Vanasti arvati, et maneristid püüdsid jäljendada mõne suurmeistri loomingu välist vormi või käekirja, kuid ei suutnud väljendada loomingu vaimset sisu. Manerismi peeti 19. sajandil kunstiajaloo langusajaks. Tänapäeval arvatakse, et igal ajal on omanäoline kunst ning kõrgrenessanss ei saa olla ainuvõimalik ja igavesti kestev hea kunsti etalon. Tänapäeval on maneristlik kunst paljudele väga huvitav ja isegi lähedane. 4. Milline oli maneristlike maalide ruumikujutus? Millist omapärast kompositsiooni võis esineda? Milliseid värvitoone eelistati? Maneristide maalidele on omane ruumikujutuse ähmastumine, ebatavaliste, tihti nn. Mürgiste värvitoonide eelistamine ja seletamatu päritoluga valguse kujutamine. Renessansiajastu kunstis olid tegelased tihti paigutatud pildi pinnale võrdhaarse kolmnurga kujuliselt, maneristlikus kompositsioonis võib selline kolmnurk seista
Naivism 1. Millise kunsti puhul tarvitatakse nimetusi ,,naivism" ja ,,primitivism"? Loojaks asjaarmastajad, kes pole kunsti õppinud, teevad muu töö kõrvalt. 2. Millal ja miks kerkis esile selline kunstinähtus? Sellised inimesed on maalinud juba romantismi ajal 3. Kuidas iseloomustada Henri Rousseau kunsti? Olustik, portree, väljamõeldud eksootiline loodus, ruumikujutus ja proportsioonid ebaloomulikud, inimanatoomia vigane; maalitud püüdlikult ja detailitäpselt. 4. Kuidas on suhtunud naivistidesse kunstiharidust saanud kunstnikud? Pakkusid huvi modernistidele, kuna ei jäljendanud nähtavat maailma. 5. Mida kujutas peamiselt Maurice Utrillo? Pariisi vaated (nt: Montmatre) 6. Kust oli pärit Ivan Generalic? Leia Generalici piltidelt kajastusi tema tegelikust elukutsest. Horvaatia talupoeg ,,Lehmad Eiffeli torni all" 7
ilmingud. Henri Rousseau Henri Julien Félix Rousseau oli prantsuse naivist, kes sündis 1844. aasta 21. mail. Teda tuntakse ka Le Douanier nime all, kuna ta oli tolliametnikuna töötanud. Ta oli iseõppinud kunstnik, kes oli 1886. aastast alates regulaarselt esinenud züriivabadel kunstinäitustel. Rousseau on maalinud väljamõeldud stseene eksootilises looduses, portreid, aga ka olustikupilte oma ümbrusest ja veidraid allegooriaid. Tema töödes on objektide ruumikujutus ja objektide suurusvahekorrad ebaloomulikud ning inimeste ja loomade anatoomia kujutamine vigane. Samas on kõik detailid maalitud täpselt ja püüdlikult ning vaid objektide omavärvust arvestades. Taolised maalid olid paarkümmend aastat põhjustanud vaid publiku õlakehitusi ja pilkeid, kuid Rousseau oli siiski veendunud, et ta on suur kunstnik. Kubistide tähelepanu pidas ta loomulikuks, kuigi hilinenud tunnustuseks. Neid köitis just Rousseau kunsti siirus,
Max Ernsti kollaazid Väljavõtted reklaamiajakirjadest ja kataloogidest Marilyn Monroe ja Elvis Presley kultus Peter Phillips Tellimusmaal nr. 5 RONALD B KITAY ja RICHARD SMITH Eitas kuulumist popkunstnike hulka Popilike värvide looja Kaubapakendite motiivid Värvide tehislikkus, toorus, jõulisus DAVID HOCKNEY Esindas uut kunstnikutüüpi Naiivsus, lastekunsti kujundite kasutamine huumori ja irooniaga Moonutatud ruumikujutus, naturalistlikult täpne, hajutatud, lopsakad värvipinnad Hilisem looming realistlikud traditsioonid Kasutatud materjal http://thispublicaddress.com/tPA2/images/11_2002/bacon.jpg http://www.flickr.com/photos/hanneorla/3590847650/ http://gerryco23.files.wordpress.com/2011/08/henrymoorerecliningfigure1936.jpg http://www.artinfo.com/sites/default/files/styles/570w460h/public/migrated/8//64484%3A http://sisii2011.blogspot
Rae apteegil on ärklid(seinast eelduv tugitaladele toetuv ruumi osa).Tuulekoja seinas asub Burchartide raidkujust perekonnavapp. Pontus Delagardie hauamonument Toomkirikus(sarkofaag ja epitaaf). Maalikunstnikest tuntuim- Michel Sittow. Manerism 16.saj 2.pool. Püüti jälendada da Vinci ja Raffaeli loomingu välist vormi. Antiik ja loodus polnud nii olulised. Taodeldi peenust ja elegantsi. Kasutati looduskaugeid värve ja ruumikujutus ähmastus. Kehad venitati pikaks. Tintoretto on suurima lõuendmaali autor. Agu Pilt- moelooja. El Greco-ekspressionist, kubist.
19. Kirjelda mõnd Raffaeli tuntud maali. 20. Michelangelo kui skulptor. 21. Tutvusta Micehlangelo loomingut Sixtuse kabelis. 22. Mille poolest on tuntud Giorgione maal ,,Äike" 23. Millise värvitooni abil maalis Tizian oma parimad figuraalkompositsioonid. 24. Nimeta maalivaldkonnad milles Tizian maalis eriti häid teoseid. 25. Kuidas nimetatakse 16.saj II poole kunsti Itaalias? 26. Kuidas kujutasid maneristid anatoomiat ja milline oli nende maalide ruumikujutus? 1.Renessanss tähendas antiikkultuuri taassundi Mitmetes linnades tekkisid manukaftuurid, mis võimaldasid käsitöölistel spetsialiseeruda ja tootlikkust tõsta. Kaugkaubandusega arenes rhamajandus ning pandi alus uuele pangandusele. Renessansiajastu kultuuril on aga üks kindel tunnus- eneseteadvus. Siis levis veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja erinev äsjamöödunust. Renessansliku maailmavaate teljeks on peetud humanismi, veendumust, et suurim väärtus on isiksuse vaab areng
FRANS HALS: · Portreemeister · Sidus portreed mingi olustikulise tegevusega, millega saavutas erilise elavuse ja loomulikkuse · Maalimislaad vaba ja hoogne, jõulised pintslilöögid · Portreed kõrtsikülastajatest · Püha Georgi laskurite kompanii bankett JAN VERMEER van DELFT: · Olustikumaalija · Enamasti kujutab interjööre , tavaliselt ühe või kahe inimfiguuriga · Tegevus piltidel vähetähtis · Karged külmad toonid · Endastmõistetav ruumikujutus · Aknaid kujutab alati vasakul pool · Maalidel näha hästi Hollandi barokiaegne hoonete sisekujundus ( tüüpilised ruudulised põrandad) · ,,Härrasmees ja veini joov daam" · ,,Tütarlaps pärlkõrvarõngaga" · ,,Piima kallav teenijatüdruk" WILLEM KALF ja WILLEM CLAESZ HEDA: · Natüürmordi maalijad · Lopsakad lillekimbud, puuviljavaagnad, lauad hommikueinega JACOB van RUISDAEL: · Maastikumaalija · Soomaastikud, mädanevad puud, kosevaated
Jumalate Ei kujutatud Ranged suursugused ja skulptuurikunstis, või siis stiliseeritud, kujutamine: kujutati ja hävitati ära niiet meie ei ole leidnud. Loomade Poosid loomulikud ja Sfinks. Loomad olid väljendusrikkad, tiivulised liikuvamad ja vabamad- kujutamine: lõvid, 5-jalgsed härjad mitte kanged inimpeaga Ruumikujutus: Ei olnud ruumilised vaid olid Reljeefis külgvaates, 2D. Leidub ka taolist kunsti skulptuuris otsevaates kus on loodud mulje avarast ruumist. Värvikasutus: Vabakujudel kasutati silma Reljeefid olid tihti eredalt süvendites värvilist materjali värvilised. Kokkuvõte: kõige olulisem 2 kultuuri skulptuurikunstis. Too välja olulised erinevused ja sarnasused kahe maa
UUS SLAID Naivistid ei osanud kasutada tsentraalperspektiivi, arvestada anatoomiaga ega tundnud valguse ja õhu kujutamise võtteid. Nende pildid olid värvilised, lihtsad ning sarnanesid lastekunstile. Tähtsamaks naivismi tunnuseks võib pidada täpse järgnevuse ja traditsiooni puudumist ning selle kunsti pidevat isetekkimist. UUS SLAID Üks maailma kuulsamaid naiviste on Henri Rousseau. Ta tööde naiivne ja primitiivne stiil on hetkega ära tuntav. Tema töödes on objektide ruumikujutus ja objektide suurusvahekorrad ebaloomulikud ning inimeste ja loomade anatoomia kujutamine vigane. Kuid siiski on kõik detailid täpselt maalitud. Kubiste köitis Rousseau kunsti siirus, esemelisus ja fantaasiaküllalisus. Maal- See on Rousseau autoportree Ja siis on veel mõned tema maalid UUS SLAID ,,Tiiger troopilises tormis" oli Rousseau esimene dzunglistseenidest. Tõenäoliselt sai ta inspiratsiooni botaanikaaedadest. UUS SLAID
Gilbert ja George "Fair Play", Raul Kurvins, S.T.Annus. Naivism: naivistide teostel on enamasti väga järjekindlalt konstrueeritud kompositsioon. Üheks tähtsamaks naivismi jooneks on täpse järgnevuse traditsiooni puudumine. Seal, kus areneb uus naiivsus, sünnib ka naivistlik kunst. Henri Rousseau "Karnevaliõhtu", "Unenägu", Ta on maalinud nii olustiku pilte oma übrusest kui ka portreid, väljamõeldud stseene eksootilises looduses ning veidraid allegooriaid. Tema maalidel on ruumikujutus ja objektide suurusvahekorrad ebaloomulikud. Niko Pirosmanasvili "Tüdruk õhupalliga", "Viis vürsti pummeldamas". Maurice Utrillo "Vaade kirikule".
Henri Rousseau, Ivan Generalic, Niko Duchamp, Arp, Ray, Radnitzky, Höch Magritte, Dali, Mire, Max Ernst, Tanguy, Arrak, Pirosmanasvili. Eestist Paul Kondas, Jaan Toome, Malin, oad. Rousseau - reaalsus + fantaasia, Duchamp - pidevalt uuenduslikel radadel. Magritte - Veristlik suund ebareaalne reaalsus. Kõige ebaloomulik ruumikujutus, täpsus, naised, Tavalised tarbeesemed või kunstivõõrad äärmuslikum tegelikkus, ilustamata. Luuakse uut reaalsus, eksootiline loodus, vigane inimanatoomia materjalid. muu maailm olemasoleva kõrvale. Kõigil nägu varjatud. Miski pole täpselt sama, mis on reaalsus.
Sealne kunst oli rohkem linnakodanike teenistuses. Seal ei levinud uuestisünni ideoloogia, mis muidu ju renessanssile nime andis. Antiikkunsti eeskujudest ja ,,jumalate proportsioonide" otsinguist ei saa seal üldse rääkida. Inimest ei peetud maailma keskpunktiks. Kuid usulised meeleolud olid isegi tugevamad ja siiramad. Kunstnike eesmärgiks oli inimeste hingeelu avamine. Näiteks Jan van Eyeck maali Genti altar piiblitseenid on muudetud elavaks, nagu käegakatsutavad. Ning tema ruumikujutus oli väga profsesionaalne. Kesk Euroopas levis ka trükigraafika, trükiti ka pilte. Prantsuse kunstnikud olid silmapaistvalt iseseisvad portreekunsti. 5.Iseloomusta renessanssarhitektuuri Itaalias ja Prantsusmaal. Millised olid sarnasused ja erinevused keskaja ja antiikarhitektuuris? Itaalia arhitektid olid paremini koolitatud, nad reisisid ka Prantsusmaale ja seega, see mõjutas Prantsuse arhitektuuri. Itaalias levisid eelkõige palazzod ehk paleed. Need
maailma lapseliku puhtsüdamlikkusega ja ei oska jäljendada realismi anatoomia õigsust, perspektiivi, õhu ja valguse kujundamise võtteid. Naiivne kunst sõltumatu igasugustest traditsioonidest Väga järjekindel kompositsioon Loodusekujutamine eemaldus nähtava maailma reaalsusest Rousseau olustkupildid, portreed, veidrad allegooriad, stseenid eksootilises looduses. Ruumikujutus ebaloomulik, inimeste ja loomeda anatoomia vigane. Detailne. Siiras, esemelisus, fantaasiaküllas, objektide muutmine jõulisteks embleemitaolisteks märkideks Pirosmanasvili, Generalic Naivistide koolkond Helbina külas Horvaatias Eestis Oad detailirohked laevad ja rannaelu; Kondas lüürilised ja humoorikad pildid; Utrillo mõjutasid teda impressionistid ja postimpressionistid, sellepärast on ta
hakkas ta Camille Pissarro julgustamisel kasutama eredaid värve ja tänu eredale päikesele ning lõunamaisele selgele taevale mis teda julgustasid hakkas ta kasutama suuremaid puhta värvi laike ning tugevaid kontuure. 12. Paul Cezanne alustas romantiliste tumedate piltidega, millel oli tihti kujutatud vägivaldseid sündmusi. 1870.ndatel osales ta impressionistide näituselt ja sai suure kriitika osaliseks kuna tema maalides näis olevat rohkem moonutusi ja ruumikujutus tundus kohmakas. Sellest lähtuvalt naases ta kibestununa oma kodulinna, kus ta eksponeeris oma töid harva. Aegamööda eemaldus ta impressionismist. Ta tahtis ühendada impressionistliku vormikäsitluse klassikalisele kunstile omase vormikäsitlusega. Ta soovitas looduses nähtavaid vorme lähendada-silindrile, kuubile, koonusele jne. Mitme vaatepunkti kasutamisega lõhkus Cezanne vundamendi tsentraalperspektiivilt ja pani alguse konstruktiivsele kunstitegemisele,
toonidest pole arusaada, mis asub tagapool v eespool. Puuduvad varjud. · Sarnasus itaalia eelrenessansi kunstiga, sp ongi seda nimetatud primitiivseks. · Naivism on sõltumatu igasugustest traditsioonidest ning nende teostel on enamasti väga järjekindlalt konstrueeritud kompositsioon. · ROUSSEAU tõsine naivist! Ja veel oli tolliametnik ka.Maalis olustikupilte ome ümbrusest. Iseloomulikud portreed, dzungli pildid. Tema maalidel on ruumikujutus ja objektide suurusvahekorrad ebaloomulikud ning inimeste ja loomade anatoomia kujutamine vigane. Detailid täpselt ja püüdlikult maalitud ning värvitud objekte nii nagu päriselt ka on. Kubistid kiitsid teda, tema kunsti siirust, esemelisust, fantaasiaküllust ja kõigi objektide muutmist jõulisteks embleemitaolisteks märkideks. "Luuletaja muusa". · 1933. aastal toimus 1. suur naivistliku kunsti näitus.
Omavahel ühendati tinaribaga ja need olid ikkagi kujutise vormi järgi välja lõigatud. Väiksemad detailid maaliti pintsliga peale. Klaasid olid kirka värviga. Gooti maalikunst on pmst klaasikunst. Itaalia: Endiselt on au sees seina- ja tahvelmaal. Areneb välja kaks koolkonda, ühe esindajaks Giotto di Bondone, kes tegutses Firenzes ja tema pildid on väga jutustavad ja täis dramaatikat. Inimese kujutamise juures on ta väga looduslähedane, kuid väga algeline on tema ruumikujutus ja maastikuline foon. Ruumilisust annab edasi inimeste üksteise taha paigutamisega. Teise koolkonna rajajaks on Simone Martini, kes on Siena koolkonna rajajaks. Nad eelistavad rohkem tahvelmaali ja on maalifoon kuldne ja sellele maalitakse tempera maalidega. See on tugeva värvisügavusega. Miniatuurmaalid: 14.saj teise poole kõige kuulsamad meistrid on vennad Limbour'id, kes valmistasid Berry hertsori palveraamatusse miniatuurmaalid. Seal leidub ka olustikustseene, kus nad
külgede peal rusikas, pilk üle vaatajate pea kaugusesse. Loomade Kujutati vabamalt, jumalate Kujutati vabamalt, jumalate kõrval väikesed kõrval väikeste ja alandlikena, kujutamine: loomutruu, elavad Ruumikujutus: Läbimõeldud, vabadele Läbimõeldud, vabadele kohtadele kujutati seletusi kohtadele kujutati seletusi juurde, taga olevad isikud juurde, taga olevad isikud tehti tehti eesolevate peade eesolevate peade kohale. kohale, sündumsed Värvikasutus: Värviküllane. Põhivärvideks Värviküllane, varjundirikas.
üheksateistkümnenda sajandi lõpul, umbes samal ajal kui Grünewaldi omagi (Pepier 2006:175). 5 2.3 Teosed Kuulsaim teos ,,Kristuse lahtiriietamine" (Õli lõuendil. 1577-1579. 285x 173 cm), mis säilib Toledo katedraalis. Nagu kõigis hilisemates maalitud teostes, valitseb selles rahutu, süngelt ekstaatiline ja pateetiline põhitoon, ühtlasi mingi visionaarsus, viirastuslikkus. Kompositsioon tundub katkendlik, ruumikujutus on ebamäärane, valgus järsk, hüplev, rahutu, värvid leegitsevad; figuurid on pikaks venitatud ja väikeste peadega, neis on mingi murtud rütm, nad seisavad ebakindlalt (Vaja 1999:556). ,,Toledo vaade", u 1595-1600. El Greco viimastel aastatel maalitud vähesed väikesed nägemuslikud maastikud, mis kujutavad Toledot Jeruusalemma või Soodomona, on omas ajas ainulaadsed (Piper 2006:175) (Lisa 1.). ,,Püha Johannes" (Lisa 2.) ,,Madonna lapsega" (Lisa 3.) ,,El Salvador" (Lisa 4.)
Värvilise trükigraafia meistrid · Värvukuse trükigraafika tähtsamad meistrid olid Kitagawa Utamaro (1753 - 1806), Katsushika Hokusai (1760 1849) ja Ando Hiroshige (1787 1858). · Neist kuulsaim on Hokusai, suurem osas loomingus on ta kujutanud humoristlikult rahvalikke tüüpe. Euroopas sai ta kuulsaks eriti oma looduspiltidega, millel võib tihti näha jaapanlaste püha mänge Fudzijamat. · Jaapani puugravüüride julge ja üldistav joon, tingelik ruumikujutus ning osaliselt loodusest erinevaid värvid innustasid 19. sajandi uuenduslikke kunstnikke Euroopas. Kitagawa Utamaro, Kolm kaunitari. Värviline puulõige. Utamaro on eriti tuntud oma peente ja graatsiliste geisapiltidega. Tema ja teiste meistrite puulõikeid toodi 19. saj. lõpul ka Euroopasse, kus nad mõjutasid märkimisväärselt moodsa kunsti arengut. Utagawa Hiroshige Yoroi Ferry, Koami-ch The Lake at Hakone
· Rõhutatud kontuurjooned Tuntuks sai varsti pärast surma, kui teda hakati pidama uue ajastu teerajajaks kunstis. ,,Leebuse aeg on möödas, nüüd vajame barbareid, kireajastu on algamas." Paul Cezanne (1839-1906) Kõige rohkem 20.saj kunstnikke mõjutanud postimpressionist, keda peetakse kubismi eelkäijaks. Alustas impressionistina, kuid sai kriitikutel väga palju mõnitavaid hinnanguid ja muutus erakuks.Võrreldes teistega näis tema piltidel olevat rohkem moonutusi ja kohmakas ruumikujutus. Tema maalid ei taotle mööduva hetke või mulje tabamist vaid looduse põhistruktuuri leidmist. Kõik objektid looduses meenutasid talle geomeetrilisi kujuneid. Ta kasutas objekti kujutamist korraga erinevatest vaarenurkadest. Teoste sisu pidas ebaoluliseks, põhiliselt maalis loodust ja natüürmorte. Üheks tähtsaks osaks maalis pidas ka värvi. Sümbolism Sümbolistlikeks nimetatakse paljusid erineva laadiga maale(juugendlikud,rahvusromantilised jne)
kullapritsmed); puulõiketehnika abil kujutati igapäevaelu realistlikult, humoristlikult (teemaks naised, loomad, teater jne); jaapani rahvusliku arhitektuuri omapära: püstpalkidele toetuv massiiven katus; kalligraafias levis vabam spontaansem ja mänglevam kiri; külmrelvade kujutamine; zenmungad maalisid eelistatunumalt värvipildiel musta tusiga; puugravüüre iseloomustasid julge ja üldistav joon, tinglik ruumikujutus, looduse erinevad värvid. Ribikardinad; pambused, udune e kergelt vihjav, mitte detailselt selgitav; skulptuur väga pisike; puugravüür (ühe- või mitmevärviline); lume kasutamine minimalislmi kasutamise võimaldamiseks; postid, laeva mastid jaotavad pinna äkki 3-ks; kindel terav joon maalil; tundub nagu keha oleks taustast välja lõigatud; aiakunst kraapimine rehaga; nohteater (kuldsel taustal kõver männipuu) ja kabuki (tegevus olmeline, zestid meie jaoks imelikud,
kui nendel. Ehkki Gauguini nimetas end uhkelt barbariks, on tema loomingus rohkem klassikalise harmoonia ja kaine kaalutluse mõju. PAUL CEZANNE (18391906) alustas tumedate pastoossete piltidega, millel on tihti kujutaud vägivaldseid sündmusi. 1870.aastate alguses lähenes ta impressionistidele ja esines nende esimesel näitusel 1874.a., kuid sai kriitikute käest veel rohkem mõnitada kui tema rühmakaaslased, sest tema piltide joonstuses näis olevat rohkem moonutusi ja ruumikujutus tundus kohmakas. Kibestunult tõmbus Cezanne nüüd tagasi LõunaPrantsusmaale oma sünnilinna Aixi ja jäi sinna töötama paljudeks aastateks. Jõuka isa ainsa pojana oli ta elatisrahaga kindlustatud. Oma töid õnnestus tal ainult harva eksponeerida. Aegamööda eemaldus Cezanne impressionismist, kuid jäi tunnustama selle mitemid saavutusi, eriti värvide ilu ja heledat valgusküllast koloriiti. Ta tahtis ühendada
pühapäevamaalijad, ilma õppimata, tehes seda enda lõbuks, eeldus naivistide olemasolu ja nende looming, kes pole tegelenud kunstiga, eesmärk puhtsüdamlik suhtumine nähtavasse maailma ja selle väljendamine Euroopa realismi vahendeid kasutamata, Henri Rosseau (Unenägu, Karnevaliõhtu, Üllatus) Prantsusmaa maalikunstnik, maalis olustikupilte oma ümbrusest, aga ka portreid, väljamõeldud stseene eksootilises looduses ning veidraid allegooriaid, ta maalidel on ruumikujutus ja objektide suurused ebaloomulikud ning inimeste ja loomade anatoomia kujutamine vigane. Dadaism (tekkis pärast I MS, 20ndatel, alguseks võib pidada Sveitsi 1916) mässumeelne, anarhismilähedane suund, mille arvates on kogu läänekultuur suremas, müüt progressist on täielikult hävinud, elu tajutakse kui midagi hetkelist ja mõistetamatut, kaob ambitsioon luua midagi uut tulevaste põlvede jaoks, iseloomulik tahtlik sokeerimine ja absurd, nad leiavad, et
1906. Henri Rousseau Henri Julien Félix Rousseau oli prantsuse naivist, kes sündis 1844. aasta 21. mail. Teda tuntakse ka Le Douanier nime all, kuna ta oli tolliametnikuna töötanud. Ta oli iseõppinud kunstnik, kes oli 1886. aastast alates regulaarselt esinenud züriivabadel kunstinäitustel. Rousseau on maalinud väljamõeldud stseene eksootilises looduses, portreid, aga ka olustikupilte oma ümbrusest ja veidraid allegooriaid. Tema töödes on objektide ruumikujutus ja objektide suurusvahekorrad ebaloomulikud ning inimeste ja loomade anatoomia kujutamine vigane. Samas on kõik detailid maalitud täpselt ja püüdlikult ning vaid objektide omavärvust arvestades. Taolised maalid olid paarkümmend aastat põhjustanud vaid publiku õlakehitusi ja pilkeid, kuid Rousseau oli siiski veendunud, et ta on suur kunstnik. Kubistide tähelepanu pidas ta loomulikuks, kuigi hilinenud tunnustuseks. Neid köitis just
*sõltumatu igasugustest traditsioonidest Naiivset kunsti on peetud lähtuvaks ainult kunstniku kordumatust isikust ja just sellega seletatakse naivistliku kunsti värskust ja ainulaadsust. Naivism erineb lastekunstist, kuna naivistide teostel on enamasti järjekindlalt konstrueeritud kompositsioon, mis lastekunstil on ebatavaline. Henri Rousseau · Olustikupildid oma ümbrusest, aga ka portreed, välja mõeldud stseenid eksootilises looduses ning veidrad allegooriad · Ruumikujutus ja objektide suurusvahekorrad ebaloomulikud · Inimeste ja loomade anatoomia kujutamine vigane · Detailid maalitud püüdlikult ja täpselt ning ainult objektide omavärvusi arvestades Kuulsaim eesti naivist oli Paul Kondas oma lüüriliste ja humoorikate piltidega. Sürrealism Aluse panijaks kirjanik Andre Breton, kes avaldas 1924.a sürrealismiteooria. ,,Sürrealism on puhas psüühiline automatism, mille abil suuliselt, kirjalikult või muul moel püütakse
Iseloomustage Cezanne loomingut. Tooge näiteid tema teostest. * teda peetakse kunstnikuks, kelle töödes on suur hulk küsimusi ja otsinguid, mis otsustavalt uue saj kunsti mõjutasid. * loobus kõikidest eelnevatest kujutamise printsiipidest *otsis ainsat, võimalikku ja objektiivset kujutamisviisi, mille kaudu oleks võimalik näidata luuduse fundamentaalset olemust. * alustas tumedate pastoossete piltidega, millel on tihti kujutatud vägivaldseid sündmusi. * töödes palju moonutusi ja ruumikujutus kohmakas. *Looduses nähtavaid vorme lähendas silingri, kuubi, koonuse või muuga *maalimine mitmest vaatepunktist – lõhkus aluse tsentraalperspektiivilt. * „Suplevad naised“, „natüürmort õunakorviga“, „poiss punase vestiga“, „kaardimängijad“ 16. Mis iseloomustab neoimpressionistide loomingut? Tooge näiteid *Maaliti aegamööda, kiht kihi haaval *Maaliti ääris, mis sulges kompositsiooni.
Ometi on mälestusportreedest Maalialusteks oli tavaliselt iga ikoon kordumatu ja kokkuliimitud laudadest erineva tahvel meisterlikkustasemega Ruumi- ja inimese Ruumikujutus erineb Kujutise foon on kuldne ja Pehmejoonelise ja Ikoonidel on kujutatud kujutamine antiikaja omast, riietuse rikkalikud ümarana maalitud nägu ja suursugust ja rikast ikoonimaalidel kasutatakse ornamenditaolised voldid käed on kontrastis muu hingelisust. Ikoonidel on ümberpööratud on sõltumatud nende all kehaga
keskosa ehk korpus 2. tiib 3. predella 4. mensa 5. stipes Tiibadel olid tavaliselt maalid, lõpuni avatud altari keskel asus skulpturaalne või ka maalitud kompositsioon. Temaatika religioosne (Kristuse kannatuslugu, pühakute elulood). Lokaaltoonid, ruumikujutus tinglik. Näod ja poosid ilmekad, kuid sageli maneerlikud ja moonutatud (Eestis Bernt Notke ja Hermen Rode altarid).
Eeskujuks võeti loodusrahvastse kunsti. Foovid, ekspressionistid ja kubistid said mõjutusi Aafrika neegrite rahvakunstist. Naivism siiski eristub rahvakunstist. Naiivset kunsti on peetud lähtuvaks ainult kunstniku kordumatust isikust ja just sellega seletatakse naivistliku kunsti värskust ja ainulaadusust. Henri Rousseau (Unenägu; Karnevaliõhtu) oli pensionile läinud tolliametnik, kes 1886 aastast oli regulaarselt esinenud züriivabadel kunstinäitustel. Ta maalidel on ruumikujutus ja objektide suurusvahekorrad ebaloomulikud ning inimeste ja loomade anatoomia kujutamine vigane. Samas on aga kõik detailid maalitud püüdlikult ja täpselt ning ainult objektide omavärvust arvestades. Rousseaule osaks saanud kuulsus aitas märgata ka teisi naiviste. Kuulsad: Pirosmanasvili (Tüdruk õhupalliga); Generalic (Sarviline hobune). Naivismile omaseid tunnuseid on mitmete kuulsate modernistlike kunstnike loomingus. Mõned traditsioonilise kunstihariduse
Väliselt vormilt sarnanesid,vaimsest sisust erinesid. 2. Millisest sõnast on tuletatud mõiste "manerism"? Sõnast maneer. (Ei jälgitud enam loodust, vaid püüti jäljendada tuntud meistrite laadi e. maneeri) 3. Kuidas on aegade jooksul muutunud suhtumine manerismi? Alguses suhtuti manerismi kui kunstiajaloo languseks, nüüd aga suhtutakse sellesse kui lihtsalt teistsuguse taotlusega kunsti. 4. Milline oli maneristlike maalide ruumikujutus? Millist omapärast kompositsiooni võis esineda? Milliseid värvitoone eelistati? Ähmastumine, ebatavaliste tihti nn mürgiste värvitoonide eelistamine ja seletamatu päritoluga valguse kujutamine. Kolmnurk võib seista hoopis teravikul. 5. Kuidas kujutatakse maneristlikes kunstiteostes inimeste anatoomiat? Too näiteid. Inimeste anatoomiat kujutatakse moonutatult, kehad on ebaloomulikult pikad. 6. Mille poolest on eriline Tintoretto maal "Paradiis"? Kus see asub?
Värvilise trükigraafika tähtsamad meistrid olid KITAGAWA UTAMARO (1753- 1806), KATSUSHIKA HOKUSAI (1760-1849) ja ANDO HIROSHIGE (1797-1858). Neist kõige kuulsam on Hokusai. Suuremas osas loomingus on ta kujutanud humoristlikult rahvalikke tüüpe. Euroopas sai ta kuulsaks eriti oma looduspiltidega, millel võib tihti näha jaapanlaste püha mäge Fufzijamat. Jaapani puugravüüride julge ja üldistav joon, tinglik ruumikujutus ja osalt loodusest erinevad värvid innustasid 19 sajandil uuenduslikke kunstnikke Euroopasse.
Inimkäsitlus oli hoopis teistsugune figuurid saledad ja pikaks venitatud. Riiete all keha välja ei paistnud, riide materjali luksusele pööratakse erilist tähelepanu; silmad on ilmekad. Koloriit kuld, rohekad toonid. ''madonna'' motiiv. * ''Maarja Jeesus lapsega'' Enkaustika tehnikas algselt, alates 8. sajandist temperavärvidega värvimullad segati munavalge, mee või muu orgaanilise sideainega. Maaliti kokkupandud puutahvlite peale. Kanoonilinekunst. Ikoonide ruumikujutus erineb suuresti antiikkunstist. Ikoonide taustad on kuldsed. Läbi näo anti edasi suursugust ja hingeelu. Ikonostaas ikoonidega sein. 17.Vana-Vene arhitektuur Sai alguse 9. saj. Tegeleti kauba- ja kultuuri vahetusega Vene-Bütsantsi vahelt. Bütsantsist võeti üle õigeusk. Kiievi vürstid kutsusid kunstnikke Bütsantsist. *Sofia peakirik Kiievis/Novgorodis *Georgi peakirik Esimesed kiviehitised on Venemaal loodud. Erilised olid kuplid Vene kirikutel. Rikkalikult
Teda peetakse kunstnikuks, kelle töödes on suur hulk küsimusi ja otsinguid, mis mõjutavad uue sajandi kunsti. Ta loobub kõikidest senistest kujutamisprintsiipidest ja hakkab otsima ainsat võimalikku ja objektiivset kujutamisviisi. Sündis pankuriperekonnas, oli ainukene poeg, sai elu lõpuni mõõdukat abiraha. Kunsti õppis Pariisis. 1874 aastal kui toimus impressionistide näitus, siis kõige suurema mõnituse sai Cezanne, sest tema piltide joonistus näis kõige rohkem moonutatud, ruumikujutus väga kohmakas. Tõmbus tagasi, läks sünnilinna ja töötas seal elu lõpuni, oma töid õnnestus tal eksponeerida harva. Algselt impressionismilaadne maalimisviisist sai ta värve ja valguse. Ta proovis ühendada impressionsitlikud värvid klassitsistliku kunstiga. Selleks et näidata ruumilisust ja vormi, soovitas loodusest nähtavaid esemete vormi lähendada geomeetrilistele kujunditele. Ta pidas võimalikuks maalimist mitmest
või unistusi kaugedest maadest, tööd on teostatud korrektselt, ei arvestata persvektiivi ja ei tunta figuuride anatoomiat. Navismid on reeglina pensionäärid, kes on hobi korras maalimisega alustanud. Pühapäevamaalijad on pensionäärid. Henri Rousseau Tema hüüdnimi oli tolliametnik. Maails olustiku pilte ümbrusest, portreid, välja mõeldud steene eksootilises looduses, veidraid allegoorijaid. Maalidel on ruumikujutus ja objektide suurus vahekorrad ebaloomulikud ja sammuti inimeste ja loomade anatoomia. Niko Pirosmansili Sündis talupoja peres ja lapsena jäi orvuks. Elatas end juhutöödega. Maalis vaeste söögikohtade seintele kõhutäie eest. Oma maalides kujutas rahvariietes Gruusia talupoegi, tihti maalis taustaks mägesid või pidutsejaid rikkalikult laua ümber. Paul Kondas Pärit Põltsamaa lähistelt. Tartu ülikoolis õppis juurat ja edasi töötas õpetajana Viljandimaal. Säilinud on hilisema
Kallis (1892-1918) Juugendistiil Inglismaal sündis uus kunstivool, mis kattus osalt sümbolismiga ja mis püüdis uutmoodi vormi ja ühtse suure stiili loomisega anda kunstile rohkem kaalu ühiskonnas. Väljendades protesti esteetiliselt inetu, stiilitu vabrikutoodangu vastu ja püüet asendada kapitalistlik tootmisviis käsitööliste ühiskonnaga. Seda kunstivoolu iseloomustab kunsti naturalistlik detailitäpsus, naivistlik ruumikujutus, tinglik värvivalik ja ornamenditaoline kompositsioon. John Ruskin tuntud ühiskonna tegelane ja kriitik ülistas käsitööd, rõhutas töö ja loomingu, ilu ja praktika vajadust. Sellest ideest lähtudes lõi ta kunstirühmituse "Prerafaeliidid" . Prerafaeliidid eelistasid religioosseid või keerukaid kirjanduslikke teemasi, mis andsid neile mõnikord erootiliselt pingestatud allteksti. Selline stiil oli eriti
paari ustega. ,,Ustel" olid maalid (tavaliselt õlivärvidega), lõpuni avatud altari keskel asus skulpturaalne või samuti maalitud kompositsioon. Põhja-Saksamaalt on mõned niisugused altarid jõudnud ka Eestisse. Maalide temaatika oli religioosne (kõige tavalisemalt stseenid pühakute elulugudest või Kristuse kannatusloost). Inimesed on kujutatud XV sajandi rõivastuses, valitsevad lokaaltoonid, ruumikujutus on enamasti tinglik. Näod ja poosid on ilmekad, kuid sageli maneerlikud ja kuidagi moonutatud (Viirandi 1982:221-222). 11 KOKKUVÕTE Keskaja ehituskunstis oli kõige tähtsamaks tööks kirikute püstitamine, kusjuures raskusi valmistas tollal just kirikute katmine tugeva ja tulekindla laega. Romaaniaegsed silinder- ja ristvõlvid nõudsid oma raskuse tõttu liiga massiivseid ja umbseid välismüüre - nendesse ei
2 vennad HUBERT van EYCK (u.1370-1426) JAN van EYCK (u. 1390-1441) Madalmaade maalikoolkonna loojad Nende ühine töö on suur altar Sint-Baafsi katedraalis Gentis, nn Genti altar (1420-1432). See on madalmaade maalikunsti esimene ja suurim meistriteos. Iseloomulik Genti altarile: - suur ühe paari tiibadega altar; - figuurid elusuurused; - ruumikujutus pisut abitus; pildil puudub perspektiiviline ühtsus; õhuperspektiiv samuti puudulik tagaplaanil olevad objektid on sama teravalt kujutatud kui esiplaanilgi; - imeline värvikäsitlus; - peenmaalitehnika üksikdetailide üllatavalt peen, hoolikas ja realistlik teostus; - pühalik-tõsine ilmekus ja tundesügavus; - nii ilus! JAN van EYCK (u. 1390-1441) Tegutses Phillippe Hea õuemaalijana, sooritas kaugeid reise, arvatavasti seeläbi tunneb ka
Teda peetakse kunstnikuks, kelle töödes on suur hulk küsimusi ja otsinguid, mis mõjutavad uue sajandi kunsti. Ta loobub kõikidest senistest kujutamisprintsiipidest ja hakkab otsima ainsat võimalikku ja objektiivset kujutamisviisi. Sündis pankuriperekonnas, oli ainukene poeg, sai elu lõpuni mõõdukat abiraha. Kunsti õppis Pariisis. 1874 aastal kui toimus impressionistide näitus, siis kõige suurema mõnituse sai Cezanne, sest tema piltide joonistus näis kõige rohkem moonutatud, ruumikujutus väga kohmakas. Tõmbus tagasi, läks sünnilinna ja töötas seal elu lõpuni, oma töid õnnestus tal eksponeerida harva. Algselt impressionismilaadne maalimisviisist sai ta värve ja valguse. Ta proovis ühendada impressionsitlikud värvid klassitsistliku kunstiga. Selleks et näidata ruumilisust ja vormi, soovitas loodusest nähtavaid esemete vormi lähendada geomeetrilistele kujunditele. Ta pidas võimalikuks maalimist mitmest vaatepunktist, sellega
Naivism Asjaarmastajad-kunstnikud, kes maalivad muu töö kõrvalt ja pole õppinud kunsti, püüavad maailma edasi anda lapseliku siirusega, kuid ei oska kasutada tsentraalperspektiivi ega anatoomiat, samuti valguse ja õhu õigeid kujutamise viise. Naivistid olid oma loomelaadilt sarnased primitivistlikule loomingule ja leidsid seeläbi tunnustust. Prantsusmaal: Henri Rousseau maalis olustikupilte ja portreesid, kuid need olid väljamõeldud eksootilises ümbruses. Ruumikujutus ja proportsioonid olid tal ebaloomulikud ja vigased, kuid kõik oli maalitud püüdlikult ja püüdes täpset koloriiti jäljendada. Gruusias: Niko Pirosmanasvili (Pirosmani) kujutas rahvariides gruusia talupoegi pidutsemas mägede taustal rikkalikult kaetud söögilaudade taga. Dadaism Dadaism tekkis 1. maailmasõja õuduste ajal Sveitsis ning püüdis kõike lihtsustada, omavahel segada, eri materjale kombineerides ja erinevaid kunstiliike segades. Lammutati igasuguseid piire,
Vanem eesti kirjanduslugu - mitte ainult kirjandusajaloo allikad, ka kultuuriajaloo allikad, inimtegevuse sotsiaalsed ja sümboolsed mõõtmed, suhtlusskeemid, argikultuur ja käitumine, hoiakud, väärtused Kirjanduse roll kultuurisüsteemis Kirjanduse ja kultuuriloo vastastikkused kokkupuutepunktid, ka kultuuriloo seisukohalt, mis on kirjanduskultuuri spetsiifika 14 Kultuuriajaloolisi lähenemisi: looduse, maastiku- ja ruumikujutus kirjandused, soomudelid kirjanduses, kultuuride kohtumine, tõlkeprotsessid (Kirjandus)traditsiooni mõiste ümbersõnastamine - pidev loominguline kohandumine, mitte vastuvõtt Üks traditsioon vs. `mitu kirjandust', tervik sisaldab vastasmõjusid, tõlkeid, muutusi, katkestusi. Kaanon. Mis on kirjanduskaanon? Kas tänapäeval on enam vaja kirjanduskaanonit? Mille põhjal on kirjanduskaanonit kritiseeritud? Kaanon reegel, nimekiri, kataloog, pühakiri
Alates 8. sajandist kasutati temperavärve, mida segati munavalge, mee või mõne muu orgaanilise sideainega. Maalialuseks oli tavaliselt kokkuliimitud laudadest tahvel (siit pärit mõiste tahvelmaal). Levinuim aine: Maarja Jeesus-lapsega. Et ikoonid polnud lihtsalt kujutis, vaid püha, imettegev objekt, püüti neid säilitada kord kujunenud kujutamisviisil. Ikoonimaal oli kanooniline kunst. Ometi on iga ikoon kordumatu ja erineva meiterlikkusetasemega. Ikoonide ruumikujutus erineb jörsult antiikaegsest ja veel enam uusaegsest kunstist (nn. ümberpööratud perspektiivist). Kujutise foon kuldne, riietuse rikkalikud ornamenditaolised voldid on sõltumatud nende all asuvast kehast. Pehmejoonelise ja ümarana maalitud nägu ja käed on kontrastis muu kehaga. Keha unustamine või tõrjumine on antiikkunstile vastandlik hoiak. See-eest on ikoonidel kujutatud suursugust ja rikast hingelisust. Ikoonidel on omapärane joonte graatsia ja
aastal valminud Genti altar Sint-Baafsi katedraalis Gentis (Vaga 2004: 450). Genti altarit peetakse Madalmaade maalikunsti esimeseks ja ühtlasi suurimaks meistriteoseks. Tähelepanuväärsed on nii teose pühalik-tõsine ilmekus, tundesügavus, kui ka värvikasutuse ja maalitehnika meisterlikkus, üksikasjade peen ja hoolikas, loomutruu teostus. Van Eyckid on peenmaalijad nagu kõik XV sajandi Madalmaade meistrid. (Vaga 2004: 451). Ainuke asi, milles van Eyckid väga tugevad pole, on ruumikujutus – avaral maastikul Talle kummardamise pildil pole perspektiivset ühtsust. Ka õhuperspektiiv on puudulik, sest tagaplaanil olevad esemed on kujutatud sama selgelt ja teravalt kui esiplaanil olevad esemed. (Vaga 2004: 452) Põhja-Madalmaade koolkonda kuulus lisaks vendadele van Eyckidele veel Petrus Christus (1443-1472)– tegu on puhtalt flaami koolkonnaga, mille peamiseks keskuseks on Brugge. Samal ajal tekkis ka Lõuna-Madalmaades oma koolkond, mille keskuseks oli Tournai. Selle
spontaalne kui nendel. Ehkki Gauguini nimetas end uhkelt barbariks, on tema loomingus rohkem klassikalise harmoonia ja kaine kaalutluse mõju. PAUL CEZANNE (1839-1906) alustas tumedate pastoossete piltidega, millel on tihti kujutaud vägivaldseid sündmusi. 1870.aastate alguses lähenes ta impressionistidele ja esines nende esimesel näitusel 1874.a., kuid sai kriitikute käest veel rohkem mõnitada kui tema rühmakaaslased, sest tema piltide joonstuses näis olevat rohkem moonutusi ja ruumikujutus tundus kohmakas. Kibestunult tõmbus Cezanne nüüd tagasi Lõuna-Prantsusmaale oma sünnilinna Aixi ja jäi sinna töötama paljudeks aastateks. Jõuka isa ainsa pojana oli ta elatisrahaga kindlustatud. Oma töid õnnestus tal ainult harva eksponeerida. Aegamööda eemaldus Cezanne impressionismist, kuid jäi tunnustama selle mitemid saavutusi, eriti värvide ilu ja heledat valgusküllast koloriiti. Ta tahtis ühendada
Vanem eesti kirjanduslugu - mitte ainult kirjandusajaloo allikad, ka kultuuriajaloo allikad, inimtegevuse sotsiaalsed ja sümboolsed mõõtmed, suhtlusskeemid, argikultuur ja –käitumine, hoiakud, väärtused Kirjanduse roll kultuurisüsteemis Kirjanduse ja kultuuriloo vastastikkused kokkupuutepunktid, ka kultuuriloo seisukohalt, mis on kirjanduskultuuri spetsiifika Kultuuriajaloolisi lähenemisi: looduse, maastiku- ja ruumikujutus kirjandused, soomudelid kirjanduses, kultuuride kohtumine, tõlkeprotsessid (Kirjandus)traditsiooni mõiste ümbersõnastamine - pidev loominguline kohandumine, mitte vastuvõtt Üks traditsioon vs. ‘mitu kirjandust’, tervik sisaldab vastasmõjusid, tõlkeid, muutusi, katkestusi. Kaanon. Kaanoni määratlus. Kaanoni kriitika. • Kaanon – kreeka keeles mõõtepulk või reegel, hiljem nimekiri või kataloog, mis kiriklikult on
saanud enam kõne alla tulla keskaegne kompositsioon. Uusaegne nn. tsentraalperspektiiv on "õige" liikumatu vaataja jaoks. On arvatud, et sellise kujutusviisi aluseks oli keskaegse mütoloogilise maailmapildi asendumine sellisega, kus 8 objekt ja subjekt on selgelt eristatud ning inimese individuaalne eneseteadvus on välja kujunenud. Selline ruumikujutus sai üheks peamiseks loominguliste ja teoreetiliste vaidluste objektiks. Töötati välja õpetus perspektiivist ning mõnikord valiti maalimiseks just nimelt selliseid motiive, kus oli võimalik demonstreerida perspektiiviseaduste kasutamise oskust. (Tekkis lausa omaette koolkond- nn problemaatikud, meistrid, kes puhtteadusliku süstemaatilisusega püüdsid lahendada lühenduste, perspektiivi, valguse kujutamise jm probleeme
Suurem hingesoojus iseloomustab hilist ikoonimaali. Traditsioon ja tehnika tuli rooma kunstist tuntud surnute mälestusportreedest. Nende eeskujul hakati maalima mälestuspilte enkaustitehnikas. Alates 8.sajandist hakati sulatama temeravärve, mida segati munavalge, mee või mõne muu orgaanilise sideainega. Aluseks oli tavaliselt kokkuliimitud laudadest tahvel, sellest tuleb mõiste tahvelmaal. Kõige levinuim aine oli Maarja Jeesus-lapsega. Ikoonide ruumikujutus erinev järsult antiikaegsest ja veel enam uusaegsest kunstist nt ümberpööratud perspektiivi poolest. Riietusel kujutatakse rikkalikult voltre, sõltumata kehast nende all. Pehmejooneline nägu ja käed on kontrastis muu kehaga. Ikoonidel oli omapärane sära ja graatsia ja salapärasus. Ikoonid asusid ka seintel, mis eraldas kooriruumi kogudusele mõeldud kirikuosast. Seda seina nim ikonostaasiks. Tarbekunst oli väga rikkalik. Eelistati kalleid materjale ja keerulisi tehnikaid
Millest ta tuletas selle nimetuse? Supermatism- (lad. Keeles- kõrgeim) 11.Naivism 1. Millise kunsti puhul tavitatakse nimetusi ,,naivism" ja ,,primitivism"? Selline kunsti, mille loojaks asjaarmastajad, nn. Pühapäevamaalijad. 2. Millal ja miks kerkis esile selline kunstinähtus? 19. saj. I poolel 3. Kuidas isel. Henri Rousseau kunsti? Temaatika: olustik, portreed, väljamõeldud eksootiline loodus. Kujutamine: ruumikujutus ja proportsioonid ebaloomulikud; inimese anatoomia vigane aga samas maalis väga püüdlikult ja detailitäpselt. 4. Kuidas on suhtunud naivistidesse kunstiharidust saanud kunstnikud? Pakkusid huvi modernistidele, kuna ka naivistid ei jäljendanud nähtavat maailma. 5. Mida kujutas peamiselt Maurice Utrillo? Maalis Pariisi vaateid(linnavaateid) 6. Kust oli pärit Ivan generalic? Leia G. Piltidelt kajastusi tema tegelikust elukutsest? Horvaatiast. Talupoeg, karjakasvataja.
Problematiseerib sotsiaalajaloos juurdunud vastandpaare, nagu eliidikultuur vs. rahvakultuur, tootmine vs. tarbimine, tegelikkus vs. Fiktsioon Vanem eesti kirjanduslugu > mitte ainult kirjandusajaloo allikad, ka kultuuriajaloo allikad, inimtegevuse sotsiaalsed ja sümboolsed mõõtmed, suhtlusskeemid, argikultuur ja –käitumine, hoiakud, väärtused 6 Kultuuriajaloolisi lähenemisi: looduse, maastiku- ja ruumikujutus kirjandused, soomudelid kirjanduses, kultuuride kohtumine, tõlkeprotsessid. Üks traditsioon vs. ‘mitu kirjandust’, tervik sisaldab vastasmõjusid, muutusi, katkestusi Kaanon. Mis on kirjanduskaanon? Kas tänapäeval on enam vaja kirjanduskaanonit? Mille põhjal on kirjanduskaanonit kritiseeritud? >kirjandusklassika, raamatud, mis on kindlalt kirjutatud teatud autori poolt
loomulikku ümbrust. Kui aga inimesi hakati kujutama loomutruult ja täpsete detailidega, ei saanud enam kõne alla tulla keskaegne kompositsioon. Uusaegne nn. tsentraalperspektiiv on “õige” liikumatu vaataja jaoks. On arvatud, et sellise kujutusviisi aluseks oli keskaegse mütoloogilise maailmapildi asendumine sellisega, kus objekt ja subjekt on selgelt eristatud ning inimese individuaalne eneseteadvus on välja kujunenud. Selline ruumikujutus sai üheks peamiseks loominguliste ja teoreetiliste vaidluste objektiks. Töötati välja õpetus perspektiivist ning mõnikord valiti maalimiseks just nimelt selliseid motiive, kus oli võimalik demonstreerida perspektiiviseaduste kasutamise oskust. (Tekkis lausa omaette koolkond- nn problemaatikud, meistrid, kes puhtteadusliku süstemaatilisusega püüdsid lahendada lühenduste, perspektiivi, valguse kujutamise jm probleeme
eesmärgi saavutamiseks vähendas ta oma piltides tsentraalperspektiive ja varjude kasutamist, millega muutis kujutise peaaegu tasapinnaliseks ja siluetitaoliseks. Ta uskus, et lihtsates, arhailistes vormides sisaldub püsivaid, igavesi vaimseid tähendusi. Paul Cezanne alustas tumedate pastoossete piltidega, millel oli tihti kujutatud vägivaldseid sündmusi. Sai kriitikute käest veel rohkem mõnitada kui tema rühmakaaslased, sest tema piltide joonistuses näis olevat rohkem moonutusi ja ruumikujutus tundus kohmakas. Oma töid õnnestus tal ainult harva eksponeerida. Aegamööda eemaldus ta impressionismist, kuid jäi tunnustama selle mitmeid saavutusi, eriti värvide ilu ja heledat valgusküllast koloriiti. Tumedate varjude asemel, mida klassikalises kunstis kasutati selgete vormide loomiseks, soovitas ta looduses nähtavaid vorme lähendada mõnele stereomeetrilisele põhivormile- silindrile, kuubile, koonusele. See oli eriti näha tema maalitud inimkehade puhul.
annaabi.ee 
