Rudolf Tobias, Aleksander Läte (0)

Rudolf Tobias
Sündis  1873. a. Hiiumaal ja suri  1918. a. Berliinis. Oli eesti  helilooja , organist ja koorijuht, kes omandas esimese eestlasena professionaalse muusikalise erihariduse nii helilooja kui ka  organisti  erialal.
Tobias on kirjutanud Eesti esimesed  instrumentaalsed  helitööd, sealhulgas ka eesti muusikas esimese sümfoonilise avamängu (" Julius Caesar") ja esimese oratooriumi (" Joonase lähetamine").
Rudolf Tobiast loetakse koos Artur Kapiga eesti sümfonismi rajajaks.
Rudolf Tobias sündis köstri perekonnas. Esimesed muusikaalased teadmised omandas ta isalt Johannes Tobiaselt. Johannes Tobiase perekonnas oli 13 last, Rudolf oli teine laps.
Komponeerimist katsetas ta juba varakult. Esimesed teadaolevad heliloomingu katsetused on säilinud sellest ajast, mil Tobias oli 9-aastane.
Ta õppis Haapsalu Kreiskoolis klaverit .Õppis Peterburi konservatooriumis orelit ja kompositsiooni.
1898 -1904 töötas organisti ja koorijuhina. Asus elama Tartusse , kus tegutses muusikaõpetajana erinevates koolides . 1910 läks elama Berliini, kus töötas organistina ja ka ajakirjanikuna. 1914 kuni surmani töötas Berliini Kuninglikus Muusikakõrgkoolis muusikateooria professorina.
Suri kopsupõletiku tagajärjel Berliinis, kuid ta põrm on toodud Eestisse ning maeti ümber tema kodukohta Kullamaale.
Aleksander Läte
Sündis 1860 Pikasilla külas ja suri 1948 Tartus. Ta oli eesti helilooja ja pedagoog . Aleksander Läte oli esimene eestlastest professionaalne muusikakriitik. Ta oli Tartus asutatud esimese sümfooniaorkestri dirigent .
Ta sündis kõrtsmiku peres ja sai tänu sellele lapsepõlves kuulda rohkesti rahvalikku pillimängu ( viiulit ja lõõtsa). Ta alustas peagi ka ise viiulimänguga.Ta on töötanud kooliõpetajana Puhjas ja Nõos ning on töötanud ka köstrina. Mõlemas koolis asutas ta koori ja orkestri. Neljandal üldlaulupeol Tartus oli Läte juba üks üldjuhtidest ning seal kanti ette tema kooriteos „Laul rõõmule“. Läte õppis Dresdeni konservatooriumis koorikompositsiooni erialal.
Ta kolis Tartu elama, kus tehti talle ettepanek asutada eestisümfooniaorkester, mida ta ka ise juhataks.
Aleksander Läte loomingu põhiosa moodustavad umbes 200 koorilaulu. Ta on kirjutanud ka mõned kantaadid , sümfoonilised teosed, instrumentaalset kammermuusikat ja mõned soololaulud . Esimesed tööd on kirjutatud Valga seminaris . Tema looming: lühikesed, lihtsa meloodiaga ja harmooniaga salmilaulud. Temas oli püüdu isikupärasema, jõulisema ja värvikama väljenduse poole. Läte laulud on rütmiliselt mitmekesised ja huvitavad.