10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-06-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
saskias6rmus
Õppematerjali autor
1 Nuusktubakas ehk snuff ………………………………………………………....7 2.2 Huuletubakas ehk snus ………………………....………………………………..7 2.3 Närimistubakas …………………………………………………………………..8 2.4 Gutka …………………………………………………………………………….8 2.5 Vesipiip ………………………………………………………………………….8 2.6 Sigaret ....................................................................................................................9 2.7 E-sigaret .................................................................................................................9 3. Küsitlus ......................……………………………………………............………....10 3.1 Küsitluse tulemus …………………………………………………….………….10 Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisad
Rakvere 2021 1 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. NIKOTIIN.............................................................................................................4 1.1. Huuletubakas..............................................................................................................5 1.2. Sigaret..........................................................................................................................5 1.3. Nikotiini mõju.............................................................................................................6 1.4. Terviseriskid................................................................................................................6 2. KOGEMUS NIKOTIINI TARVITAMISEGA...................................................8 2.1. Sõltuvus.........
päevas, pidurdab ja kahjustab embüro arengut ning annab oma tulevasele lapsele kaasa suure pagasiga hädasid, mis võivad avalduda hilisemal elu perioodil. Suitsetamine on isegi passiivsel kujul last plaanivale naisele kahjulik ning võib takistada rasestumist. Suitsetaval rasedal naisel, kes tõmbab paki suitsu päevas, sünnib suurema tõenäosusega alakaalus laps (200g normaalkaalust vähem), kui mittesuitsetaval rasedal naisel. Üks sigaret päevas napsab 10g beebi kaalust. 8 Geidy Metson Suitsetamise kahjulikkus 1.2.2 MEHED JA SUITSETAMINE 1996.a. küsitlused andsid vastuse, et 70 % suitsetavatest meestest vanuses üle 40 aasta soovivad loobuda suitsetamisest kuna nad seostavad potentsi probleeme liigse suitsetamisega. Teada ju, et jagatud mure on pool muret
ALKALOIDID Alkaloidid on lämmastikku sisaldavate, vees lahustumatute, aluseliste omadustega ja hapetega vees lahustavaid sooli moodustavate keemilised ainete rühm. Alkaloide leidub taimedes ning neil on tugev füsioloogiline toime. Üldse tuntakse umbes 3000 alkaloidi. Alkaloidide toime sõltub kogusest. Paljud alkaloidid on väikestes kogustes mõjusad ravimid, kuid suurtes kogustes väga (tapvalt) mürgised. Mitmed alkaloidid või nende segud on tuntud narkootikumidena. Narkootiline aine on väga sõltuvust tekitav. Tuntumad on näiteks nikotiin ja kofeiin. Nikotiin Leidumine Nikotiin on üks lihtsama ehitusega alkaloide, mis on leitav maavitsaliste taimede sugukonnast. Sinna sugukonda kuulub näiteks tubaka perekond, mis sisaldab palju nikotiini, kuid vähesel määral leidub ka muude maavitsaliste perekondadest (nt maavits, tomat, ogaõun jne). Nikotiini leidub 0,3 kuni 5% tubakataime kaalust, kus selle biosüntees toimub juurtes ning see koguneb
(MONICA), leiti et snus ei suurenda riski saada südamerabandust. Teadlased on jõudnud ka arusaamale, et snus ei mõjuta kuidagi vere vedelsust. Teada on snus mõjub otseselt vererõhule ja südamerütmile, selge ei ole veel fakt, kas huuletubakas põhjustab kroonilist kõrge vererõhulisust. Rootsis läbi viidud uuring näitas aga, et eelistades snusi tubakale väheneb risk surra tubaka läbi ligi 90%. Kui harilik sigaret jõuab kopsu ja kahjustab neid, siis snusi tarbimisel saavad kahjustatud igemed. Mõeldes selle peale, et paljudes interneti foorumites ja portaalides räägitakse vaid sellest, et huuletubakas on palju kordi ohutum kui tavaline sigaret, siis sellega ma nõustuda ei taha. Seda kipuvad lugema just kooliõpilased ja kui nii juba kirjutatakse, miks siis nemad ei võiks seda kasutada. Ma ei ole nõus, et põhikooli õpilane, kelle vanus jääb vahemikku 13 16 võiks
Passiivse suitsetamise alla kuulub nii otseselt suitsetaja väljahingatav mürgine suits, sigareti otsast tulev mürgine tubakakemikaale sisaldav suits, kui ka pindadele ladestunud mürgised tubakasuitsust tekkinud keemilised peenosakesed, mis eralduvad nii mööblilt, teistelt pehmetelt pindadelt kui ka põrandalt. Passiivse suitsetamise oht kaasneb ka teiste suitsetavate tubakatoodete ja nendele sarnaselt kasutavate toodete tarvitamisega, nagu vesipiip või e-sigaret. Tubakasuitsu koostis Nikotiin - Looduses leidub nikotiini teadaolevalt rohkesti üksnes tubakataimes. Arvatakse, et suu kaudu suitsumahvidena sisse tõmmatud nikotiin mõjutab inimese kõiki elundeid. Imendudes tubakasuitsuga kopsude kaudu verre, jõuab nikotiin ajju seitsme sekundiga pärast esimest suitsumahvi. Nikotiin alandab nahatemperatuuri, aeglustab vereringet jäsemetes ja hajutab suitsetaja tähelepanuvõimet
Tänapäeva tänavapildis on märgata üha rohkem inimesi, kes jalutavad ringi suits suus või suitsupakk käes. Kuna uuringud näitavad, et kolmandik alla kümneaastastest lastest on juba suitsetamist proovinud, on levinud arvamus, et suitsetamine on omane vaid nooremale generatsioonile ning inimesed kasvavad sellest välja, kuid viimase poole aastaga olen siiski märganud suurt hulka vanureid, kes rahumeeli jalutavad linnapeal, ühes käes kepp ja teises sigaret. Julgen arvata, et enamik neist on alustanud juba nooruspõlves ning sattunud nikotiini-sõltuvuse küüsi. Võib-olla on just see põhjuseks, miks rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon käsitleb suitsetamist haigusena ning selgitab seda kui tubaka tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäiret. On tõestatud, et nikotiini- sõltuvuse tugevus on võrdväärne heroiini ja kokaiiniga sõltuvusega, mistõttu on suitsetamisest väga raske loobuda.
võib rühmitada järgmiselt: · vähki tekitavad ained · sõltuvust tekitavad ained · valgeveresust tekitavad ained · pärilikke muutuseid põhjustavad ained · loote vääraarenguid põhjustavad ained · radioaktiivsed ained + vingugaas ja tõrv Eestis vähetuntud sigaretid Bidi maitsestamata ja maitsestatud filtrita sigaretid, mida suitsetab 800 miljonit inimest Indias. Tubakas koos maitseainetega (mentool, mango, vanill, kirss jt) on keeratud eebenipuu lehte. Sigaret sisaldab 3x enam CO ja nikotiini ning 5x enam tõrvaineid kui tavaline sigaret Kretek toodetakse Indoneesias (nelgisigaret), sisaldab tubaka segu igihalja nelgipuu viljaga. Kretekis sisalduvat eugenoli kasutati 1880. aastatel astma raviks, praegu parfümeerias ja stomatoloogias. Sigaretid sisaldavad samuti suuremal hulgal tõrva, CO-d ja nikotiini Närimistubakas Beetel valmistatakse ex tempore beetelipipra lehtedest, lisades lubjapiima (lagundab lehe kudesid
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid