Kuulamistehnikad Ignoreerimine, barjääri loomine- seisneb sisuliselt mittekuulamises, hinnangu andmises partneri kohta, tema probleemivõi isiksuse mitteväärtustamises, oma probleemidega tegelemises. On sisuliselt kuulamistõkete rakendamine. Küsimine, enamasti täpsustamine. Kolmes vormis: · suletud küsimus- kuulaja esitab kas küsimuse mõeldes ise välja, mille kohta ta selle esitab · avatud küsimus- rääkijal on võimalik anda lisainfot · suunatud küsimus- kahe eelneva vahepealne Soodustamine, jätkutehnikad- kuulaja sõnaline või mittesõnaline käitumine, mis annab partnerile võimaluse alustada rääkimist või jätkata seda pärast pausi: · ukse avaja- kuulaja näitab üles huvi probleemi vastu ja valmisolekut kuulata · kaja- korrates rääkija poolt öeldu viimast või rõhutatud fraasi saab kuulaja lisainformatsiooni
· Kontrollite, kuidas inimesed reageerivad, kui saavutatesoovitud efekti · Kuulate poole kõrvaga, et olla kena inimene · Kuulate poole kõrvaga, et ignoreerimisega teist mitte haavata või solvata Aeg-ajalt on kõik inimesed pseudokuulajad, tõsiseks läheb asi aga siis, kui huvitatud kuulamist on vähem kui pseudokuulamist. AKTIIVNE KUULAMINE JA EFEKTIVENE KUULAMINE Aktiivne kuulamine on vastuvõtuprotsess, milles on tähtsad osad mõlemal, nii rääkijal kui kuulajal. Aktiivse kuulamise oskust liigitatakse kolmeks: vaikne kuulamine, peegeldav kuulamine ja empaatiline kuulamine. Vaikne kuulamine on oskus tähelepanelikult vaikida kaasvestlejat katkestamata. Selline käitumine eeldab vaimset ja füüsilist keskendumist ning aitab väljendada arusaamist, toetust ja huvi. Vaikse kuulamise alla kuuluvad noogutamine ja mitmed lühirepliigid, mis soodustavad edasirääkimist. Seejuures on oluline kuulaja
7 3 KUULAMISTEHNIKAD 1. Ignoreerimine, barjääri loomine - seisneb sisuliselt mittekuulamises, hinnangu andmises partneri kohta, tema probleemivõi isiksuse mitteväärtustamises, oma probleemidega tegelemises. On sisuliselt kuulamistõkete rakendamine. 2. Küsimine, enamasti täpsustamine. Kolmes vormis: · suletud küsimus- kuulaja esitab kas küsimuse mõeldes ise välja, mille kohta ta selle esitab · avatud küsimus- rääkijal on võimalik anda lisainfot · suunatud küsimus- kahe eelneva vahepealne 3. Soodustamine, jätkutehnikad- kuulaja sõnaline või mittesõnaline käitumine, mis annab partnerile võimaluse alustada rääkimist või jätkata seda pärast pausi: · ukse avaja- kuulaja näitab üles huvi probleemi vastu ja valmisolekut kuulata · kaja- korrates rääkija poolt öeldu viimast või rõhutatud fraasi saab kuulaja lisainformatsiooni
Esimene mida kuulamistehnikas ühiskonnas kasutatakse on ignoreerimine. See on barjääri loomine, mis seisneb sisuliselt mittekuulamises, hinnangu andmises, rääkija probleemi või isiksuse mitteväärtustamises ning peamiselt vaid oma probleemidega tegemises. Teine tehnika on küsimine, enamasti täpsustamine. Selle esinemist on välja toodud kolmes vormis: suletud küsimus - kuulaja esitab küsimuse, mõeldes ise välja, mille kohta ta selle esitab; avatud küsimus- rääkijal on võimalik anda lisainfot, küsimus puudutab rääkija antud infot lähedalt; suunatud küsimus- kahe eelneva vahepealne. Soodustamine on kolmas kuulamistehnika. See on kuulaja sõnaline või mittesõnaline käitumine, mis annab võimaluse rääkimist partnerile, või jätkata seda pärast pausi. Selle pärast võib olla:1) ukse avaja,2) kaja - kes kordab öeldu viimast, et rõhutada fraasi, 3) julgustaja - toetab rääkijat ja aitab talle kaasa.
1.2.3 Ignoeerimine, barjääri loomine Ignoreerimine, barjääri loomine seisneb sisuliselt mittekuulamises, hinnangu andmises partneri kohta, tema probleemivõi isiksuse mitteväärtustamises, oma probleemidega tegelemises. On sisuliselt kuulamistõkete rakendamine (Weebly 2010). 1.2.4 Küsimine, enamasti täpsustamine Kolmes vormis: suletud küsimus- kuulaja esitab kas küsimuse mõeldes ise välja, mille kohta ta selle esitab. Avatud küsimus- rääkijal on võimalik anda lisainfot. Suunatud küsimus - kahe eelneva vahepealne (Weebly 2010). 1.2.5 Soodustamine, jätkutehnikad Kuulaja sõnaline või mittesõnaline käitumine, mis annab partnerile võimaluse alustada rääkimist või jätkata seda pärast pausi: ukse avaja - kuulaja näitab üles huvi probleemi vastu ja valmisolekut kuulata kaja - korrates rääkija poolt öeldu viimast või rõhutatud fraasi saab kuulaja lisainformatsiooni
probleemi või isiksuse mitteväärtustamises ning peamiselt vaid oma probleemidega tegelemises. Ignoreerimine on sisuliselt kuulamistõkete rakendamine. (Antsov, 2005) 2.2 Täpsustamine Teine tehnika on küsimine, enamasti täpsustamine. Selle esinemist on välja toodud kolmes vormis: * suletud küsimus kuulaja esitab küsimuse, mõeldes ise välja, mille kohta ta selle esitab; * avatud küsimus- rääkijal on võimalik anda lisainfot, küsimus puudutab rääkija antud infot lähedalt; * suunatud küsimus- kahe eelneva vahepealne. (Antsov, 2005) 2.3 Soodustamine Kolmas kuulamistehnika on soodustamine kuulaja sõnaline või mittesõnaline käitumine, mis annab partnerile võimaluse alustada rääkimist või jätkata seda pärast pausi. Seejuures võib
Kas sa ei teeks nii? Vastused Dillon (1997): Valitakse, millisele küsimuse osale vastatakse Vaikus Keeldumine Teema vahetamine Huumor Valetamine Küsimus Mitmetähenduslik vastus Sotsiaalselt aktsepteeritud vastus Aus vastus * Kas oled X raamatut lugenud? Peegeldamine Funktsioonid - Huvi väljendamine - Kuulamis-/osalemissoovi väljendamine - Kontrollida, kas sõnumit mõisteti õigesti - Rõhk on sellel, keda kuulatakse - Aidata rääkijal end väljendada emotsioonide peegeldamine (ohud – ebatäpsus, tugevad emotsioonid) parafraseerimine - faktilise materjali esitamine enda sõnadega, sõnumi põhiolemuse edastamine - spekulatsioonid, interpretatsioonid
aru". 15. On kindel, et teab piisavalt kõike, mis seondub antud teemaga. Arvab, et räägiks ise sellel teemal paremini 16. Pole tähelepanelik, kui leiab, et hetkel teistele asjadele mõtlemine on tähtsam. Mõtleb kuulamise ajal hoopis sellele, kuidas esitada küsi-musi või vastata rääkijale. 6 asja, mis aitavad kuulata 1.Tähelepanu Kuulaja ei lase oma tähelepanul hajuda, vaid hoiab selle kuulamise ajal rääkijal. Et seda lihtsam teha oleks, tuleb segavad tegurid kõrvaldada: lülitada kinni teler ja raadio, lülitada välja telefonid, viia lapsed vanavanemate juurde. Samuti võib olla kodus palju rutiinseid, segavaid asju. Siis võib aidata keskkonnavahetus. 2.Sõnatu suhtlemine ehk kehakeel Siia kuuluvad miimika, poos, zestid ja silmside. Esimesed kolm annavad rääkijale märku, et me saame temast aru ja elame kaasa. Silmside õige kestus tuleb aga kuulamise ajal endal leida
verbaalsete ja mitteverbaalsete vahendite abil Oluline - kuulaja enda kuulamisharjumuse ja – oskused, emotsionaalne taust, väärtussüsteem, motivatsioon Abistava kuulamise korral - see on rääkija jaoks keeruline olukord - hetkel oluline, mida rääkija mõtleb, tunneb - Tähelepanu väljendamine kui signaal rääkimiseks - Huvi teise isiku vastu - Kehakeel ja vestlejate vaheline distants - Kontrollitud liigutused, näoilmed, silmside - Tähelepanu rääkijal - Psühholoogiline kohalolek - Tähelepanelik vaikimine “Tähelepanelik” kuulamine • Meeldida rääkijale • Olla kena inimene • Mitte solvata teist inimest • Teatud info otsimine • Manipulatsioon - Keda kuulan huviga? - Kelle puhul kasutan pseudokuulamist (teemad)? - Miks on raske kuulata?
Tähtis osa suhtlemiseprotsessist on kuulamine. Partneri ärakuulamise tingib kuulaja soov: saada vajalikku infot, nautida seltskonda, mõista kedagi, pakkuda abi ja lohutust. Kuulajana sooviksin ma enim empaatiliselt oma partnerit kuulata kuid kahjuks kipun ma rohkem vaikne kuulaja olema. Ma peaksin rohkem suhtlemisel kasutama peegeldavat kuulamistehnikat kus ma annan rääkijale teada kuidas temast aru sain. See aitab rääkijal ennast paremini väljendada ja minul rääkijast paremini aru saada. Vaikse kuulajana on hea vestluspartneri muret kuulata või kui partner ei ole endas kindel. Kuid Vaikne kuulamine on vähetõhus või ebaotstarbekas kui rääkija väljendusoskus on puudulik, partner ei soovi rääkida või räägib vähem kui kuulaja tahaks, kõneleja püüab saavutada kuulaja heakskiitu.
· omab oma arvamust või seisukohta käsitletavates küsimustes, · oskab oma seisukohti põhjendatult ja loogiliselt esitada. Tuleks leida kandev idee, millele rajaneb essee mõttearendus. Essee lähtub mingist probleemist, mille konkreetne väljendus on esitatud küsimustena. On oluline, et essees käsitletav ainestik oleks teemakohane ja käsitlus keskendunud probleemile. Endastmõistetavatele arusaamadele ja seisukohtadele on samas iseloomulik, et nendest rääkijal või kirjutajal tegelikult puudub isiklik suhe räägitavasse. Nende asjaolude tõttu on endastmõistetavused samas ka kõige ebakindlamad. Kindluse saavad nad siis, kui võib väita, et mingid seisukohad on rääkija seisukohad, kui on tekkinud isiklik suhe räägitavasse. Seetõttu on oluline, et essee kirjutaja ei korda teiste poolt kirjapandut, suhtub kasutatavatesse tekstidesse kriitiliselt. Essees võib kasutada kellegi teise mõtteid, kuid need mõtted
Kommunikatsioon algab allikast (rääkija). Allikal on olemas idee, mida ta tahab edastada teistele. Idee edastamiseks tuleb see muuta sõnumiks (mõtted hoolikalt struktureerida) ehk kodeerida. Sõnumi edastamiseks kasutatakse sõnu, häält ja zheste. Meedia on kanal, mille kaudu sõnum edastatakse vastuvõtjani (publikuni) ning viimane dekodeerib selle. Tavaliselt järgneb sõnumile tagasiside, mis võib olla kohene või hilinenud. Kohene tagasiside vastuvõtja(te) poolt aitab rääkijal oma sõnumit paremini ja ühemõttelisemalt edastada. Kogu kommunikatsiooni protsess toimub kommunikatsiooni- keskkonnas, mis võib olla kommunikatsiooni soodustav või häiriv (sisaldab 5 kõikvõimalikku nn. müra). Suhtlemisprotsessist aitab paremini aru saada järgnev joonis. /2/ Endised kogemused Allikas Kodeerimine Sõnum Dekodeerimine Vastuvõtja
jaoks tähendab. KUULAMISTEHNIKAD 1. Ignoreerimine, barjääri loomine- seisneb sisuliselt mittekuulamises, hinnangu andmises partneri kohta, tema probleemivõi isiksuse mitteväärtustamises, oma probleemidega tegelemises. On sisuliselt kuulamistõkete rakendamine. 2. Küsimine, enamasti täpsustamine. Kolmes vormis: · suletud küsimus- kuulaja esitab kas küsimuse mõeldes ise välja, mille kohta ta selle esitab · avatud küsimus- rääkijal on võimalik anda lisainfot · suunatud küsimus- kahe eelneva vahepealne 3. Soodustamine, jätkutehnikad- kuulaja sõnaline või mittesõnaline käitumine, mis annab partnerile võimaluse alustada rääkimist või jätkata seda pärast pausi: · ukse avaja- kuulaja näitab üles huvi probleemi vastu ja valmisolekut kuulata · kaja- korrates rääkija poolt öeldu viimast või rõhutatud fraasi saab kuulaja lisainformatsiooni
kuuldud teade just tema jaoks tähendab. KUULAMISTEHNIKAD 1. Ignoreerimine, barjääri loomine- seisneb sisuliselt mittekuulamises, hinnangu andmises partneri kohta, tema probleemivõi isiksuse mitteväärtustamises, oma probleemidega tegelemises. On sisuliselt kuulamistõkete rakendamine. 2. Küsimine, enamasti täpsustamine. Kolmes vormis: suletud küsimus- kuulaja esitab kas küsimuse mõeldes ise välja, mille kohta ta selle esitab avatud küsimus- rääkijal on võimalik anda lisainfot suunatud küsimus- kahe eelneva vahepealne 3. Soodustamine, jätkutehnikad- kuulaja sõnaline või mittesõnaline käitumine, mis annab partnerile võimaluse alustada rääkimist või jätkata seda pärast pausi: ukse avaja- kuulaja näitab üles huvi probleemi vastu ja valmisolekut kuulata kaja- korrates rääkija poolt öeldu viimast või rõhutatud fraasi saab kuulaja lisainformatsiooni
(verbaalsed, hõlbustamine, julgustamine). Vaikiv kuulamine on väliselt passiivne, kuid nõuab keskendumise tõttu pingutust ja sisemist aktiivsust. Esitatakse vähe küsimusi ja antakse minimaalselt vastuseid. Vaikselt kuulatakse, et: · väljendada huvi, toetust, arusaamist; · hõlbustada raskest probleemist rääkimist; · aidata ebakindlal partneril kindlust leida; Vaikiv kuulamine on vastunäidustatud; kui: · rääkija jutt on selge sihita ja laialivalguv; · rääkijal on, mida varjata; · rääkija tahab teada kuulaja arvamust; · rääkija on liiga jutukas ja unustanud end rääkima. Selgitamine, täpsustamine on tagasiside rääkijale, repliigid, mis teevad partneril jätkamise kergemaks, kuid ei sisalda nõusolekut: · "Selgitage palun lähemalt..." · "Ma ei saanud hästi aru, kas..." · "Korrake palun veel..." · "Jätkake, ma kuulan hoolega..." · "Rääkige sellest palun lähemalt..."
ka enda keha asetada samasugusesse asendisse nagu teisel. Samas peab teise asendi peegeldamisel olema ettevaatlik, et mitte mõjuda kohmakalt või tundetult. Peegeldage tunded saatjale tagasi Peegeldava kuulajana püüate kõnelejale kehakeele kaudu saaduid tundeid talle oma sõnadega tagasi peegeldada. Püüdes sõnadesse panna seda, mida teine teie arvates tunneb, saate kontrollida oma arvamuse õigsust ning lasta rääkijal oma tunnetest teadlikumaks saada. Peegeldamine julgustab ka teist oma tunnetest rääkima ning annab tunde, et teda on mõistetud. Selge, kuid segadusseajav keel Kehakeel võib olla selge ja mõistetav, kuid mõnikord võivad inimesed sellest valesti aru saada ning selle tulemusena võivad sattuda konflikti või teineteisest võõranduda. Seega on kehakeele lugemise oskus üks efektiivse kuulamise peamisi oskusi ning on abiks teiste inimeste tunnete mõistmisel ja edukal suhtlemisel.
mitteverbaalsete vahendite abil Oluline: - kuulaja enda kuulamisharjumused ja oskused, emotsionaalne taust, motivatsioon Abistava kuulamise korral: - see on rääkija jaoks keeruline olukord - hetkel oluline, mida rääkija mõtleb, tunneb · Tähelepanu väljendamine kui signaal rääkimiseks · Huvi teise isiku vastu · Kehakeel ja vestlejate vaheline distants · Kontrollitud liigutused, näoilmed, silmside · Tähelepanu rääkijal · Psühholoogiline kohalolek · Tähelepanelik vaikimine Kuulamist takistavad: füüsilised takistused, teate tähendus, tagasiside puudumine, ootused, emotsionaalne seisund, kultuurierinevused. Kuulamine võib olla näiline, mille ajal rakendatakse kuulamistõkkeid: · võrdlemine · mõtete lugemine · vastuseks valmistumine · unelemine · samastumine · väitlemine · õigustamine · teema vahetamine Mida tähele panna:
● Keeldumine ● Teema vahetamine ● Huumor ● Valetamine ● Küsimus ● Mitmetähenduslik vastus ● Sotsiaalselt aktsepteeritud vastus ● Aus vastus Peegeldamine ● huvi väljendamine ● kuulamis-/osalemissoovi väljendamine ● kontrollida, kas sõnumit mõisteti õigesti ● rõhk sellel, keda kuulatakse ● aidata rääkijal end väljendada Emotsioonide peegeldamine-ohud ebatäpsus, tugevad emotsioonid Parafraseerimine- faktilise materjali esitamine enda sõnadega, sõnumi põhiolemuse edastamine Spekulatsioonid, interpretatsioonid Enda avamine ja avatus suhetes ● Iseenda kohta informatsiooni (faktid, emotsioonid, väärtuses) jagamine, mille alusel kujunevad suhted ● kui intra- ja interpersonaalne dialektiline protsess
tõsiseks, võib öelda: "Ma näen, et sa oled nüüd minu peale pahane", Kas on midagi mida me peame lahendama, teeme seda); Juhtnöörid paremaks kuulamiseks (Krips 2011): Ei tohi teeselda mõistmist: kui tähelepanu läks hetkeks mujale, rääkija ei väljendunud ennast selgelt , siis öelda nt: -Ma ei suutnud sind jälgida, palun räägi sellest veel kord... Ei tohi öelda rääkijale, et teate täpselt, mis tunne tal on: see takistab rääkijal esitada täiendavaid detaile. Peab varieeruma oma vastuseid: kui üks ja õige vastus puudub, vastata saab vaikusega, julgestusega (naeratus, puudutus jmt), ümbersõnastamisega; keskenduda tunnetele; valida tunnet kõige täpsemini kirjeldav sõna: tunnete peegeldamisel on lisaks õige emotsiooni äratundmisele vaja tunda ka selle tugevust, nt halvem variant on : -Sa oled väga vihane, parem on : -Sa oled endast väljas.
aega järgmise märkuse ettevalmistamiseks jne. 17. Mida tähendab summeerimine kui kuulamistehnika? sisu ümbersõnastamine- sama mõtte väljendamine teiste sõnadega, et kontrollida arusaamise täpsust. Oluline on anda edasi rääkija sõnade mõte, mitte lisada omapoolset suhtumist või hinnangut. Sisu ümbersõnastamine võimaldab rääkijal vajadusel kohe öeldut täpsustada või täiendada, annab tagasiside võimaluse nii rääkijale kui kuulajale. Vestluse või selle osa lõpus, võetakse kokku räägitu põhisisu, vajadusel ka tunded 18. Kuidas panna inimesi ennast kuulama ehk millised on eneseväljendamise tehnikad? Selge eneseväljendus toimub minasõnumite kaudu ja on kõige otsesem ja selgem tee ennast teistele arusaadavaks teha
tahan ka osa saada vestlusest. 2. Millised on sinu enim kasutatavad kuulamistõkked? Kõige rohkem kasutan unelemist, kuid seda tavaliselt kogemata ja sel juhul peab olema kuulatav jutt väga ebahuvitav, siis ka vastuseks valmistumist, kuna on olukordi, kus tahad kas jätta muljet, et tead või siis ennast välja vabandada, samastumist, kuid seda enamasti tuttavas seltskonnas ja siis kui tõesti mul on öelda midagi, mis minul läheb meelest, kuid eelneval rääkijal on samasugune kõnelemis nn inerts sees. Kõige enam kasutan teema vahetamist, üritan nimelt endale ebamugavat teemat vältida või sujuvat teisele teemale üle minna, nii et võimalikult vähe peaksin rääkima tahtmatutest asjadest. Takka kiitmist kasutan, kui üritan teisest inimesest aru saada, või saangi aru mida ta mõtleb ja tahan ka talle teada anda, et see nii on. 3. Küsi lähedaste arvamust oma kuulamisharjumuste kohta ja tee saadud info põhjal
lapsest rohkem hoolima, laps omakorda vastab samaga vanemale. Aktiivne kuulamine aitab lapsel ise oma probleeme lahendada. On teada, et inimesed suudavad paremini probleeme analüüsida ja lahendusi leida, kui saavad neist rääkida. Kuna aktiivne kuulamine hõlbustab tunduvalt rääkimist, on sellest abi ka lahenduse leidmisel. Aktiivne kuulamine suurendab lapse valmisolekut võtta vastu oma vanemate mõtteid ja tundeid. Kui inimene kuulab ära teise seisukoha, on rääkijal hiljem lihtsam ka kuulajaga arvestada. Lapsed on altimad oma vanemate sõnumitele, kui vanemaid on neid eelnevalt kuulanud. Kui vanemad kurdavad, et lapsed ei kuula neid, võib kihla vedada, et nad ise pole kuigi head kuulajad. Aktiivne kuulamine hoiab ohjad lapse käes. Kui vanemad vastavad lapse probleemidele aktiivse kuulamisega, võivad näha, kuidas laps hakkab ise mõtlema. Aktiivne kuulamine julgustab last mõtlema, oma probleeme analüüsima ja lahendusi otsima. Aktiivne
..``; ``Sa oled vihane, sest...``. · Võib teha kokkuvõtte ´´Teiste sõnadega...``; ``Tähendab sina arvad...``. · Ümbersõnastamine on oluline kui partner ütleb midagi tähtsat. See väldib valestimõistmist, möödarääkimist. Ümbersõnastamisel: · Mitte teeselda mõistmist · Mitte väita, et teate täpselt, mis ta mõtleb, tunneb · Püüelda konkreetsuse ja olulisuse poole · Tulla toime kannatamatusega Ümbersõnastamine · Võib aidata rääkijal iseennast (oma mõtteid, vajadusi, tundeid) paremini mõista ja leida ise enda probleemile lahendus. · Kui rääkijal näib olevat tõsine probleem, võib ta vajada abi. Millal peegeldavalt kuulata? · Enne kui tegutsema asute. · Enne kui vaidlema või kritiseerima asute. · Kui teisel on tugevad tunded või ta tahab rääkida mingist probleemist. · Kui kahtlustate, et teine kodeerib oma sõnumit st. mängus on mõtted või
· Kätega vehkima agressiivne ja mitte mõistev teiste suhtes · Üksisilmi vahtimine kahtlustav, usutlev mõndadel juhtudel ka valelik · Pidulik soeng ja riietus - emotsionaalselt häälestatud, viisakas · Õlale patsutamine sõprust, lohutsus Varje Taavet TÖ13 MK 7. Kuidas võib halb kuulaja põhjustada pinget ja stressi? Ei kuula juttu lõpuni, segatakse teise jutule vahele. Kuidas võib stress tekkida nii rääkijal kui kuulajal? Ei täpsustata küsimuse sisu, puudub silm side(kogua eg ei peagi otsa jõllitama), ei olda ausad oma soovides, tunnetes. Keha keel räägib muud kui tegelik jutt. Üks räägib ,teine vaikib. 8. Lugenud läbi lk. 150 püüan ennast analüüsida enda suhtlemistakistusi. Selleks, et kliendiga hästi suhelda, pead temasse hästi suhtuma. Vahet ei ole kes ta on, ta on mulle kõige tähtsam, minu töö tegemisel. Klient on minu sissetulekute allikas, kõige õigem on
mis see tähendab ning ei võta seda solvavalt (võib võtta asja nii, et teema ei huvita ja on igav). Tuleb ära tunda, et tegemist on keerulise/olulise teemaga inimese jaoks ning et ta usaldab sind piisavalt, et sulle sellest rääkida. Signaalid: ● Tähelepanu väljendamine kui signaal rääkimiseks ● Huvi teise isiku vastu ● Kehakeel ja distants suhtlejate vahel ● Kontrollitud liigutused, näoilmed ja silmside ● Tähelepanu rääkijal ● Psühholoogiline kohalolek (ei tegele muude asjadega) ● Tähelepanelik vaikimine (lased abivajajal rääkida ilma segamata) Kuulamist takistavad: ● Füüsilised takistused ● Teate tähendus ● Tagasiside puudumine ● Ootused ● Emotsionaalne seisund ● Kultuurierinevused Kuulamistõkked: ● Võrdlemine ● Mõtete lugemine ● Vastuseks valmistumine ● Unelemine ● Samastumine
Reilsoni (2005) arvates on aga oluline meeles pidada, et mõlema kuulmisabivahendi puuduseks on asjaolu, et nad ei suurenda helisignaali ja taustamüra suhet olukordades, kus kuulmislangusega laps on rääkijast kaugel. Oluline on ka see teadmine, et hääle tõstmine suurendab küll kuuldavust, kuid mitte arusaamist. Ideaalne kaugus kõne kuulmiseks on 15 cm. Kuna praktikas pole see teostatav, siis on heaks lahenduseks FM-süsteem. See on traadita suhtlemisvahend, mis võimaldab rääkijal vabalt liikuda, suurendab helisignaali ja taustamüra suhet ning vähendab taustamüra mõju. Reilsoni andmeil saab FM-süsteemi kasutada olukordades, kus kuulmine ainult tavalise kuulmisabivahendiga on raskendatud (nt. dialoog mürarikkas keskkonnas, televiisori vaatamine, muusika kuulamine, sportimine (Reilson, 2005). Kuulmislangusega lapse hakkama saamist tavakoolis mõjutavad mitmed tegurid. Kõige
tunded, tehes seda viisil, mis näitab mõistmist ja aksepteerimist. - Peegeldamine - see, mida tiene inmene kuulaja arvates kogeb. - Ümbersõnastus - lühike vastus, kus kuulaja annab oma sõnadega kõnelejale edasi tema jutu põhisisu. Lühikokkuvõte aitab vestluse osa lõpetada ja/või näidata kätte suund järgmiseks teemalõiguks. Kokkuvõtlik peegeldamine on tõhus, kui kuulaja: 1) Kogub neid mõtteid, millega tuli välja rääkija. 2) Selekteerib välja olulise, mis aitab rääkijal paremini oma olukorra võtmetegureid mõista. 6 Miks on peegeldavad vastused kasulikud Suhtlemise täiustamise protsess koosneb 4 staadiumist: 1) Kui inimene kuuleb kogu elu jooksul kasutatud teesulgude mõjust, tunneb ta end süüdlasena. 2) Katseb uusi oskusi, kui see uus viis tundub talle kunstlik ja kohmakas, tundub, nagu teeskleks ta.
alternatiive. Tuleb esitada lahtiseid küsimusi, et alustada, toetada, motiveerima suhelda. Kinniseid küsimusi kasutatakse vestlusteema ahendamisel, spetsiifilise info saamisel ning probleemi või tema identifitseerimisel, samuti liigjutuka kliendi katkestamisel. Küsimusi tuleb püstidata nii, et need tulenevad partneri taustsüsteemist (tema probleemist, jututeemast), mitte pelgalt kuulaja uudishimu. Küsimuse konstruktiooni peab võimaldama rääkijal vastata sisulisele küsimusele. Suunavad küsimused eeldavad vastust konkreetse teema ( mitte vastuse!!) osas . Nt missugune on sinu meeleolu tööpäeva lõpul? vs Sa olid päeva lõpuks väsinud? Mis sulle elsest sündmustest eriti meeldis? Tunnel-küsimused : vestluse juhtimine üldiselt üksikule nt Sa oled ärritunud? Mis kodus toimub? SOKRAATILINE KÜSITLEMINE on küsimuste esitamise viis, mis on suunatud nõustatava õppimisele
saamisel ning probleemi või teema identifitseerimisel, samuti liigjutuka kliendi katkestamisel Heade küsimuste koostamise ja esitamise reegel on see, et neid tuleb püstitada nii, et need tulenevad partneri taustsüsteemist (=tema probleemist, jututeemast), mitte pelgalt kuulaja uudishimust. Teine oluline reegel on see, et kasutatud oleks sellist küsimuse konstruktsiooni, mis võimaldab rääkijal vastata sisulisele küsimusele. Küsimused võivad olla ka suunavad, mis eeldab siis vastust konkreetse teema (mitte vastuse!) osas (näiteks: "Missugune on Sinu meeleolu tööpäeva lõpul?"); või suunavad, kuid vabavastuse võimalusega küsimused (näiteks, kui partner räägib eelmise päeva toredadest sündmustest, siis võib esitada suunava, kuid ühtlasi vastuseks piisavalt võimalusi jätva küsimuse: "Mis Sulle eilsetest sündmustest eriti meeldis?").
Kasutame tegelikult rohkem kui ise märkame. N: kui meile juhatatakse teed, kirjutame üles telefoni numbrit 2. Tunnete peegeldamine Algab tunde märkamisest. N: Jutt, mida kõike inimene teeb ja mis tal õnnestub ja lõpus nagu muuhulgas, et vabadel hetkedel on ta rusutud meeleolus ja tunneb üksindust. Hea oleks siinkohal aidata rääkija jutu tõelise sisuni. Tõenäoliselt on oluline info just jutu lõpuosas. 3. Tähenduste peegeldamine Nii saab aidata rääkijal mõista, mis teda tegelikult häirib? KEHAKEEL Mitteverbaalne kommunikatsioon ehk kehakeel hõlmab nii inimese liikumist (hoiak, zestid, naeratus, pilkkontakt ja füüsilise ruumi kasutamine) kui ka mittelingvistilisi keele omadusi (kõne kiirus, valjus, intonatsioon, hääle kõrgus jne). Zeste saab liigitada järgmisel moel: kaasasündinud, geneetilised, omandatud ja kultuuriliselt tingitud. ISIKURUUM JA KEHTESTAV KÄITUMINE
2009). Kommunikatsioon algab allikast (rääkija). Allikal on olemas idee, mida ta tahab edastada teistele. Idee edastamiseks tuleb see muuta sõnumiks (mõtted hoolikalt struktureerida) ehk kodeerida. Sõnumi edastamiseks kasutatakse sõnu, häält ja zheste. Meedia on kanal, mille kaudu sõnum edastatakse vastuvõtjani (publikuni) ning viimane dekodeerib selle. Tavaliselt järgneb sõnumile tagasiside, mis võib olla kohene või hilinenud. Kohene tagasiside vastuvõtja(te) poolt aitab rääkijal oma sõnumit paremini ja ühemõttelisemalt edastada. Kogu kommunikatsiooni protsess toimub kommunikatsiooni- keskkonnas, mis võib olla kommunikatsiooni soodustav või häiriv (Berkowitz 1992: 34). Suhtlemisprotsessist aitab paremini aru saada järgnev joonis: Endised kogemused Allikas Kodeerimine Sõnum Dekodeerimine Vastuvõtja (rääkija) +Müra (publik)
- Siin on üks vastus puudu, mis see on? VS Milliseid seletusviise veel võib olla? - Küsimused küsimuste kohta - Mida see küsimus teie arvates tähendab? Küsitlemisel oluline - Heade küsimuste koostamise ja esitamise reegel on see, et neid tuleb püstitada nii, et need tulenevad partneri taustsüsteemist (=tema probleemist, jututeemast), mitte pelgalt kuulaja uudishimust. - Teine oluline reegel on see, et kasutatud oleks sellist küsimuse konstruktsiooni, mis võimaldab rääkijal vastata sisulisele küsimusele. - NB! küsimuste sõnastus, maht ja eeldused küsimustes - Kuidas aru saada, kumb on kumb? NÄIDE: - mis kell läheb rong Tallinnasse? - Kas sa oskad öelda, mis kell läheb rong Tallinnasse? - Kuidas saada teada, mis kell läheb rong Tallinnasse? - Millise ühistranspordiga saab sõita Tartust Tallinnasse? - Kui vastus on ilmselge = didaktiline - Kui vastus tuleks leida = sokraatiline Sokraatiline ehk analüütiline vs didaktiline ehk suunatud
Essee lähtub mingist probleemist, mille konkreetne väljendus on esitatud küsimustena. On oluline, et essees käsitletav ainestik oleks teemakohane ja käsitlus keskendunud probleemile. Paraku on nii, et kasvatusteaduslikele kirjutistele on tihti omane korrata tekstist teksti arusaamu, seisukohti ja väiteid, mis on muutunud endastmõistetavusteks. Endastmõistetavatele arusaamadele ja seisukohtadele on samas iseloomulik, et nendest rääkijal või kirjutajal tegelikult puudub isiksuslik suhe räägitavasse. Nende asjaolude tõttu on endastmõistetavused samas ka kõige ebakindlamad. Kindluse saavad nad siis kui võib väita, et mingid seisukohad on rääkija seisukohad, kui on tekkinud isiksuslik suhe räägitavasse. Seetõttu on oluline, et essee kirjutaja ei korda teiste poolt kirjapandut, suhtub kasutatavatesse tekstidesse kriitiliselt. See aga tähendab küsimisi ja diskussiooni.
Praktikas tähendab see vääritimõistmiste hulga vähenemist. Aktiivne kuulamine tagab ka sel- le, et sa edastad vestluspartnerile oma sõnumi alles pärast seda, kui oled aru saanud temalt sinule lähetatud sõnumist. KUIDAS NÄIDATA, ET OLED AKTIIVNE KUULAJA: • vaata rääkijale otsa; • ole huvitatud, näita välja oma sõbralikku suhtumist (kehakeel); • mõtle läbi, mida ta rääkis; • mõtle läbi räägitu taust; • lase rääkijal kõne lõpetada; • oota oma kommentaaride ja järeldustega seni, kuni teine on oma kõne lõpetanud; • pane tähele, kuidas rääkija ennast väljendab – milline on ta hääletoon, näoilme, žestid ja kehakeel. Aktiivse kuulamise tehnikad a) Sisu ümberformuleerimine Sa kordad oma sõnadega üle vestluspartneri poolt sulle öeldu, see tähendab, sa suunad sõnu- mi selle saatjale tagasi, et kontrollida, kas sa oled öeldust õigesti aru saanud. NÄITEKS: “Kas sa mõtled, et…?”
Kui kutsuda kedagi õpilastele oma isiklikest läbielamistest kõnelema, tuleks temaga eelnevalt vestelda, et kindlaks teha, kas kutsutu on võimeline õpilastele esinema ja kas talle on selged õpilastega kohtumise kasvatuslikud eesmärgid. Ka klassiga tuleks teha eeltööd, et õpilased suhtuksid esinejasse lugupidamisega ja oskaksid teda vääriliselt hinnata. Õpilased peaksid mõistma, et kuigi nendest sündmustest on möödunud palju aega, on rääkijal ikkagi valus oma isiklikest läbielamistest jutustada. Õpitavale konteksti loomine Holokausti toimumist tuleb vaadelda Euroopa ja terve maailma ajaloo kontekstis, anda õpilastele taustinformatsiooni eelnenud sündmustest ja asjaoludest, mis viisid holokaustini. Keerulistele küsimustele ei saa anda lihtsaid vastuseid Õpilased peavad ajaloo üle juurdlema. Selle käigus tuleks otsida vastust küsimustele, miks oli
annaabi.ee 
