Kuuseokaste pikkuste võrdlemine ühe puuvõra okaste järgi (0)

Lähte Ühisgümnaasium Kuuseokaste pikkuste võrdlemine ühe puuvõra okaste järgi Referaat Koostaja: Meriley Raudsepp Juhendaja: Helle Järvalt Lähte 2017


Sissejuhatus Harilik kuusk ehk kuusk (Picea abies) kuulub põhjapoolkeral valitsevasse  männiliste  sugukonda.                                                                                                                             Harilik kuusk on ainus Eestis looduslikult kasvav kuusk ning ta kuulub kolme tähtsaima  metsapuu hulka (riigi metsafondi pindalast on tema all 21%).         Hektari kohta annab kuusk meile keskmiselt 300 tihumeetrit tarbepuitu.                                     Harilikku kuuske kultiveeritakse metsapuuna Euroopa riikides ja ka Ameerika Ühendriikides. Kuusepuit on üks pehmemaid, see jääb alla männile, kuid on vaigusisalduse tõttu küllalt kaua  püsiv.                                                                                                                                              Kuna kuusk on kergesti töödeldav siis teda kasutatakse: ehituspuiduks, mööbli tegemisel ja  väga heade kõlaomaduste tõttu ka orelite, klaverite ja viiulite valmistamisel.                              Kuusk annab toorainet paberi, kinofilmide, tehissiidi ja tsellofaani tootmiseks.                           Kuuse koor sisaldab 10% parkainet, seda kasutatakse nahaparkimisel. Koorest ja kändudest  toodetakse vaiku, millega ravitakse haavu, paiseid ning marrastusi.                                             Vormirohkuse tõttu on kuusk üks hinnatumaid ilupuid. Hekipuuna on kuusk üldtuntud, sest ta kuulub nende okaspuude hulka, mis taluvad hästi pügamist ja muutuvad seetõttu väga  tihedaks.                                                                                                                                         Inimesed on kuuske juba mitusada aastat kasutanud ka jõulupuuna. Saksamaa, kust see  komme on ka Eestisse jõudnud, on kuuske kasutatud jõulupuuna 300 aastat.  


Harilik kuusk Kasv ja eluiga Kuusk kasvab ligikaudu 35m kõrguseks ja on ligikaudu 1m läbimõõduga.                                  Kuuse eluiga on umbes 250 aastat, harva 400-500 aastat.  Käbikandvus   algab   (valgusküllases   kasvukohas)   20–30   aasta   ning   puistus   30–50   aasta vanuselt. Parimates  kasvupaikades Karpaadides ja Alpides võib erandlikult olla ka kuni kahe meetrise  läbimõõduga ning kuni 60m pikkuseid kuusepuid.                                                                       Eesti kõrgeimad kuused Järveseljal on 48 m kõrged. Okkad Okkad kinnituvad võrsel olevale puidust näsale. Need on 1,5-2,5 cm pikad, terava tipuga, valguse käes neljatahulised, varjus lamedad. Püsivad puul kuni 10 aastat. Käbid Isaskäbid on ovaalse kujuga. Emaskäbid on punakad või rohelised (õitsemise ajal püstised, hiljem rippuvad). Isaskäbid paiknevad eelmise aasta okaste vahel, emaskäbid aga eelmise aasta võrsete tipul.  Emaskäbi õitseb mai lõpus, käbid valmivad oktoobri lõpuks. Valminud käbid on pruunid, 8- 12   cm   pikad.   Seemnete   varisemine   algab   novembris   (enamik   veebruar-märts). Seemned on tuhmpruunid, tiib aga pruunikaskollane. Seeme kinnitub tiivale lusikataolisesse õnarusse. Paljunemine Kuusk   võib   paljuneda   nii,   et   kohtades,   kus   juurestik   ulatub   maapinnale,   kasvavad maapinnale ulatuvate juurte otsa oksad. Niimoodi võib maapind soodsates tingimustes olla kaetud maapinnast välja kasvavate okstega.


Kasvukeskkond ja leviala (areaal) Harilik kuusk kasvab värsketel ja niisketel muldadel (saviliivmuldadest kuni   raskete liivsavimuldadeni), samuti hästi lagunenud turvasmullal.                                                Ta ei talu kuiva mulda ja madalat õhuniiskust. Kuusk kasvab halvasti seisva veega  küllastunud muldades. Seevastu aga allikate ja ojade kallastel, kasvab kuusk üsna hästi tänu  vee liikumisele. Kuivadel muldadel ja rabades tõrjub harilik mänd kuuse puistust välja, kuid  viljakamatel ja parasniisketel muldadel tõrjub kuusk omakorda männi välja,                          Kuuskede areaal on lai, ulatudes igikeltsast kuni Põhja-Kreekani ning Keskmassiivist  Prantsusmaal Ohhoota mere rannikuni.        


Katse: 50 kuuseokka võrdlus pikkuse alusel Uurimisküsimus ja hüpotees Kas ühe puuvõra eri osades on okkad erineva suurusega? Ühe puuvõra eri osades ei ole okkad erineva suurusega. Vaatlus ja mõõtmised Uuritava puu kasvukeskkond on niiske. Paikneb tiigi lähedal asuvas segametsas. 13 7 10 1 10 2 5 2 0 0.2 0.4 0.6 0.8 1 1.2 1.4 1.6 1.8 Kuuseokaste pikkused KUUSEOKASTE ARV K U U S E O K A S T E  P IK K U S  ( C M ) Analüüs Kõige rohkem on kuusel 1,2 cm, kõige vähem 1,7 cm pikkuseid okkaid. Kuuseokaste  pikkused on 1,7 cm-0,8 cm. Kokkuvõte ja järeldus                                     Kokkuvõte: Okkaid on sama, kui ka erineva suurustega.                                                              Järeldus: Hüpotees ei pidanud paika. Ühe puuvõra eri osades on okkad erineva suurusega.


Kasutatud allikad http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/3teema/loodus/loodusvoondite_%20kartsaar.htm http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9701/kuusk.html https://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_kuusk#Levik_ja_kasvukohad http://bio.edu.ee/taimed/okaspuu/kuusk.htm http://www2.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/harilik_kuusk.htm http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/kuusk-ravib-mitmel-moel?id=38362795 .