Mõõtmine (2)

MÕÕTMINE
Mingit suurust (pikkust, massi, mahtu, aega jms.) mõõta tähendab seda suurust võrrelda teise sama liiki suurusega.
Mõõdetava suuruse kindlat väärtust, millega antud suurust mõõtmisel võrreldakse, nimetatakse mõõtühikuks. Mõõtühikud on kokkulepitud suurused esemete ja nähtuste võrdlemiseks.
Mõõtmise tulemus on suuruse väärtuslik ehk nimega arv.
Vanasti kasutati mõõteühikutena oma kehaosasid . Pikkusi mõõdeti jalgades, küünardes ja süldides.
Jalg on väline mõõtühik, mis on võrdne umbes kolmandiku meetriga . Jala rahvusvaheline standardlühend on ft ( foot ) . Tänapäeval kasutatakse seda peamiselt Ameerika Ühendriikides
ja Suurbritannias, ning rahvusvaheliselt merenduses ja
lennunduses. Jalg kui mõõtühik on välja arenenud inimese kehaosa , nimelt jalalaba mõõtühikuna kasutusele võtmisest. Eri aegadel ja riikides on jala, kui mõõtühiku pikkus kõikunud vahemikus
0,28.
– 0,35 meetrit.
Sama moodi on mõõtühikuna kasutusele võetud küünar. Ka küünar põhineb inimese kehaosal nimelt küünarvarrel. Küünar on pikkusühik.1 küünar on 12 verssokit ehk tolli (umbes 0,53 meetrit).
Süld on ka samuti väline mõõdustik. Selle etaloniks on olnud laiali sirutatud käte sõrmeotste vahe.
Aastal 1790. loodi Prantsusmaal Meetermõõdustik, mille põhiühikud on pikkusühik meeter, massiühik kilogramm , temperatuuri mõõtmine ja ajaühik sekund ning milles kehtib ühikute kümnekordsus.

• TEMPERATUURI MÕÕTMINE
  

Temperatuuri mõõtmiseks kasutatakse termomeetrit (kreeka keeles tähendab thermos soe ja metro mõõdan).
Joonisel on klaastermomeeter. Paisuva aine (täitevedeliku) jaoks on termomeetril reservuaar ja paisumistoru. Termomeetril on skaala, mille iga jaotis vastab 10 kraadile. Skaalalt näeme, et termomeeter sobib sellise temperatuuri mõõtmiseks, mis jääb vahemikku - 50 kuni + 50 oC. Termomeetril on märk oC, mis tähendab, et selle see termomeeter kasutab Celsiuse temperatuuriskaalat. Mõnes riigis (näiteks USA-s) kasutatakse Fahrenheiti temperatuuriskaalat.
Temperatuuri mõõtmisel on aluseks võetud vee külmumistemperatuur, mis on termomeetril märgitud arvuga 0. Soojakraade märgitakse „+”-ga, külmakraade „-”-ga.
Plussmärgiga arvud on positiivsed arvud, miinusmärgiga arvud on negatiivsed arvud. Arv 0 ei ole positiivne ega negatiivne.

• Massiühikud
  

Massi mõõtmisel on meil põhiühikuks gramm . Gramm on massiühik, mis moodustab tuhandiku kilogrammist. Massi mõõdetakse kaaludega.
Grammi tähis on g.

• Liiter -ruumalaühik.
  

Vedelike ja puisteainete koguse mõõtmisel kasutatakse mõõtühikut liiter (tähiseks L). Liitrites mõõdetakse ka anumate mahtu. Liiter on mahumõõt, mis näitab, kui palju vedelikku või puisteainet vastava ruumalaga mõõdunõusse mahub .

1 Liiter

• =1 dm3
  
• =0.001m3
  
• =1000ml
  

• Pikkusühikud

Pikkuste mõõtmisel on meil põhiühikuks meeter.
Meetri tähis on m.
1m=10dm(detsimeeter)=100 cm(sentimeeter)
1000m=1km( kilomeeter )

• Ajamõõdud - Aja mõõtmine on ajavahemikkude kestuste mõõtmine. Tehnikaeelsel ajastul on looduslike tsüklite (öö ja päeva vaheldumine , Kuu faasid , aastaaegade vaheldumine) põhjal kujunenud ajaühikud ööpäev, kuu, ja aasta. Kui võeti kasutusele kellad ja hakati tegema süstemaatilisi astronoomilisi vaatlusi , hakati ööpäeva jagama tundideks, minutiteks ja sekunditeks.
  

Aja mõõtmisel on põhiühik sekund.

• Nurgakraad

Nurga suurust mõõdetakse kraadides. Nurk suurusega 1 kraad saadakse, kui täisnurk jaotatakse 90 võrdseks osaks. Nurga kraadi tähistatakse 1°.
Täisnurga suurus on 90°, sirgnurga suurus on 180°, täispööre on 360°.
Anne-Mari Maibach 8a kl.