ringselt. Sääre ülemine osa kootakse harilikult soonik- või poolpatentkoes, alumine osa 1-5 cm pikkuselt parempidises koes. Sääre võib kududa ka üleni soonikkoes või kirjalise. Soki kand koosneb kannalakast, - põhjast ja kiilust. Kannalakk kootakse I ja IV varda silmustest edasi-tagasi, enamasti parempidises või poolpatentkoes. Kannalaka kõrguseks kootakse nii mitu rida, kui mitu silmust on lakaks kootaval kahel vardal kokku (kui kahel vardal on paaritu arv silmuseid, siis üks rida vähem)
kootakse ringselt. Sääre ülemine osa kootakse harilikult soonik- või poolpatentkoes, alumine osa 1-5 cm pikkuselt parempidises koes. Sääre võib kududa ka üleni soonikkoes või kirjalise. Soki kand koosneb kannalakast, - põhjast ja kiilust. Kannalakk kootakse I ja IV varda silmustest edasi-tagasi, enamasti parempidises või poolpatentkoes. Kannalaka kõrguseks kootakse nii mitu rida, kui mitu silmust on lakaks kootaval kahel vardal kokku (kui kahel vardal on paaritu arv silmuseid, siis üks rida vähem). Nt kui kahel vardal on 24
KINDA KUDUMINE Sõrmkinda kudumisel tuleb arvestada koemustrit. Käeseljalt sõrmedele ulatuva mustritriibu kudumisel peab arvestama, et see jääks sõrme keskele. Seepärast peab sõrme silmuste jagamine ja koemustri paigutus juba alguses teada olema. Lihtsa pöidlaauguga kinnas kootakse sõrmedeni nagu labakinnas. Pöidlakiiluga kindal algab kulu kudumine kõhe randmeosa järel. Tavaliselt toimub kulu kudumine õhksilmustega (koesse jääb auk). Ohksilmus võetakse vardale koesilmuste vahelt. Iga kasvatusringi järel kootakse 3--4 ringi kasvatamata. Joonisel märgivad punktid kasvatamise kohta. Kui pöidlakiilu kõrgus on paras, võetakse kiilusilmused abilõngale ja luuakse koelõngast nende köhale uued silmused, kuid nelja võrra vähem, ja kootakse edasi. Pärast pöidlaaugu tegemist kootakse 2--3 ringi, siis kootakse pöidlaaugu kummagi otsa köhal
Sõrmkinda kudumisel tuleb arvestada koemustrit. Käeseljalt sõrmedele ulatuva mustritriibu kudumisel peab arvestama, et see jääks sõrme keskele. Seepärast peab sõrme silmuste jagamine ja koemustri paigutus juba alguses teada olema. Lihtsa pöidlaauguga kinnas kootakse sõrmedeni nagu labakinnas. Pöidlakiiluga kindal algab kulu kudumine kõhe randmeosa järel. Tavaliselt toimub kulu kudumine õhksilmustega (koesse jääb auk). Ohksilmus võetakse vardale koesilmuste vahelt. Iga kasvatusringi järel kootakse 3--4 ringi kasvatamata. Joonisel märgivad punktid kasvatamise kohta. Kui pöidlakiilu kõrgus on paras, võetakse kiilusilmused abilõngale ja luuakse koelõngast nende köhale uued silmused, kuid nelja võrra vähem, ja kootakse edasi. Pärast pöidlaaugu tegemist kootakse 2--3 ringi, siis kootakse pöidlaaugu kummagi otsa köhal kaks silmust kokku
1 Käsitöö/Silmuskudumine/6 kl Sokkide kudumine Liilia Laas/Märts 2018 Sokkide kudumine Sokke kootakse ringselt, viie vardaga. Esmalt koo nende varraste ja lõngaga, millega plaanid sokke kuduma hakata väike tööproov. Mõõda oma jalalaba ümbermõõt ja arvuta vajalik silmuste arv. Sokisilmuste arv = (jalalaba ümbermõõt x silmuste arv viiel cm-l)/5 Kuna loodud silmused jaotatakse neljale vardale, arvesta, et loodud silmused jaguksid neljaga. Vajadusel suurenda silmuste arvu. Sokisääre kudumine
allapoole jääv labaosa. Kahendatakse igal ringil korraga neljast kohast - I ja III varda alguses ning II ja IV varda lõpus. Varda alguses kahandatakse kudumata silmuse tõstmisega üle kootud silmuse, varda lõpus aga parempidise kudumisvõttega. Nende kahandustega jääb kindaotsa külgedele kaks ühesugust paralleelset silmuste ahelikku. Kui igale vardale on jäänud veel üks silmus, katkestatakse lõng ja tõmmatakse kahe varda või nõela abil igast silmusest läbi. Pöidla kudumine algab pöidla-ava silmuste varrastele korjamisega. Lisalõngal (või haaknõelal) olevad silmused korjatakse ühele vardale ja teisele vardale korjatakse pöidla-ava ülemisest servast niisama palju silmuseid. Lisaks olemasolevaile silmustele võetakse vardale veel pöidla-ava kummastki otsast 1-2 silmust (kahe silmuse vahel olev lõng tõstetakse pahempidise võttega vasakule vardale ja kootakse sellest üks parempidi keerdsilmus).
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Võrumaa kindakirjas kinda kudumine Praktiline töö Koostas: Age Ots Klass: 12 k. Juhendaja: Aet Kallam Tallinn 2015 Sisukord
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi
Kõik kommentaarid