luuakse infotöötluse vah. pilt tegelikkusest(aisting,taju,tähelepanu, mälu,mõtlemine,kujutlus,keel) Taju-peegeldab meid ümbritsevaid esemeid ja nähtusi terviklikult. Tervikliku tajukujundi tekkeks on olulised lähedus,suletus,sarnasus ja hea jätk. Omadused-püsivus,valivus ja mõtestatus(olulised on ka kogemused,hoiakud,emtsioonid)/ Isikutaju-teise inimese tajumine, mõistmine,hindamin(mehhanismid-stereotüpiserim,identifitseerim, projitseerim. ja empaatia)/ Ruumitaju-võimaldab hinnata ruumisuhteid, orienteeruda ruumis.Ruumilikust tajutakse sügavustunnuste (binokulaarne nägemine,tausta perspektiiv,kattumine) abil./ Liikumistaju-annab infot objektide liikumise kohta.Peale reaalse liikumise on ka näiv e. strboskoopiline liik ja esilekutsutud e. indutseeritud liik./ Ajataju-annab teavet aja kulgemise kohta ja on isikuti erinev./ Tähelepanu-filtreerib kogu meelte kaudu tuleneva info ja keskendub teadvuse mingile objektile või tegevusele.TP jaotab tajuvälja FIGUURIKS
kunstnik kasutab ideede väljendamiseks keha (tihti enda oma).. aastail. 3. häppening - on tegevuskunsti liik, milles kunstnik loob sündmuse, etenduse, milles tihti osaleb publik. 4. utiilikunst - on enamasti eraldiseisev minemavisatud prahist loodud installatsioon. 5. videokunst - Videokunstiteos saab sündida siis, kui kunstniku atribuudid on videokaamera, arvutiprogrammid ja internet ning ta saab luua hoopis uue keskkonna.Sellises keskkonnas saab muuta aja- ja ruumisuhteid, avada oma mõtteid ja tundeid muutunud ajas ning ruumis.http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/transcoded/e/e3/Markus- I_Am_a_Creator_Not_a_Dictator.ogg/Markus- I_Am_a_Creator_Not_a_Dictator.ogg.360p.webm 6. Fotokunst (ka kunstfotograafia ja fine art fotograafia) on kujutava kunsti liik, mis on loodud peamiselt kunstniku nägemuse väljendamiseks ja mis saavutab oma kunstilise mõjuvuse fotograafia vahenditega. 7
Kategoriseerimisel kasutatakse tihti järgnevaid tunnuseid: vanus, sugu, elukutse, rahvus jne. Isikutaju seaduspärasused. Oreooliefekt inimese hindamine mingi eelteadmise põhjal. Kui meil on isikust eelnevalt hea mulje, siis kaldume tema juures märkama positiivset ja negatiivne jääb tähelepanuta positiivne oreool. Vastupidiselt näeme pigem halba ja positiivse jätame kahe silma vahele negatiivne oreool. 2.) Ruumitaju Ruumitaju võimaldab hinnata ruumisuhteid ja orienteeruda ruumis. Inimene tajub maailma kolmemõõtmeliselt ehk ruumilise pildina. Ruumilisust tajub inimene sügavustunnuste abil. Binokulaarne nägemine kahe silma nägemine. Mõlema silma võrkkestal tekkivad erinevad kujutised ja aju liidab need üheks tervikpildiks. 3.) Liikumistaju. Annab infot objektide liikumise kohta vaatleja ja üksteise suhtes. Inimene ei taju liikumist, mis on väga kiire või väga aeglane. Võimalik on tajuda näivat liikumist ja
Taju tekib tänu:* ärritajate lähedusele *sarnasusele *suletusele *heale jätkule. Taju omadused: *püsivus e konstantsus *valivus e selektiivsus-see sõltub elukutsest, tervisest, vanusest, soost, huvidest, vajadustest, eseme valgustatusest ja kaugusest. *Tajuda aitavad mõtlemine ja kogemused *Tajule avaldavad mõju tundmused e emotsioonid Taju liigid: *Isikutaju- teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist *Ruumitaju-võimaldab hinnata ruumisuhteid ja orienteeruda ruumis. *Liikumistaju-annab infot objektide liikumise kohta. *Ajataju- annab teavet aja kulgemise kohta ja eristada sündmuste kestvust, kiirust, järgnevust. Illusioon eksitaju, kasutatakse kunstivaldkondades, mustkunstis. NS jaguneb somaatiliseks ja autonoomseks NS-ks. Somaatilisel ehk kehanärvisüsteemil eristatakse kahte osa: kesknärvisüsteem(peaaju, seljaaju) ja piirdenärvisüs(närvid).
Valivus - objektide või nähtuste eri omadustel on tajumisel erinev tähtsus Mõtestatus - inimene tajub selgemini neid objekte ja nähtusi, millel on tema silmis mingi tähendus Tajumisel on olulised ka kogemused, hoiakud ja emotsioonid- apertseptsioon Taju liigid Isikutaju tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist. Isikutaju mehhanismid on stereotüpiseerimine, identifitseerimine, empaatia, projitseerimine Ruumitaju võimaldab hinnata ruumisuhteid ja orienteeruda ruumis, inimene tajub maailma kolmemõõtmeliselt Liikumistaju annab infot objektide liikumise kohta Ajataju annab teavet aja kulgemise kohta Illusioon on eksitaju ehk tegelikkuses eksisteerivate objektide või nähtuste moonutatud tajumine AISTINGUD Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi Klassikaliselt eristatakse meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistingut
mõistmiseks võtta omaks tema seisukohad ja mõtted), kaasaelamine ehk empaatia (teise inimese mõistmiseks püütakse sisse elada tema tundemaailma) ja ülekandmine ehk projitseerimine (üritatakse teisele üle kanda alateadlikult enda iseloomujooni). Esineb ka oreooliefekt, st inimese hindamine eelteadmiste põhjal (kui eelnevalt on isikust hea mulje, kaldume temas märkama ka head) b) Ruumitaju võimaldab hinnata ruumisuhteid ja orienteeruda ruumis. Ruumilisust tajume sügavustunnuste abil: binokulaarne nägemine, tausta struktuur, lineaarne perspektiiv (kaugemal asuvad objektid paistavad olevat üksteisele lähemal kui lähedal asuvad objektid) ja kattumine (lähemal asuvad objektid katavad osaliselt või täielikult kaugemal asuvaid objekte). c) Liikumistaju annab infot objektide liikumise kohta. Peale reaalse liikumise tajutakse ka
· Selektiivsus ehk valivus - taju iseloom sõltub taju otstarbest, aga ka tajuja isikust. · Mõtestatus - midagi nähes, kuuldes, kompides, nuusutades asuvad lisaks tegevusse ka meie mõtlemine, ja tähenduste teadvustamine. 0 Taju liigid · Isikutaju ehk sotsiaalne taju teiste inimeste tajumine, mõistmine ja hindamine. · Ruumitaju võimaldab hinnata ruumisuhteid ja orienteeruda ruumis, inimene tajub maailma kolmemõõtmeliselt e ruumilise pildina. · Ajataju - annab teavet aja kulgemise kohta. Saame eristada sündmuste kestust, kiirust ja järgnevust · Illusioon - eksitaju e tegelikkuses eksisteerivate objektide või nähtuste moonutatud tajumine. · Liikumistaju - annab infot objektide liikumise kohta. Inimene ei taju liikumist, mis on
Kategoriseerimisel kasutatakse tihti järgnevaid tunnuseid: vanus, sugu, elukutse, rahvus jne. Isikutaju seaduspärasused. Oreooliefekt inimese hindamine mingi eelteadmise põhjal. Kui meil on isikust eelnevalt hea mulje, siis kaldume tema juures märkama positiivset ja negatiivne jääb tähelepanuta positiivne oreool. Vastupidiselt näeme pigem halba ja positiivse jätame kahe silma vahele negatiivne oreool. 2.) Ruumitaju. Ruumitaju võimaldab hinnata ruumisuhteid ja orienteeruda ruumis. Inimene tajub maailma kolmemõõtmeliselt ehk ruumilise pildina. Ruumilisust tajub inimene sügavustunnuste abil. Binokulaarne nägemine kahe silma nägemine. Mõlema silma võrkkestal tekkivad erinevad kujutised ja aju liidab need üheks tervikpildiks. 3.) Liikumistaju. annab infot objektide liikumise kohta vaatleja ja üksteise suhtes. Inimene ei taju liikumist, mis on väga kiire või väga aeglane. Võimalik on tajuda näivat liikumist ja esilekutsutud liikumist.
Tervikliku tajukujundi tekkeks on olulised lähedus, suletus, sarnasus ja hea jätk. Taju peamised omadused on püsivus, valivus ja mõtestatus. Tajumisel on olulised ka kogemused, hoiakud ja emotsioonid. Kogemuste osa tajumises nimetatakse apertseptsiooniks. Isikutaju tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist. Isikutaju mehhanismid on stereotüpiseerimine, identifitseerimine, projitseerimine ja empaatia. Ruumitaju võimaldab hinnata ruumisuhteid ja orienteeruda ruumis. Ruumilisust tajub inimene sügavustunnuste abil. Need on binokulaarne nägemine, tausta struktuur, lineaarne perspektiiv ja kattumine. Liikumistaju annab infot objektide liikumise kohta. Peale reaalse liikumise on olemas ka näiv ehk stroboskoopiline liikumine ja esilekutsutud ehk indutseeritud liikumine. Ajataju annab teavet aja kulgemise kohta ja on isikuti erinev.
edastamiseks Kliitik: seotud morfeem, mis on teiste morfeemide või sõnadega nõrgalt seotud Kõneakt: (ehk kõnetegu) suhtluses tekkiv terviktegu, mille kõneleja rääkides sooritab (nt ka viitamine, aga ka illokutiivne jõud) Kõnetegu: (ehk kõneakt) suhtluses tekkiv terviktegu, mille kõneleja rääkides sooritab (nt ka viitamine, aga ka illokutiivne jõud) Konkreetne tähendus: kõneleja või kuulaja tähendus. Täpsemas semantilises analüüsis konkreetseid suhteid (näiteks ruumisuhteid) väljendav tähendus. Konversatsioonianalüüs: (ehk vestlusanalüüs) keeleteaduse suund, mis uurib reaalseid vestlusi ja püüab välja selgitada vestluse seaduspärasused Korpus: lausungite ehk tekstilausete kogum. Tänapäeval on korpusena hakatud mõistma peamiselt polüfunktsionaalseid elektroonilisel kujul olevaid tekstikogusid, millesse kuuluvad tekstid on valitud eesmärgipäraselt, nii et nendest koosnev tervik annaks tõepärase pildi kogu keelest.
Kliitik - seotud morfeem, mis on teiste morfeemide või sõnadega nõrgalt seotud Kõneakt (ehk kõnetegu) - suhtluses tekkiv terviktegu, mille kõneleja rääkides sooritab (nt ka viitamine, aga ka illokutiivne jõud) Kõnetegu(ehk kõneakt) - suhtluses tekkiv terviktegu, mille kõneleja rääkides sooritab (nt ka viitamine, aga ka illokutiivne jõud) Konkreetne tähendus - kõneleja või kuulaja tähendus. Täpsemas semantilises analüüsis konkreetseid suhteid (näiteks ruumisuhteid) väljendav tähendus. Konversatsioonianalüüs(ehk vestlusanalüüs) keeleteaduse suund, mis uurib reaalseid vestlusi ja püüab välja selgitada vestluse seaduspärasused Korpus lausungite ehk tekstilausete kogum. Tänapäeval on korpusena hakatud mõistma peamiselt polüfunktsionaalseid elektroonilisel kujul olevaid tekstikogusid, millesse kuuluvad tekstid on valitud eesmärgipäraselt, nii et nendest koosnev tervik annaks tõepärase pildi kogu keelest.
k lavale kirjutamine stsenograafia tänapäevane tähendus: lavastuse visuaalne ja ruumiline lahendus Lavakujundus loob lavastuse füüsilise keskkonna ja visuaalse ilme (esteetiline tasand) viitab tegevuse ajale ja kohale Ruumikontseptsioon – lavaruumi suhe fiktsionaalse ruumiga, kuidas konkreetselt ehitatud selle sisse, lava ja lavavälise ruumi suhe – nt ka lavatehnika jne, lava ja saali omavaheline suhe - näitlejad ja publik Black-box – võimaldab muuta ruumisuhteid, lava asetust, publiku asetust, võimaldab nii frontaallava kui keskkonnateatrit, sageli jäädakse frontaallava skeemi juurde Hanamichi ehk lillede tee – Jaapani teatrist tulnud, pikk poodium lava kõrvalt publikusse, kus peetakse kõige õrnemaid stseene, et olla publikule veel lähemal Mimeetiline ruum – jäljendab ''midagi muud'' ehk tuba või linna jne. Reaalsuse jäljendamine aste võib olla erinev. Võib olla tinglik, väheste kohale omaste tunnustega. Nt 2 tooli ja lauda - klass
Näiteks on vastassoost sõpru, kes on teinud märkusi selle kohta, et eelistan nendega suheldes kindlal kaugusel püsida ning reageerin, kui nad mind puudutavad või muudmoodi lähenevad. Olen iga kord nende väidete üle väga imestunud, sest ilmselgelt on reaktsioon eemaletõmbumise näol puhtalt alateadlik ning minu eesmärk pole mingil juhul sõpra solvata – ei pea ma neid ju ometigi eemaletõukavaks. Eelmainitu tõttu on ruumisuhteid üsna raske süstematiseerida, kui ka inimene ise pole võimeline oma tundepõhist käitumist põhjendama, kuid vaatluste ja küsitluste põhjal saab siiski kindlaks teha mõningad läbivad jooned, millega niivõrd tunde- ja tajupõhist teadust sõnadesse panna. E.T. Hall (The Hidden Dimension, 1990) on loonud nelja ruumivööndi kirjeldused vaatluste ja intervjuude põhjal. Lähim on intiimne distants (15-45 cm). Suhtlemispartnerid on
7-aastased 7-aastane laps (8.eluaasta) Tunnetustegevuse ja sotsiaalne areng võimaldavad ülekantud ja kujundlike väljendite ning sõnade mõistmist ja selgitamist (tuul ulub, muruvaip, päike silitab põske), samuti abstraktse tähendusega sõnade (tundeid ja vaimset tegevust tähistavad sõnad, nt arvan, mõtlen, kurb, häbi) kasutamist. Laps kasutab oma kõnes lihtsamaid võrdlusi (külm nagu jää, valge nagu lumi) ning aktiivselt tuletisi ja liitsõnu. Laps kasutab õigesti aja- ja ruumisuhteid väljendavaid sõnu, oskab lühidalt iseloomustada inimest ja tema käitumist. 7-aastane mõistab abstraktseid üldnimetusi õpitud valdkondades (elusolendid, asjad, riietusesemed, liiklusvahendid) ning kasutab õigesti aja- ja ruumisuhteid väljendavaid sõnu ( nt vahel, kohal, otsas, varem, hiljem, enne, pärast). Allikas: M.Hallap & M.Padrik Lapse kõne arendamine. 2008. TÜ Kirjastus Ülevaade näpumängude eesmärgist
(nt kadedus). Isikutajus ilmneb seaduspärasus igapäevaelus levinud oreooliefekt e inimese hindamine mingi eelteadmise põhjal. Kui meil on isikust eelnevalt hea mulje, siis kaldume tema juures märkama positiivset ja negatiivne jääb tähelepanuta so positiivne oreool. Vastupidiselt näeme pigem halba ja positiivse jätame kahe silma vahele negatiivse oreool. Ruumitaju võimaldab hinnata ruumisuhteid ja orienteeruda ruumis, inimene tajub maailma kolmemõõtmeliselt e ruumilise pildina. Ruumilisust tajub inimene sügavustunnuste abil: · binokulaarne nägemine kahe silmaga nägemine. Vaatame mõnd objekti, siis tekib kummagi silma võrkkestale kujutis, mis erineb veidi teise silma omast, kuid me näeme ikkagi ainult üht objekti. Erinevad kujutised võrkkestal tulenevad sellest, et kaks silma ei asetse täpselt ühes kohas
vähem mitmesuguseid pärilikke haigusi. Üheks selliseks tervise (ja seega ka ilu) indikaatoriks on kehapoolte sümmeetrilisus 1. PUUDUTUSTE FUNKTSIOONID ŹESTID Žestid kujutavad endast keha liigutusi, mille abil antakse edasi oma mõtteid, taotlusi ja tundeid. võivad asendada kõnet, reguleerida suhtlemist, tõmmata tähelepanu, rõhutada inimese juttu ja tuua sellesse selgust, võimaldavad juttu paremini meelde jätta jne.Osutavad žestid valjendavad sageli ruumisuhteid ja kujutavad tavaliselt kõigeolulisemat mõistet, mis jutus järgneb Embleemide näol on tegemist selliste mitteverbaalsete märkidega, millel on tavaliselt olemas 1-2sõnaline tähendus,võõraparaseid žeste ei pruugi kõik inimesed nendest ühtemoodi aru saada. Nt keskmise sõrme näitamine võib ühe inimese vihale ajada, teist mitte. Kõnega seotud žeste nimetatakse illustraatoriteks -Juttu saatvad illustreerivad liigutused aitavad seda paremini mõista ja meelde jätta
o Isikutaju seaduspärasused Oreooliefekt inimese hindamine mingi eelteadmise põhjal. Kui meil on isikust eelnevalt hea mulje, siis kaldume tema juures märkama positiivset ja negatiivne jääb tähelepanuta positiivne oreool. Vastupidiselt näeme pigem halba ja positiivse jätame kahe silma vahele negatiivne oreool. 2) Ruumitaju - võimaldab hinnata ruumisuhteid ja orienteeruda ruumis. Inimene tajub maailma kolmemõõtmeliselt ehk ruumilise pildina. - Ruumilisust tajub inimene sügavustunnuste abil. o Sügavustunnused Tausta struktuur taust koosneb paljudest osistest, millel on oma asend, paiknemistihedus jne. · Tihedus näib muutuvat kauguse suunas (mida kaugemal, seda tihedam).
10) oskab looduses käituda õpitu ulatuses ning hinnata oma ja teiste käitumist looduses õige/valepõhimõttel; 11) täidab ülesanded koostegevuses, eeskuju, näidise ja omandatud oskuste piirides suulisekorralduse järgi; 12) selgitab mõisteid ööpäev ja aastaajad; 13) leiab paberilehelt ja raamatu leheküljelt vajaliku teabe (suunamisel); 14) vaatleb esemeid ja märkab nende erinevusi; 15) eristab objekte ja nende kujutisi kuju, suuruse ja värvuse järgi; tajub ruumisuhteid esemete ja kujutiste ning nende osade vahel; 16) võrdleb ja rühmitab esemeid ja kujutisi erinevate tajutavate tunnuste alusel; 17) viib kokku eseme või kujutluse ja keelelise väljendi, tunneb tuttavaid esemeid kirjelduse järgi; 18) väljendab ennast 34-sõnaliste lihtlausetega; 19) kujutab ette ja modelleerib lühitekstis kirjeldatud situatsiooni; 20) loeb jõukohast õpitud teksti lühikeste sõnade ja/või kõnetaktide kaupa; 21) arvutab 20 piires.
keelte puhul. Keeleline analüüs toimub samades piirkondades mis suulistel keeltel. Parema poolkera kahjustusega kurdid viiplevad selgelt ja mõistavad viipekeelset kõnet, isegi kui mittekeeleline visuaal-ruumiline taju on suures osas kahjustunud. Kui kahjustunud on parem poolkera, on raskusi sidusa teksti, tervikliku pildi nägemisel. Ruumisuhetest ei saada aru, aga viipekõne ise on kahjustuseta, viibeldes püsitakse teemas, kuid ei suudeta terve loo vältel säilitada algul loodud ruumisuhteid. Vasaku poolkera kahjustuse puhul pole patsiendid võimelised grammatilist infot analüüsima. Viipekõne töötlemine ja kõneloome sarnaneb rohkem suuliste keelte töötlemisega kui muu visuaal-ruumilise info analüüsiga. Kuigi sisend ja väljund oma modaalsuselt erinevad, on tegu keelelise töötlusega, erisus on vaid perifeerias (vrd joone joonistamine, gram. suhete väljendamine).
Leitud koht on iga koht, nii ruumi sees kui väljas, mida kasutatakse etenduseks nii, nagu ta on, ilma seda füüsiliselt oluliselt muutmata · tuleb uurida ja kasutada, mitte varjata ruumi antud elemente selle arhitektuuri, akustikat, spetsiifilisi omadusi jne, · tuleb arvestada, et lavakujunduse funktsioon on mõista ruumi, mitte seda varjata või muuta, · arvestada, et vaatajad võivad ootamatult ja järsku tekitada uusi ruumisuhteid. 70. Mis on kohaspetsiifiline teater? · Lavastus on seotud kindla paiga, ruumi, hoone või loodusnähtusega (nt mõis, tehas, linnamägi) · Lavastuses arvestatakse selle koha ajaloo, legendide, kultuuriliste tähendustega. · Koht ise on argument lavastuse loomiseks selle arhitektuur, struktuur, ümbrus vms omadused annavad alust lavastuse kujunduseks 71. Mille kaudu on näidendis esitatud ruumisuhted?
erinevate sõnadega) · KLASS (sh sugu) 2/3 Aafrika keeltes on sõnaklassid (nt suahiili k 7 klassi). Sõnad jaotatakse mingi tunnuse või omaduse järgi erinevatesse rühmadesse. · KÄÄNE nimisõna morfoloogiliselt väljendatud grammatiline kategooria, mis võimaldab näidata nominaalliikme funktsiooni, üldiselt verbi suhtes. Käändeid võib keeles olla 053. Kui on üle 8 käände, väljendab enamik käändeist ruumisuhteid. Käände nimetus peaks näitama käände põhifunktsiooni. Käänded jagunevad grammatilisteks (nom, acc, abs, erg) ja semantiliseks (instr, komit, kohakäänded, sh lokatiivsed käänded). Ebatraditsioonilised käänded: ilmaütlev, predikatiiv, ekvatiiv, translatiiv, vokatiiv. · DEFINIITSUS ehk määratus Definiitne fraas nimisõnafraas, mille kõneleja ja kuulaja suudavad paigaldada referentsiaalsete suhete raame.
Individuaalsed omadused mõjutavad seda, kuidas jõutakse organisatsiooni eesmärkideni. 8. Taju ja tajuprotsess Taju peegeldab meid ümbritsevaid esemeid ja nähtusi terviklikult. Taju töötleb meelte kaudu saadud infot põhjalikumalt. Terviku tajukujundi tekkeks on olulised lähedus, suletus, sarnasus ja hea jätk. Taju maht on 4-8 elementi. Taju liigid: isikutaju- mõistad teist inimest, ruumitaju- võimaldab hinnata ruumisuhteid, liikumistaju- annab infot liikumise kohta, ajataju- annab teavet aja kulgemise kohta, illusioon ehk eksitaju- tegelikkuses eksisteerivate objektide või nähtuste moonutatud tajumine, tähelepannu- filtreerib kogu meelte kaudu tulva info ja keskendub mingile objektile või tegevusele. Isikutaju- tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist. Isikutaju mehhanismid on- stereotüpiseerimine, identifitseerimine, empaatia, projitseerimine. Taju vead- stereotüüpide
kogemusest. Näiteks võime me näha maailma erinevatel päevadel kas läbi "roosade" või läbi "mustade prillide". TAJU LIIGID o Ümbritsevate objektide taju o Tajumisel tähtis koht nägemistajul ja silmaliigutustel; o Taju tekib silma aktiivsuse tõttu; o Ümbritsevate objektide hulgast on kõige tähtsam tajuobjekt teine inimene. 1. Ruumitaju ... võimaldab hinnata ruumisuhteid ja orienteeruda ruumis. Inimene tajub maailma kolmemõõtmeliselt ehk ruumilise pildina. Ruumilisust tajub inimene sügavustunnuste abil. 2. Liikumistaju ... annab infot objektide liikumise kohta vaatleja ja üksteise suhtes. Inimene ei taju liikumist, mis on väga kiire või väga aeglane.Võimalik on tajuda näivat liikumist ja esilekutsutud liikumist. 3. Ajataju ... annab teavet aja kulgemise kohta.
reaalselt esinevate esemete, tunnuste, tegevuste jne. vahel, mida see sõna tähistab. Millised on grammatika omadamise seaduspärasused? Süntaks on tasand, mille kaudu omandatakse sõnad, nende vormid(morfoloogia) ja hääldamine. Lapsel on grammatika omandamiseks vaja teadvustada need nähtused, millest saab keele abil infot edasi andaja osata säilitada ja kasutada keelelist infot. laps omandab keelevormid vastavalt väljendatava sisu keerukusele. Objekti- ja ruumisuhteid väljendatakse ajasuhetest varem, tingimust hiljem kui jaatust, sõnavormid ainsuses varem kui mitmuses. Keeleüksus järelpositsioonis omandatakse avrem ja kergemini kui eespositsioonis, lõppude omandamine on kergem, kui õigete tüvevariantide kasutamine(laadivaheldus), tagasõnad omandatakse kergemini kui eessõnad või eesliited. Lapsed pööravad enam tähelepanu keeleüksuste järjestusele ütluses kui nende üksuste vormidele, eelistavad lauses standardset sõnajärge.Grammatilise
täiskasvanute ja laste vahel. 15.Mäng lasteasutuses, koolis ja kodus. Lasteasutuses mäng- eelkoolieas lapse juhttegevus ja oma erinevate liikidega läbib lapse kõiki tegevusi. On elus tarvilike toimingute eelharjutus, käitumisviiside kogum, mille elemente mõningate vajadustega kombineeritakse. Mäng arendab lapse mõtlemise mitmekülgsust, intellektuaalseid võimeid, reeglitest arusaamist, keskendumisvõimet, kujutlusvõimet, motoorikat, suurus-, tugevus-, ja ruumisuhteid, laiendab teadmisi ümbritsevast, iseseisust, loovust jm. Õpitakse tundma esemete omadusi neid mitmel erineval viisil kasutades jne. Mäng peegeldab lapse arengut. Mängu analüüsimine annab väärtuslikku teavet arengutasemest ja vajadustest. Koolis mäng kujutlustele rajatud reeglistatud õppemeetod teadmiste rakendamiseks ja vilumuste rakendamiseks äärmiselt erinevates õppevaldkondades kõigil kooliastmel
Mida tuleb silmas pidada leitud kohas mängimusel? (Richard Schechneri järgi). Leitud koht Leitud kohas mängimisel: · tuleb uurida ja kasutada, mitte varjata ruumi antud elemente selle arhitektuuri, akustikat, spetsiifilisi omadusi jne, · organiseeritakse ruum või ruumid mittetavapäraselt (random), · lavakujunduse funktsioon on mõista ruumi, mitte seda varjata või muuta, · vaatajad võivad ootamatult ja järsku tekitada uusi ruumisuhteid. Lavakujundused leitud kohtades: · Ready-made koht olemasoleva ruum, mille võimalusi kasutatakse ära neid oluliselt muutmata · Fit-in-kujundus ruum kui konteiner · Ruum kui argument kohaspetsiifilisus 69. Mis on kohaspetsiifiline teater? · Lavastus on seotud kindla paiga, ruumi, hoone või loodusnähtusega (nt mõis, tehas, linnamägi) · Lavastuses arvestatakse selle koha ajaloo, legendide, kultuuriliste tähendustega.
Kliitik: seotud morfeem, mis on teiste morfeemide või sõnadega nõrgalt seotud Kõneakt: (ehk kõnetegu) suhtluses tekkiv terviktegu, mille kõneleja rääkides sooritab (nt ka viitamine, aga ka illokutiivne jõud) Kõnetegu: (ehk kõneakt) suhtluses tekkiv terviktegu, mille kõneleja rääkides sooritab (nt ka viitamine, aga ka illokutiivne jõud) Konkreetne tähendus: kõneleja või kuulaja tähendus. Täpsemas semantilises analüüsis konkreetseid suhteid (näiteks ruumisuhteid) väljendav tähendus. Konversatsioonianalüüs: (ehk vestlusanalüüs) keeleteaduse suund, mis uurib reaalseid vestlusi ja püüab välja selgitada vestluse seaduspärasused Korpus: lausungite ehk tekstilausete kogum. Tänapäeval on korpusena hakatud mõistma peamiselt polüfunktsionaalseid elektroonilisel kujul olevaid tekstikogusid, millesse kuuluvad tekstid on valitud eesmärgipäraselt, nii et nendest koosnev tervik annaks tõepärase pildi kogu keelest.
seksuaalsuse ja surma teemasid ning rünnates harjumuspäraseid norme ja tabusid. Siiski ootas sajandi lõpus ees uus revolutsioon-tehnoloogiline revolutsioon, mis on muutnud kogu meie planeeti. Tänu fotole, videole ja eriti arvutitele muutusid nii aja kui koha mõisted kunstis ning tulemuseks on kõige tabamatum kunst, mida seni teame. Virtuaalne reaalsus tähendab absoluutselt uut keskkonda. Selles keskkonnas muudetakse ajasuhteid ning ruumisuhteid. Kunstniku atribuutideks osutusid videokaamera, arvutiprogrammid ja internet ning kunsti võimalused muutusid koos tehnoloogia arenguga. Esemese märgi tuleviku võimalustest andis televisiooni levik. Uuel medial oli tohutu mõju inimeste igapäevasele elule ning otsustustele. 31) TAASISESEISVUNUD EESTI KUNST Taasiseseisvunud Eesti esimesed aastad olid kultuurile üsna rasked. Sellest ülesaamiseks abistasid Eestit mitmed fondid. Samal ajal toimusid kunstis aga väga olulised muutused,
konkreetses kontekstis. Sealjuures võib üks ja seesama kaassõna eri kontekstides üsna erinevaid tähendusi kanda. Vrd Sõitsime vastu tuult – Me oleme sõja vastu – Lõin pea kapinurga vastu veriseks – Ta on minu vastu väga lahke. Kaassõnad jagunevad eessõnadeks e prepositsioonideks ja tagasõnadeks e postpositsioonideks vastavalt sellele, kas nad esinevad käändsõna ees või järel. Eesti keele üks tunnusjooni on tagasõnade rohkus. • ruumisuhteid maja ees, ukse taga, aia vahel, meie juurde • ajasuhteid pärast lõunat, enne õiget aega, nädala jooksul, öö läbi • Põhjusseoseid haiguse tõttu, minu süü pärast, tänu minule • Seisundit: valu käes, karu küüsis • Määra või mõõtu: tuhandete viisi, lonksu haaval Kaassõna ja määrsõna vahel ei ole alati lihtne vahet teha. Kaassõna kuulub nimi- või asesõna juurde, mis on enamasti (peaaegu alati) omastavas või osastavas käändes.
palju) või lokaalfookus (osa publikust näeb-kuuleb). Kõik lavastuselemendid võivad kõnelda eri keeles. Tekst ei pruugi olla avastuse lähtepunkt ega eesmärk. Verbaalset teksti ei pea üldse olema. Found space peab uurima ja kasutama ruumi, mitte elemente (arhitektuur, akustika, erilised omadused jms) varjama. Organiseeritakse ruumid mittetavapäraselt. Lavakujunduse funktsioon on ruumi mõista, mitte seda muuta/varjata. Vaatajad võivad ootamatult ja äkitselt tekitada uusi ruumisuhteid. - Ready-made koht juba olemasolev ruum, mille võimalusi kasutatakse neid muutmata. - Fit-in-kujundus ruum kui konteiner. Kunstnik võib kõike teha. - Ruum kui argument kohaspetsiifiline Kohaspetsiifiline teater lavastus on seotud kindla paiga, ruumi või loodusnähtusega. Lavastuses arvestatakse selle koha ajaloo, legendide ja kultuuriga. Koht ise on argument lavastuse loomiseks selle omadused annavad aluse lavastuse kujunduseks. Suhted võivad olla keerulisemad.
Teiseks on teha ruudu joon üle (mööda ruudu ääri), kõikvõimalike ornamentide (kergete) joonistamine mööda ruute. Tuleb arvestada, et see laps on kuskil tavaarengu 3 aastane laps. Väga oluline on teha koostööd kunstiõpetuse õpetajaga. Nt kui laps saab korralduse teha paberi keskele maja, maja kohale päike, maja kõrvale lilled ja teisele poole koer, maja ette aed, maja taha puu sellega kujundatakse kunstitunnis ruumisuhteid. Läbi selle pildi joonistamise kujundatakse ruumisuhteid lapse jaoks. Teed lapsele vihikusse ringi, lapse ülesandeks on teha ringi keskele täpp see võib olla lapse jaoks üliraske ülesanne. Kui nad ühega saavad hakkama, siis mitu täppi ühe ringi keskele nad teevad ikka ühe täpi, kui ei ole näidist ees. Kui on juba tublimad lapsed, siis joonistad üle ruudud ja lapse ülesandeks on vaja teha ruutude vahele täpid. Üldjuhul vajab ka sel puhul laps näidist ette.
Isegi kõnearengu probleemidega lapsed ei aja kassi ja maja segamini omavahel. Kuigi neil sõnu selle kohta ei ole. Need on konkreetsed, siis kujutluspilt nendest asjadest püsib kenasti mälus ja seda saab alati tajumisel kasutada. Seetõttu tuntakse majad ja kassid ka siis ära kui sõna pole. Ruumisuhte kohta ei saa tekitada kindlat kujutlust, on väga suhteline. Seetõttu on hästi oluline aja ja ruumisuhete omandamisel omandada ka sõna selle kohta. Kui tahta lastele aja ja ruumisuhteid omandada, on kõneline pool oluline. Kuna VAA lastel on ka kõnega probleeme, siis kõne väga ei toeta ruumi ja ajasuhete kujutluste tekkimist. Seetõttu aja ja ruumi temaatika on nende jaoks kaua aega segadust tekitav. Sellised elementaarsed koordinaadid nagu üleval ja all, paremal ja vasakul – tavaarenguga lapsed kooli minnes üldiselt teavad, mis on üleval ja all, ajavad segamini vasakut ja paremat. VAA probleemidega ja ÜÕR lapsed kooli minnes ei orienteeru selgelt ruumikoordinaatides
(pilte ja nägusid osatakse paremini kokku panna kui vabameenutamisega ka 34 aasta pärast) Hüpermneesia mälu efektiivsus on hämmastav, esineb just visuaalse materjali puhul (paari aasta pärast mäletasid inimesed veel 63-97% piltidest mida neile näidati ka 10000 pildi seast!!!!) Kognitiivsed kaardid kuidas inimene säilitab ja reprodutseerib keskkoonna ja territooriumi ruumisuhteid kaugusi, suhtelisi asetusi, proportsioone jne. (oma elukeskkonna vahemaade mastaabi suurendamine ja kaugemal asuvate punktide vahemaa vähendamine Inglismaa koduperenaised joonistasid inglismaa kaarti + konfiguratsiooni lihtsustamine, huvitav piirkond diferentseeritum jne) Mälu liigid: Domineeriva psüühilise aktiivsuse iseloomu alusel liigitatakse:
need puuduvad, mis on iseloomulik süntagmaatilisele grammatikale. Edasist arengut iseloomustab grammatiliselt õigete baaslausete ja seejärel keeruliste lausestruktuuride omandamine. Lapsel on vaja grammatika omandamiseks täita järgmised tingimused: 1) teadvustada need nähtused, millest saab keele abil infot edasi anda; 2) osata säilitada ja kasutada keelelist infot. Laps omandab keelevormid vastavalt väljendatava sisu (mõtete, suhete) keerukusele. On loomulik, et objekti- ja ruumisuhteid väljendatakse ajasuhetest varem, tingimust hiljem kui jaatust, küllaltki vara võtab laps kasutusele aga eitava väite, sõnavormid ainsuses tulevad reeglina kasutusele varem kui vormid mitmuses. Kehtib seaduspärasus, et keeleüksus järelpositsioonis omandatakse varem ja kergemini kui eespositsioonis. Nii on lõppude omandamine kergem kui õigete tüvevariantide kasutamine (laadivaheldus eesti keeles), tagasõnad omandatakse kergemini kui eessõnad või eesliited.
3. Tuttav suurus II. Bioloogiline liikumine Johansson (1975) - Avaldub varases lapseeas. Mille järgi hinnatakse sugu? 1. Struktuursed märgid – õlgade laius, puusade laius, momendikese, (referentpunkt, mille umber õlad ja puusad liiguvad) 2. Dünaamilised märgid – puusade ja õlgade liikumine Kui konflikt, siis otsustatakse dünaamiliste märkide järgi. 3.4. Ruumitaju/sügavuse taju 2D > 3D – annab meile pildi kolmemõõtmelisest ruumist, näitab kaugusi ja ruumisuhteid. Eseme kaugust hindab inimene selle järgi, kui suur kujutus tekib silma võrkkestal. 13 Monokulaarsed märgid: *Lineaarne perspektiiv, *Tekstuuri gradient, *Suhteline paiknemine, *Varjutus, *Tutta suurus. *Õhuperspektiiv, *Liikumisparallaks Binokulaarsed ja okulomotoorsed märgid: 1. Konvergentsus (koondumine) 2. Akkomodatsioon 3. Stereonägemine: 3.1
Isegi kõnearengu probleemidega lapsed ei aja kassi ja maja segamini omavahel. Kuigi neil sõnu selle kohta ei ole. Need on konkreetsed, siis kujutluspilt nendest asjadest püsib kenasti mälus ja seda saab alati tajumisel kasutada. Selletõttu tuntakse majad ja kassid ka siis ära kui sõna pole. Ruumisuhte kohta ei saa tekitada kindlat kujutlust, on väga suhteline. Seetõttu on hästi oluline aja ja ruumisuhete omandamisel omandada ka sõna selle kohta. Kui tahta lastele aja ja ruumisuhteid omandada, on kõneline pool oluline. Kuna VAA lastel on ka kõnega probleeme, siis kõne väga ei toeta ruumi ja ajasuhete kujutluste tekkimist. Selletõttu aja ja ruumi temaatika on nende jaoks kaua aega segadust tekitav. Sellised elementaarsed koordinaadid nagu üleval ja all, paremal ja vasakul – laias laastus tavaarenguga lapsed, kes kooli lähevad, nad üldiselt teavad, mis on üleval ja all, ajavad segamini vasakut ja paremat
Värss liigub, enamasti vabavärss, võrreldes Lumevalgusega palju proosalähedasem. Proosa ja luule piir hakkab kaduma. Vertikaalne dimensioon tühistatakse. Kirjutatakse midagi rõhutatult argist ja konkreetselt. Olemas mingi üldistus, mõjub luuletusena, mingil moel tervikliku luuletusena, üldistus on nagu ta on: elada nii nagu poleks sind olemas" Aktualiseeruvad ruumisuhted ja relatiivsus: peal, all, pidev, mittepidev. Kaalub neid kõiki asju läbi ja ruumisuhteid aktualiseerib nõnda, et mängib senisest rohkem tekstipaigutusega. Kontseptuaalselt käidud paberiruumiga ringi. Üldine luulelaad mõjus võõritavalt, üldine kogemus kandus klassikalisele stiilile. Ja kui sinna 60ndate jooksul häirejd ja need olid teistmoodi. Isegi Alliksaart on sellesse konteksti sisse lugeda. Raamat problematiseerib selle, kas luule on üldse luule ja mismoodi ta on luule. Paar tõlgendust kirjutatud tal endal, kus
omadusi (nt kadedus). Isikutajus ilmneb seaduspärasus igapäevaelus levinud oreooliefekt e inimese hindamine mingi eelteadmise põhjal. Kui meil on isikust eelnevalt hea mulje, siis kaldume tema juures märkama positiivset ja negatiivne jääb tähelepanuta so positiivne oreool. Vastupidiselt näeme pigem halba ja positiivse jätame kahe silma vahele negatiivse oreool. Ruumitaju võimaldab hinnata ruumisuhteid ja orienteeruda ruumis, inimene tajub maailma kolmemõõtmeliselt e ruumilise pildina. Ruumilisust tajub inimene sügavustunnuste abil: · binokulaarne nägemine kahe silmaga nägemine. Vaatame mõnd objekti, siis tekib kummagi silma võrkkestale kujutis, mis erineb veidi teise silma omast, kuid me näeme ikkagi ainult üht objekti. Erinevad kujutised võrkkestal tulenevad sellest, et kaks silma ei asetse täpselt ühes kohas
annaabi.ee 
