1. Canadian Bacon Tagumine k�si k��ndib l�bi jalgade ja haarab varvastepoolsest lauaservast kinni [10]. 2. Cannonball Trikk, mida tehakse m�lema k�ega. Eespool olev k�si haarab kinni lauaninast ja tagumine k�si lauasabast [10]. 3. Chicken Salad Eespool olev k�si k��ndib l�bi jalgade ja haarab kandadepoolsest lauaservast kinni [10]. 4. Crail Tagumine k�si haarab eespool olevast jala eest varvastepoolsest lauaservast kinni [10]. 5. Rocket Air ja Cross Rocket Trikk, mida tehakse nii, et lauanina t�mmatakse �lesse, ja lauanina m�lemast k�ljest m�lema k�ega haaratakse kinni. Cross Rocket on sama trikk nagu Rocket Air, kuid k�ed on risti grabimise ajal [10]. 6. Indy �ks fundamentaalseim trikk, mida tehakse tagapool oleva k�ega jalgadevahelisest alast varvastepoolsest lauaservast kinni haarates [10]. 7. Lien Eespool olev k�si haarab kandadepoolsest lauaservast kinni ja keha kaldub �le lauanina [10]. 8. Melon Eespool olev k�si haarab kandadepoo...
G u s t a v A d o l f i G ü m n a a s i u m Referaat Hüppeliigesed Katarina Allev 12 C T a l l i n n 2 0 0 6 Hüppeliigesed Hüppeliigese funktsioon: Hüppeliigese funktsiooniks on keharaskuse edasikandmine pöiale ning tasakaalu säilitamine. Keha toetumises on oluline osa ka kontsluu-sääreliigesel, nn. ülemisel hüppeliigesel, mis koosneb sääre- ja pindluu alumiste otste poolt moodustatud hargitaolisest liigeseaugust ja kontsluu plokist. Viimase liigesepindmik on eest kuni 5 mm laiem kui tagant. Jalanina kõrgele tõstmisel satub hargi vahele ploki laiem osa, mistõttu plokk fikseeritakse ja edasine liikumine ei ole võimalik. Sel juhul me toetume kandadele. Niisuguses asendis tavaliselt hüppeid ei sooritata, sest see põrutaks tugeva...
Avatud Ülikool Kehakultuuriteaduskond Karin Irval Kaugushüppe õpetamisest noortele Õppereferaat KKSP.05.036 Kergejõustik Õppejõud: T. Torop Tartu 2008 Kaugushüppe õpetamisest noortele Kaugushüppe loomulikkus ja lihtsus teevad nagu tarbetuks rääkida metoodika erinevustest kauguahüppe õpetamisel noortele. See pole siiski nii. Muidugi peab laste ja noorte sportlikus tegevuses, silmas pidades eelduste loomist kaugushüppeks tulevikus, täit tähelepanu pühendama jooksuoskuse ja -kiiruse arendamisele, samuti võimalikult suurema hüppevõime saavutamisele. On aga teada, et hea jooksukiirus ja tugev hüppevõime ei pruugi veel kaugeltki tähendada seda, et osatakse kiirelt hoojooksult teha maksimaalse tugevusega äratõuget. Selline oskus saavutatakse alles pikaajalise sportliku tegevuse ja mängimise tulemusena lapse- ja noorukieas. Seejuures peab olema s...
Põltsamaa Ühisgümnaasium Kiirjooks Autor: Krista Villem 10c 2009 Kiirjooksu tehnikast Kiirjooksu tehnika üldistest alustest Kõnd ja jooks on inimese kui liigi kõige loomulikumad põhiliikumisviisid. Nagu lind lendab, kala ujub või madu roomab nii inimene kõnnib ja jookseb. Jooksuoskus ja jooksutehnika kujunes ning arenes üha otstarbekamaks inimese ajaloolises arengus. Seda tingis juba karm looduslik valik. Inimisend, kes iidsete aegade hämaruses ei suutnud kiirelt joosta, jäi toiduhankimisel sagedamini kõhutäieta või langes hoopis ise saagiks. Looduses on liigile omase liikumisviisi väledus ja osavus alati nooruse, elujõu ja bioloogilise täisväärtuslikkuse tunnuseks. Isend, kes liigub aeglaselt, vaevaliselt ja kohmakalt, on tavaliselt ikka kas vana, haige, vigane või alaarenenud. Jooksuoskus ja kiire jooksuvõime on ka inimese elujõu, bioloo...
Nimikoostas Ethel Töölehe SuguKoit Pikkus Jala nr Katrin n 173 38 Anu n 171 37 Mario m 184.5 43 Regina n 174 39 Lauri m 184 43 Egle n 156 37 Alo m 171 41 Veigo m 173.5 43 Külli n 174 39 Inga n 174 35.5 Älys n 165 36 Virgo m 178 43 Marek m 175 40 Gerli n 156 37 Gerly n 167 36 Marek m 176 43 Elo n 163 36.5 Rivo m 178 42 Jaan m 185 45 Martin m 180 ...
e-õppe ülesanne nr 3 1. Loetlege üles 5 teie kodus leiduvat masinat või seadet ning kirjutage igaühe kohta, kas ja kuidas on see otseselt või kaudselt juhitav. 1. Televiisor – otsene, sest mina näiteks vahetan kanalit. 2. Arvuti – otsene, sest mina näiteks panen arvuti tööle. 3. Espressomasin – otsene, sest mina näiteks annan käskluse, et masin laseks kohvi. 4. Stereokeskus – otsene, sest mina näiteks panen stereokeskuse tööle ja sealt tuleb muusika. 5. Printer – kaudne, sest mina ei saa otse anda printerile käsku, mida printida, vaid annan arvutile ja arvuti annab printerile käsklused edasi. 2. Seadmel on ekraan ja kaks nuppu. Seadme sisselülitamisel näitab ekraan arvu 0. Nupule A vajutamisel ekraanil olevat arvu korrutatakse kahega, nupule B vajutamisel liidetakse ekraanil olevale arvule ...
INIMKEHA LIHASED Koostas Marit-Jenna Seppar Tartu Tervishoiu Kõrgkool FT20 Koljulae lihased Lihase nimetus Algus- Kinnitus- Funktsioonid Pilt koht koht M. occipito- os occipitale os frontale -kulmude tõstmine (pars frontalis) frontalis -toob peanahka ettepoole (pars occipitalis) M. kõ...
MHE0042 MASINAELEMENDID lI TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 2010/2011. õ.a. KEVADSEMESTER ______________________________________________________________________ Kodutöö nr 5 Hammasülekanne Hammasratta materjal C45E (ReH = 370 MPa, Rm = 600 MPa, -1 = 275 MPa, -1 = 165 MPa). Hammasratta pinna kõvadus 400 HB Hammasratta hamba laius b = 25 mm; d jaotus = 200 mm; hammasratta moodul m = 2,5 (vt. Tabel 1). ...
Kiirjooks Distantsid Pallivise tehnika osade jaotus Pallivise koosneb hoojooksust, ristsammust, palli Jooksud kuni 400 m, nt: 60, 100, 200, 400, 4x100, tahaviimisest (jätmisest), äraviskest ja 4x400, 100 ja 110 tõkked, 400 tõkked. tasakaalustamisest. Millega võrdub jooksukiirus ? Enamlevinud vead palliviskes - Hoojooksu Jooksukiirus võrdub sammusageduse ja esimene pool on liiga pikk ja sammumärgile jõudes sammupikkuse korrutisega. v = s : t ehk kiirus on on viskaja kiirus liialt suur. Sammumärki tabades teepikkuse ja kulunud aja suhe. pöörab viskaja õlavöö järsult paremale ühe sammu Kiirjooksu osad 100m jooksu näteil jooksul. Viske-eelses asendis on viskekäsi koos ...
Ma suudan hüpata üle lompide Alan Marshall Alan on poiss, kes saab teada, et tal on lasteh alvat u s . Ta jala lihased hakk a sid kokk u t õmbu m a ja selg kisku s küü r u . Ta ei saan u d enam k õndida. Ema pidi tal jalgu sirgeks vajuta m a , mis tegi valu. Igal korral m õtles ta hobus tele pildil, kes p õgenesid. Hobused hirm u ja Alan valu eest. Raviks saadeti poiss haiglasse. Alanile meeldis haigete jutu pealt kuulat a. Head s õbrad, McDonald ja Angus, toetasid teda halbadel aegadel. Hommik ul lasid patsiendid endale keedu m u n a valmistad a. Sel päeval kui Alan läks operatsioonile ei toodud talle hom mik u einet. Õde Cooper ja p õetaja Conrad olid luban u d , et ta ärkab peale operatsiooni oma voodis. Alan ärkas enne kui arstid jõudsid ta palatis se viia. Operatsioon läks hästi, aga kips mis ...
MHE0042 MASINAELEMENDID lI TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 2010/2011. õ.a. KEVADSEMESTER ______________________________________________________________________ MHE0042 MASINAELEMENDID II Kodutöö nr. 5 Variant nr. Töö nimetus: Hammas- ja tiguülekande arvutus A-1 B-7 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: 094171 MATB 42 .......A.Sivitski.............. Sergei Lakissov …………………........... ..................................... Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: _______________________________________________...
Dünamomeetria- kasutatakse isomeetriliseja dünaamilise jõu uurimiseks. Uurib ka veel lihasvastupidavust ja lihase kontraktiivseid omadusi. Isomeetriline dünamomeetria: * lihasvastupidavus * tahteliseaktivisatsiooni protsent * jõugradient ( jõud mis arendatakse aja jooksul) * lõõgastus kiirus * reaktsiooni kiirus Polümüograafia-on dünamogramm ja elektromüogramm sünkroon registreerimine (koos valgus ja heli signaaliga) Tsentraalne-aeg mis kulub närvidel lihases tekkiva kontraktsioonini. Isokineetiline dünomomeetria- toimub luukangide lähenemine * jõumoment * võimsus * töö * mida kiirem tegevus seda suurem vastupanu Ennem taastub kiirus pärast jõud Goniomeetria-liigeste liikuvuse mõõtmine. * Mehaaniline goniomeeter * elektromehaaniline * gravitatsiooniline Müotonomeetria-lihase toonuse mõõtmine mehaaniliste omaduste alusel. Elektromüograafia-akivisatsiooni potentsiaali registreerimine, määratakse tahtelisi liigutusi ja reflekse. Põhiline l...
Leia lausetest kõik alused, öeldised, sihitised. Öeldis märgi kahekordse allajoonimisega, alus ühekordse allajoonimisega. Sihitis eralda muust tekstist nurksulgudega (kui on sõnast suurem üksus) ja märgi lühend S nurksulu peale. Kui alus on pikk (nt terve osalause), võiks ka selle märkida nurksulgudega ja lühendiga A. 1. Eeskojas tümpsusid sammud ja [köögi uks] lükati lahti. 2. Leena oleks nüüd pidanud minema edasi. 3. Võib juhtuda, [et mõni paneb jala ette või tõukab]. 4. Ta oli tõepoolest lootnud, [et siin ei sega [teda] keegi]. 5. Mehed teadsid [rääkida, [et kõik raielangid pole veel nii vanadki]]. 6. Ja ma mõistsin, [et võin nüüd rääkida nendega, keda enam pole]. 7. Paraku teda ei uuritud, ma ei tea, [kas tal oligi üldse haigekassakaarti]. 8. Mind ei hirmutanud ähvardav ajalehesõnum põrmugi, pigem tiivustas. 9. Linda olla enne lõunat tulistamist kuulnud. 10. Tööd olid varakult valmi...
MÕÕTMINE Mingit suurust (pikkust, massi, mahtu, aega jms.) mõõta tähendab seda suurust võrrelda teise sama liiki suurusega. Mõõdetava suuruse kindlat väärtust, millega antud suurust mõõtmisel võrreldakse, nimetatakse mõõtühikuks. Mõõtühikud on kokkulepitud suurused esemete ja nähtuste võrdlemiseks. Mõõtmise tulemus on suuruse väärtuslik ehk nimega arv. Vanasti kasutati mõõteühikutena oma kehaosasid . Pikkusi mõõdeti jalgades, küünardes ja süldides. Jalg on väline mõõtühik, mis on võrdne umbes kolmandiku meetriga. Jala rahvusvaheline standardlühend on ft (foot) . Tänapäeval kasutatakse seda peamiselt Ameerika Ühendriikides ja Suurbritannias, ning rahvusvaheliselt merenduses ja lennunduses. Jalg kui mõõtühik on välja arenenud inimese kehaosa, nimelt jalalaba mõõtühikuna kasutusele võtmisest. Eri aegadel ja riikides on jala, kui mõõtühiku pikkus kõikunud vahemikus 0,28. 0,35 meetrit. Sama moodi on mõõtüh...
Kose Gümnaasium Referaat STANDARD - TANTSUD Koostaja: Tiiu-Maarja Kink 12 A Kose 2009 Tantsude ajalugu Esimesele maailmasõjale järgnenud aastatel ujutas Lääne-Euroopa üle uute seltskonnatantsude laviin sõjakoledustest vabanemine oli kaasa toonud kergendustunde ja lõbujanu. Huvi seltskonnatantsu vastu kasvas järsult. Esimesi arglikke samme astus ka võistlustants. Samal ajal valitses tantsupõrandail ja tantsude õpetamises teatud mõttes kaos. Kasutusel oli suur hulk tantse ja eri samme, paljud neist lootusetult sobimatud seltskonnatantsu jaoks. Et ühtesid ja samu tantse ning isegi samme õpetas iga õpetaja omamoodi, tõusis päevakorrale vajadus ühtlustada seltskonnatantsu õpetamine. 1924. aastal alustas Inglise Tantsuõpetajate Ühingu ( täielik nimetus: The Ballroom Branchof the Imperial Society of Teachers of Dancing ) juures tööd v...
SKELETT Ajukolju luud : kuklaluu o s o c c i p i t a l e Näokolju luud: põhiluu e. kiilluu o s s p h e n o i d a l e ülalõualuu m a x i l l a paariline oimuluu o s t e m p o r a l e paariline suulaeluu o s p a l a t i n u m paariline otsmikuluu o s f r o n t a l e ninaluu o s n a s a l e paariline kiiruluu o s p a r i e t a l e paariline pisaraluu o s l a c r i m a l e paariline sõelluu o s e t h m o i d a l e sahkluu v o m e r sarnaluu o s z y g o m a t i c u m paariline alalõualuu m a n d i b u l a keeleluu o s h y o i d e u m alumine ninakarbik paariline Õlavöötme luud: abaluu s c a p u l a Vaba alajäseme luud: rangluu c l a v i c u l a reieluu f e m u r Vaba ülajäseme luud: põlvekeder p a ...
Kiirjooks Sissejuhatus Kergejõustikus omab paljudel aladel väga suurt tähtsust iikumise kiirus. Lisaks kiirjooksu aladele, annavad head kiiruslikud võimed eelduse pikkadeks hüpeteks kaugus-ja kolmikhüppes ning teivashüppes. Samuti pasitavad silma heitjad kiirete aegade oolest lühikeses sprindis. Üha rohkem röögitakse kiiruse üha suurenevast tähtsusest. Kiirjooksu vaadates jälgitakse tavaliselt ainult seda, kes võitis ja kes kaotas, st. hinnatakse ainult sportalse liikumise kiirust. Süvenedes kiirjooksu, näeme, et igal jooksjal on oma isikupärane kiirjooks. Kaks sportlast, kes jooksevad sama aja või vähemasti väga lähedase aja, võivad saavutada selle väga erineval moel. Üks sportlane võib joosta pikema sammuga, ning tihti on tema sammusagedus ka väiksem. Teine jooksja aga jookseb väiksema sammupikkusega, kuid tema sammusagedus on suurem. Kiirjooksu tehnika alused- ajalugu Jooksuoskus ja jo...
Kehra Gümnaasium Võistlustants Referaat Koostas: Taago Köster 12. A klass Kehra 2010 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................................................................................................3 Tantsude ajalugu...........................................................................................................................................3 TANTSULINE KÕND.....................................................................................................................................3 Kõnd ettepoole.........................................................................................................................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituut Eksoskeletid Referaat Egert Pärna 100279IAEMM Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................................... 3 1.1 Mis on eksoskelett? [1] ................................................................................................................... 3 1.2 Eksoskelettide ajalugu ........................................................................................................................ 4 2.1 Enimteatavad [1][3] .............................................................................................................................
Füüsika. 1. Töö elektriväljas. Suurused, mis kirjeldavad elektrivälja võimet teha laengu nihutamisel tööd on pinge ja potetntiaal. A= F s cos A= m h g Elektrivälja töö: A= q E s. q- keha laeng, E- elekrtivälja tugevus, s- nihe. Elektrivälja jõud: F= qE. 2. Elekrtivälja potentsiaal. Potentsiaal näitab, kui suur on sellest punktis ühikulise positiivse laenguga keha potentsiaalne energia.Homogeense välja potentsiaal: =Wp /q = Es. Potentsiaal: = 3. Elektriline pinge. Elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahe. Kahe punkti vaheline pinge näitab, kui suurt tööd teeb elektriväli ühikulise positiivse laenguga keha viimisel ühest punktist teise. Sammupinge: Mida rohkem on inimese üks jalg, seda suurem potentsiaalide erinevus(pinge) tekib kahe jala vahel. Piksevarras: Välk tahab lüüa teraviku pihta ja seepätast suutema tõenäosusega lööb ta piksevarda pihta kui maja pihta. 4. Juht elektriväljas. Juhi sattumisel elektrivälja hakkavad vabad la...
Töö elektriväljas. Tööks nim. Jõu ja nihke korrutist. A=qEs; A=elektrivälja töö (J); q=laeng (C); E=elektrivälja tugevus; s=nihe Töö elektriväljas on null kui laeng liigub risti elektrivälja jõujonntega. Töö ei sõltu trajektoori kujust. Potentsiaalne energia. Potentsaailne energia on tingitud keha vastastikmõjust teiste kehadega välja vahendusel. Ep=qEd; Ep=potentsiaalne energia (N/C); q=laeng (C); E=elektrivälja tugevus; d=kaugus 0-tasemest Potentsiaal ja ekvipotentsiaalpinnad Potentsiaal näitab kui suur on selles punktis ühikulise positiivse laenguga keha potentsiaalne energia Ühesugust potentsiaali omavate elektrivälja punktide hulka nim. ekvipotentsiaalpinnaks. Pinge Elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahet nim. elektriliseks pingeks U U=Ep1 Ep2 / q ; U=A/q ; U=Ed Sammupinge potentsiaalide erinevus kahe jala vahel Pinge 1V 1V=1J/1C 1Volt on pinge kahe punkti vahel kui laengu ühe 1C viimisel ühest punktist teise teeb elektri...
Kool Johann Sebastian Bach Referaat Koostas: Nimi 20__ Sisukord Elulugu....................................................lk 3 Looming..................................................lk 4 Pildid.......................................................lk 5 2 Elulugu Johann Sebastian Bach, kes oli Saksamaa helilooja ja organist sündis 21. märtsil 1685. aastal Eisenachis. Bach jäi varakult orvuks, sest tema ema suri 1694. aastal ja isa 1695. aastal. Muusikalise hariduse sai Bach vennalt, kooliharidust omandas Ohrdrufis ja Lüneburgis. Bach alustas muusikutegevust 1703. aastal Weimaris hertsog Johann Ernsti õukonnakapellis viiuldajana. Samal aastal sai Bach organistikoha Arnstadtis. 1705. aastal läks Bach jala Arnstadtist Lübekisse selleks, et kuulata D. Bu...
Elektrostaatiline väli- paigalseisvate laengute tekitatud elektriväli Elektrivälja tugevus- elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. Homogeene elektriväli- homogeense välja jõujooned on omavahel paralleelsed sirged, mille vahekaugus ei muutu Elektrivälja punkti potentsiaal- näitab, kui suur on selles punktis ühikulise positiivse laenguga keha potentsiaalne energia. Pinge- kahe punkti potentsiaalide vahet nim. pingeks Kahe keha mahutavus- kui suure laengu viimisel ühelt kehalt teisele tekib kehade vahel ühikuline pinge Kondensaator-kehade süsteem, mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks Elektrivälja omadused: nähtamatu, üks väli ei sega teist, pole kindlaid mõõte, kannab energiat. Elektivälja jõujoonte kujutamine Valemid: elektrivälja tugevus E=F/q; Elektrivälja töö A=Eqs; elektrivälja potentsiaalne energia Wp=Eqd; Elektiväla punkti potentsiaal fii()=Wp/q; pinge U=...
Tööpingid Lintlihvpink Lintlihvpingi ohutus ● Lintlihvpingi ülemine töövaba osa peab olema kaetud kaitsega. ● Pingil peab olema seadis lihvlindi pingutamiseks. ● Pingil peab olema seadis lihvlindi reguleerimiseks töötamise ajal. ● Rebenenud, ebatihedalt liimitud ja ebatasaste servadega lihvlindi kasutamine on keelatud . ● Lihvlindi liikumiskiirus ei tohi ületada 38 m/s. ● Lindi panemisel linditrumlitele peavad liimimiskohad paiknema lindi käigu suunas. ● Detailide väljumise poolses otsas peab olema kate. ● Kanna prille silmade kaitseks ning klappe mürakahjustuse saamise eest. Lintlihvpingi põhilisedosad ● Lihvlint (lint mis lihvib) ● Lihvketas (ketas mis lihvib) ● Töölaud (eseme toetamiseks) ● Kaldasendi mõõtur (näitab kalde suurust) ● Lihvimispaber (selle paned lihvlindi või lihvketta külge/peale) ● Lõdvendus kruvi (sellega saab muuta lihvlindi kas verti...
VEENILAIENDID ehk varikoos (ld.k. Varices cruris) FAKTID Veenilaiendid on nii naiste kui ka meeste probleem (enamjaolt naiste), olenemata vanusest Need on suurenenud veenid, tavaliselt sinakat-lillakat tooni sõlmed, mis meenutavad vihmausse Väga levinud tervisehäda Eestis, esined umbes igal 10-ndal naisel On ka sisemised veenilaiendid, mida ei ole näha FAKTE ON PALJU Veenilaiendid võivad põhjustada ägedat põletikku ehk tromboflebiiti ning haavandeid jalgadel TEKE Veenilaiendid tekivad säärtele ja reitele Tekivad verevoolu aeglustumisel Leiab aset pindmistes veenides TEKKE PÕHJUSED Ka istuv töö soodustab veenilaiendeid Neid soodustab ka rasedus! Esineb rohkem vanematel inimestel, enamasti naised (naissuguhormoonide toime tõttu) Pärilikul eelsoodumusel on veenilaiendite tekkes väga suur osa TEKKE PÕHJUS Veenilaiendeid võib soodustada ülekaalulisus RAVI Tõhus ravi puudub Parim...
Füüsika meie ümber 1. Sissejuhatus ............................................................................................... 1 2. Suvine loodus ................................................................................................ 7 3. Õues ja tänaval .............................................................................................. 9 4. Sport............................................................................................................ 11 5. Inimene ja tervishoid ................................................................................... 16 6. Tuba ............................................................................................................ 20 7. Köök............................................................................................................ 23 8. Vannituba ja saun ......................................................
Skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia Doris Vahtrik Sissejuhatus skeleti-lihassüsteemi füsioteraapiasse Luumurdude, pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia „Esimene samm edu suunas iga eriala puhul, on olla sellest huvitatud.“ Sir William Osler (1849-1919) Ortopeedia on väga laiaulatuslik ning samas kompleksne arstiteaduse valdkond. See hõlmab nii traumade kui skeleti- lihassüsteemi haiguste ravi. Traumatoloogiliste ja ortopeediliste probleemidega patsiente ravivad füsioterapeudid igapäevaselt. Eristatakse primaarset ortopeedilist füsioteraapiat ja teiste patoloogiate tagajärjel tekkinud vajadust skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia järele. Ortopeedia ja ortopeediline füsioteraapia peaksid olema füsioteraapia õppekavade baasained, sest paljude ortopeediliste haigu...
Alveri Ballaad Kella hl - Ballaadi mte- Kuidas inimene vib jda ilma oma kige kallimast aardest- lapsest ja kuidas laps ji kellas kummitama.? **** peaks mainima, et vga raske on siin ldse mingit mju hiskonnale leida, sest tegemist on utoopilise looga:D*** Autor tahab selle ballaadiga elda: mitte seada td esikohale ja mrgata rohkem oma last? hehhee.... :S - ema ja poeg, udusunengu poisist, kes neb oma surnud venda unes,ei suuda leppida tsiasjaga, et vend on nende seast lahkunud, kinnitab vastupidiselt ema snadele, et vend pole veel rahu leidnud. Autor nitab ballaadiga, kuidas lhedaste surmaga ei suudeta tavaliselt leppida, usutakse, et nad pole priselt rahu saanud, rhutab taeva ja maa ning tiigri ja lvi vastandlikkust. **** Pean mainima jlle, et vga imelikud ballaadid on... :S **** Keballaad - Jlle inimese surmajrgsest elust, hinge tagasiprdumisest maapeale(sest hing ei saanud rahu, laps peksti surnuks jnejne...) Arvab, et autor on ...
Liikumisaparaat 1. Luu kui organ. Luude, liigeste areng, ehitus, kasv, jaotus. Luu-keeruka ehit iseseisev org-lümbris,liigkõhr,lüdi.Sisal 50% H2O, 16% rasva, 12% teisi org.a, 22% anorg.a.Noorelt < org.a; vanadel < anorg.a.Kujult pikki(toru)-epifüüsid;mfüsaarplaat-ekõhr;meta;dia(luuüdi);lühikesi(käsn)- käsnollus;lamedaid(plaat); segaluid.Pneumaat-O2 sisal. 2. Lülid ja nende ühendid: lülidevahekettad, lülidevaheliigesed (nimetus, tüüp, funktsioon; kuklaliiges(ehitus, tüüp, funktsioon). Lülidvahket-2 naablüli keh vah lülis kael,rin,nimm.Lülidvahliig-2 naablõl liigpind vah.Kuklliig-ül:paar liig kuklpõnt&kandlül ül liiglohk vah.Ellip.(pea pain et&tah,jaa;kal par&vas)Al:4 iseseis liig olul telglül hamb&kandlül eeskaar hambloh vah ratasliig(pöör vas&par,ei) 3. Lülisammas tervikuna (ealised iseärasused, füsioloogilised kõverused, sidemed, liikumine). Lülsam 33/34lül-5osa-kael7,rin12,nim5,rist5,õnd4/5.et-lord;tah-küf;kül-skoli 4. Roided ja rinna...
Järvamaa kutsehariduskeskus Kyokushin karate" ,, Referaat Inimene PH1 Särevere 2011 Sissejuhatus Kyokushin Karate on jaapani võitluskunst, mida peetakse üheks karmimaks võitluskunstiks tema treeningute, kui ka võitluse ning kaitse pärast. Selle loojaks peetakse 71 aastat treeninud Karate meistrit Masutatsu Oyama-t, kes lõi selle võitluskunsti 1964. aastal. Rohkem tähelepanu on pööratud jalgadele, nende painduvusele, löögi kiirusele ning tugevusele kuna eesmärgiks on vastane ühe löögiga ,,knockouti" lüüa. Kyokushin Karate pole ainult võtlus, see on ülesehitatud filosoofia alusel, mis õpetab igale õppijale distsipliini ning vastupidavust. Just sellepärast arvatakse, et Kyokushin Karate õpilasi on maailmas üle 12 miljoni, sealhulgas üle 40 aasta vanuseid inimesi. Kyokushin Karate-d õppivad inimesed kannavad ,,Gi"-d , e...
SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................1 SISSEJUHATUS............................................................................................................2 VEENILAIENDID.........................................................................................................3 Veenilaiendite põhjused............................................................................................. 4 Veenilaiendeid soodustavad:..................................................................................4 Ennetamine.................................................................................................................5 Ravivõimalused..........................................................................................................5 Skleroteraapia..................
1. Luu kui elundi ehitus Luukoe peamiseks ehitusmaterjaliks on osseiin (valk, kollageenvalgu erivariant). Seda tugevdavad kaltsium ja magneesiumi erinevad soolad. Uus luukude tekitatakse rakkude poolt luu kasvutsoonides (luude väljuvuste juures) ja luuümbrises (periostis). - põimikuline ja lamellaarne luukude Osseiinkiudude asetusest lähtudes eristatakse põimikulist ja lamellaarset luukude. 1) Põimikuline luukude – osseiinkiud asetsevad ebakorrapäraselt; asub kõõluste kinnituskohtades, luude väljuvustes (köbrud, pöörised jne). 2) Lamellaarne luukude –Koosneb paralleelsetest lamellidest (õhukestest plaatidest), milles osseiinkiud paiknevad parallelsete kimpudena. Paikneb ülejäänud luus: üldlamellidele (ääres) järgnevad osteonid (luukoe üksused, mille kanalites paiknevad veresooned), mille vahel asuvad vahelamellid ning neist sisse poole jäävad siselamellid. - plink- ja käsnaine paiknemine, struktuur Lamellaarne luukude jaguneb väliseks p...
Kooli nimi Johann Sebastian Bach Referaat Koostaja: nimi Juhendaja: nimi aasta Johann Sebastian Bach sündis 21. märtsil 1685 aastal Eisenachis ning suri 28. juulil 1750. aastal Leipzigis. Ta oli saksa helilooja ja organist. J. S. Bach oli Bachide suguvõsa esileküündivaim esindaja. Ta omandas koolihariduse Ohrdrufis ja Lüneburgis. Bach alustas muusikutegevust 1703. aastal Weimaris hertsog Johann Ernsti õukonnakapellis viiuldajana, sai samal aastal organistikoha Arnstadis, läks sealt 1705. aastal jala D. Buxtehudet kuulama. Johann Sebastian Bach oli 1707. aastast organist Mühlhausenis, 1708. aastast õukonnaorganist ning aastast 1714-kapellmeister Weimaris. 1723. aastal sai Bachist Thomaskirche kooli kantor Leipzigis. Ta põdes viimastel eluaastatel silmahaigust ning kaotas nägemise. Teenistuslikult sõltus Bach õukonnast ja kirikust. Eluajal tunti teda rohkem organisti...
Soki kudumist alustada ülevalt äärest. Silmused luua neljale vardale, igale vardale 18--22 silmust, olenevalt lõnga jämedusest ja sääre ümbermõõdust. Tavaliselt alustatakse 6--7 cm laiuse soonikkoes äärega (2 silmust parem-, 2 pahempidi), millele järgneb sääre kudumine. Vajaduse korral kasvatada kudumise käigus mõned silmused juurde. Silmuseid tuleb juurde kasvatada rohkem kähe lõngaga mustri puhul. Mustri paigutamisel arvestada soki sääre kitsamat osa. Ka peab arvestama, et soki sääreosa ees, külgedel või taga asetsev muster jääks pärast kahandamist õigesse kohta.Kahandada võib soki külgedel või taga, olenevalt kudumismustrist. Kui muster on soki külgedel, kahandatakse kahel pool mustrit. Täiskasvanuil on sääre laiema köha ja kanna vahe umbes 10--14 silmust. Arvestada, et kaht värvi lõngaga kootud (mustriga) sokk venib väga vähe. Soki pikkust ja laiust jala peal proovida. Soki kanna kudumine (nn. saksa känd). Känd kootakse järgmiselt:...
Johann Sebastian Bach Koosta helilooja kohta CV! (Materjali leiad internetist, kirjandusest, õpikust) Isikuandmed Nimi: Johann Sebastian Bach Sünniaeg ja - koht 21. märts 1685, Eisenach, Saksamaa Surmaaeg ja - koht 28. juuli 1750, Leipzig, Saksamaa Helilooja vanemad: I Isa- Johann Ambrosius Bach ja ema Elizabeth Lämmerhirt Bach Perekonnaseis ( mõlema abikaasa nimed ): Anna Magdalena Bach (abiell. 1721–1750), Maria Barbara Bach (abiell. 1707–1720) Lapsed ( kuulsamad nimeliselt ) : Pojad-Carl Philipp Emanuel, Johann Christian, Wilhelm Friedemann ja Johann Christoph Friedrich Hariduskäik: Õppis Eisenachi ladina koolis, kust ta sai hea humanitaarse ja teoloogilise põhihariduse. Peale põhikooli läks Bach Ohrdurfi gümnaasiumisse ning sealt edasi Lüneburgi Michaeli kooli, kus ta õppis aastatel 1700- 1703. Helilooja tähtsamad õpetajad: Esimesed õppetunnid viiulimängus sai isalt, kes oli viiuldaja ja linnamo...
Hobusekasvatus Zooloogilise klassifikatsiooni järgi kuuluvad hobused imetajate klassi, pärisimetajate alamklassi, kabiloomade ülemseltsi, kabjaliste seltsi, hobulaste sugukonda ja hobuse perekonda. Täkud peavad olema alati aasta vanemad kui märad paaritamisel. Muul ei anna järglasi, sest neil on paaritu arv kromosoome. Evolutsioon ja kodustamine · Pärilikkus · Muutlikkus · Looduslik valik Kodustamine Lõuna Prantsusmaal on leitud üle 20000 hobuse skeleti. Hobune kodustati aasia kultuurikolletes kuid ka osaliselt Euroopas. Mesopotaamias 2 at alguses enne meie aja arvamist. Kodustamine võttis aega umbes 500-600 aastat. Mesopotaamias võeti hobune kasutusele vankri ees. 1840. aastatel hakkas talude päriseksostmine. Oli vaja tugevamaid hobuseid, kes jõuaksid künda. 32000 asundustalu. 1 hobune suudab harida 5,5 ha põllumaad. Eestis on kombeks paarisrakendid. 1927 oli kõige suurem hobuste arv 230 000. Das Gebäude tall FILM No...
Turuuringu kokkuvõte Uurimustöö läbiviimiseks kasutasin surveymonkey programmi. Reklaamisin oma küsitlusi facebookis, bonsuna.com´is ja fitness.ee´s. Kokku vastas 169 tublit inimest ja sain oma küsimustele ammendavad vastused. Minu strateegia oli teha võimalikult kiirelt täidetav (1-2 min), lühike (10 küsimust) ja lihtne (valikvastused) küsitlus, et inimesed viitsiks sellele vastata. See tagas ka suhteliselt suure populaarsuse. Positiivne oli inimeste tagasiside, mis hoidis teemat aktiivsena ja motiveeris veelgi rohkem inimesi vastama. Minu jaoks üllatusena avaldati soovi küsitluse tulemuste kohta tagasisidet saada, mille ma lühendatult ka koostasin - kokku laadis turuuringu kokkuvõtet alla 39 inimest. Küsitluse peaeesmärk oli leida klientide tundlikkus asukoha ja hinna suhtes, populaarseimad treeningviisid, samuti populaarseimad külastusajad ja oluliseimad lisaväärtused spordiklubides. Kokkuvõttes olen tulemused väl...
KORDAMISKÜSIMUSED NÄRVISÜSTEEMIST 1. Selgitage mõiste INNERVEERIMA. Närvidega varustama 2. NS ülesanded 1. loob organismi sideme väliskeskkonnaga 2. ühendab ja kooskõlastab keha organ süsteemide tegevust organismis kui tervikus Kuidas jaguneb närvisüsteem? s o m a a t i l i n e e. kehanärvisüsteem v e g e t a t i i v n e e. siseelundite närvisüsteem 3. Teadlik ja tahtlik on a. vegetatiivne b. somaatiline NS, mis reguleerib (mida?) Reguleerib skeletilihaste tegevust ja koordineerib meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitlusi, luues seose organismi ja väliskeskkonna vahel 4. Hallollus koosneb a. neuroni kehadest b. neuroni jätketest 5. Valgeollus koo...
Retsensioon ,,Tallinna tuul" Lumi lärtsudes jala all seadsin sammud see kord Ajamaja poole. Näha sain M. Tafli, Viive Väljaotsa ja Tamara Breideksi ühisnäitust. M. Tafel (või Tahvel? Tema nime oli kahtemoodi näitusel esitatud) oli esindatud savist meisterdatud kaunistustega ja tikandiga. V. Väljaots samuti keraamikaga ning T. Breideks akvarelli, pastelli ja guassi kunstiteostega. Viive Väljaotsa segatehnikas (madalkuumus, guass) ,,Niced, Veeused ja Afrodited" kujutas endast istmikke ning naistebüsti guassist joonistatud pesuga. Kuju oli neil ilus, väike ja armas. Värvimistehnika aga ei meeldinud: tundus lapsik, ükskõikne. Kui see just taotluslik polnud? Rohkem meeldis kompositsioon ,,Must muna" (suitsupõletus), kus oli rippuma pandud 12 muna eri suuruse ja ka tooniga. Lihtne ja lööv. 12-st munast oli üks ju must. Mõtetesse tungis muinasjutt ,,Inetu pardipoeg". Mu...
Õhumikroobide määramine Töö käik 1. Võeti Petri tass. 2. Laminaarboksis steriliseeriti söötmekolbisuue ning siis valati Petri tassi põhjale kasvusöödet nii, et põhi oleks ühtlaselt kaetud. 3. Siis hajutati ringikujuliste liigutustega sööde Petri tassis ühtlaselt laiali. 4. Söötmel lasti paar minutit tarduda. 5. Võeti välisõhuproov koridorist. 6. Petri tassilt võeti kaas pealt ja lasti seista 5 minutit. 7. Siis pandi Petri tassile uuesti kaas peale. 8. Petri tass paigutati termostaati ehk inkubaatorisse (30°C). 9. Petri tassil lasti seal seista kaks nädalat. 10. 2 nädala pärast loeti Petri tassilt kokku 11 mikroobipesa. 11. Katses on selgeks tehtud õhumikroobide arvutamise seos. 5 minuti jooksul sadeneb 100 cm2 söötme pinnale ligikaudu samapalju mikroobe, kui neid on 10 l õhus. Leida 1 m3 õhus olevate mikroobide arv, kui Petri tassi diameeter on 10 cm....
Romaani kunst: 10-13.s. Inglismaal, Lõ-Pr-l 13s Sx- mõjud ka peale seda. Esimene kunstiliik, mis haarab kõiki kunstialasid. Aeg, mil tekib monumentaallaad, skulptuur, arhitektuur. On lõppenud rahvasteränne, koos maaviljeluse arenguga hakkavad Euroopas kaduma näljahädad. Kloostrite areng on kiire. Kristlane tollal allasurutud müstikast. Romaani ornamentika taimemotiivid, loomamotiivid. Motiivid on stiliseeritud, peegelduvad näiteks sammaste kapiteelidel. Elulaadilt on stiil range ja lihtne. Rüütlikultuuri aeg, millele tekkis algus juba Karli ajal. Mööbel lihtne, aknanissides. Keskajal oli unustatud höövel, treimist tunti. Põhiliseks esemeks on kirst, rautatud äärtega. Arhitektuuri mõju mööbliesemetel, tarbekunstil. Hakkavad välja kujunema koolkonnad oma eripärasustega. Mööbel kas lõigete või maalingutega. Baldahhiinvoodi levik kliima külm. Lembekast kuuluvad rüütlikultuuri juurde puidust, metallist, nahast nendes kingiti pruu...
REIELUUKAELA MURD POSTOPERATIIVNE PERIOOD Iseseisev töö REIELUUKAELA MURD Reieluukaela murd tekib kõige sagedamini kukkumise tagajärjel. Reieluukaela murrud on tüüpilised vanemaealistele inimestele luude hapraks muutumise tõttu, kuid murde võib esineda ka noorematel inimestel tugeva trauma toimel. (Roberts jt 2007.) Luude hapraks muutumist suurendavad osteoporoos (luustiku süsteemne haigus, mille tagajärjel luud hõrenevad), arterioskleroos, pikaajaline kortisoonravi, südamepuudulikkus ja diabeet (Mustajoki jt 2001). Reieluukaela murdude arv maailmas oli 1990. aastal 1,7 miljonit, arvatakse, et see tõuseb 2050. aastaks 6,3 miljonini (Maasalu 2004). Murru tunnused: · Tugev valu murru piirkonnas pärast kukkumist · Ei saa jalale toetuda · Selili lamades ei saa jalga liigutada · Turse murru kohas · Jalalaba välisrotatsioonis (harva sissepoole pöördunud) · Vigastatud jalg on lühenenud (Kutsar 19...
Põltsamaa Ühisgümnaasium ´ Nero palee Koostas: Kristjan Kipper Põltsamaa 2010 Nero sündis Antiumis 15. detsembril aastal 37. m.a.j ning teda kutsuti alguses hoopis Lucius Domitius Ahenobarbuseks Nero iseloomu oli rikkunud tema ema, au- ja võimuahne naine. Keisrina läks tal pea üldisest austusest lõplikult segi. Ta mürgitas oma kasuvenna Britannicuse. Seejärel vabanes Nero oma emast, Agrippina Nooremast, kes oli lootnud tegelikku võimu enda kätte haarata. Osutus keeruliseks korraldada seda õnnetusena: mürgitamine, lae sissevarisemine ja laeva uputamine ei andnud tulemusi. Nero kümnendal valitsusaastal põles 9- päevases hiigeltulekahjus maha suurem osa Roomast. Tuhanded inimesed jäid peavarjuta ja puupaljaks. Rahvasuu süüdistas Nerot linna süütamises. Nero veeretas tulekahjusüü kristlaste kael...
Ökoloogia 1. Keskkonnaõigus Mõiste: õigus- riigi poolt kehtestatud seaduste kogum, mida me võime ja mida me ei või teha. Keskkonnaõigus- seaduste kogum, mille eesmärg on kaitsta meie ümbritsevat keskkonda. I Keskkonnaõiguste tunnusjooned 1. Keskkonnaõiguse printsiibid 2. Avalikkuse kaasamise ja KMH nõue 3. Suur rahvusvahelise õiguse roll 4. Tihe seos EL keskkonnaõigusega 5. Teemavaldkonnad ja valdkonnaülesed teemad 6. Terviklikkus PÕHIPRINTSIIBID: 1. Jätkusuutlik (säästev) areng 2. Integreerimine 3. Kahju vältimine 4. Ettevaatus 5. Saastaja maksab 6. Keskkonna kaitstuse kõrge tase II keskkonnaõiguse tunnusjoon on avalikkuse kaasamine- kaasatakse inimesi, et vähendada illegaalseid tegevusi, tehakse koosolekuid, toimitakse seaduste alusel. Hea on see, et selle abil on inimesed rohkem teavitatud. III keskkonnaõiguse tunnusjoon on rahvusva...
Kadrioru Saksa Gümnaasium Referaat SUUSATAMINE Autor: Kristel Danneberg Juhendaja: Margit Randver Tallinn 2012 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................2 SISSEJUHATUS...................................................................................3 1 SUUSATAMINE..............................................................................4 1.1 Klassikaline sõidustiil.................................................................4 1.2 Uisu- ehk vabastiil.....................................................................4 1.3 Tõu...
Pikkus Läbi aja. Vist. Lühim pikkusühik oli mooniseeme, Jala suuruseks määrati juba tuhatkond aastat tagasi 12 tolli (praegu 30,48 cm), mis suuruselt vastab number 46 jalale legendi kohaselt olevat selline king olnud Inglise kuningal Henry I-sel.Henry I olevat määranud ka jardi pikkuse, see olevat olnud vahemaa tema rinnakust väljasirutatud käe sõrmede otsteni. Toll oli olnud kellegi kuninga pöidla esimese liigese ehk küünega osa pikkusküünar on erinevatele kultuuridele olnud vast kõige rohkem tuntud ja ühtmoodi mõistetav pikkusühik.Vanade roomlaste küünar arvatakse praegu olevat olnud 0,444 meetri pikkune, kreeklastel 0,463, egiptlastel 0,450 (lühike) kuni 0,542 (kuninglik), palestiinlastel 0,641 meetrit. Kolm küünart andsid kokku sülla (umbes 1,8 m). Arssinana tuntud vene küünar oli 0,7112 meetrit pikk Pikemate vahemaade mõõtmiseks on juba antiikajast peale kasutatud miili. Rooma miil oli umbes 1480 mee...
Ansambel DAGAMBA Võrus Kontsert toimus Võru Kandles 4. novembril 2018 kell 17.00. Esinesid Valters Puce (tsello), Anton Trocjuki (tsello), Hamidreza Rahbaralami (daf, setar, vokaal), Dainis Tenise (klaver) ja Arturs Jermaksi (trummid). Rahvusvahelise, Lätis baseeruva, ansambli DAGAMBA asutasid 2011. aastal andekad professionaalsed muusikud Valters Puce ja tema lapsepõlvesõber Anton Trocjuki. Nende ülimalt loomingulised eksperimendid erinevate muusikazanritega ja kirg muusika vastu kutsusid aga grupiga liituma iraanlasest löökpillimängija Hamidreza Rahbaralami , Leedu pianisti Dainis Tenise ja tummari Arturs Jermaksi. Kontserdi teemaks oli "Ludwing van Rammstein". Esitati klassikalist muusikat, mis oli väga hea. Tihti oli nii, et lugu algas väga rahulikult , kuid lõppes sootuks väga tõsiselt ja peaaegu, et rokkides. Muusika oli võetud klassikalise muusika loojatelt (Beethoven, Vivaldi jne) ja oli muude...
ANATOOMIA 1-69 1. Koe mõiste: Kude on ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. Kudede põhirühmad: a) Epiteelkude - katab keha või elundi välispinda, Koosneb peaaegu ainult rakkudest. Rakuvaheainet on minimaalselt. Iseloomulik on kiire regeneratsioonivõime(haavade paranemine) b) Sidekude - palju põhiainest ja kiududest koosnev rakuvaheaine sisaldus, mis tagab tugevuse ja elastsuse. Sidekoed jaotatakse: toitefunktsiooniga sidekoed (veri, lümf, rasvkude, kohev sidekude, retikulaarne sidekude), tugifunktsiooniga sidekoed (tihe sidekude, kõhrkude, luukude). c) Lihaskude - lihaskudede ühiseks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid, kokkutõmbevõimelised. Lihaskudet on kolme liiki: silelihas-, vöötlihas- ja südamelihaskude. ...
Anatoomia - Koed, organid, organsüsteemid, skelett, liigesed 1. Koe mõiste. - Koeks nimetatakse ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakke ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogumit. 2. Nimeta kudede põhirühmad, nende lühiiseloomustus. · Epiteelkoed - katab keha või elundi välispinda, vooderdab kehaõõsi seestpoolt või moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest (rakuvaheainet on vähe). Iseloomulik on kiire regeneratsioonivõime (haavade paranemine) · Side- ehk tugikoed iseloomulik on suhteliselt suur amfoorst põhiainest ja kiududes koosneva rakuvaheaine sisaldus. Rakuvaheaine määrab ära koe omadused. Toitefunktsiooniga sidekoed (veri, lümf, rasvkude, kohev sidekude, retikulaarne sidekude) ja tugifunktsiooniga sidekoed (tihe sidekude, kõhrekude, luukude) · Lihaskoed ühtseks ehituslikeks elemen...
1. Milles seisneb keha elektriseemine? Mis elektriseerimise käigus kehas toimub? Keha elektriseerimine seisneb selles, et kehale antakse elektrilaeng, kas negatiivne või positiivne. 2. Kuidas kontrollida kehal laengu olemasolu (kolmel viisil)? Kui kehal positiivne laeng, siis ta kas vastavalt tõmbub või tõukub. Kui laengut pole püsib keha paigal. 3. Mida nimetatakse elementaarlaeguks ja mis on selle kandjaks? Elementaarlaeng on vähim võimalik laengu väärtus. Elementaarlaengu kandjateks on elektronid. 4. Milline on sõna ,,elektrilaeng" tähendus? Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. 5. Defineeri laenguühik 1 C. Kui voolutugevus juhis on üks amper, siis läbib ühe sekundi jooksul juhi ristlõiget laeng suurusega üks kulon. 6. Millist liiki on laenguid ja kuidas laetud kehad teineteist võivad mõjutada? Kahte liiki laengud: positiivsed ja negatiivsed. Samamärgiliselt laet...
annaabi.ee 
