Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Norra Lemming (0)

1 Hindamata
Punktid
Norra Lemming
Lemminguid tuntakse peamiselt nende “massiliste enesetappude” järgi. Nende jooksud pole üldsegi mingi mõttetu enesetapp, vaid mõnikord osadele traagiliselt lõppev võidujooks söögi peale. Sellele järgnev lemmingute arvukuse langus aitab säilitada arktilise ökosüsteemi loomade vahelist habrast tasakaalu. 
Välimus: Lemmingud on umbes 13 cm pikad, paksukesed ja tiheda karvaga pruuni värvi loomakesed. Talve veedavad väikesed närilised lumealustes avaustes, mis on tekkinud sooja maa aurumisel, kui külm lumi selle katab.
Elukoht: Talve veedavad väikesed närilised lumealustes avaustes, mis on tekkinud sooja maa aurumisel, kui külm lumi selle katab. Kui niisugused tunnelid puuduvad, kaevavad lemmingud endale ise urud , kus nad maa- aluses keskkonnas elavad ja paljunevad.
Paljunemine: Emasloom võib poegida aastas kuus korda, igas pesakonnas 5-6 poega . Noortel emastel võivad sündida järglased juba kahe-kolmekuusena. Lemmingute arv sõltub saadaolevast söögist ja ilmast. Kui lumi nende peakohal sulama hakkab, peavad lemmingud välja sööki otsima tulema . Meeleheitlikul toiduotsingul alustavad lemmingud massilisi rändeid. Siis sibavad tuhanded tillukesed närilised suure karvase lainena üle tundra , otsides uusi territooriume. Hundid , rebased ja isegi kalad söövad end küllastumiseni täis sellest kergest saagist, kes ei püüagi põgeneda. Kui lemmingud jõuavad jõe või mereni, ei suuda esimesed loomad tagant tulevate survele vastu seista. Nad püüavad üle ujuda , kuid enamik neist hukkub.
Söök: Tavaliselt söövad lemmingud taimi aga kui nappus on käes siis söövad nad mürgiseid taimi ja muutuvad agressiivseteks, rünnates isegi suuremaid loomi. Meeleheitlikul toiduotsingul alustavad lemmingud massilisi rändeid.
Leviala : Lemmingud on levinud kaugpõhjas Venemaalt Norrani ja Gröönimaalt Põhja-Ameerikani.
Liigid: Lemminguid on kolme liiki: norra lemmingut leidub Norras ja Venemaa mõnedes piirkondades; siberi ehk pruun lemming elab Venemaal, Alaskal ja Kanadas ning kabilemmingut leidub kogu Arktikas , kaasa arvatud Gröönimaal.
Norra Lemming #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-06-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Maxcom1000 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Alaska ettekanne
7
doc

Alaska ettekanne

15,6 %-ga. Aasia päritolu ameeriklasi oli Alaska's elanikkonnast 4,0%, Vaikse ookeani saarerahvaste seast pärines 0,5% ja muudest rassidest 1,6%. Kahest või enamast rassist põlvnes 5,4% alaskalastest. Hispaania ja latiino päritolu elanikke (sõltumata rassist) oli 4,1%.Rahvusliku päritolu järgi pärines enim Alaska asukaid sakslastest . See on ka ainus rühm, kelle arv ulatub üle 100 000. Iiripäritolu ameeriklasi on Alaska elanikest 12,7%, Inglise päritolu 10,9%, Norra päritolu 4,3% ja Soti päritolu 3,1%. Kokku kõneleb 5,2% alaskalastest üht osariigi 22 põliskeelest (kohalikus pruugis native languages). Need keeled kuuluvad kahte põhirühma: eskimo- aleuudi ja na-dene keeled. Põhja-Ameerika kahe suurema keeleperekonna kodumaana on Alaskat nimetatud kontinendi ristteeks, kuna on tõendeid, et Põhja-Ameerika asustati Beringi väina kohal asunud maasilla kaudu. Loomad Jääkaru on levinud Põhjapoolkera polaaraladel. Jääkaru on maailma suurim

Geograafia
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev areng
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun