rüütlikasvatuse. See kasvatus koosnes mitmesugustest erinevatest etappidest ning oli väga pikaaajaline. Rüütlikasvatus tugines suuresti rüütlivooruste arendamisele, milleks olid ratsutamine, oda ja mõõga käsitlemine, jahipidamine, ujumine, vibulaskmine, malemäng, südamedaami auks värsside sepitsemine ja mõnel muusikariistal mängimine hiljem ka prantsuse keel.1 Samas on Georges Duby oma raamatus “Guillaume le Marechal ehk maailma parim rüütel” öelnud, et rüütlid olid täpsed, eksimatud, erakordselt rikka mäluga, nagu see tol ajal oli paljudel meestel, kes ju ei osanud lugeda ega kirjutada. Oma mäletamisvõimet hoidsid nad vormis sellele konkreetselt mõtlemata, pideva harjutamisega, laulmisega, retsiteermisega, miimikaga, kuuldu kordamisega.2 Suurt rolli mängisid rüütlikasvatuses losside peremehed, kuid ega ka perenaised varju ei jäänud. Viimaste ülesandeks oli eelkõige hoolitseda rüütliks pürgijate vaimsete võimete eest
Klass RÜÜTLID JA RELVASTUSE ARENG Referaat Tallinn 2015 Sisukord: Rüütli mõiste............................................................................................................3 Rüütellikkus...............................................................................................................4 Väljaõpe........................................................................................5 3.1 Turniirid.....................................................................................5 Relvastus.......................................................................................6 Lahingukord ja vägede koosseis.. ........................................................................................7 Kasutatud kirjandus............................................................................8 1. RÜÜTLI MÕISTE Pildil: keskaja rüütel
ning selle põhimõtted ja viimasena rüütli dresseeritud käitmist. Poisist rüütli tegemisel keskendun õppetundidele, mida talle anti. Turvistikes pööran tähelepanu rüütli varustuse arenemisele. Rüütellikuse osas avan rüütli mõttemaailma, mida ligi kümme aastat kohandati. 3 Rüütel Keskaegse sõjaväe peamise löögijõu moodustasid raskelt relvastatud ratsasõdalased ehk rüütlid. Rüütel (sks.keeles der Ritter) tähendas algselt lihtsalt ratsanikku. Varakeskajal olid ratsasõdalasteks talupoegadest sõjasulased. Selle tagajärjel nad eraldusid muust talurahvast ning muutusid feodaalide klassi alamkihiks. Rüütliks saamist alustati juba seitsme aastaselt, tavaliselt oli laps vasalli poeg. Noored poisid saadeti kuninga juurde, kus nad rüütliseisuse tarvis ette valmistati. Noort rüütli
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Ksenija Poletajeva 10.b RÜÜTLIKULTUUR Referaat Õpetaja: Ülle Piibar Tallinn 2014 Sisukord 1.Sissejuhatus Minu referaadi teemaks on rüütlikultuur. Just selle teema valisin ma sellepärast, et see oli ainuke, kõigest loetelust, mis mulle huvi pakkus. Minu arvates on rüütlid ja rüütlikultuur väga salapärane ja huvitav. Kõik iseloomustavad rüütleid kui vapraid ja ilusaid mehi, kuid keegi ei tea kui palju vaeva nägi ta, et saada rüütliks. Minu töö eesmärgiks on tutvuda rüütlikultuuri ja eluviisiga. 2.Rüütliseisus Rüütliseisuse ehk aadelkonna moodustasid kõik feodaalid, alates keisrist ja lõpetades väikerüütlitega. Nad olid elukutselised sõjamehed ja nende ülesandeks oli kogu ühiskonna kaitsmine
seas, kes neid austas ja alt üles vaatas. Tulenevalt üleüldisest staatuslikust autoriteedist, värvati rüütleid kaitsma oma valduseid, mille eest tasuti maa eraldamisega, kuhu paigutati talupojad, kes maa eest hoolt kandsid. Vastutasuks pidid talupojad andma rüütlitele osa oma saagist, mis kulus rüütlil tema jaoks 1 James Barter. 2005 tähtsaima vara - hobuse ja sõjavarustuse peale. Ka nende hooldaminenõudis oma osa. 2 Seega moodustasid rüütlid ja talupojad omamoodi terviku, kuna üksteise heaolu ja edukas toimetulek oli vastastikkuses sõltuvuses. Rüütlitele oli oluline hoida maad võõrvõimudest puutumatuna, et talupojad saaksid edukalt neile kasutamiseks antud valduseid hooldada ning seeläbi rüütleid nö üleval pidada. Ajapikku see roll muutus, eelkõige tulenevalt aristokraatide püüdlustest. Alates 8. sajandist muutusid rüütlid kõige arvestatavaks jõuks sõjapidamises.3 Kuna aristokraadid maksid oma
aste, mis 12. 13. sajandil muutus päritavaks suletud seisuseks. Kõik feodaalid, alates keisrist ja lõpetades väikerüütlitega, moodustasid rüütliseisuse ehk aadli. Seisusekaaslastena olid nad üksteisega võrdsed. Kuningal ja suurfeodaalidel oli muidugi palju rohkem võimu kui väikerüütlitel, kuid sellest hoolimata pidid nad omavahel suhtlema kui võrdne võrdsega ja järgima vastastikku rüütellikkuse reegleid. Ka aadlike kasvatuses ja eluviisis oli palju ühist. Kuna kõik rüütlid olid elukutselised sõjamehed, kellel ülesandeks kogu ühiskonna kaitsmine, oli nende elu seotud suurel määral sõjapidamisega. Linnused Feodaalid elasid kindlustatud elamutes ehk linnustes. Algul ehitati linnused puust, kuid alates 11.sajandist hakati üha enam rajama kivilinnuseid. Need rajati looduslikult hästi kindlustatud kohtadesse, näiteks kaljusele künkale või jõesaarele. Kõige enam levinud linnused olid tornlinnused- torni osa moodustas kaitse, keskmisel
hädavajalikku pahet, et sundida halbu head tegema. Pärimisõiguse kohaselt sai vanim poeg kogu päranduse endale. Kuna aadlik seisuse tõttu põldu harida ei saanud, jäid üle vaimulikuamet või pidi ta hakkama kannupoisiks rüütli teenistuses. Guillaume, räägib oma viimasena sündinud pojast, kelle jaoks ei jätku maad ega varandust: "Tema on mulle iseäranis armas. Elaks ta selle eani, et tast rüütel võiks saada, sõitku ta ringi, et kuulsust leida; küll siis leiab ta ka selle, kes teda armastab ja kes talle suurt au osutab, suuremat kui kellegile teisele." ("Guillaume le Maréchal" G.Duby, lk13) Maad olid keskajal väga killustunud. Läänikord nägi ette, et aadlikud seisavad üksteise järel hierarhiliselt teenistuses ja saavad tasuks teenete eest lääni ehk maad. Kuna keskvõim oli nõrk ja maad killustunud, siis esines palju aadlike omavahelisi rüüsteretki. Kristlik Euroopa oli igast nurgast rünnakute all. Põhjast
Kõrgaadlisse eesotsas kuningaga kuulusid suurfeodaalid: hertsogid, parunid ja krahvid, alamaadli kohta: Inglismaal sai esimene nimetuseks lords (lordid e. isandad) ja teine gentry, Hispaanias oli kõrgaadlik grand ja alamaadlik hidalgo, Saksamaal vastavalt Herr (härra) ja Ritter (rüütel), Prantsusmaal baron (parun) ja chevalier. Varakeskajal tekkis veel lisakiht kuningat teenivatest mittevabadest meestest ministeriaalid -, mis sulas hiljem alamaadli sekka. Ka need rüütlid, kes vallutasid 13. sajandil Eestit, pärinesid suurelt osalt just ministeriaalide hulgast. Üheks aadliku rahuaegseks ülesandeks oli kohtumõistmine. Talupoegade üle kohtupidamise usaldas ta sageli oma asemikule, kuid kõrgema astme kohtu instungitel, näiteks senjööri või Inglismaal krahvkonna kohtus, osales ta isiklikuklt. Aadlikultuur etendas tähtsat rolli kogu keskaegses kultuuris teised seisused üritasid aadlist eeskuju võtta nii eluviisi kui ka kommete poolest.
tegevusulatuse tõttu: jalamehel on ohutum ratsust võimalikult kaugele hoida, kuna hobune paiskab oma massiga inimese väga kergesti pikali ja ratsanikul on kõrgemal olles eelis. XIV saj. kohtas rüütlite ratsa sõjapidamise viis võrdset vastast: ammu- ja vibukütid võisid sellise rünnaku suure eduga tagasi lüüa, mida oli näha eriti Saja-aastases sõjas. Neil kahel relval on mõlemal omad eelised, tihti on vaieldud selle üle, kumb oli efektiivsem. Vibu eelis oli kindlasti tema palju suurem laskekiirus: sel ajal kui ammuga sai lasta 1-3 noolt, võis vibuga lasta 10-12 noolt. Samas oli ammu laskekaugus ja läbistusjõud suurem, samuti oli ambu palju lihtsam kasutada ja kasutama õppida. Seega võib ütelda, et amb oli positsioonirelv. Oli olemas tavaline vibu, pikkuselt mehele umbes rinnuni, kuid XIV sajandiks oli tekkinud uus vibutüüp: pikkvibu. See oli ligi kahemeetrine vibu, mille nooled olid üle meetri pikad,
Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini Kõik keskaja inimesed jagati 3 seisusese vahel: bellatores, oratores ja labratores. Kõrgeim ehk I seisus ehk vaimulikud moodustasid 0,5-1% ühiskonnast. Ladina keeles ,,oratores" tähendab ,,need, kes palvetavad". Vaimulike ülesanne oligi ühiskonna eest palvetada ja jumalat teenida. Neil oli kohtumõistmisõigus. II seisuse moodustasid ehk aadlikud ehk rüütlid. Ladina keeles ,,bellatores" tähendab ,,need, kes sõdivad". Aadlike ülesanne oli sõdida ja ühiskonda kaitsta. Neil oli kohtumõistmisõigus. III seisusel polnudki konkreetset nime. Neid kutsutigi kolmandaks seisuseks. Enne linnade teket kuulusid sellesse seisusesse ainult talupojad ehk ,,labratores" ehk ,,need, kes töötavad". Nende ülesanne oli oma tööga ühiskonda ülal hoida. Linnade tekkega tekkisid kolmandasse seisusesse ka käsitöölised ja kaupmehed.
vastased püüdsid teineteist suure hoo pealt kokku põrgates piikidega sadulast maha paisata. Võitja sai kaotaja relvastuse. Ühiskonna suhtumine turniiridesse oli mõneti vastakas. Ühelt poolt äratasid need suurt tähelepanu ja meelitasid kokku hulgaliselt pealtvaatajaid. Turniiridest said erinevate aadlisuguvõsade, senjööride ja nende vasallide, aga ka lihtrahva olulised kokusaamised. Turniiridel edukad rüütlid said laialt tuntuks. Kirik suhtus turniiridesse taunivalt ja püüdis nende pidamist keelata. Kiriku silmis õhutasid turniirid rüütlite edevust, ajendasid neid mõttetule verevalamisele ja tõmbasid eemale õigelt teelt. Kiriku vastasseis ei andnud aga tulemusi ja kui ohvrite arv hakkas langema tühistas kirik oma keelu. Relvastus-raskerelvastatud rüütli peamised ründrelvad olid piik ja mõõk,kui rüütlilte
Rüütlite olukord oli mõneti vastuoluline: kui keegi löödi rüütliks, siis oli ta rüütel igavesti, umbes nii nagu preestriks pühitsemise korral, ent rüütliks löömisest ei kujunenud kunagi sakramenti. Teisalt oli tegelik rüütlikarjäär kiirelt mööduv, äärmiselt lühiajaline nähtus. See kattus üldjoontes eluperioodiga, mil iuvenis kuulus mõnda noorte rüütlite gruppi, rändas mööda maad ringi ja otsis seiklusi. Sageli tegelesid noored rüütlid seikluste otsimisega, mis päädisid tavaliselt mõttetu vägivalla ja ülbusega. Kõige levinum seiklus, mis võimaldas samas kõige mõjuvamat eneseesitlust, oli turniir. Esialgu võis turniiridel haavata saada, mistõttu oli kirik turniiridele vastu. Aja möödudes muutusid turniirid aga vähem agressiivseks ja ohtlikuks. Algselt oli turniiride põhialaks suurema arvu osavõtjatega lähivõitlus, hiljem muutus see kahe ratsutava rüütli piigivõitluseks. Kui
· Oma valduste ja pühapaikade kaitseks loodi 3 rüütliordut (Johanniitide-, Teutooni- ja Templiordu). · 1187 vallutas Egiptuse valitseja Saladin Jeruusalemma tagasi. · Ristisõdijate katsed Jeruusalemma tagasi võita ebaõnnestusid. · IV ristisõda (1202-1204) viis aga Konstantinoopoli vallutamise ja rüüstamiseni ristisõdijate poolt, mis kahjustas nende mainet. c. Sõdade tagajärjed: · Lõppesid feodaalsõjad Euroopas, kuna rüütlid said oma seiklushimu ja vallutusiha välja elada Idamaades. · Veneetsia ja Genova said poliitilise ja kaubandusliku ülevõimu Vahemerel tänu Konstantinoopoli kui konkurendi rüüstamisele 1204. · Laienes eurooplaste silmaring. Euroopasse levisid Idamaadest uued tavad ja ideed. · Sõjad õhutasid Euroopas usulist vaimustust rüütlid nägid end Kristuse eestvõitlejatena paganate vastu. 5
Samas oli mandri-Euroopas tavaks, et senjööridel puudus õigus käsutada oma vasalli vasalle (,,minu vasalli vasall pole minu vasall"). Kui varakeskajal oli tavaline, et läänid anti vasallidele ainult teenistuse ajaks kasutada, siis aja jooksul sai tavaks neid isalt pojale pärandada ning selliseid perekonnale kuuluvaid lääne nimetati pärusvaldusteks. 2.2. Rüütliseisus: Sõjamehe seisuse tuumiku moodustasid elukutselised raskeratsaväelased e rüütlid (sks k Ritter, pr k chevalier). Enamik väikefeodaalidest rüütleid omasid lääne, kuigi nende valdused piirdusid tavaliselt vaid väikese külaga. Rüütlid, kellel isiklikku lääni ei olnud, leidsid teenistust senjööri kaaskonnas või rändrüütlina. Suurfeodaalid pärinesid tavaliselt omaaegse rooma aristokraatia või germaani hõimupealike järeltulijate hulgast ning kandsid kas hertsogi (van sks heerzog väejuht) või krahvi tiitlit.
senjööridel puudus õigus käsutada oma vasalli vasalle (,,minu vasalli vasall pole minu vasall"). Kui varakeskajal oli tavaline, et läänid anti vasallidele ainult teenistuse ajaks kasutada, siis aja jooksul sai tavaks neid isalt pojale pärandada ning selliseid perekonnale kuuluvaid lääne nimetati pärusvaldusteks. 2.2. Rüütliseisus: Sõjamehe seisuse tuumiku moodustasid elukutselised raskeratsaväelased e rüütlid (sks k Ritter, pr k chevalier). Enamik väikefeodaalidest rüütleid omasid lääne, kuigi nende valdused piirdusid tavaliselt vaid väikese külaga. Rüütlid, kellel isiklikku lääni ei olnud, leidsid teenistust senjööri kaaskonnas või rändrüütlina. Suurfeodaalid pärinesid tavaliselt omaaegse rooma aristokraatia või germaani hõimupealike järeltulijate hulgast ning kandsid kas hertsogi (van sks heerzog väejuht) või krahvi tiitlit
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
Rüütlite kommete hulka kuulusid mitme- 15 sugused tõotused ja pühalikud vanded. Enne pühitsemist pidi ta mitu päeva paastuma ja pattu kahetsema. Rüütel, kes oli rikkunud vannet, kandis karistust. Karistused olid olenevalt üleastu- mistest erinevad. Elusa rüütli kõige rängema karistamise puhul korraldati tema avalik rüütli- õigustest ilmajätmine. Pikkadeks aastateks jäid au sisse ning kestma sõjamängud ja kahevõitlused turniirid. Varasest noorusest peale õpetati feodaali tütart vaatama rüütlile kui oma kaitsjale ja toetajatele, suhtuma neisse lugupidavalt, südamlikult, aga väärikalt. Rüütlite eetilised ideaalid olid ka tütarlaste kasvatuse aluseks. Tüdrukud pidid oskama anda rüütlitele esmaabi, vabas- tada nad raudrüüst, puhastada haavad ja ravida teda. Pöörati erilist tähelepanu ravimtaimede tundmisele ja kasutamisele.
15 sugused tõotused ja pühalikud vanded. Enne pühitsemist pidi ta mitu päeva paastuma ja pattu kahetsema. Rüütel, kes oli rikkunud vannet, kandis karistust. Karistused olid olenevalt üleastu- mistest erinevad. Elusa rüütli kõige rängema karistamise puhul korraldati tema avalik rüütli- õigustest ilmajätmine. Pikkadeks aastateks jäid au sisse ning kestma sõjamängud ja kahevõitlused turniirid. Varasest noorusest peale õpetati feodaali tütart vaatama rüütlile kui oma kaitsjale ja toetajatele, suhtuma neisse lugupidavalt, südamlikult, aga väärikalt. Rüütlite eetilised ideaalid olid ka tütarlaste kasvatuse aluseks. Tüdrukud pidid oskama anda rüütlitele esmaabi, vabas- tada nad raudrüüst, puhastada haavad ja ravida teda. Pöörati erilist tähelepanu ravimtaimede tundmisele ja kasutamisele.
See kauge ajalugu on segunenud müütidega, mis ,,Nibelungide laulus" pole enam nii toored ega arhailised kui ,,Vanem Edda". Tekivad huvitavad kontrastid: nt kangelased käivad kirikus, samas kasutab Siegfried maagilist võlukuube. ,,Nibelungide laulu" üks tähtis tunnusjoon on kangelaste individuaalsuse esiletoomine. Siegfried on mehine, väärikas, aus ja õiglane, aga mitte eksimatu. Siegfriedile vastanduv negatiivne karakter on Tronje Hagen, kes on sõjamehena vapper ja hulljulge, kuid tegudes salakaval ja reetlik. Läbiv motiiv on kadedus. ,,Nibelungide laul" on traagilisim, süngeim ja mahukaim. Prantslaste kangelaslaul ,,Rolandi laul" ülistab isamaa-armastust ja Karl Suure kristlike rüütlite sõda teiseusuliste (mauride) vastu. ,,Rolandi laulus" on palju poeetilisi liialdusi, nt Karl Suur on 200-aastane või et peapiiskop üksi tapab lahingus 400 meest. Tegelased ja võitlused on psühhologiseeritud
Kui elektrifiksaatori kasutuselevõtt kõrvale jätta, siis on vehklemine muutunud väga vähe. Vehklemine (täpsemalt meeste florett ja espadron) oli olümpiamängudel juba Ateenas, 1 neljast alast, millel on võisteldud eranditult kõigil suveolümpiamängudel. Naiste florett lisandus 1924, naiste epee 1996, eestlaste tugevaim ala epee individuaalalana 1900, meeskondlikuna 1908, naiste espadron individuaalalana 2004. Vehklemist harrastasid ka keskaegsed rüütlid, samuti aadlikud, kes kutsusid auküsimuste lahendamiseks üksteist duellile. Aja jooksul on relvi ja võitlusviise edasi arendatud, näiteks 17.sajandil võeti kasutusele florett. Vehklemine on olümpiamängude kavva kuulunud esimestest mängudest alates. Relvad 110cm pikkune florett kaalub kuni 500 grammi, 90 cm pikkune tera on neljakandiline, käekaitse diameeter on 9,5-12cm, relva otsas on kontaktotsik, mis edastab aparaadile signaali
Ladina keel lihtsustub laiematesse (mitte laiadesse!) hulkadesse levimise tõttu. Keskaja ladina keel oli keskmise osa ladina keel. Keskaeg kandnud negatiivset märki, allakäiguaeg (ladina keele moondumine). Kõikidele tuli 17. sajandi periodiseering kui saksa keele õppejõud Horn ja Keller levitasid/kujundasid mõiste kasutust. Inkvisitsioon, nõiaprotsessid 17.-18.sajandil, nimetatud keskaegseteks, iganenuteks. Romantikud idealiseerisid keskaega; kangelasajastu, rüütlid, gooti kunst. Historitsism objektivsuse püüe. Tinglik periodiseering. Algus: · 313 Milano ususallivuse edikt · 375 hunnid tungivad Euroopasse, suur rahvasteränne. · 476 langes Lääne Rooma keisririigi keiser · 495-496 Clodovech sai kristlaseks · 711 araablased maabusid Hispaanias Lõpp: · 1453 türklased vallutavad Konstantinoopoli · 1492 Kolumbus avastab Ameerika · 1494 Itaalia sõjad · 1517 Lutheri deesid Wittenbergi uksel
kätte seesama'lugu võib tulla? Ei maksa õnnetuste üle kurta, ei maksa, ei maksa . . . » Vanameest valdasid mälestused, ta raputas pead ja langes mõttesse. Unustuse hõlmast tõusid ammu mööda läinud-ajad, täis elu ja elurõõmu ta silme ette . . . Noor rüütel ratsutas uhkesti ehitud täku seljas võidule. Tema kõrge mehine kuju tõmbas vägisi kõige ilusamad neiusilmad enese poole. Tema tugev käsivars sirutas kanged vastased liiva peale ja tõi ta nimele kuulsust. Ja õhtul istus ta vagusas, magusasti lõhnavas kambris ja kivikõva sõjamehe hääl rauges armukese jalgade ees pehmeks, araks armastuse sosinaks . . . Siis kutsus keiser teda sõtta kaugele maale. Truu rüütel täitis kohust, kiskus end mõrsja käte vahelt lahti ja tõttas truudusevandeid kaasa võttes otsekohe võitlusse, kus vaprate tegude 'järele tema väesalk viimaks lüüa sai, kuna teda ennast kangema vaenlase oda rabas ja hingetuna võõrale pinnale paiskas
Tänapäeva mõistes oli talupoegade elu raske ja üksluine. Suur osa sellest möödus kurnavas töös, millesse tõid siiski vaheldust mitmed pühad. Kodukülast kaugemale jõudsid talupojad harva. Rüütlikultuur Rüütlid olid kõik aadlikud alates keisrist väikerüütlini. Nad erinesid selle poolest, et neil oli erinev võim, aga üksteisesse pidid nad suhtuma kui võrdne võrdsesse. Seda reguleeris rüütli aukoodeks: nt pidid rüütlid olema ausad ja truud senjöörile ning südamedaamile.Veel pidid rüütlid olema ustavad ja helded naiste vastu ja samas ka väga vaprad. Feodaalid elasid kindlustatud elmautes ehk linnustes. Linnused rajati enamasti juba looduslikult hästi kaitstud paika: kõrgele künkale, jõekääru või jõesaarele. Kõige lihtsam ja odavam oli tornilinnus. Suuremates linnustes rajati peatorni või --hoone ümber ringmüür koos väiksemate tornidega. Kogu linnust piiras sagely
riigieelarve.Pariisi parlament kuningriigi ülemkohus, sellel oli õigus vaadata üle kuninga otsused ja panna veto. Albilaste sõjad - albilased kirikuvastase usulise liikumise pooldajad 12.-13. sajandil Lõuna-Prantsusmaal. Nende peamised tegevuskeskused olid Toulouse ja Albi (viimase järgi nimetus). Kiriku algatatud ristisõjas, nn albilaste sõdades 1209-29 enamik albilasi hävitati, Languedoc laastati ja liidendati Prantsuse kuninga valdustega. Albilastega võitlemine äratas inkvisitsiooni ja dominiiklaste ordu asutamise. Lõuna-Prantsusmaa allutamine kuningavõimule Albilaste sõjaga sai kuningavõimu Languedoc (endine Toulousi krahvkond)( ). Toulouse'i hertsogi tütar abiellus kuninga vennaga ja 1271 liideti ka Toulouse kuningadomeeniga. Philippe IV Ilus Philippe III Vapra poeg ja Louis Püha pojapoeg. (1285-1314) Liitis kuninga domeeniga Navarra ja Champagne'i ning Flandria. Kutsus paavstiga võideldes esimest korda kokku generaalstaadid ja
Vaenu tõttu Rolandi ja Ganeloni vahel reetis viimane prantslased araablaste kuningale. Nii seisiski käputäis parimaid prantsuse rüütleid äkitselt saratseenide armee vastas ning kui vahvalt aadlikud ka oma mõõku ei keerutanud, olid nad lahingu juba ette kaotanud. Ülistatakse isamaa-armastust ning sõda ristiusu eest. Peakangelane Roland pole üheselt veatu, tema äkilisust ja ägedust püüavad tasakaalustada sõbra Olivier' mõistlikkus ning tarkus ning reetur Ganelongi on vapper võitleja. Eeposes sisalduvad tugevalt müütilised detailid langenute arvud prantslaste ja mauride vahel on tugevalt liialdatud. Siin võib näha sarnasust ,,Beowulfi" 30 mehe rammuga, mida omas nimikangelane. Üldse on kaks eepost väga sarnased. Mõlemas on väga olulised teemad truudus ja rüütliau. Ganelon reetis prantslased sama äkitselt kui Beowulfi tema rüütlid lohega silmitsi seistes. Mõlemate eeposte peakangelased võitlesid kodumaad kaitstes üleloomulike jõudude vastu
kätte, kui selleks vastav aeg on, ta jätkas veinijoomist ja poisid läksid koju 6. - Meeme sõnadele mõeldes hakkas Leemet tasahaaval neid mõistma ja uskuma, et võtmeks on Meeme kingitud sõrmus nahkses kotis, kuna selle saamine oli väga kummaline ja seda sõrmust ei hoitud nii nagu teisi ehteid - samas võis Meeme puhul tegemist olla vintis inimese vembuga ja Leemet hakkas onult tema kohta pärima, selgus, et Meeme oli kunagi olnud tark ja vapper sõdur, keda keegi kuulata ei tahtnud, kõik tahtisd raudmeestelt õppida ja uuesajaga kaasa minna, mitte vanadele edu toovatele kommetele kindlaks jääda, kõik hukkusid peale Meeme ja isa, nemad aga ässitasid ussisõnadega metsloomad vaenlastele kallale, Meeme pingutusi ei märgatud ja kõik tahtsid siiski külla elama minna, see muutis mehe ükskõikseks ja loiuks - Intsuga koos mindi sõrmusega õnne proovima Põhja Konna leidmisel, lagendikul kohati
Kirjanduse Eksam 2013 1. Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762
Teises osas aga hukkub kangelane 50 aastat hiljem lohega võideldes ja selle tappes. Tegelasi on Beowulfis väga palju ja nad põhinevad päris inimestele, kes sellel ajal elasid, kui ka mütoloogilistele olenditele nagu draakonid. Peategelane Beowulf - Lõuna-Rootsi geatide hõimu vägilane ja hilisem kuningas. Ta tõttab appi taanlaste kuningale Hrothgarile, kelle maad hoiab oma rüüsteretkede hirmus veealune koletis Grendel. Ta on väga vapper ja ei karda mitte midagi. Kuningana on ta aus ning suuremeelne. Eepose lõpus sureb ta oma rahva nimel. Ecgeow Beowulfi isa, kes oli Rootsis ühe hõimu sõdalane. Pärast ühe teise Rootsi hõimus tähtsal positsioonil oleva mehe tapmist aetakse ta Rootsist välja elama Taani. Hrothgar Taani kuningas, kellele Beowulf läks appi, et alistada Grendel, kes rüüstas nende maad. Ta oli väga aus ja lahke ning tasus Beowulfile Grendeli ja ta ema tapmise eest väärikalt.
ese. _ rüütli hobune pidi suutma kanda täisvarustuses rüütli kogu raskust ja olema rängaks tapluseks spetsiaalselt aretatud ja välja õpetatud. Destrier' id olid suuremad ja tugevamad kui aadlike tavalised ratsahobused ning neid kasutati enamasti ainult võitluses. _ raskeratsavägi oli r a s k e ka sellepärast, et hobuseidki hakati järjest enam turviste ja raudrüüdega kaitsma. Vibukütid * Keskajal tarvitati kolme tüüpi vibusid: lühikest vibu, pikka vibu ja vibupüssi. _ Lühike vibu oli u 90 cm pikk ja see tõmmati pingule vastu rinda ._ Pikk vibu oli 180 cm pikk ja tõmmati vinna kõrva juurest. _ Amb oli selle aja Euroopas peamise tähtsusega laskerelv. 12. sajandi lõpuks olid ratsaammuküttide suured salgad iga vürsti kõige kardetumateks ja tõhusamateks sõjajõududeks. Vibupüssidel olid väike laskesagedus, kuid nad olid ülimalt efektiivsed, sest neil oli hirmuäratav löögijõud. Nende vastu ei aidanud soomusrüüd ega kiivrid.
Kujukesed andsid viljakust edendava tähtsuse. Asustamine u 15-12tuhat aastat tagasi levis taimestik ja loomastik põhjapoolsetele liustiku ja jää alt vabanenud aladele. Jääaegsed suurimetajad surid välja. Merevee tase tõusis tänu mandrijääst vabanenud vee arvel. Põhjapoolsematel aladel liikusid koos taimestiku ja loomastikuga ka inimesed. Inimene on asustanud kõik mandrid peale Antarktika. Jahiriistana võeti kasutusele vibu ja esimese loomana kodustati koer. Peamine tööjaotus kogukonnas ja käis soo ja vanuse järgi: mehed küttisid ja naised tegelesid korilusega ja saagi varumisega, lapsed ja vanurid täitsid jõukohaseid ülesandeid. 2.Ususõjad Holland, Belgia, Luxemburg Hispaania liin Habsburgide võimu all Vastuolude teravnemine Madalmaades hispaania vastane vastaseis 1565 pildirüüste Madalmaadesse saadeti Hispaania sõjavägi 100 000 meest + Hertsog Alba 60 000 kalvinisti põgenes Saksamaale
KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜS TEOSE AUTOR: Andres Kivirähk TEOSE PEALKIRI: Mees, kes teadis ussisõnu TEOSE ŽANR: Sürrealistliku maiguga rahvuslik tragikomöödiline äärmuslik igapäavea realism. ILMUMISAASTA: 2007 1. Autorist kokkuvõte (pere, haridus, ametid, eraelu, tervislik seisund jt. võimalikud loomingule mõju avaldanud tegurid) Andrus Kivirähn sündinud. 1970 sai tuntuks teosega " Ivan Orava mälestused ehk Minevik kui helesinised mäed"(1995). Ja ta jutustab jutustab ajalugu niimodi nagu seda eesti ühiskonna populaarne arusaam kajastab, ehk joonistab iseseisvus ajast konkreetse õnneaja pildi. Kivirähk ei kirjuta mitte lihtsalt naljakat ajalugu, ta tekstid on kahekõnes meie ettekujutustega ajaloost. 1990. aastate populaarseim romaan tõenäoliselt on ka Kivirähki "Rehepapp ehk November"(2000), lugu leiab aset ajal, mil valitses veel mõisa käsk. Kuigi Kivirähni esitatud pilt maarahvast näib esmalt negatiivne ei ole asjad kehtivalt nii ja Kivirähi tegelased pole
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
