Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "RÜHMA- JA MEESKONNATÖÖ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
meeskond, meeskonnad, osalejate, formaalsed, rühmatöö, moodus, konsensus, kohesiivsus, ajurünnak, hääleta, kooskõla, koosolekud, meeskonnatöö, ametlikud, võimuvõitlus, eestvedamine, efektiivsust, osalejatele, liidrid, ühiste, dünaamiline, staadiumis, selged, kasutamisel, jagamise, tegutseva, arvamusi, kehv, läbiviimine, küsimusi, juhatajalkäitumisest, välimusest, meestel ka kehalisest jõust ja osavusest. Inimese asend grupis ei sõltu ainult tema omadustest, vaid ka sellest, kuidas neid omadusi grupis hinnatakse. Mingi omadus võib ühes grupis olla hinnatud, teises aga olla otse vastupidine. Töörühmas oleneb inimese staatus eelkõige tema käitumisest, selle vastavusest rühmanormidele ja tema rollile. Konkreetses rühmas kehtivad formaalsed ehk ametlikud normid ja informaalsed ehk mitteametlikud käitumisnormid. Samuti võib inimene olla erinevates rollides. Selle põhjal kujunevad prestiizh ja reputatsioon. Prestiizh on inimese lugupeetavus, mõjukus. Selle aluseks on tema formaalne positsioon rühma staatusehierarhias ja mitmesuguste staatuse sümbolite olemasolu. Reputatsioon on inimese maine, tema hea või halb käitumine. Reputatsiooni aluseks on inimese käitumise vastavus tema rollile ja rühmanormidele
suurendamine on võtted, mis lõhuvad endisi seisundeid ja tõstavad konfliktsuse taset. 23.Rühmade liigitus. Rühma tunnused. Arenguastmed. Rühm ehk grupp on kahest või enamast konkreetsest inimesest koosnev inimühendus, mille liikmed on omavahelistes suhetes ja vastastikuses sõltuvuses, et saavutada iseäralikke eesmärke üheskoos. Tööülesannete täitmiseks moodustatakse ametlikud ehk formaalsed rühmad. Ametlikus rühmas on ühise tööülesande täitmine tähtsam kui liikmete isiklikud eesmärgid. Selle tagamiseks tuleb määratleda liikmete kohustused ja vastutus. Sellega tegeleb tavaliselt juhtkond. Ametlikud rühmad on: töörühmad - eesmärk on tööülesande täitmine komiteed ja komisjonid - eesmärk on tegevuse planeerimine, kooskõlastamine, hindamine jne, otsustamise ja probleemide lahendamise rühmad või nõukogud - eesmärk on organisatsiooni
erinevad seisukohad, erinevad eesmärgid. 4. Organisatsoonikonflikt kogu org. ( juhtimisstiili muutus, mittesobivus, ümberkorraldused. LAHENDAMINE: vältimine, kohandumine, võitlus, kompromiss, koostöö. ÕHUTAMINE: alluvatelt uuendusettepanekute ootaine, kuulujuttude edutamine, oraganisatsiooni struktuuri muutmine. 23.Rühmade liigitus. Rühm koosneb kahest või enamast koos töötavast ja vastastikku sõltuvast inimesest, kes püüavad koos saavutada teatud eesmärke. Formaalsed ehk ametlikud rühmad on töörühmad, mis on organisatsiooni poolt asutatud ja millele on määratud töökohustused ja spetsiifilised tööülesanded. Formaalsed töörühmad võivad olla ajutised (näiteks koosolek) või alalised (meeskond). Informaalsed ehk mitteametlikud rühmad on sotsiaalse olemusega. Informaalsed rühmad moodustuvad sõpruse ja ühiste huvide alusel. RÜHMA TUNNUSED: rollid, normid ja kooskõla, staatuse sümbolid, rühma suurus, rühmaliikmete hoolimine üksteisest
kritiseerida tehtud ettepanekuid ja plaane. 5.Organisatsiooni struktuuri muutmine on sagedane konflikti allikas. Otsustamise tsentraliseerimine, töörühmade ümberreastamine, üksuste vastastikkuse sõltuvuse suurendamine ja töösuhete formaalsuse suurendamine on võtted, mis lõhuvad endisi seisundeid ja tõstavad konfliktsuse taset. 23. Rühmade liigitus. Rühma tunnused. Arenguastmed. Tööülesannete täitmiseks moodustatakse ametlikud ehk formaalsed rühmad. Ametlikus rühmas on ühise tööülesande täitmine tähtsam kui liikmete isiklikud eesmärgid. Selle tagamiseks tuleb määratleda liikmete kohustused ja vastutus. Sellega tegeleb tavaliselt juhtkond. Ametlikud rühmad on: · töörühmad - eesmärk on tööülesande täitmine; tegevuse tulemuseks on valmistatud toodang või osutatud teenus, · komiteed ja komisjonid - eesmärk on tegevuse planeerimine, kooskõlastamine, hindamine jne,
töö liik, töötasu, vanus, töötingimused. Sotsiaalsetes suhetes oleneb inimese populaarsus iseloomust, suhtlemisoskusest, käitumisest, välimusest, meestel ka kehalisest jõust ja osavusest. Inimese asend grupis ei sõltu ainult tema omadustest vaid kuidas neid omadusi grupis hinnatakse. Töörühmas sõltub inimese staatus eelkõige tema käitumisest, selle vastavusest rühmanormidele ja tema rollile. Konkreetses rühmas kehtivad formaalsed e ametlikud normid ja informatiivsed e mitteametlikud käitumisnormid. Samuti võib inimene olla erinevates rollides. Selle põhjal kujunevad prestiiz ja reputatsioon. Prestiiz inimese lugupeetavus, mõjukus. Aluseks on tema formaalne positsioon rühma staatusehierarhias ja mitmesuguste staatuse sümbolite olemasolu. Reputatsioon inimese maine, tema hea või halb käitumine. Aluseks on inimese käitumise vastavus tema rollile ja rühmanormidele. Kõrgema reputatsiooni
vastuargumente ja kritiseerida tehtud ettepanekuid ja plaane. Organisatsiooni struktuuri muutmine on sagedane konflikti allikas. Otsustamise tsentraliseerimine, töörühmade ümberreastamine, üksuste vastastikkuse sõltuvuse suurendamine ja töösuhete formaalsuse suurendamine on võtted, mis lõhuvad endisi seisundeid ja tõstavad konfliktsuse 23. Rühmade liigitus. Rühma tunnused. Arenguastmed. Rühmade liigitus Tööülesannete täitmiseks moodustatakse ametlikud ehk formaalsed rühmad. Ametlikus rühmas on ühise tööülesande täitmine tähtsam kui liikmete isiklikud eesmärgid. Selle tagamiseks tuleb määratleda liikmete kohustused ja vastutus. Sellega tegeleb tavaliselt juhtkond. Ametlikud rühmad on: töörühmad - eesmärk on tööülesande täitmine; tegevuse tulemuseks on valmistatud toodang või osutatud teenus, komiteed ja komisjonid - eesmärk on tegevuse planeerimine, kooskõlastamine, hindamine jne,
neid püstitada. Org. käitumine on õpetus inimeste tegutsemisest organisatsioonis. 2. Organisatsioon kui süsteem. 3 allsüsteemi, nende omavaheline seos. Kolm allsüsteemi: - Inimesed – sotsiaalne allsüsteem. Inimesed moodustavad organisatsioonisisese sotsiaalse süsteemi, mis koosneb üksikisikutest või rühmadest. - Struktuur – juhtiv allsüsteem. Struktuur määrab ära organisats. Formaalsed suhted inimeste või rühmade vahel, et inimeste tegevust organisatsioonis muuta efektiivsemaks ning paremini lahendada probleeme või vastu võtta otsuseid. - Tehnoloogia – tehniline allsüsteem. Tehnoloogia on inimeste tegutsemisele kaasaaitav materiaalne ja tehniline vahend, et muuta töötingimusi paremaks. Kõik need 3 allsüsteemi mõjutavad vastastikku üksteist, lisaks mõjutab neid ka väliskeskkond. 3. Organisatsioon ja keskkond
töötasu, vanus, töötingimused. Sotsiaalsetes suhetes oleneb inimese populaarsus iseloomust, suhtlemisoskusest, käitumisest, välimusest, meestel ka kehalisest jõust ja osavusest. Inimese asend grupis ei sõltu ainult tema omadustest vaid kuidas neid omadusi grupis hinnatakse. Töörühmas sõltub inimese staatus eelkõige tema käitumisest, selle vastavusest rühmanormidele ja tema rollile. Konkreetses rühmas kehtivad formaalsed e ametlikud normid ja informatiivsed e mitteametlikud käitumisnormid. Samuti võib inimene olla erinevates rollides. Selle põhjal kujunevad prestiiz ja reputatsioon. Prestiiz inimese lugupeetavus, mõjukus. Aluseks on tema formaalne positsioon rühma staatusehierarhias ja mitmesuguste staatuse sümbolite olemasolu. Reputatsioon inimese maine, tema hea või halb käitumine. Aluseks on inimese käitumise vastavus tema rollile ja rühmanormidele
suurendamine ja töösuhete formaalsuse suurendamine on võtted, mis lõhuvad endisi seisundeid ja tõstavad konfliktsuse taset 23. Rühmade liigitus. Rühma tunnused. Arenguastmed. Rühm ehk grupp on kahest või enamast konkreetsest inimesest koosnev inimühendus, mille liikmed on omavahelistes suhetes ja vastastikuses sõltuvuses, et saavutada iseäralikke eesmärke üheskoos. Liigitus: 1) Ametlikud ehk formaalsed rühmad – tööülesannete täitmiseks, ühise eesmärgi täitmine on tähtsam kui isiklikud eesmärgid, selle tagamiseks tuleb määratleda liikmete kohustused ja vastutus. Eesmärgiks liikmete talendi, teadmiste ja võimu ühendamine ühise eesmärgi saavutamiseks. 1. Töörühmad – tööülesande täitmine, tulemuseks valmistatud toodang või osutatud teenus 2. Komiteed&komisjonid – eesmärk tegevuse planeerimine, kooskõlastamine, hindamine 3
1. Huvigrupid ühiste huvidega inimesed. Võivad olla seotud tööülesannetega, aga ka isikliku tegevusega. Huvigruppide tegevus toimub tavaliselt töökohas. Nt. enesetäiendusega seotud ühendused (keeleõpe) 2. Sõprusgrupid omavaheliste suhete alusel. Liikmetele meeldib üksteisega suhelda. 4. Grupi norm ( the group norm) - Grupinormid on grupi poolt aktsepteeritud reeglid, mis määravad ära sobilikud käitumis- ja toimimisviisid. 9. Kohesiivsus- Kohesiivsus näitab, mil määral on grupi liikmed grupist huvitatud ja soovivad olla selle osaks. Reeglina need liikmed, kes soovivad grupis olla, püüavad grupis häid suhteid säilitada. Juhul kui grupi normid on kooskõlas organisatsiooni normidega, on kõrge kohesiivsusega grupid organisatsiooni seisukohalt väga positiivsed, kuna nad üritavad normidest kinni pidada. 10. Tiim- Together Everyone Achieves More (üheskoos saavutab igaüks enamat). Vähemalt kahest inimesest
Ühtsed grupid on osutunud uuringutes efektiivsemateks, kui ei esine samaaegselt teisi grupimõtlemist põhjustavaid tegureid. 8.Konformsus- conformal Konformsus on allumine grupi survele, käitumise muutmine, loobumine oma tõekspidamistest olukorra sunnil või oma seisukoha muutmine grupi survel. Konformsuse abil tagab grupp arvamuste ja tegutsemise üksmeele. Konformsus on grupi enamusest lähtuv survemehhanism, konformsusele vastanduvad sõltumatus ja mässumeelsus. 9. Koheviivsus- Kohesiivsus näitab, mil määral on grupi liikmed grupist huvitatud ja soovivad olla selle osaks. Reeglina need liikmed, kes soovivad grupis olla, püüavad grupis häid suhteid säilitada. Juhul kui grupi normid on kooskõlas organisatsiooni normidega, on kõrge kohesiivsusega grupid organisatsiooni seisukohalt väga positiivsed, kuna nad üritavad normidest kinni pidada. 10. Tiim- Together Everyone Achieves More (üheskoos saavutab igaüks enamat) 11
Õiguste ja võimu delegeerimine on osaluse suurendamise eelduseks, mille tulemusena suureneb alluvate eneseusaldus ja nad tegutsevad edukamalt. Paljud juhid aga kardavad seose sellega oma õiguste vähenemist = vähenevat võimu. Osaluse vastu on ka mõned juhid, kes ei suuda kohaneda tänapäevaste juhtimise põhimõtetega. Nad võivad karta oma võimu vähenemist, staatuse langust. Mõned juhid pole piisavalt treenitud kõrgema astme juhtimises osalemiseks või puuduvad neil rühmatöö kogemused. OSALUSPROGRAMMID: 1. konsulteeriv juhtimine- individuaalne osalus. Juht ei pruugi töötaja arvamust arvesse võtta, see on osaluse võimalus. Informaalne, lühike, tagasihoidliku mõjuga 2. soovitusprogrammid ka ratsionaliseerimise ettepanekud: töötajatel palutakse teha ettepanekuid töö parandamiseks. Eesmärk hoida kokku kulusid ja saada materiaalset hüvitust. Kaasatakse väike osa töötajatest. 3
· Arvamusel põhinev teadmistest ja kogemustest lähtuv · Intuitiivne otsused põhinevad varasemate kogemuste ja teadmiste teadvustamata läbitöötamisel Grupis otsustamise puudused: · rohkem aeganõudev protsess; · lahkarvamised võivad otsustamist edasi lükata ja põhjustada negatiivseid emotsioone; · diskussioonis võivad domineerida üks või mitu liiget; · võimalus ületähtsustada kokkuleppele jõudmist. Grupis otsustamise tehnikad: Ajurünnak Delphi tehnika Gordoni tehnika *vabadus pakkuda erinevaid -tuleviku-uuring- *probleem lahatakse ideid *mida rohkem seda *valitakse eksperdid nii org üksikasjadeks ja üritatakse parem *leitud ideed on rühma seest kui väljast *ennustatakse näha kõiki aspekte *probleemi ühisvara *pakutuid ideid mis antud valdkonnas juhtub ja lahkamine kõigi võimalike
Organisatsiooniks nimetatakse inimgruppi, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel ja on struktuur. Organiatsiooni iseloomustavad eesmärgid, struktuur, tehnoloogia, strateegia, kultuur, mission, visioon. Igale organisatsiooni liikmele on oluline, milline on juhtimisstiil, kas õhkkond on posiitivne ja toetav, kas töötajad on tööle motiveeritud või mitte, milline on töökeskkond, millised suhted valitsevad organisatsioonis. Organisatsioonid jagunevad: Formaalsed organisatsioonid ehk ametlikud organisatsioonid. Neile on iseloomulik kindel struktuur ja eesmärgid. Seosed töötajate vahel on selgelt määratletud. Mitteformaalsed organisatsioonid ehk mitteametlikud organisatsioonid. Neile on iseloomulik see, et neil kindel struktuur puudub. Samuti pole täpselt määratletud eesmärke. Primaarsed organisatsioonid. On organisatsioonid, kuhu inimesed on koondunud seetõttu, et neile meeldib koos olla
ning meeskonna töö soodustamisega seotud võimalusi. Organisatsioonid, kus on tulemuslik meeskonnatöö saavutavad paremaid tulemusi ning ka töötajate rahulolu on kõrgem, seetõttu tasub igal meeskonna juhil sellesse panustada. 3 1. MEESKONNATÖÖ ORGANISATSIOONIS 1.1 Meeskonna olemus Selleks, et kirjeldada tulemusliku meeskonna tööd organisatsioonis on kõige pealt vaja defineerida meeskonna mõiste. Meeskond on väikesearvuline rühm inimesi, kellel on vajalikud teadmised ja oskused ühise eesmärgi saavutamiseks ning kes peavad ennast tulemuste eest ühiselt vastutavaks. Meeskonnatöö on mitme inimese töö ühise eesmärgi nimel. Meeskonnad võivad olla nii juhtimis- kui ka projektimeeskonnad, virtuaalsed meeskonnad, müügimeeskonnad töömeeskonnad ja paljud teised. Efektiivses meeskonnas inimesed usaldavad üksteist, tundeid
Sõprusgrupid omavaheliste suhete alusel. Liikmetele meeldib üksteisega suhelda. Organisatsiooni seisukohalt on oluline, kuidas ametlikud ja mitteametlikud grupid omavahel sobivad. Kui normid on vastuolus, võib takistada organisatsiooni eesmärkide täitmist.23. Formaalne grupp Formaalseteks gruppideks on osakonnad ja teised üksused, mis juhtkonna poolt moodustatakse töö tegemiseks ja töötajad kuuluvad nende koosseisu vastavalt nende kohale organisatsioonis. 1. Formaalsed grupid ametlik grupp, moodustatud ametlikult, tema töö on korraldatud teatud ametlike dokumentide alusel. Tuleb välja poolt. 24. Mitteformaalne grupp2. Mitteformaalne grupp inimeste sümpaatia ja ühised huvid aluseks. Nt. koos elukaaslasega. Formaalse sees võib ka olla mitteformaalne grupp. 25. Grupi normid Normid on reeglid antud situatsioonis ja antud tingimustes sobilikuks käitumiseks. Normid näitavad, millised käitumisviisid on grupi eesmärkidega kooskõlas. Reegleid pannakse
VEIDIKE SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA AJALOOST Sotsiaalpsühholoogia ajaloos on võimalik eristada kolme etappi Norman Triplett - viis 1897.a. läbi eksperimentaalse nn. jalgratturite uurimuse. Saksamaalt Meumann (uuris lihaste töövõimet) USAst Floyd Allport Wundt uuris psüühilisi protsesse (taju, mälu, mõtlemine, kõne). Jean Piaget uuris laste arengut Sumner - tõi kasutusse mõiste etnotsentrism. GRUPP Mõisted rühm, grupp, kamp, tiim, meeskond , kollektiiv jne. tähendavad põhimõtteliselt kõik sama mõistet teatud tunnustega inimeste kogumit. Grupp on kahest või enamast omavahel vastastikuses mõjus olevast inimesest moodustunud ühendus, millel on ühine siht või ühised eesmärgid Lisaks tajuvad grupi liikmed, et neist on moodustunud grupp isegi enne kui seda inimkogumikku hakatakse kutsuma grupiks. Lasteaiad Kooliklassid Kollektiivid Perekond Mis on rühm?
Meeskonnatöö Marve Koppel Marve Koppel Ärikoolituse osakond Meeskond · Iga organisatsioon koosneb meeskonnast või meeskondadest ehk inimeste ühendustest, kes määratud ajaperioodi jooksul tegutsevad üheskoos kindla eesmärgi saavutamise nimel. · Eesmärkideni jõudmiseks kasutavad meeskonnad tegutsemisviisi, mida nim. meeskonnatööks. Marve Koppel Ärikoolituse osakond Meeskond · Meeskond on ametlikult kinnitatud inimeste rühm, kelle ülesandeks on organisatsiooni missioonist tulenevate ülesannete täitmine ning nad sõltuvad üksteisest, et edukamalt täita oma ülesandeid. · Meeskond ei tähenda ainult seda, et koos on grupp inimesi, kes lihtsalt teevad kõike koos. Marve Koppel Ärikoolituse osakond Efektiivne meeskond · Efektiivne meeskond ja meeskonnatöö on pigem asjatundliku tööjaotuse tulem, kus
SISUKORD I. ORGANISATSIOONIKÄITUMINE...........................................2 1.1. Organisatsioonikäitumine..................................................................................2 Eksamiülesanne 1. ...................................................................................................5 II. INDIVIID.................................................................................. 6 2.1. Individuaalsus ja isikus......................................................................................6 Eksamiülesanne 2.....................................................................................................8 2.2. Taju...................................................................................................................... 8 Eksamiülesanne 3...................................................................................................13 Eksamiülesanne 4....................................................................
3.Eksisteerib suhteliselt püsiv grupi struktuur kindlad rollid ja reeglid ning normid 4.Inimesed tajuvad ja tunnistavad end grupina Grupp (meeskond) on inimühendus, kus töötajad on regulaarses koostegevuses ja vastastikuses sõltuvuses ühe või enama eesmärgi saavutamiseks. 14.Kirjeldage meeskonnatöö juhtimise põhimõtteid Diktaatorlus. Üks rühma liikmetest dikteerib lõpptulemuse ilma teiste mõjutusteta. Maksimaalseks tulemuseks saab olla 50%. Rühmatöö tulemuseks võib olla ka nõrgim tulemus 20%. Kompromiss. Otsitakse keskmist tulemust. Kompromiss on tähtis kui eesmärgiks on rühma kooshoidmine, konsensus ja sobitamine väliste tõhuseesmärkide asemel. Integratiivne meeskonnatöö (integreeriv rühmatöö) Kogutakse kogulahenduse leidmiseks kõik rühma ressursid. Meetod eeldab teiste poolt esitatud ettepanekutest arusaamist, erimeelsustega leppimist
"Grupimõtlemise" termini autor on Irving Janis, kes avastas selle fenomeni aastal 1971. Janis märkas, et grupi mõtlemise idee ilmus, kui ta luges Ameerika presidendi John Kennedy ühe administratsiooni auaste mälestusi sellest, et kuidas korraldati sissetung Kuubasse. Selle Ameerika võimu idee kukkus läbi, mis rikkus nii Kennedy administratsiooni, kui ka terve riigi ühtsuse. Peale selle hukutava sündmuse USA ajaloos, on olnud ka teisi traagilised sündmusi. Näiteks sai tragöödiaks Pearl-Harbor`i sõjaväelise baasi mittevalmisolek Jaapani rünnakuks Teisel maailmasõja ajal. Tulemuseks oli atakk, mis viis hukule 18 laeva, 170 lennukit ja 3700 inimest.Neid Ameerika ajaloo episoode ühendas üks need olid ebaprofessionaalse otsustamise tagajärjed. Otsused aga olid vastu võetud kõrgema poliitika grupi või sõjaväeliste juhatajate poolt. Ühe sõnaga, kõik need olid kollektiivse vastuvõetud otsuste tagajärjed. Sellest saab järeldada, et grupi mõtlemine ei too alati
ParanoilineKahtlused ja usaldamatusSuhtlemine on isikupäratu ja tundetu Lihtsustada otsustamise ja aruandmise korda Hõlbustada info levikut organisatsioonis Toetada uusi ettevõtmisi Kinnis-ideelineTäiuslikkuse tarve Rangus ja paindumatusTakerdutakse detailide lihvimisse ning lõputusse ületegemisse ja parandamisse Lammutada bürokraatlikud struktuurid Mitmekesistada tegevust Investeerida arendus-ja uurimistegevusse Skisoidne Tippjuhi passiivsusIntriigid ja võimuvõitlusSuhted külmad ja formaalsed. Infot varjatakse. Elustada ja tugevdada juhtimistPöörata tähelepanu strateegialeParandada teabe levikut organisatsioonis Psühho-analüütiline lähenemisviis Sõltuvusgrupp Kogu vastutus on juhil, kes lahendab grupi ees varjatud moel kõik probleemid (elustades mälestused suurest kõikvõimsast emast) Domineerivad tundelised suhtedGrupile meeldib toimida omaette, välismaailmaga ei suhelda. Võitluse-põgenemise grupp (isagrupp)
kahjustavad ennast. · Individuaalsed iseärasused- väärtushinnangud kujunevad lapseeas mis õige mis vale; ego tugevus- talitab enam oma moraali kui teistesurve mõjul; oma saavutuse kontrolli aste. · Organisatsioon struktuurilised iseärasused- struktuur st selged alluvusliinid suurendavad vastutust, ebaselge struktuur vähendab eetikasurvet; formaalsed reeglid- ameti- ja tööjuhendid, eetikakoodeksid vähendavad ebamäärasust ja suurenadavad vastutust. · Organisatsioonikultuur- tugev organisatsioonikultuur mõjutab juhte enam kui nõrk; organisatsioonikultuur kehtestab tavaliselt kõrged eetikastandardid; nõrga kultuuriga organisatsioonides mõjutavad eetilistkäitumist rühmanormid. · Eetikasurve 6 komponenti- kahjulikkuse suurus, tagajärje ulatus;
Meeskonnatöö Jõgeva NK ja KT Meeskonnatöö või rühmatöö? · Meeskond - Ühised eesmärgid - Koostöö nende saavutamiseks. · Rühmatöö - Koostöö rühmades mingi ülesande lahendamiseks Jõgeva NK ja KT Rühmatööd Kasutatakse Kui on vaja üldisi hinnanguid ja arvamusi teatud küsimuste kohta 1 Kui on vaja kaasata suuremat hulka inimesi (huvigrupist) 2 Koolitusel 3 Kui on vaja kujundada ühiseid arusaamu (tekitada ühismälu) 4 Kui on vaja tekitada vastutust sama asja eest kõigil grupiliikmetel 5 Kui on vaja leida ja lahendada probleeme 6
· Policy Deployment (Hosin · Maatriksid Kanri) · HBDI (Hermann Brain · Osalemine MBWA Dominance Index) (Management by Walking · Meyer-Briggs Around) · Turuanalüüsid · Kasumi jagamine · "Kliinikud" · Funktsionaalne või protsessipõhine juhtimine · Fookusgrupid · Otsustusstiil · Töötajate arvamuste uuringud · Konsultatsioon, üksmeel, konsensus · Tagasiside, tulemuste arutlused · Koolitused/praktika · Koostöö juhtkonnas HBDI Herrmanni neljasektoriline mõtlemiseelistuse mudel · Vasak ajupoolkera: matemaatiline ja verbaalne mõtlemine (formaalne kõne, lugemine, kirjutamine) · Parem ajupoolkera: ruumiline, terviklik ja kujundlik mõtlemine · A analüüsija: matemaatiline, tehniline, loogiline, faktiline · B administraator: organiseeritud,
JÄLGI JUHENDIT JA TEE.....................................................................24 KAARDID................................................................................................25 KEHAKEEL..............................................................................................27 KLASSIKULTUUR..................................................................................28 KONFLIKTIDEGA TOIMIMINE..........................................................29 KONSENSUS...........................................................................................32 KUJUNDITE KIRJELDAMINE.............................................................36 KUULAMISE SEGAJAD........................................................................40 KÕRB.........................................................................................................41 KÕRGHOONE.........................................................................................45
Tallinna Tehnika Ülikool Referaat AJURÜNNAK Tallinn 2007 Sisukord 1. Ajurünnak....................................................................................... 4 1.1 Ajurünnaku tasandid.................................................................................................. 5 2. Ajurünnaku meetodid...................................................................... 6 2.1 Sugulusdiagrammid................................................................................................... 6 2.2 Osborne'i kontroll-loend.................................
tasandiliikmete vahel. Nt: töötajad ei leia kompromissi kuidas tööd koos teha. 32. Konfliktidega toimetuleku individuaalsed erinevused: Vältimine püütakse jääda neutraalseks kõigis probleemides. Võitlus võitlev konfliktis osaleja tahab domineerida. Tasandamine lastakse domineerida teiste poolte soovidel, et säilitada näiline harmoonia. Kompromiss osapooled on valmis mingist osast oma nõudmistes loobuma. Konsensus - mõlemad osapooled saavutavad üksmeele. Probleemi lahendamine püütakse leida tegelikku osapooli rahuldavat lahendust ning arutletakse erimeelsuste põhjuste üle. 33. Stress on elusorganismi üldine kohanemisreaktsioon. 34. Olenevalt tingimustest on stress kas: Hea stress ehk eustress see on positiivne pinge, mis tekib inimese jaoks soodsates tingimustes. See on stimuleeriva efektiga. Nt: .
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskkond Suhtlemispsühholoogia Asendustöö nr.12 Üliõpilane: Rühm: Matrikli nr: Juhendaja: Tallinn 2015 Ma lugesin läbi artikli "Grupidünaamika ja meeskonnatöö organisatsioonis" ja seal on lugu meeskonatööst ja mida on vaja teha, et meeskond oleks tugev. Üldiselt, meeskond on ühiste eesmärkide saavutamise nimel koos tegutsev rühm inimesi. Meeskonda iseloomustab kindel rollijaotus ning koostöösuhted , aga tulemusliku meeskonnatöö eeldus on soov koos eesmärgini jõuda ning hoida seejuures häid omavahelisi suhteid.Tavaliselt suurtes organisatsioonides on traditsiooniline juhtimisviis , millega ma olen oma elus ka kokkupuutnud:traditsiooniline juhtimisviis on hierarhiline: tipus olev juht kontrollib, piirab ja määrab teiste tegevust.
Väiksed grupid võimalik grupi liikmete vahel vahetu suhtlemine Suured grupid Grupi suuruse mõju (Thomas, Fink, 1969): Alla 5-liikmeline grupp: Vähene liikmete arv, väge neid, kes tunnevad vastutst Tihe omavaheline suhtlemine- potensiaalne kontaktide arv väike Kiirem lahendusega nõustumine Üle 7-liikmeline grupp Vähem võimalusi tegevuses osaleda. Esinemisvajaduse rahuldamatus Suur hulk pealtvaatajaid päris mõnd osalejat Agressiivsete osalejate domineerimine suurem Alagruppida tekkimise võimalus Grupi suuruse mõju tegevusele Grupi suurus 2-7 8-12 13-16 Eestvedamine Vajadus liidri järele Väike Keskmine Suur Erinevus liidri ja Väike Keskmine Keskmine/suur grupiliikmete vahel
palgad · Kontrolli kas hüvitussüsteem on õigalne · Ära ignoreeri raha jõudu, see on põhiline miks inimene töötab 28. Konjuhtimine. Konfliktide põhjused ja lahendamise strateegiad. Konflikt on lahkheli, mille tulemusena tekkiv pinge ajendab osapooli üksteise vastu tegutsema. Töökonflikti tekkepõhjuseks võib olla rahulolematus org.eesmärkide või nende saavutamise viisidega. Konfliktis osalejate hulk võib olla erinev- isikuline,isikutevaheline,rühmadevaheline, haarata kogu organisatsiooni Konflikti tasandid: Inimese sisekonflikt- - Valiku tegemisel kahe võrdselt meeldiva eesmärgi vahel (võrdselt ahvatlevad töökohad) - Valiku tegemine ebameeldivate võimaluste vahel (tööst ilmajäämine või kaaslaste põlgus) - Valiku tegemine kui nähtus on nii meeldiv kui ebameeldiv (konkursil osalemine paremaks töökohaks- sõprade meelest karjerism)
Essee teemal ideaalne meeskond Kiiresti muutuvas ja keerukas keskkonnas toimetulemiseks on kaasaegses organisatsioonis kujunenud vajadus meeskonnatöö järele. Meeskonna olemasolu suurendab väljapakutud ideede hulka ja ergutab uutmoodi mõtlemist. Värsked ideed on sageli kahe või enama vana uutmoodi kombinatsioonid. Siis saavad tihti erineva taustaga inimesed leida midagi uut, enamat kui ükski neist teadis enne meeskonnatööd. Ideaalne meeskond peaks olema selline, kus liikmed tunnevad, kes nad on, mida nad teevad ning kellelgi ei ole vajadust midagi tõestada või kellelegi halvasti öelda: inimesed täidavad ühiseid eesmärke ning see tuleb neil hästi välja. Selline töö tagab inimestele rahulolu sest tegeldakse just nende asjadega, mida hästi osatakse, ollakse oma rolliga rahul ning nähakse teiste tugevusi. Üksteise usaldamine ja teistega arvestamine annab "meie"-tunde. Siis
Sotsioloogia üldkursus Loengumärkmed I SOTSIOLOOGIA teadus inimühiskonnast, sotsiaalsetest suhetest ja sotsiaalsest käitumisest. Sotsioloogia sünd: 19. sajand Auguste Comte, 1838 ,,Cours de la philosophie positive" (socius, ld kaaslane; societas, ld ühiskond; socium, ld kollektiiv; logos, kr sõna, õpetus) Sotsioloogia uurib inimest kui kaaslast (kui kollektiivi või ühiskonna liiget)! Peamine mõtteviis: inimkäitumine kujuneb rühmades, kuhu inimesed kuuluvad; inimühiskond on struktureeritud ja diferentseeritud, pidevas muutumises. Me oleme need, kes me oleme, sest me elame teatud ühiskonnas, teatud ruumis ja teatud ajal! C. WRIGHT MILLS (1950ndad) Sotsioloogiline kujutlusvõime mõista ajaloolises kontekstis inimeste eluvõimalusi, nende tähendust ja mõju inimeste käitumisele. Sotsioloogiline kujutlusvõime aitab mõista, missugune on suhe eraelu ja avaliku elu sfääride vahel. Sotsioloogia esitab 3 liiki küsimusi: 1. Missugune o
annaabi.ee 
