Rudolf Tobias (29. V 1873 Käina - 29. X 1918 Berliin) on üks eesti varasematest sümfoonilise muusika loojatest, kelle tähtusus eesti professionaalse muusika rajajana on suur. Saanud esimese eestlasena kompositsioonialase kõrghariduse, olid tema teosed professionaalsel tasemel, paistes silma mitte ainult Eestis, vaid ka ülemaailmses mõõtmes. Rudolf Tobiase teoseid iseloomustab jõulisus ja monumentaalsus. Ta võtab eeskujuks klassikud (eelkõige Beethoveni) ning vastandub 19. sajandi Eestis valitsevale romantismivaimustusele. Samas oli Tobiase muusika helikeel Eesti oludes julgelt uudne, takerdumata vanadesse korduvalt kasutatud võtetesse. Omades peale ...
Rudolf Tobias Rudolf Tobias (29. mai 1873 Käina, Hiiumaa 29. oktoober 1918 Berliin) oli eesti helilooja, organist ja koorijuht, kes omandas esimese eestlasena professionaalse muusikalise erihariduse nii helilooja kui organisti erialal. Tobias on kirjutanud Eesti esimesed instrumentaalsed helitööd. Elulugu Rudolf Tobias sündis köstri perekonnas. Esimesed muusikaalased teadmised omandas ta isalt. Komponeerimist katsetas ta juba varakult. Esimesed teadaolevad heliloomingu katsetused on säilinud 1885. aastast, mil Tobias oli üheksa-aastane. Aastal 1885 astus ta Haapsalu Kreiskooli, õppides kohaliku pianisti Catharina von Gerneti käe all klaverit. Peale õpinguid naasis ta vanemate juurde Kullamaale. Aastal 1889 suundus ta Tallinna Nikolai Gümnaasiumi (praegune Gustav Adolfi Gümnaasium), kus sooritas koduõpetaja ameti eksami. Samaaegselt õppis ta Tallinna Toomkiriku organisti Ernst Reinicke juhe...
Rudolf Tobias 1873 1918 12.klass Elulugu Sündinud 29. mai 1873 Käina, Hiiumaa 29. oktoober 1918 Berliin. Eesti helilooja, organist ja koorijuht. Esimene Eesti helilooja, kes sai professionaalse muusikalise erihariduse nii heliloojana kui organistina. Andekas ja omanäoline muusik ning uuendusmeelne kunstnik, kes võitles rahvusliku professionaalse kultuuri eest. Rudolf Tobiast loetakse koos Artur Kapiga eesti sümfonismi rajajaks. Eesti süvamuusika rajaja. Eesti heliloojaist ehk kõige monumentaalsem, suursugusem ja massiivsem. Lapsepõlv Sündid köstri pojana Hiiumaal, Käinas. 1885 kolis pere Kullamaale. Esimesed teadmised pärinevad isalt. Peres oli 13 last, tema oli teine. 6 aastaselt mängis ta isaga neljal käel orelit. Esimesed teadaolevad heliloomingu katsetused tegi 9 aastaselt. Haridus ...
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Rudolf Tobias (1873-1918) Elina Saarejõe 10c Tartu 2014 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Elulugu 2.1 Lapsepõlv 2.2 Haridustee 2.3 Erialane töö 2.4 Elu välismaal 3. Looming 4. Teosed 5. Kokkuvõte 6. Kasutatud allikad 7. Lisa 1. Sissejuhatus: Rudolf Tobias on tuntud nimi. Kas kõik teavad kes ta on või mida ta tegelikult saavutas või mäletatakse teda vaid kui pilti rahatähel (50-kroonisel)? Me ei kuule ju kedagi rääkimas temast kui legendist ega suurkujust, kuid siiski on ta oma panuse andnud eesti muusikasse ja selle arengusse. 2. Elulugu: 2.1 Lapsepõlv Rudolf Tobias elas keerukat elu nii kodumaal kui ka välismaal. Võiks öelda,...
Rudolf Tobias Elulugu · Sündis 29. mail 1873.a. Hiiumaal Käinas. · Isa Johannes oli väga musikaalne ja pidas Käinas köstriametit, tema käe all sai Rudolf Tobias ka oma esimesed klaveri- ja orelitunnid. · Ka hiljem Tallinnas Nikolai gümnaasiumis õppides võttis ta orelitunde. · Edasi suundus õppima Peterburi Konservatooriumi. · Pärast lõpetamist töötas ta 1898 - 1904. aastani Peterburis, olles seal eesti koguduse Jaani kiriku organistiks ja koorijuhiks. · Neile ametitele lisandus ka tihe kontserttegevus nii organisti kui dirigendina. · 1904. aastal kolis Tobias Tartusse. · Töötas seal keskkooli muusikaõpetajana, klaveritundide andjana, muusikaelu organisaatorina ja kontsertpianistina. · Tobias pani aluse ka eesti professionaalsele muusikakriitikale. · 1907. aastal otsustas Tobias elama asuda Pariisi, hiljem läks aga Saksamaale. · 1918. aastal jäi helilooja kop...
Rudolf Tobias (1873-1918) Rudolf Tobias oli eesti helilooja, organist ja koorijuht, kes omandas esimese eestlasena professionaalse muusikalise erihariduse nii helilooja kui organisti erialal. Tobias on kirjutanud Eesti esimesed instrumentaalsed helitööd. Ta oli andekas ja omanäoline muusik ning uuendusmeelne kunstnik, kes võitles rahvusliku professionaalse kultuuri eest. Teravalt astus ta välja siin 20. sajandi algul valitsenud asjaarmastajalikkuse vastu. Tema arvukatel teravmeelsetel artiklitel oli teedrajav roll eesti muusikaelu edendamisel. Rudolf Tobiasel on suur tähtsus eesti professionaalse muusika rajajana - temalt pärinevad paljude zanride esikteosed eesti muusikas. Loomingu tugev isikupära ja selle harukordne väljendusjõud avaldusid juba tema õpinguajal kirjutatud teostes. Tobiase eesmärgiks oli reformida vaimulikku muusikat ja kirjutada "Kalevipoja"...
Nurmetalo 10B Rudolf Tobias Rudolf Tobias elas aastatel 1873-1918. Orelit õppis mängima 6-aastaselt ning komponeeris 9-aastaselt. Tartusse kolis Tobias 1904 aastal ning töötas seal pedagoogi, pianisti, organisti, helilooja ja dirigendina. Samuti oli ta kriitik ja muusikaelu orgniseerija. Organiseeris kontsertelu A. Lättega. Samuti toetas ta rahvaviiside kogumist, osales rahvaüritustel ja kirjutas muusikast artikleid. Tobiase loomingus on uued ja julged helikeeled, dramaatiline ja sügav sisu, klassikaliste traditsioonide ühendumine isikupärase ütlemislaadiga, vaimuliku muusika suur osakaal ja polüfooniline väljenduslaad. Oratoorium „Joonase lähetamine“ põhineb piibli alusel, aluseks prohvet Joonase teekond. Teos sai Berliinis valmis 1909.aastal. Esiettekanne kukkus läbi, sest selle esitlemiseks oli vähe raha, koosseis oli väike, tagasihoidlikele esitajatele oli keerul...
Aleksander Läte 1860-1948 19a lõpetab Simse seminari. Siis töötab õpetajana, koori ja orkestrijuht. Võtab eratunde ja Aleksander Läte 1860-1948 19a lõpetab Simse seminari. Siis esineb pianistina. 35a astub Dresdeni konservatooriumi. Õpib töötab õpetajana, koori ja orkestrijuht. Võtab eratunde ja Aleksander Läte 1860-1948 19a lõpetab Simse seminari. Siis koorikompositsaiooni. Pärast lõpetamist tagasi Tartus. Laul: esineb pianistina. 35a astub Dresdeni konservatooriumi. Õpib töötab õpetajana, koori ja orkestrijuht. Võtab eratunde ja Aleksander Läte 1860-1948 19a lõpetab Simse seminari. Siis "Pilvedele". 1900 loob Eesti esimese sümf.orkestri Tartus. koorikompositsaiooni. Pärast lõpetamist tagasi Tartus. Laul: esineb pianistina. 35a astub Dresdeni konservatooriumi. Õpib töötab õpetajana, koori ja orkestrijuht. Võtab eratunde ja Hakkas korraldama sümf.orkestreid. Oli sümf.muusika ...
Rudolf Tobias 1873 -1918 1873 -1918 Esimene kompositsiooniharidusega helilooja Eestis Tegutses organisti, pianisti ja muusikakriitikuna Loomingul tugev isikupära, harukordne väljendusjõud Temalt pärinevad paljude zanride esikteosed Eesti muusikas Lapsepõlv Sündis köstri pojana Hiiumaal Käinas, 1885 kolis pere Kullamaale Peres 13 last Elamistingimused soodsad Esimesed teadmised isalt 6-aastaselt mängis ta isaga neljal käel orelit 9-aastaselt komponeeris oma esimese teose -12 koraalprelüüd http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/ http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/ http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/ Koolitee 1885 Haapsalu kreiskool, õppis Catharina von Gernetti juures 1889 Tallinna Nikolai gümnaasium, mille lõpetas koduõpetaja kutsega 1893 Peterburi konservatoorium, lõputööks kantaat "Johannes Damaskusest" Elukäik Aastatel 1898 - 1904 töötas Peterburi Jaani koguduse organisti ja koorijuhina 1904...
Rudolf Tobias Sündis 1873. a. Hiiumaal ja suri 1918. a. Berliinis. Oli eesti helilooja, organist ja koorijuht, kes omandas esimese eestlasena professionaalse muusikalise erihariduse nii helilooja kui ka organisti erialal. Tobias on kirjutanud Eesti esimesed instrumentaalsed helitööd, sealhulgas ka eesti muusikas esimese sümfoonilise avamängu ("Julius Caesar") ja esimese oratooriumi ("Joonase lähetamine"). Rudolf Tobiast loetakse koos Artur Kapiga eesti sümfonismi rajajaks. Rudolf Tobias sündis köstri perekonnas. Esimesed muusikaalased teadmised omandas ta isalt Johannes Tobiaselt. Johannes Tobiase perekonnas oli 13 last, Rudolf oli teine laps. Komponeerimist katsetas ta juba varakult. Esimesed teadaolevad heliloomingu katsetused on säilinud sellest ajast, mil Tobias oli 9-aastane. Ta õppis Haapsalu Kreiskoolis klaverit.Õppis Peterburi konservatooriumis orelit ja kompositsiooni. 1898-1904 t...
Muusika 22.05 Rahvusliku helikeele kujunemine instrumentaalmuusikas Rahvuslikkuse väljendamiseks saab teose loomise aluseks võtta ehedad rahvaviisid Rahvuslikkust saab väljendada ka rahvamuusikale omaseid intonatsioone kasutades Heino Eller 1887-1970 Eesti rahvuslik sümbol Tema loomingus ei kohta rahvalaulude kasutamist või töötlusi Rahvuslikkus seisneb folkloorsete intonatsioonide loomises Pedagoog ja helilooja Sündis 7. märtsil 1887 Tartus poepidaja peres Õppis viiulit; muusikateooriat Rudolf Tobiase juures Astus Peterburi konservatooriumisse algul viiuli-, pärast kompositsioonierialale Edasine elu seotud Tartuga tegeles pedagoogitööga Tartu Kõrgemas Muusikakoolis 1920.-1930. tekkis tema ümber nn Tartu Koolkond (Eduard Tubin) 194...
Eesti muusika Sajandivahetusel venestamise surve vähenes, hariduse saamine muutus emakeelseks, taas hakkasid tegutsema mitmed ärkamisaegsed seltsid: Eesti Kirjameeste Selts ja Eesti Üliõpilasselts. Üha rohkem hakkasid eestlased omandama kõrgharidust. Mindi õppima Tartusse, Riiga, Peterburgi, Helsingisse ja Saksamaale. Sajandi alguses tegutses Tartus väga oluline rühmitus ,,Noor-Eesti", kuhu kuulusid ärksamad kirjanikud (Gustav Suits, Friedebert Tuglas jt), kunstnikud (Konrad Mägi, Kristjan Raud, Nikolai Triik), muusikud (Mart Saar, Rudolf Tobias, Aleksander Läte). Seltskonda ühendavad sarnased vaated kaasaegsele kunstile, nende ideed mõjutasid väga paljusid järgmiste põlvkondade kunstnikke. Rühmituse tegevus mõjutas suuresti eesti kultuurielu. Noore-Eesti juhtmõtteks on saanud üks G. Suitsu lause ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks". Nad arutlesid palju selle üle, et Eesti kunsti tul...
Sissejuhatus Veidi üle 100 aasta on möödas sellest, mil eesti heliloojad kirjutasid esimesed suurteosed, millest tõstaks eriti esile 1896 valminud Rudolf Tobiase avamängu "Julius Caesar", esimest eesti muusika sümfoonilist teost. Muidugi ulatub muusikategemine Eestimaal tunduvalt varasemasse aega. Olgu selleks siis balti-sakslastest aadlike kohalik muusika- ja teatriharrastus (näiteks kanti Tallinna Saksa Teatris juba 1789. aastal ette Mozarti ooper "Don Giovanni"). Või 1680. aastal Tallinnas etendunud Mederi ooper "Kindlameelne Argenia", esimene barokkooper saksa keeles. Või 1740. aastatel Eestisse Saksamaalt jõudnud vennastekoguduse liikumine - vennaskonda nimetati "laulev kogudus". Oma roll oli ka 1632. aastal asutatud Tartu Ülikool, kus oli muusika õppetool. Muidugi puudutas see kõik ennekõike kohalikke kõrgkihte, jäädes "maarahvast" - s. o. eestlastest - suhteliselt kaugele. Alguses oli laulupidu XIX saj keskpaik ...
Rudolf Tobias (1873-1918) referaat Juhendaja: 2008 Sissejuhatus Rudolf Tobias on tuntud vaid inimestele, kes huvituvad muusikast ja selle ajaloost, võime teda siiski näha rahatähel. Me ei kuule ju kedagi rääkimas temast kui legendist ega suurkujust, kuid siiski on ta oma panuse pannud eesti muusikasse ja selle arengusse. Referaadis seletan tema keerukat elu nii kodumaal kui ka välismaal. Võiks öelda, et paljulasetelistes peredes on isegi raskem toime tulla millegi saavutamisega, sest sageli ei jätku tähelepanu ja jaksu vanemate poolt. Sellegi poolest võib tema vanemaid pidada R.Tobiase muusikalise hariduse ,,hüppelauaks". Lapsepõlv, õpingu ja töö aastad Tobias sündis Hiiumaal Käina Köstri peres, kus oli 13 last. Tema muusikaline andekus ilmnes varakult, juba 6 aastaselt olevat ta isaga orelit mänginud. Isa andis talle esimesed muusikalised teadmised ja oskused. Esimesed heliteose...
Artur Kapp ja Heino Eller Viimastel sajanditel, nagu Eesti isegi, on eesti kultuur märgatavalt arenenud. Sellega seoses ka eesti muusika, mille arengus on suurt rolli mänginud mitmed tähtsad heliloojad, nagu Miina Härma, Konstantin Türnpu, Rudolf Tobias, Eduard Tubin, Artur Kapp, Heino Eller jpt. Viimased neist mängisid väga olulist rolli just 20.sajandi I poolel. 19.sajandil polnud Eestis korralikku kooli, mis oleks muusika süvaõppega. Selle pärast on enamikud eesti muusikud õppinud muusikat Peterburi Konservatooriumis, kas Louise Homeliuse oreliklassis või Rimski-Korsakovi komposisatsiooniklassis. Seal õppisid ka Artur Kapp (lõpetas 1900.aastal) ja Heino Eller (lõpetas komposisatsiooniklassi 1920.aastal). Artur Kapp ja Heino Eller olid 20.sajandil ühes esimestest professionaalsetest muusikutest, olles eesti muusika teerajajad, see-eest erine...
RUDOLF TOBIAS(1873-1918) · 1914 saab saksa kodakondsuse ning saab täieõiguslikuks kompositsiooni õppejõu professoriks. · R. Tobiase esinemised pianistina ja organistina ning improviseerimisoskus innustasid palju noori muusikamehi edasi õppima. Rudolf Tobiasel on suur · Berliinis kirjutas Kalevipoja teksti põhjal üksikuid muusikalisi episode, nagu tähtsus eesti professionaalse muusika rajajana - temalt pärinevad paljude zanride melodraama "Kalevipoeg põrgu väravas" ja ballaadi "Sest ilmaneitsist ilusast" esikteosed eesti muusikas. · 1915 mobiliseeriti sõjaväkke, kuid 1916 pöördus tervislikel põhjustel berliini · ...
Narva Eesti Gümnaasium 10.klass Katti Tsirkova Referaat Mihkel Lüdigist Juhendaja Tuuliki Jürjo Narva 2009 Mihkel Lüdig Elulugu Mihkel Lüdig sündis 9. mail 1880. aastal Pärnumaal Reiu vallas metsavahi lasterikkas peres. Juba lapsest saati tegeles Mihkel palju muusikaga kuna tema pere oli väga muusikat armastav ning Lüdigitel oli kombeks laulda nii kodus kui ka kooris, mängida pille ning nende perest oli organiseeritud koguni väike koduorkester. Muusikalise hariduse sai Lüdig algul tänu ühele Pärnu vabrikandile, kellele Mihkli oskusi tutvustati. Kuue ssataselt alustas Mihkel oma muusikaõpinduid Pärnu nimekaima muusiku, organist Max Petersi juures. Hiljem Lüdigit toetanud perekond laostus ja tema haridus jäi kohalike saksa seltskonnategelaste hoolde. Need nägis temas Nikolai kiriku organisti. Kuna aga Lüdig teatas, et soovib hoopis muusikaõping...
Eesti muusika ajaloo kordamisküsimused ja vastused 1. Millist väljaannet peetakse esimeseks eestikeelseks lauluraamatuks? Heinrich Stahl’i „Käsi ja koduraamatu“ teist osa 2. Millist väljaannet nimetatakse luterlikus traditsioonis a) „vanaks lauluraamatuks“ b) „uueks lauluraamatuks“? a) Eesti-Ma-Rahwa Laulo-Ramat(1721) b) „Uus lauluraamat“ (1899), tehti mitmeid kordustrükke, viimane 1958, kasutusel oli kuni 1991. aastani 3. Millist lauluraamatut kasutatakse tänapäeval luterlikus kirikus? „Kiriku laulu-ja palveraamat“ 4.Mille poolest erineb lauluraamat koraaliraamatust? Lauluraamatus on laulusõnad, kuid mitte viisi. Koraaliraamatus on viis ning seade aga pole tekste. 5.Millist koraaliraamatut peetakse Eestis ja Baltimaades vanimaks? Helme organisti Gustav Swahni käsikirjaline koraaliraamat 1774. a 6. Mis on nn Punscheli-koraaliraamat? Mille poolest erineb see vara...
Eesti Muusika Ajalugu Johannes Kappel ( Rapla 1855 Wirttenberg 1907 ) Esimene kutseline muusik, organist, helilooja ja kooridirigent. 1872 a. sõitis Peterburi konservatooriumisse oreli klassi. Õpetajaks oli tal L. Homilius. Kompositsiooni õpetas J. Johannsen. 1881 ta lõpetas. Ta juhatas 3 ,5 ja 6 laulupidu. Tal on umbes 50 koorilaulu. Lisaks 3 koori kantaati oreli või klaveri saatel ja mõned soolo laulud. Kappel oli loome laadilt lüürik. Looming: koorilaulude kogumik " Järvamaa ööbik" 1881, "12 laulu segakoorile" 1885, "10 laulu meeskoorile" 1886. Ta on kirjutanud kaks muusika õpikut. Koorilaule ; " Kevade" , " Ööbik" , " Oleksin laululind" , " Ma teretan sind hommik" , " Armukese ootel". Ta kantaatidel on ajalooline tähtsus. Konstantin Türnpu ( 1865 1927 ) Koorijuht ja helilooja. Kogu elu tööta...
Cyrillus Kreek ja tema looming Referaat Pärnu 2011 SISSEJUHATUS Cyrillus Kreek (1889-1962) oli helilooja, dirigent nind pedagoog, kelle suurimaks inspirisatsiooniks oli eesti rahvamuusika, eriti vaimulikud rahvalaulud. Kreek omandas oma muusikaalase hariduse Peterburi konservatooriumis, kus õppis trombooni ja kompositsiooni. Peterburis suurenes ka huvi eesti rahvamuusika vastu. Kreek oli aktiivne rahvaviiside koguja ja uurija. Alates 1911. aasta suvest osales ta Eesti Üliõpilaste Seltsi korraldatud ja Oskar Kallase juhitud rahvalaulude kogumisretkedel. 1914 kirjutas ta üles esimesed vaimulikud rahvaviisid, samal aastal hakkas ta esimese eestlasena salvestama rahvaviise fonograafiga, mis võimaldas neid hiljem uuesti kuulata ning täpsemalt noodistada. Kreek jõudis koguda umbes 1800 viisi, koos koopiatega teistelt kogujatelt ja õpilastelt on kogus ligi 6000 viisi, sealhulgas umbes 500 eestlaste ja eestirootslaste...
Esimened kutselised heliloojad. Eelmise sajandi lõpul hakkasid tekkima üksikud professionaalid, kuid elatist teenida oli muusikaga raske (muusikaõpetajad, koorijuhid- palk väike). Ainuke tasuvam töö oli organistiamet. Enamik selle aja Eesti muusikuid käis Peterburi konservatooriuis orelimängu õppimas. Meie heliloojad said sealt kõrgel tasemel õpetuse. Tekkis rahvuslikku ja realistlikku kunsti austav vaim. Johannes Kappel oli esimene diplomeeritud eesti helikunstnik, ta lõpetas konservatooriumi hõbeaurahaga. Ta ei toonud heliloojana eesti muusikasse olulist pööret. Miina Härma Käis erinevates linnades esinemas. Ta jäi oma õpilastele meelde rõõmsa ja nooruslikuna. Ta julgustas ja ärgitas inimesi õpingule (utsitas õpinguile). Ilusa lauluhääle leides tegeles ta sellega isiklikult. Ta ei lasknud ühelgi andekal häälel raisku minna. Asutas seltse. Tegeles kontsertide, laulupidude korraldamisega. Oli muusika ajakirjanik ja kriitik. Tema hüüdlau...
Arvestus Anu Umbleja 12.Märts.08 Häädemeeste Keskkool ARTUR KAPP SÜNDIS : 28.02.1878 Suure- Jaanis SURI: 28.02.1878 Suure- Jaanis ARTUR KAPI ELUKÄIK Artur sündis koolmeistri ja ühiskonnategelase Joosep Kapi perekonnas. Esimesed klaveri- ja oreli õpetused sai ta isalt. Aastal 1891 asus ta õppima 13-aastaseltPeterburi, kus õppis 9 aastat: lõpetades 1898. aastal oreli (Homiliuse klassis) ja 1900 kompositsiooni eriala (Rimski- Korsakovi klassis). Pärast konservatooriumi oli ta Peterburis õpetaja ja organist. 19041920 viibis Artur Venemaa lõunaosas Astrahanis, olles seal Vene Muusikaseltsi osakonna esimees ja kohaliku muusikakooli direktor. Ta oli Astrahani linna muusikaelu juht. Neil aastail külastas mitmeid kordi ka Eestit. Aastal 1920 põgenes ta Eestisse, kuna Venemaal oli oodata näljasurma. 19201924 oli Estonia dirigent, samaaegselt töötas pedagoogina Tallinna konservatooriumis, andes kompositsiooni- ja ...
Muusikalugu, kordamine eksamiks 1. Eesti rahvalaul- liigid, teemad, esitamistavad. Rahvapillid. Eesti rahvalaul jaguneb kaheks: 1) vanem e. Regilaul 2) uuem e. Lõppriimiline rahvalaul Regilaul tekkis oletatavasti 3000 a eKr läänemere soomlaste ja algbaltlaste vastastikusel mõjutusel. Regilauluga säilisid, muutusid, arenesid: 1) huiked ja kutsed 2) loitsud (kasut. Töö edendamiseks ja tõvest hoidumiseks) 3) kaebehüüded (lein ja kurbus) 4) loodushäälte jäljendused (onomatopöa) (linnulaulud ja peibutamised jahimeestel) Regilaul koosneb kolmest võrdsest osast: 1) tekst kõige olulisem ja muutlikum osa 2) viis traditrioonilisim, vähemuutuv 3) esitus kõige püsivam osa Algriim on sõnas alguskordus nt. Samatähe või silbiga algused. Vahelduvad rõhuga ja rõhuta slbid (tav. 8 silpi värsireas). Viis on tavaliselt väikese ulatusega ja korduv. Esitusviise on kahte tüüpi: 1) üherealine laulik laulab ette ja koor järgi 2) ...
· Mis on: Avamäng- Avamäng jaotub tempolt kui ka põhiplaanilt kolmeks.Tähendas algselt aind sissejuhatavat muusikapala ,mis eelnes suuremale teosele (nt:ooperile,balletile,oratooriumile) Reekviem-leinamissa Programmiline muusika- on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Prelüüd- on muusikaline eelmäng, sissejuhatus muusikalisele teosele.Alates 19. sajandist võib prelüüd olla ka iseseisev muusikateos. Nokturn- Muusika ööst ja armastusest. Aaria- On tegelase pikem saatega soolo laul. Milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. Libreto- on ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. Polonees- On Poola päritolu tants. Taktimõõdus ¾. Tempo mõõdukas. Karakter uhke ja pidulik. Tekinud 15saj. Esialgu tantsisid aind mehed täisvarustuses. Hiljem muutus paaris tantsuks. Tuntum helilooja Chop...
· Mis on: Avamäng- Avamäng jaotub tempolt kui ka põhiplaanilt kolmeks.Tähendas algselt aind sissejuhatavat muusikapala ,mis eelnes suuremale teosele (nt:ooperile,balletile,oratooriumile) Reekviem-leinamissa Programmiline muusika- on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Prelüüd- on muusikaline eelmäng, sissejuhatus muusikalisele teosele.Alates 19. sajandist võib prelüüd olla ka iseseisev muusikateos. Nokturn- Muusika ööst ja armastusest. Aaria- On tegelase pikem saatega soolo laul. Milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. Libreto- on ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. Polonees- On Poola päritolu tants. Taktimõõdus ¾. Tempo mõõdukas. Karakter uhke ja pidulik. Tekinud 15saj. Esialgu tantsisid aind mehed täisvarustuses. Hiljem muutus paaris tantsuks. Tuntum helilooja Chop...
Rahaalbum 1 kroon-Kristjan Raud sündis aastal 1865 22. oktoobril,peagi möödub tema sünnist 141 aastat. Ta kogus tuntust oma rahvusromantiliste pliiatsi- ja söejoonistustega ning hiljem illustreeris rahvuseepost ,,Kalevipoeg". Kristjan Raud on õppinud kunsti Peterburi Kunstide Akadeemias,Münchenis ja ka Düsseldorfis. Alates aastast 1973 antakse välja Kristjan Raua nimelist Kunstipreemiat (ka Kristjan Raua nimeline aastapreemia),mis on eesti vanim ja auväärseim kunstipreemia. Kristjan Raual on ka kaksikvend Paul Raud. Raud suri aastal 1943 19. mai Tallinnas. 2 krooni-Karl Ernst von Baer (täielik nimi Karl Ernst Ritter von Baer, Edler von Huthorn) sündis aastal 1792 28. veebrualil Järvamaal Piibe mõisas. Tema esivanemad on pärit Saksamaalt Westfalenist,sealt on ta saanud ka oma rüütlitiitli. 1814 kirjutas Baer doktoritööna "Eestlaste endeemilised haigused" ("De morbis inter Esthonos endemicis"), m...
REFERAAT Heino Eller Muusikaõpetus Heino Eller (1887-1970) Heino Eller sündis Tartus 17.03.1887 musikaalses perekonnas. Ema oli hea lauluhäälega ja isa meisterdas ise viiuleid. Õde Elsast sai pianist, vend Salmest viiuldaja, vend Ernstist laulja ja Heinost Endast helilooja. 12 aastaselt hakkas Heino viiulit õppima, tema õpetajaks oli Samuel Lindpere ja Tartu Reaalkoolis Eduard Wähner 1905. aastal tuli Tartu Reaalkooli muusikaõpetajaks Rudolf Tobias, kelle isiksus avaldas Ellerile tugevat mõju. Eller mängis viiulit kooli orkestris ja keelpillikvartetis, mida juhtiski Tobias. Esineti ka vastvalminud "Vanemuises". 1907. a. hakkas Eller Tobiaselt muusikateooria tunde võtma, kavatsedes astuda Peterburi konservatooriumi. Tobiase juures pani Eller kirja ka oma esimesed kompositsioonikatsetused. Juba 1907. aasta sügisel astus Eller Peterburi konservato...
E. mus: vanem rahvalaul-regilaul(7,8 saj)Esitati naiste poolt,mehed samalajal tool,ühehäälne. Uuem rahvalaul 18.saj-puudus refrain.Fonograaf-helisalvestusseade. I laulupidu-1869,tähistati orjuse kaotamise 50ndat aastat, esinesid mehed. Tartus,18-19 juuni. esitati 15 ilmalikku ja 12 vaimulikku laulu. Ilmalikud :Aleksander Kunilaid Sind surmani," "mu isamaa on minu arm". lauljaid üle 800. Hakati looma eestimaiseid laule. Jakobson-Vanemuise kandle hääled. Võtsid osa esimesed puhkpilliorkestrid (väägvere, torma) Puudusid eestl. heliloojad. Oli Cimze seminar, koolitati õpetajaid. 19. saj. lõpul tekkisid esimesed heliloojad,. Aleksander Kunileid 1845-1875. Kooliõpetaja, helilooja, organist. Heliloojana kirj. koorilaule "sind surmani", "Mu isamaa nad olid matnud"; "Mu isamaa on minu arm.", "Arg kosilane", "süda tuksub". Kaks laulupeo laulu tegi soome rahvaviisidele. Miina Härma: 1862-1941. Viisistas A. Haava tekste, pärit Kõrvekülast, kirjutas...
Heino Eller (17.03.1887 Tartu - 16.06.1970 Tallinn) eksamil esitas Artur Lemba. Õpinguaastaist pärinevad ka Elleri esimesed tuntud helitööd ("Videvik" 1917 , "Koit" 1918-1920 jt). * Oma põlvkonna üks hinnatum helilooja ja kompositsiooniõpetaja. Erinevalt põlvkonnakaaslastest kirjutas ta peaaegu ainult * Sügisel 1920 kolis Eller koos abikaasaga Tartusse ja nad hakkasid instrumentaalmuusikat - sümfoonilisi teoseid ja palju kammermuusikat. tööle Tartu Kõrgemas Muusikakoolis: Heino Eller kompositsiooni- ja muusikateoreetiliste ainete ning Anna Eller klaveriõpetajana. Tartu * Tema "Kodumaine viis" keelpilliorkestrile on omamoodi eesti muusika muusikakoolis pani Eller aluse eesti heliloomingu nn. Tartu visiitka...
Eesti rahvamuusikast : regilaulu ja uuema rahvalaulu tunnused ,võrdlemine, rahvatantsud ja rahvapillid. Vanem rahvalaul eristub uuemast eelkõige teksti vormi, ent ka kujundite, mõtteviisi, kasutamise olukorra, viisi jm poolest. Vanemaid tekste iseloomustab algriim (sõna algushäälikute kordus) ja parallelism (sisu ja vormi poolest sarnaste värsside rühmad). Vanemaid rahvalaule on kolm alaliiki. -Varane vokaalmuusika kujutab endast vanimaid teadaolevaid laule (laulutaolisi häälitsusi), mille päritolu jääb aegade hämarusse, võib-olla muusika tekkimise piirimaile. Suuremalt jaolt taandus see laulude kihistus 19. sajandi lõpuks, kuid mõneti püsib siiani, näiteks lastelaulude ja -lugemistena (hüpitused, arstimissõnad vms lihtsad vormid). -Regivärsiline laul ehk regilaul moodustab keskse ja omapärase osa eesti rahvalaulust. Lisaks algriimile ja parallelismile on sellel eriline värsimõõt. Regilaul kui laulustiil on omane peaaegu kõigile läänem...
Varased teated eesti muusikakultuuris Esimesed teated u 1200a taani kroonika ,,Gesta Danorum" ja Läti Henriku Liivimaa kroonikast. Eestlasi kujutatakse seal sõdalastena, kes tundsid hästi laulu maagilist mõju. 13.saj toodi siia euroopalik muusikakultuur, levis siia kirikutes ja kloostrites ning nende koolides. Toodi ladinakeelne gregooriuse laul kui ka polüfooniline koorimuusika. Hakati ehitama oreleid kirikutesse. Tallinnas on 1341.a ametis olnud linnaorganist. Dominiiklaste ordu jutlustamine rahvahulgas. Eestlaste muistne usk seguneslaulukultuur segunes ristiusuga. Linnamuusikud koondusid oma tsunftidesse, tegutsesid 15.sajandist. Neil oli ainuõigus musitseerida linna piires toimuvatel üritustel, sh perekondlikel üritustel. Rahvakeelne kirikulaul pärast reformatsiooni 1520 reformatsioon, suured muutused kirikus ja koolis. Eestisse jõudis ka katoliiklik vastureformatsioon. Mõlemale osapoolele oli omane haridus ja kiri...
Artur Kapp 28. veebruar 1878 – 14. jaanuar 1952 Koostas: Andrei Ivanov Lapsepõlv Artur Kapp sündis 28. veebruaril 1878. aastal Suure- Jaanis köstri perekonnas. Tema isa Joosep Kapp oli saanud oma muusikalise hariduse Valgas Janis Cimze seminaris ning pööras suurt tähelepanu noore Arturi muusikalisele haridusele. Tegutsedes Suure-Jaanis köstrina, oli Joosep Kapp laialt tuntud oma rahvavalgustusliku tegevusega. Kodus valitseva muusikalise õhkkonna mõjul hakkas väike Artur varakult tundma huvi muusika vastu ning isa juhendamisel alustas ta 7-aastaselt muusikaõpinguid. Joosep Kapp 12.05.1833-20.02.1894 • Suure-Jaani kihelkonnakooli õpetaja ja organist. • Asutas Suure-Jaanis meeskoori ja pasunakoori. • Pani 1887. aastal aluse lauluseltsile "Ilmatar” • Oli Eesti Kirjameeste Seltsi ja Eesti Aleksandrikooli peakomitee liige. Õppimine • Koos klaverimä...
Margit Järvsaar 11 k 1 MUUSIKAAJALUGU XI KLASS III kursus : Eesti muusika 1. Rahvalaul, runolaul ja selle liigid 2. Rahvusliku ärkamisaja muusikaelu, I laulupidu, esimesed eesti heliloojad. 3. XX sajandi alguse muusikaelu. 4. Karl August Hermann 5. Miina Härma 6. Rudolf Tobias 7. Artur Kapp 8. Rahvusliku suuna areng ja esindaja: Mart Saar, Heino Eller 9. Eduard Tubin 10. Gustav Ernesaks 11. XX sajandi II poole muusika, avangardism Eestis. Nimeta heliloojaid. 12. Arvo Pärt 13.Veljo Tormis 1. Eesti rahvalaul jaguneb vanemaks rahvalauluks ja uuemaks rahvalauluks. Vanemat rahvalaulu ehk regivärsilist ehk regilaulu iseloomustab algriim ja mõtet teisendav kordus ehk parallelism. Värsis sisaldub neli värsitõusu ja -langust, mistõttu on seda nimetatud ka neljajalaliseks trohheuseks. Sellin...
Eesti muusika Aleksander Thomson (1845-1917).......................................................................................... 3 Mart Saar (1882-1963)............................................................................................................ 4 Cyrillus Kreek (1889-1962)...................................................................................................... 4 Heino Eller (1887-1970).......................................................................................................... 5 Eduard Tubin (1905-1982)...................................................................................................... 5 Eino Tamberg (sünd. 1930)..................................................................................................... 5 Veljo Tormis (sünd. 1930)..............................................................................
I rida. Eesti rahvalaul, rahvalaulu vanimad liigid. 1)Vanem ja uuem rahvalaul (värss, rütm, teemad, esitajad VÕRDLUSES VANA JA UUS). V: Eesti rahvalaulul puudus kindel autor (folkloor on põlvest-põlve edasi antud). Teosed on lihtsad nii sisu kui ka viiside poolest. Suur osa rahvaloomingust on säilinus tänu üles kirjutatud tekstidele. Laulude sisud on tulnud nende eludest, unistustest, mõtlemistest. Rahvalaul jaguneb vanemaks ehk regivärsiliseks ja uuemaks rahvalauluks. Regivärsiline kujunes välja meie ajaarvamise esimestel sajanditel (tekstil oli väga oluline osa, koosneb värssidest (mis jaguneb omakorda 8-silbiliseks värsireaks), iseloomulik algriim (õitse, õitse, õiekene) ning kasutati mõttekordusi. Vanemat rahvalaulu esitasid ainult naised. Uuemas rahvalaulus said valdavaks lõppriimilised stroofilised rahvalaulud, mis on saanud mõjutust saksa, rootsi, soome, läti ja slaavi muusikast. Uuem rahvalaul on värsimõõdult j...
Uurimuslik essee: Ernst Idla võimlemissüsteemi sünd ja areng Eestis ja välismaal Svetlana Grigorjeva Ernst Idla sündis 8, aprillil 1901. aastal Türi kihelkonnas Õisu mõisa aedniku pojana. 20.- 30. aastatel arendas ta oma võimlemissüsteemi alusel välja üldtunnustatud koolkonna, kes pärast maestro sunnitud põgenemist kodumaalt 1944.aasta sügisel ning Stockholmi elamaasumist saavutas ka maailmakuulsuse.Idla koolkond on tuntud mitmel kotinendil ning Idlat, kes kõikjal ja alati on esinenud Eesti lipu all, nimetatud "võluriks Tallinnast". Sellles essees on käsitletud peamiselt Dagmar Normeti , Ingrid Idla, Aksel Tiigi kirjutise põhjal loetut , kus on käsitletud Idla koolkonda kahest aspektist: Idla võimlemissüsteem ja selle eripära ning Idla koolkonna väljakujunemine. Idla elutöö lahtekohaks oli tõik, et tsiviliseeritu...
Eesti Vabariigi ja ENSV võrdlus isikute kaudu Ajaloo õpimapp Tallinn 2014 Sisukord Sisukord.................................................................................................2 Sissejuhatus...........................................................................................3 Kerge muusika.......................................................................................4 Tõsine muusika.....................................................................................5 Kujutav Kunst.......................................................................................6 Skulptuur...............................................................................................8 Graafika...............................................................................................10 Arhitektuur.................................................................................
Tallinna Kunstigümnaasium UURIMUSTÖÖ MART SAARE OSA EESTI MUUSIKAAJALOOS Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus 1. Mart Saare lapse - ja koolipõlv . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 1.1 Lapsepõlv . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .4 1.2 Kaansoo külakool . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 1.3 Suure-Jaani kihelkonnakool . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .6 1.4 Eesti Aleksandri-linnakoolis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .8 1.5 Õpingud A.Kapi juures . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.6 Peterburi konservatooriumis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 2. Mart Saare eda...
muusikalistele põhimõistetele seletused: Aaria- saatega vokaalmuusika zanr. A cappella- esitamise viis, mille puhul instrumentaalsaade puudub Diatooniline helirida- helirida, mille kõik helid kuuluvad diatoonikasse. Diatoonilised heliread on näiteks kirikuheliread, loomulik mazoor ja loomulik minoor. Dissonants- kahe või enama heli kooskõla, mis tunnetuslikult mõjub pingestatuna, rahutuna. dodekafoonia- muusika kompositsioonimeetod, mille põhiliseks omaduseks on kaheteistkümne võrdtempereeritud häälestuses heli võrdne kasutamine. Folkloor- traditsioonilises tähenduses kõik lood ja laulud, ütlused ja salmid, mängud ja tantsud, eelarvamused ja kombed, mis on pärandunud eelmiselt põlvkonnalt kirjasõna vahenduseta. Homofoonia- ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas Ilmalik muusika- mittesakraalne muusika. Ilmalik muusika levis kaua suulisel teel, sest vaimulikud kirjutasid kloostrites üles liturgilisi tekste ja laule. Improvisa...
I õpiaasta kevadsemester 2013: Varane muusikalugu (MTX 310) kursuse teemad. 1. Saksa protestantlik kirikumuusika 16.17. sajandil. Heinrich Schütz ja tema ajastu saksa muusikas. Kontsertstiil ja oratoorium. Muusikaline retoorika ja figuuriõpetus. Muusika Põhja-Saksamaal 17. sajandi II poolel. 2. Johann Sebastian Bach. Stiili kujunemine, mõjutused. Helikeele semantika, tsitaadid. Olulisemad vokaalteosed (passioonid, kantaadid, missa). Instrumentaalmuusika (orkestri-, kammer-, oreli- ja klaviirimuusika). 3. Georg Friedrich Händel. Stiili kujunemine, mõjutused. Ooperilooming. Inglise oratoorium. Instrumentaallooming. 4.Klassikalise stiili ja uute vormide kujunemine muusikas 18. sajandi keskel. Tähtsamad muusikakeskused (Mannheim, Berliin/Potsdam, Viin, Pariis) ja koolkonnad 18. sajandi keskel, nendega seotud muutused ja tähtsamad heliloojad. 5. Klassikalise sümfoonia kujunemine. Orkester 18. sajandi II poolel. 6. Sonaadivorm. ...
Tartu täiskasvanute gümnaasium 10 C KLASS ÕPPEAASTA 2011/2012 REFERAAT Heino eller (1887-1970 ) TARTU 2011 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................3 Heino Elleri Elust..........................................................................................3 Lapsepõlv, St. Peterburg .............................................................................3 Heino Eller Tartus .....................................................................................4 Heino Eller Tallinnas .................................................................................4 Heino Elleri Loomingust ..................................................................................5 Viiuli- ja klaver...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
