavaliselt
ravi vähemalt 12 kuud. 13. Korünebakterite morfoloogia · on väikesed pleomorfsed eosteta ja kihnuta · Gram-positiivne aeroobne pulkbakter · Katalaas-positiivsed · asetsevad sageli lühikeste ahelatena või kogumikena, meenutades hiina hieroglüüfe · oksüdaasnegatiivsed süsivesikute fermentatsioonil tekitavad nad piimhapet. · Enamik korünebaktereid kasvab tavalistel söötmetel 14. Olulisemad korünebakterite poolt põhjustatud infektsioonid · Difteeria 15. Difteeria epidemioloogia · Levib piisknakkuse või kontakti teel. · Ohtlik lastehaigus, kuid ka täiskasvanud haigestuvad. · Eestis taastus haigestumine difteeriasse 90-datel aastatel. · Maailmas järs tõus 90-date alguses, eriti NIS riikides 16. Olulisemad difteeriatekitajal esinevad virulentsusfaktorid Difteeria eksotoksiin - termolabiilne, polüpeptiid. Mürgisuse poolest botulismi ja teetanuse eksotoksiinide järel 3. kohal. Koosneb A ja B fragmendist
Puuk borrelioos kahjustab närvisüsteemi, liigeseid, nahka ja südant. Selle haiguse juures on suur oht hilineda diagnoosimisega, kuna haigusnähud pole alati väga ilmsed. Puuk borrelioos võib avalduda isegi aasta pärast puugi hammustust. Tolle haiguse raviks kasutatakse antibiootikume. DIFTEERIA Difteeria on piisknakkushaigus. Difteeriad jaotatakse järgmisteks: Neeludifteeria, ninaneeludifteeria, kõridifteeria ehk larüngeaaldifteeria, nahadifteeria, muu difteeria ning täpsustamata difteeria. Haigusetekitaja tungib esmalt limaskesta sisse ja paljuneb seal. Ohustatud on eelkõige neerud, süda ning närvisüsteem. Sümptomiteks on tursunud lümfisõlmed, neuropaatia, hingamisraskused, neelamisraskused, köha ning häälekaotus. Difteeria ravimiseks kasutatakse penitsilliini, erütromütsiini ning antitoksilist seerumit. DÜSENTEERIA Düsenteeria ehk verine kõhutõbi on nakkushaigus, mis esinem eelkõige väikestel lastel. Düsenteeria kõrgaeg jääb augusti ja oktoobri piiresse
Difteeria Difteeria korral tekib hingamisteedes, peamiselt neelus ja kõris kattudega põletik. Paksud katud kõris võivad põhjustada hingamistakistuse ja lämbumise. Kui haigustekitaja toksiin kahjustab südant või närvisüsteemi, võib haigus lõppeda surmaga ligikaudu iga kümnes difteeriasse haigestunu sureb. Eestis ei ole viimastel aastatel difteeriat esinenud, küll on aga jätkuvalt esinenud difteeria haigusjuhtusid Lätis ja Venemaal. Teetanus Teetanus ehk kangestuskramptõbi on väga raske kuluga ja sageli surmaga lõppev haigus. Teetanuse korral tekivad kõigepealt krambid haava läheduses või lõualihastes, edasi tekivad juba kogu keha haaravad krambid. Nakkuse võib saada haigustekitajat sisaldavate pinnaseosade sattumisel haava, mis ei pruugigi olla suur. Tegemata jäänud teetanusevastane kaitsesüstimine võib hiljem põhjustada probleemseid olukordi võimaliku nakkusohu korral,
Kõik kommentaarid