Peter Paul Rubens 1577-1640 Elukäik Sündis 1577. aastal Antwerpenis Lapsepõlv Kölnis 1589 naasis Antwerpenisse Haridus ladina koolis 1594. aastal Otto Veniuse ateljees 1600. aastal Vincenzo Gonzaga teenistusse Elukäik 1609 abiellus Isabella Brandt'iga 1621-1630 viibis palju välismaal 1630 loobus maalimisest, sõitis Inglismaale läbirääkimisi pidama 1630. abiellus Helene Fourmentiga 1640 surm Looming Äärmiselt produktiivne kunstnik 1615-1621. uue loomingu algus. Püüd välimise ja sisemise suuruse poole Esimese "impulsi" sai Michelangelolt 1621-1630 uus periood Inimese võitlus loodusega Tundis antiikkultuuri peensusteni Looming 1621-1625 töötas Maria de'Medici'le 21-st kolossaalsest kompositsioonist koosnev seeria Ajaloolise maali uus zanr Viimased kirikumaalid 1632. a valminud Ildefonso altaril Viinis
Liivi sõda oli näidanud, et keskaegne linnamüür vallikraavi ja tornidega ei paku võimsamate suurtükkide eest enam kaitset. Linnu asuti kindlustama bastionidega, mis kujutasid endast viisnurkseid mullast kuhjatisi, mida hoidsid koos müürid ja mille sees olid ruumid sõduritele ja varustusele. Bastioni keskel oli suurtükiplatvorm, kust sai tulistada mitmes suunas. Kõige rohkem kavandati bastione Tallinna, ent valmis neist vaid kolm. 1630-Tartu gümnaasium Tänu XVII sajandil Euroopas levinud humanismiideedele, mis väärtustasid haridust ja teadust, rajati mitmel pool Rootsis gümnaasiume ja soodustati riigi ainsa ülikooli, Upsala ülikooli arengut. Samad ideed jõudsid ka provintsidesse. Tartus oli juba Poola ajal olnud elav koolielu ning seega oli linn sobiv pinnas jätkamiseks. 1630. aastal avatud Tartu Akadeemilise gümnaasiumi eestkõneleja oli Liivimaa esimene kindralkuberner Johan Skytte
Lossid Kirikud Lossipargid Barokk kunstis Kasutatakse renessansist pärit põhivorme Sambad Pilastrid Risttalastik Karniisid Kirikutel ümarkuplid Versailles` lossi sisevaade Versailles` loss Versailles` park Blois` loss Prantsusmaal Barokk Veneetsias Sancta Maria Della Compostela Rastrelli Peterhof Karl Borromeuse kirik Viinis Barokk kirjanikud Moliere Baltasar Gracian Pedro Calderon de la Barca Barokk muusikas Ajaliselt u. 1600 1750 1580 1630 varane periood uute väljendusvahendite ja vormide teke 1630 1680 erinevate stiilide väljakujunemine 1680 1740 hiline periood, ajastu kõrgaeg Kujunes välja barokkorkester, mida juhatas klavessiinimängija. Muusika on mõeldud ettekandmiseks-kuulamiseks. BAROKIAJAL SÜNDIS OOPER! Barokiajastu heliloojad Itaalias: Claudio Monteverdi Antonio Vivaldi Alessandro Scarlatti Saksamaal: Georg Friedrich Händel Johann Sebastian Bach Barokk Kuningas tantsib
Saare-Lääne piiskopkonnale. 1346 Taani kuningas müüb Põhja-Eesti Saksa ordule 1583 Rootsi ja Venemaa sõlmivad Pljussa vaherahu. Lõpeb Liivi sõda. Rootsile jääb Põhja-Eesti, Lõuna-Eesti läheb Poola ja Saaremaa Taani võimu alla. 1620 Eesti rahvaarvu hinnatakse vähem kui 100 000-le 1629 Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile 1629 Ametisse astus kindralkuberner Johan Skytte 1630-ndad Maad hakati uuesti kasutusele võtma, talupoegade elukohavahetus 1630-ndad Saarlaste elanikkond moodustab eestlastest 25% 1630 Luuakse Tartu Akadeemiline gümnaasium 1631 Avatakse Tallinna gümnaasium (Hilisem Gustav Adolfi gümnaasium) 1632 15. oktoober Avatakse Tartu Ülikool 1632 Gustav II Adolfi surm 1634 Johan Skytte kutsutakse tagasi 1637 Heinrich Stahl koostab esimese eesti keele grammatika 1638 Joachim Jheringi ametiaja algus
Ajalooline taust Kolmekümneaastane sõda (1618-1648) laostas Saksamaamuusikaelu hääbumine Pikka aega Saksamaa muusikas konservatiivne stiil, ilmusid hilisrenesanssi stiilijooni. 17.sajandi teisel poolel ilmus teisigi uues stiilis teoseid, mis kasutasid : Soololaulu Generaalbassi (basso continue ) Veneetsia mitmekooritehnikat Värvikaid pillikoosseise Johann Herman Schein (1586-1630) · Õukonna kapellmeister Weimaris 1615 · Kantor Leipzigi Tooma kirikus 1616-1630 · Kirjutas seltskonnamuusikat, laule, instrumentaalsüite, koorimotette ja vaimulike kontserte · Pani aluse Saksa kirikukantaadile ,,Opella Nova" (I 1618 ; II 1626)- kogumik vaimulikke kontserte 1-2 lauljale, 1-2 meloodiapillile ja basso continuole Samuel Scheidt (1587-1654) Alustas õukonnamuusikuna Halles Halle linna muusikadirektor 1628-1630
Palju kauneid ideid jäi õpilaste küündimatuse tõttu teostamata või ei väärinud need kunsti ja Rubensi nime. Tänapäeval hinnatakse umbes 500 teost nii öelda tõelisteks Rubensiteks. Perekonnaportreed ja kodused olmestseenid on need, mille puhul võib kindlam olla, et õpilased meistrit abistanud pole.Alles elu lõpul hakkas Rubens abilistest järk-järgult loobuma ja maalis sedavõrd väiksemaid, kuid geniaalsemaid meistriteoseid. Aastatel 1621-1630 viibis Rubens palju välismaal, täites nii kunstialaseid kui ka diplomaatilisi ülesandeid. Selle suurepärase hariduse ja heade maneeridega inimesekätte usaldasid Flandria asehaldur ja Hispaania kuningas tihti diplomaatilised läbirääkimised. Nii külastas Rubens Prantsusmaad, Hollandit, Inglismaad ja Hispaaniat. Ta kuulsus levis kulutulena üle Euroopa, ta sai kõikjal tohutute auavalduste osaliseks ja talle esitati hulgaliselt tellimusi.
Tallinna raad ei osalenud enam suures poliitikas. Tartu oli laostunud väikelinn paarituhande elanikuga. Samuti Viljandi. Rakvere ja Paide kaotasid linnaõigused. Tallinnas elas Rootsi aja lõpul umbes 10 000 elanikku. Linnade arengut pidurdas keskaegne tsunftikord, mis välistas konkurentsi ja aeglustas uue tehnoloogia kasutuselevõttu. Valitsevaks kunstija ehitusmoeks oli barokk. *Tartu Ülikooli asutamine Johan Skyttel'I eestvõttel asutati Tartus 1630. a. gümnaasium. 1631. a. ka Riias ja Tallinnas. 30.06.1632. kirjutas Gustav II Adolf alla Tartu gümnaasiumi ülikooliks muutmise ürikule. Ülikool tegutses Tartu linna vallutamiseni Vene vägede poolt 1656. a. Ülikool taasavati 1690. a. ent viidi 1699. a. sõjaohu tõttu üle Pärnusse, kus tegutses 1710. a. *Rahvahariduse algus Luteri kirik nõudis, et põhilised usutõed olekis igale inimesele selged. Ilma selleta ei pääsenud inimene läbi
Seda soodustasid kindlasti pikk rahuaeg ja ka see, et eesti mehi ei võetud sundkorras Rootsi väkke. Eestis toimus ulatuslik sisemigratsioon tihedamalt asustatud paikadest hõredama asustusega paikadesse mis võimaldas kasutusele võtta viljakamaid maid, mis omakorda soodustas ka sündimust. Rohkesti asus Eesti aladele elama ka naaberrahvaid, kes võtsid üle eestlaste keele ja kombed. Rootsi ajal tehti suuri samme kohaliku hariduselu muutmiseks. 1630-ndatel hakati õpetama talupoegi ja rajati esimesed talurahva koolid. Suuri teeneid selles vallas saatis korda Johann Skyttel, kelle eesvõtmisel avati 1630. aastal Tartus esimene gümnaasium ja 1632. aastal Tartusse ülikool. 1637. aastal koostati esimene eestikeelne grammatika. 1684. Aastal asutas B. G. Forselius õpetajate seminari, kus umbes 160 eesti poissi õppisid õpetajateks. 1686. A Tõlgiti Lõuna-Eesti keelde ka Uus Testament. Rootsi ajal toimus reduktsioon ehk mõisate riigistamine
lävel seisma jääb. Koppkopp lahti tee; metsas kuri jahimees. Jänes tuppa tule sa; anna käppa ka. 2. Värvi luuletuses iga rida oma värvi. 3. Kirjuta kellaaegades viimased kaks numbrit ülespoole (näide 1630). 1630, 1845, 1720 4. Tee järgmistest lausetest nummerdatud loend. See on loendi 1 rida See on loendi 2 rida See on loendi 3 rida 5. Muuda iga ülesande tööjuhise taust halliks. Kopeeri siia oma neljanda punkti loendid. Tee nendest täpploetelu. · See on loendi 1 rida · See on loendi 2 rida · See on loendi 3 rida 6. Vormista dokumendile pealkiri (Harjutus 2) ilusemaks ja suuremaks. Kasutades selleks
Rändav inimene. Perekonda ja lapsi polnud. Peamiselt elas Londonis. Ta isa oli kirurg ja habemeajaja.Tähtsamad teosed: 40 ooperit("Rinaldo","Julius Caesar" ,,Kerjuseooper" ), 30oratooriumit ("Messias","Jehta") ,18 concerto grossot, ,,Tulevärgimuusika" ,,Veemuusika". Tähtsus muusikaajaloos:Tähtsal kohal lavateosed,korrigeeris ooperit,st sidus üksikuid ooperinumberid suurteks dramaatilisteks stseenideks. 21.Baroki üldiseloomustus: *1600-1750 *varane periood 1580-1630, keskmine 1630-1680, hiline 1680-1740 *sõna barokk pärit Portugalist-ebakorrapärane *muusikaliselt rahutu ja dünaamiline *Kodumaa on Itaalia *Tähtsamad heliloojad Monteverdi,Lully,Vivaldi,Bach,Händel *esimesed ooperid(kõige esimene J.Peri"Daphne") *esimene oratoorium ja esimene laulukogumik"Uus muusika" *jätkusid ka ususõjad *KONTSERTSTIIL *kujunes välja professionaalsete muusikute klass *homofooniline mitmehäälsus * Tähtsam instrument viiul. * Orkestrimuusika. * Teksti osatähtsus
Charles II Charles II (29. mai 1630 6. veebruar 1685 ) oli Inglismaa ja otimaa kuningas alates 1660 aastast (de jure alates Charles I hukkamisest 1649 . aastal) kuni surmani. Ta oli Charles I poeg ja James II vend. Charles II sai võimule pärast seda, kui puritaanide juht Oliver Cromwell oli surnud ja tema poeg Richard Cromwell võimust loobuma sunnitud. Londonisse marssinud Soti armee kutsus Charlesi Inglise troonile ning Stuartite dünastia võim taastus. Charles püüdis samuti saavutada
Maakohtud Raskemad kuriteod Eestimaa Ülemmaakohtus Rootsi riigivõim ja Balti aadel 1629.a määrati Riias ametisse kindralkuberner Johan Skytte, kelle ülesandeks oli Liivimaa kiiresti rootsistada 1632.a tuli võimule aristrokaatia, msi saavutas kiiresti üksmeele Livimaa aadliga Aadli omavalitsust hakati nimetama Landesstaadiks ehk maariigiks, mis iseloomustab kätte võidetud rüütli vabadust ja õigusi Rahvastik 1629 sõlmisid Poola ja Rootsi vaherahu 1630-ndatel hakati rüüstatud maad uuesti kasutusele võtma 1630-ndatel moodustas Saaremaa elanikkond umbes veernadi rahvastikust 17.sajandil tuli Eestisse välisrahvast: venelased, lätlased ja soomlased 1697 rahvaarv oli jälle tõusnud üle 350 000 1695-1697.aastal oli suur näljahäda Reduktsioon Erakätesse antud maade tagasivõtmine 1680 laiendati reduktsiooni Eesti- ja Liivimaale, mis tekitas balti aadlis tugevat vastuseisu
Kõige täiuslikumad ja meisterlikumad pildid loob van Dyck viie aasta kestel (1628-1632), mis Itaaliast tagasituleku järel kodumaal veedab; need on ühtlasi väga produktiivsed aastad, mille jooksul loob rea suuri altarimaale. Ta eelistab kujutada madonnade kujutisi ja Kristuse taganutmise stseene. Tema tolle perioodi tüüpilisemaid ja paremaid töid on Maria Louise de Tassis' portree. Õnnistatud Joseph Hermann 1629 Rinaldo ja Armida 1629 Maria Louise de Tassis' portree 1630 Samson ja Delilah 1630 Kuninganna Henrietta Maria, Inglismaa 1632 Perekond 1634-1635 Portree Joost de Hertoghe 1635 Prekonna portree Portree naisest 1634-35 Inglise Kuningas Charles I jahil 1635 Amor ja vaim 1638 Jupiter ja Antiope Isand John ja Isand Bernard Stuart 1638 Küsimused??? Kunstniku eluaastad? Sünni ja surmakoht? Mille poolest eriti tuntud? Kes oli kunsti alal Dyck`i eeskuju? Kus veedab kõige edukamad aastat kunstivallas? (1628-1634)
- - , ; - ; () , ; ; ... , , , , , . , , , . , . . , . · 1469. · 1469 . · 1630 . · 1684 . ·1740-1861 . ·1861-1872 . . · 1939 . ·o 1974 . 18 , . 1793 1795 , . . 19 . 1977 . , 1980 , , , , .
NM H13A 4. Ava puurimine Ø10,2, l = 7,4mm Terahoidja: CoroMill 790 R790-032A32S1- 5. Ava puurimine Ø6,5, l = 16mm 16M 6. Ava puurimine Ø5, l = 37mm 2. Sõrmfrees: CoroMill Plura 2P340-1600- 7. Ava keermestamine M6, l = 37mm PA 1630 3. Puur: CoroDrill 860 860.1-1100-088A1- NM H10F 4. Puur: CoroDrill 860 860.1-1020-031A1- NM H10F 5. Puur: CoroDrill 860.1-0650-020A1-NM
· "Jeesuslapse kummardamine" · "Viimane kohtupäev" · "Õlgkübar" (1626; Susanna Fourment) · Kolm graatsiat. 1639 · Maria Medici sabumine Marseille'sse · "Autoportree Isabella Brantiga" (1609) · ,,Kristus ristil" (1609-1612) · "Maa ja vee liit" (1615) · ,,Lõvijaht" (1615-1618) · ,,Amatsoonide võitlus" (1618-1620) · ,,Hukkamõistetute põrgussetõukamine" (u 1620) · ,,Leukippose tütarde röövimine" (1620) · ,,Sõjakoledused" (1630) · ,,Maastik vikerkaarega" (1632-1635) · ,,Parise kohus" (1635) · ,,Venus ja Adonis" (1635) · ,,Helene Fourment lastega" (1636-1638) · ,,Talupoegade tants" (1636-1640) · ,,Sõja tulemused" (1637-1638) · ,,Kasukake (Helene Fourmenti portree; 1638-1639) Rubens sündis 1577. aastal Antwerpenist usupõgenikuna Saksamaale lahkunud juristi perre. Kunstniku lapsepõlv möödus Kölnis. Kaks aastat peale isa surma, 1589. aastal, naases Rubensi perekond Antwerpeni.
· 1869 I Üldlaulupidu Tartus · 1878 Sakala lehe asustamine Isikud 1. Karl XI Rootsi kuningas 1660 1697, alustas 1680 maade tagastamist riigile ja toetas Eestis Bengt Forseliuse tegevust. Suri vähki. 2. Karl XII Rootsi kuningas 16971718, paistis Põhjasõjas silma andeka väejuhina, suri sõjakäigus. 3. Gustav II Adolf Rootsi kuningas 161132. Juhtis 162829 Liivimaa vallutamist, asutas Eesti ja Liivimaal 1630 riigikohtud, rajas 1632 Tartu ülikooli, osales aastast 1630 võidukalt Kolmekümneaastases sõjas. 4. Bengt Gottfried Forselius kooli ja kirjamees, avas 1684 Tartu lähedal esimese eesti koolmeistrite kooli, nn Forseliuse seminari, lihtsustas eesti kirjaviisi, eestimaa hariduse eest võitleja 5. Johan Skytte Viis läbi kohtureforme, liivimaa kindralkuberner (kohalik). 6. Ignatsi Jaak esimesi eesti rahvusest õpetajaid, käis 1686 Rootsi
kontrapunkt (üldine polüfooniaõpetus, samaaegsete meloodiate kooskõla muusikas) harmooniaga ja keskaegsed helilaadid mazoorminoorsüsteemiga ( mazoor helistik, minoor moll). Kujunes palju uusi teosevorme: vokaalsümfoonilisus, instrumentaalmuusikas soolosonaadid ja kontserdid, fuuga, concerto grosso ( esimene orkestrizanr), avamäng ja süit (mitmest iseseisvast osast koosnev helitöö). Barokki muusikat saab jaotada kolmeks perioodiks: varane periood kestis 1580- 1630, keskmine periood kestis 1630-1680, hiline periood kestis 1680-1740. Ühtset barokistiili muusikas ei olnud, erinevatel maadel olid erinevad stiilid. Barokk ei olnud kuigi ühtlane ja üleeuroopaline stiil. Otseselt barokne stiil on omane ainult nendele maadele kus agaralt tegutses katoliku kirik, püüdes tagasi vallutada reformatsiooni ajal kaduma läinud kohta inimeste hingedes - seega Itaalia, Hispaania , Madalmaade lõunaosa (ehk Flandria) ja Lõuna-Saksamaa
Barokkajastu kunst, mood,teadus ja kultuur Tekkis 16-17 sajandi vahetusel ja kestis 18 sajandi keskpaigani . Barocco tähendab portugali keeles korrapäratu poolümmargune pärl , Itaalia k. barocco eris kummaline, veider. Baroki sünnimaaks on Itaalia. Barokk jagunes kolmeks: 1580 1630 varabarokk uute väljendusvahendite ja vormide teke 1630 80 keskmine barokk, piirkonniti eri stiilide teke 1680 1750 hilisbarokk, zanride kõrgaeg Barokki on nimetatud basso continuo e. generaalbassi ajastuks, samuti kontsertstiili ajastuks. Kuulsaimad valitsejad: Prantsuse kuningas Luise XIV ehk Päikesekuningas, kes las ehitada uhke Versailles´lossi. Venemaal tsaar Peeter I, kes rajas Peterpuri linna, moodustas 300 000 mehelise regulaararmee ja laevastuke ja edendas haridust.
Achilleusel vähe elada jäänud. Ta jätkas kangelaslikult võitlust, tappes palju troojalasi ja nende liitlasi, sealhulgas ka Memnoni ja amatsoonide kuninganna Penthesileia. Lõpuks aga õnnestus Priamose pojal Parisel haavata Achilleust noolega kanda, mis tõi kaasa Achilleuse surma. Pärast kangelase surma otsustati anda Achilleuse turvistik, mille oli sepistanud Hephaistos, kõige vapramale kreeklasele. Mikkeli kunstimuuseum Joos de Momper II (1564-1636) ring – Talvemaastik. U 1630. Õli puidul. Mulle meeldis see pilt, sest maalitud on kaunist talvist ilma. Eriti meeldib mulle selle pildi juures taevas, sest see on väga ilus. Giovanni Battista Piranesi (1720-1778) - Vaade Herkulese templile Coris Pilt jäi silma, sest tegu oli uhke templiga. Mulle meeldis pildi peal olevad hooned. Tundmatu Prantsuse kunstnik – Torm 18saj. Õli lõuend, puit. Mulle meedis see pilt, sest tormist merd oli kujutatud erinevates ilusates toonides
. . (). 1 805 , 507 . ². , , . , . ( ) , . ; : , . , . . ( 15 ) , 450--1200 ; . ( ). 73 718 , 94,5 % 10 . -- , , , , , ; -- , , . (, , , , ) (, , , ) -- , . , (, , , ). 3 : (996 ) ( ), -- ( ), -- ( ). , ; ( -- ) 62,6 % , -- 28,3 %, -- 9,1 %. 8 7 . 1630 ³/, 1750 ³/, 3500 ³/, 27 500 ³/. 10 20 . . 2 --3 10--15 . . (966 ) -- , -- 600 . . : , , , , , , , , , . , , . . , , , , , , , , , , , , , , , . ( ) . , . . [] ? ( 3750 ³/c 3800 ³/c). ( , -- 260,9 . ² 251,7 . ²). (66,5 . 73,7 .). , . . . . , , . , , , . , . : , ( ),
1620 Eesti rahvaarvu hinnatakse vähem kui 100 000-le 1629 Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile 1629 Ametisse astus kindralkuberner Johan Skytte 1630-ndad Maad hakati uuesti kasutusele võtma, talupoegade elukohavahetus 1630-ndad Saarlaste elanikkond moodustab eestlastest 25% 1630 Luuakse Tartu Akadeemiline gümnaasium 1631 Avatakse Tallinna gümnaasium (Hilisem Gustav Adolfi gümnaasium) 1632 15. oktoober Avatakse Tartu Ülikool 1632 Gustav II Adolfi surm 1634 Johan Skytte kutsutakse tagasi 1637 Heinrich Stahl koostab esimese eesti keele grammatika 1638 Joachim Jheringi ametiaja algus 1642 Väärusuga seondatud Pühajõe mäss 1642 Tartu Ülikoolis alustab õpinguid Eesti rahvusest Johannes Freyer.
King Charles l Jaanika, Annabel Life • In 1604 to England • 1625 spoused • Reigned from 1625-1641 • 1628 he prorouged English Parliament • 1630 child Charles • 1649 executed Family • Father- James VI of Scotland and I of England • Mother- Anne of Denmark • Got married in 1589 • Brother Henry Important things during his lifetime •Born in Scotland •Brothers death •Coronation •Wife •War with Scots •Death
" Helide eesmärk on rõõmu valmistada ning kutsuda meis esile erinevaid tundeliigutusi" Barokk tähistab kunsti ja musikastiili 16. saj. Lõpust kuni 18. saj. keskpaigani s.o. 1600-1750. Murrang oli järsk, lühikese aja jooksul valmisid uuele ajastule aluse pannud teosed : 1.1597-1600 loodi esimesed ooperid 2. 1600 - esimene oratoorium 3. 1601 - esimene uues stiilis laulukogumik Barokiajastu lõpu on raske määratleda, küll aga võib määratleda ajalised piirid 1. 1580-1630 varane periood, uute väljendusvahendite ja vormide tekkimine 2. 1630-1680 keskmine periood, piirkonniti erinevate stiilide väljakujunemine 3. 1680-1740 hiline periood, ajastu zanride kõrgaeg Muusikaline barokkstiil on pärit Itaaliast, olulised koolkonnad Firenzes ja Veneetsias, kes olid eeskujuks kogu Euroopale. Siiski erines prantsuse muusika itaalia eeskujudest, Inglismaa ja Saksamaa olid kord prantsuse, kord itaallaste mõjudest segunenud. Saksamaa oli tugevalt mõjutatud
sajandil Sõna barocco on pärit portugali keelest, kus ta tähendab lopergust pärlit. 18. saj keskel sai sõnast pilkenimi, mis väljendas järgmisi hinnanguid: Ebaloomulik, kummaline, ekstsentriline, liialdav jne. Muusikastiili nimetusena võeti sõna "Barokk" kasutusele eelmisel sajandivahetusel (19.saj). Muusikalist barokki on kõige lihtsam piiritleda aastatega 1600-1750 Täpsemalt saab baroki muusikat jaotada kolmeks perioodiks: varane periood kestis 1580-1630, keskmine periood kestis 1630-1680, hiline periood kestis 1680-1740 Ühtset barokkstiili muusikas ei kujunenud, erinevatel maadel olid erinevalt segunenud stiilid. Nimeta kuulsaid meistreid, too näiteid loomingu paremikust. Arhitektuur- Lorenzo Bernini ,Prantsusmaal Versai Loss, Venemaal Petergof, Eestis Kadrioru loss. Maalikunst- Diego Velazques „Sevilla veemüüja“, ajalooline ja mütoloogiline temaatika. Skulptuur-Lorenzo Bernini „Apollon ja Daphne“, dekoratiivplastika.
2) Tsaar Peeter I Venemaal 3) Kuningas Karl XII Rootsis Barokk muusika ja kunstistiilina tekkis 17. sajandil. Sõna barocco on pärit Portugali keelest, kus ta tähendab ebakorrapärast pärlit . 18. sajandi keskpunktis sai sõnast pilkenimi, mis tähendas: ebaloomulik, kummaline, ekstsentriline, liialdav . Muusikastiili nimetusena võeti sõna ''barokk'' kasutusele 19. 20 . sajandi vahetusel. Muusikaliselt jaotatakse barokk kolmeks: · Varane periood 1580-1630 · Keskmine periood 1630-1680 · Hiline periood 1680-1750 Baroki puhul olid erinevatel maadel erinevad stiilid. Arhitektuur- Suured paleeansamblid (Prantsusmaa Versallies, Venemaal Peterhof, Eestis kadrioru loss) Maalikunst- El Creco, Rubuns, Canaviaggio, ehitati ajaloolist ja mütoloogilist teemat, Von Dyck Skulptuur- Viljeledi peamiselt dekoratiivplastikat, mis kaunistasid hoonete interjööre parke Kirjandus- Calderon, John Milton, Bocan
arutasid talupoegade ja mitteaadlike süüasju. Kubermangu tasandil lahendati kõik raskemad kuriteod ning aadlike kohtuasjad. ● Eestimaa Ülemkohus Tallinnas | Liivimaa Õuekohtus Tartus Asju võis edasi kaevata ka kuni Rootsi kuningani, kelle sõna jäi kohtuasjades viimaseks ja lõplikuks. Rahvastik Pärast Poola-Rootsi sõdu oli suur osa põllumaast seisnud aastakümneid harimata ning olid võsastunud. 1630-ndatel hakati maad uuesti kasutusele võtma. Selleks, et tööjõudu saada võtsid mõisnikud küladesse uut rahvast, vabastades ümberasujad tavaliselt kolmeks aastaks igasugustest maksudest. Uutesse elukohtadesse asus elama sel ajal umber ⅓ Eesti talupoegadest. 17.saj. teisel poolel saabus Eestisse hulaliselt teistest rahvustest inimesi, kes lõpuks moodustasid Lõuna-Eestis umbes 17% kogu rahvastikust.
novgorodi ja ingerimaa. · Gustav II Adolf ajal 1617 omandas rootsi ingerimaa ja käkisalmi lääni; alanus sõjategevus poola vastu oli edukas ja 1629 kinnitati ametlikult liivimaa kuulumist rootsile. b) Suhted Taaniga ja Rootsi Kolmekümneaastases sõjas: - Taaniga sõditi korduvalt (põhjuseks et saavutada ülemvõim läänemerel) - 30-aastasesse sõtta astus rootsi 1630 sooviga kaitsta protestantismi katoliikluse vastu saksamaal (armee polnud piisavalt suur, kuid hästi välja õpetatud ja distsiplineeritud; vaatamata edule sai kuningas 1632 lützeni lahingus püssikuulist tabatuna surma) - Järgmises sõjas taani vastu oli rootsi edukas (1645 läks rootsi valdusesse taanile kuulunud saaremaa) - Vestfaali rahuleping (rootsi sai enda kontrolli alla oderi, elbe ja weseri jõgede suudmed)
Suur huvi püsis vokaalmuusika vastu. Kasvas instrumentaalmuusika populaarsus. Kujunes välja professionaalsete muusikute klass. Nad töötasid õukonnamuusikutena ja mängisid kirikukapellides. Üha rohkem läks hinda virtuoossus, tekkis solistide kultus. Puhkes orkestrimuusika buum. Orkestrid esinesid õukondades, lossikirikutes, õukonnateatrites, 18.saj algul linnaväljakutel ja kohvikutes. Barokki muusikat saab jaotada kolmeks perioodiks: varane periood kestis 1580-1630, keskmine periood kestis 1630-1680, hiline periood kestis 1680-1740. Ühtset barokistiili muusikas ei olnud, erinevatel maadel olid erinevad stiilid. Barokk ei olnud kuigi ühtlane ja üleeuroopaline stiil. Otseselt barokne stiil on omane ainult nendele maadele kus agaralt tegutses katoliku kirik, püüdes tagasi vallutada reformatsiooni ajal kaduma läinud kohta inimeste hingedes - seega Itaalia, Hispaania , Madalmaade lõunaosa (ehk Flandria) ja Lõuna- Saksamaa
Rootsi aeg algas Eestis 1561/1600 aastal ning kestis kuni aastani 1710. See aeg oli üpriski pikk, et endaga kaasa tuua väga palju erinevaid ning olulisi muudatusi inimeste elus, majanduses, valitsemises, usuelus ning ka kultuuris. Kui rääkida Eestimaast, siis pärast rohkeid sõdu, oli Eesti väga harimata. Paljud inimesed olid kodudest lahkunud ja majad seisid tühjadena. Aastal 1620 elas Eesti veidi rohkem kui 120 000 inimest ning alles aastal 1630 hakati maad uuesti kasutusele võtma. Selleks, et kiiremini tööjõudu saada, võtsid mõisnikud küladesse palju uut rahvast. Eestis hakkasid elama ka paljud võõramaalased. Siia saabus Soome ja Rootsi talupoegasid, keda taheti pärisorjastada kuid algul keelasid seda Rootsi kuningad. Ajapikku aga selline suhtumine vähenes ja ka neil talupoegadel tuli hakata kandma raskeid mõisakohustusi. Kokku elas Rootsi aja lõpuks Eesti talurahva hulgas vähemalt
Colonial period and the Puritan tradition lecture 1 • American literature started before America was discovered • There were very different colonies in America Puritan tradition * Salvation through faith alone * The Word * Christian utopia * Covenant of grace - John Winthrop (1587-1649) - William Bradford „Of Plymouth Plantation“ (1630) - conflict between the ideal and the real - literacy and plain style • Edward Taylor (1642-1729) - meditative writing deeply grounded in faith • Captivity narrative: *Enemies inside and outside *Satanic darkness outside Puritan settlement *Lived allegory of salvation *The Sovereignty and Goodness of GOD, Together with the Faithfulness of His promises displayed: Being a Narrative of the Captivity and
N BC = N HG = N I = = = 1630N ; sisejõud arvutatakse lõike I abil: 2 2 · põikvarda CG sisejõud arvutatakse lõike II abil: KC 1.25 M E = 0 N I KC = N EK ehk N = N I EK = 1630 1.25 = 1630N ; Priit Põdra, 2004 208 Tugevusanalüüsi alused 13. SURUTUD VARRASTE STABIILSUS · põiktala kinnitus on samane liigendkinnitusega ning pikkuse redutseerimisteguri väärtus µ = 1; Terastala tõsteseade Lõige I
Nokia N70 Motorola V150 HINNATABEL Semu Kagukeskuse Tartu Kaubamaja Kaubamaja Tele 2 Elisa esindus EMT esindus esindus Sony Ericsson 1985 1650 2100 k610i Samsung SGHG800 1690 2310 2640 LG KP500 1700 1870 1630 Nokia N70 4580 4640 5230 Motorola V150 1250 1100 1600 GRAAFIK KAGUKESKUS Lahtioleku ajad ER 1019 L 1018 P 1017 Aadress: Kooli 6 65606 Võru Telefon7827400 Faks7827401 Sony Ericsson K610i Telefonil on: Bluetooth Kaamera MP3 mängija Interneti ühendus Videokõne VideoDJ PhotoDJ MusicDJ
JOHANNES KEPLER C.K JA K.R JOHANNES KEPLER • 27. detsember 1571 Weil der Stadt – 15. november 1630 Regensburg • Saksa astroloog, astronoom, optik, matemaatik ja natuurfilosoof KEPLERI SEADUSED • planeetide liikumise seadused • esitatud raamatutes "Astronomia nova", "Harmonices Mundi" ja õpikus "Koperniku astronoomia kokkuvõte“ • Isaac Newtoni ülemaailmse gravitatsiooniteooria üks aluseid UURIMUSTÖÖD • “Kosmograafiline müsteerium” • “Uuest tähest Maokandja jalas” • “Astronomia nova” • “Harmonices mundi”
PETER PAUL RUBENS Merike Rakki ELULUGU 28. juuni 1577 Siegenis Maalija kui ka diplomaat Lapsepõlv Kölnis Hariduse omandas ladina koolis Õppis Verhaecht'i, Veniuse juures 1609. abiellus Isabella Brant’iga 1630. abiellus Helene Fourtmentiga 8 last 30. mai 1640 LOOMING Äärmiselt produktiivne kunstnik 500 teost Altarimaale, portreesid, mütoloogilise ja allegoorilise sisuga maale ning usuteemalisi kompositisioone Maalimis laad oli lopsakate eluküllaste vormidega figuurid, kirglikud liigutused ja säravad värvid 16151621. uue loomingu algus Suuremad, figuuride liikumine hoogsam
TLN säilitas ainsana oma iseseisvuse. Paljud linnad kaotasid tähtsuse, Viljandi ja Tartu ning Rakvere s.h. Rahvaarv vähenes, Narvas ja TLN-s mitte, Narva linna tähtsus tõusis. *Kaubandus- peamine väljaveo artikkel terasvili ja sisseveo art. sool. Sakslased domineerivad kaupmeestena, v.a.nrvs. Tsunfti kord(käsitöö) muutub rangemaks, ei lubata väljaspool tsunfti käsitööga tegel. Manufaktuuride rajamine Talurahva olukord: I Peale sõdu(alates 1630 kuni sajandi keskpaigani) talupojad on vabad, mõisnikud surnud või ära läinud, palju vaba maad. II periood-Pärisorjuse kehtestamine 17.saj II pool, 1645 P-Est, 1668 L-Est, sest P- Est oli enne Rootsi võimu all. III Pärast revolutsiooni, 1680 endiste mõisate maa riigistamine, talupojad alluvad nüüd Rootsi riigile. Vakuraamatutes olevad koormised, neid ei saa enam mõisnikud muuta. Eramõisates oli sama, aga see toimus ainult nendes, mis riigistati.
1. Baroki Kunstis- Rembrant, Rubens Kirjanduses- Moliere, Gracian, Muusikas- Bach, Händel 2. Varajane barokk 1580-1630 Baroki kõrgaeg 1630-1680 Hilisbarokk 1680-1750 3. Barocco- algselt ebapärase kujuga pärl. 15. Sajandil kasutati pilkenimena, kaasnesid halvustavad hinnangud. Selle all mõeldi kõike ebaloomulikku, liialdatut ja veidrat. 4. Inimene sai esmatähtsaks Muusikas Muusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend, taheti publikut nutma ajada. Muusika oli proffessionaalsem, õukonnakeskne ja tonaalne. Tekst saab muusika puhul oluliseks
Charles II Charles II (29. mai 1630 6. veebruar 1685) oli Inglismaa ja Sotimaa kuningas alates 1660. aastast (de iure alates Charles I hukkamisest 1649. aastal) kuni surmani. Ta oli Charles I poeg ja James II vend. Charles II sai võimule pärast seda, kui puritaanide juht Oliver Cromwell oli surnud ja tema poeg Richard Cromwell võimust loobuma sunnitud. Londonisse marssinud Soti armee kutsus Charlesi Inglise troonile ning Stuartite dünastia võim taastus
Talle ei meeldinud oma pilte viimistleda. Ta kasutas detailide väljendamiseks jooni, täppe ja värvilaike Jester Lupe'ga Originaal vasakul, halb koopia paremal Küpse kunstnikuna hakkas Hals huvi tundma grupiportreede vastu Püha Jüri maakaitseväekompanii ohvitseride bankett 1627 Frans Hals maalis üsna palju lapsi Rommeli mängutoosi kuulaja 1618 - 1622 Tihti oli inimeste nägudel salakaval naeratus või peidetud emotsioon Mustlastüdruk 1628 - 1630 Kasutatud kirjandus http://portfoolio.varstukk.edu.ee/Barokk/index.html http://et.wikipedia.org/wiki/Frans_Hals "KUNSTIAJALUGU" David Piper, 2006 "MAALID" Rolf H. Johannsen "Maailmakunsti ajalugu" Krausse, Anna - Carola
O Sündis 19.veebruar 1473 Poola’s O Suri 24.mai 1543 Frombork’is O Saksa päritolu Poola astronoom, matemaatik, arst ja kanoonik O Pani aluse heliotsentrilisele maailmasüsteemile Õpingud O 1491-1495 Krakowi Ülikool (õigusteadus, usuteadus, astronoomia) O 1501-1503 Padova Ülikool (meditsiin, matemaatika) O 1503 sai Ferrara Ülikoolist kirikuõiguse doktori kraadi Pildid Johannes Kepler O Sündis 27.detsember 1571 Weil der Stadt’is O Suri 15.november 1630 Regensburg’is O Saksa astroloog, astronoom, optik, matemaatik ja natuurfilosoof O Tegi tööd optika alal ning aitas ligimiteerida avastusi Õpingud O 1584 Adelbergi Kloostrikool O Lõpetas grammatikakooli ja ladinakooli O 1586 Maulbronni Evangeelne Seminar O 1589 Tübingeni Ülikool (teoloogia) O Õppis Ptolemaiose- ja Koperniku maailmasüsteemi Kepleri seadused O Iga planeedi orbiit on ellips, mille ühes fookuses on Päike O Planeedi raadiusvektor katab
Tema vanemad läksid elama 1591a Haarlemi kus Frans veetis oma ülejäänud elu.Ta oli kaks korda abielus ning tal oli 10 last ning seepärast vireles vaesuses.Ta oli 17saj üks parimaid hollandi koolkonna kunstnike ja teda peetakse Hollandi parimaks portree kunstnikuks.Peaaegu kõik tema tööd on portreed.Teda õpetaja oli Karel van Mander.Tema kõige vanem sailinud töö on portree Jacobus Zaffiusest (1611). Tema populaarsuse kõrgaeg oli 1620-nendad ja 1630-nendad.Nende aastate jooksul tegi ta viis suurt gruppi portree maali linna korravalvuritest. 1630-nendatel aastatel muutus tema kompositsioon lihtsamaks ning kui tema varasemates töödes kasutas ta eredaid värve(Lucas de Clercq and Feyntje van Steenkiste, 1635),siis nüüd kasutas ta monokromaatilisi värve.Gruppi portree of the Regents of the St Elizabeth Hospital(1641a) mis tähistab tema hilisemt perioodi,kui tema tööd muutusid tumedamaks ja tema pintslitõmped ökonoomsemaks.
Fourth level ,,Naerev kavaler" Fifth level (1624) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level ,, Naerev mustlanna" (1630) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level "Vanade meeste hooldekodu eestseisjad" (1641)
vahe- relatiivse kaugus tagumis eesmis di punktid ± mm ± mm d ed (m) elt elt kõrgus elt kõrgused RP 1 1 1630 + 417 + 416 41,607 1424 + 415 + 417 42,024 2 1213 1009 I 2 1315 - 115 - 114 42,024 1432 - 114 - 113 41,911 3 1430
716667° . . (G) (O) () 58°2200 . . 26°4300 . . / 58.366667° . . 26.716667° . . (G) (O) () 1030 , 98 561 (2011) (80%) (16%) UTC+2, UTC+3 · I .. , 1030 , ( « »), . 1061 . XIII , , , 1224 . , . 1280 . . . 1558 , , , 1582 , - . , 1583 , . XVII - , 1625 . . 1630 , 1632 , - II . , 1699 1710 . 1704 , , . 1721 , , , . 1764 II . 1763-1767 .. . -. 1770-1780 .. . 1802 . , , , . , « ». XIX , : 1864 . « ». 1865 . «». 1869 . . 1870 . 1872 . 1906 . «». - , - . 1909 . . . 1876 . -, , 1887 . - , .
moisnikud jaid rentnikuteks, oma osa sissetulekutest riigile maksma Koormised seati vastavusse majanduslike voimalustega, vakuraamatusse 17 lopul austati Tartu lahedal seminar, kus opetajaks oli B.G Forselius Louna eestikeelne uus Testament1686 Segaduste aeg Venemaal(1605-1613) Romanovite d8nastia(1613) Kirikulohe-1656 Pandi vanausulised kirikuvande alla Soda Rootsiga(1656-1661) 30a-ne soda(1618-1648) 1625- astus Taani Saksamaal toimuvasse sotta 1630-sekkus Rootsi 1635- asuts sotta Prantsusmaa vestfaali rahuleping(1648) 1683-tungisid t8rklased, 200 000-mehelise vaega Viini alla, tormijooks loodi tagasi linna kaitsjate poolt Pohja soda-1700-1721 1700- alguses Saksi vaed rundasid Riiat, feil, siis Narvat, jalle feil 1704 langesid Venemaa katte Tartu ja Narva 1708-rootslased venemaale 1709 kevadel asusid rootslased piirama Poltaava kindlust, Venemaa voitis 1710 vallutasid Vene vaed Riia ja Tallinna, ka Soome,
kauguse eesmise relatiivsed tagumiselt punktidel ± mm ± mm kõrgus d (m) lt kõrgused t 1 Rp1 1630 + 417 + 4161 43,197 41,567 1424 + 415 + 417 1 1213 1009 2 1 1315 - 115 - 1141 41,984 1432 - 114 - 113
kõrgus kõrgused vahe- kaugused (m) tagumiselt eesmiselt ± mm ± punktidelt I RP1 1630 + 417 + 1424 + 415 + 1 1213 1009 II 1 1315 - 115 -
KING CHARLES I (sinu nimi) Life The second son of King James VI and Annie of Denmark, Charles was born in Dunfermline palace, on 19. November 1600. Charles was a weak and sick child. Charles I liked to collect art He started English Civil War at 1642 He died on 30. January 1649 Family Mama and Papa: James I (19 June 1566 27 March 1625) Anne of Denmark (12 December 1574 2 March 1619) Family Children: Charles James (13 May 1629) Charles II (29 May 1630 6 February 1685) Mary of England (4 November 1631 24 December 1660) James II (14 October 1633 - 6 September 1701) Princess Elizabeth (28 December 1635 8 September 1650) Family Princess Anne (17 March 1637 - 5 November 1640) Princess Catherine (29 June 1639) Henry, Duke of Gloucester (8 July 1640 - 13 September 1660) Princess Henrietta (16 June 1644 - 30 June 1670) Events during his lifetime 1610-Galileo sees the moons of Jupiter from his telescope
Lõpp • Lützeni lahing • Kolmekümneaastase sõja (1618–48) osa: Hollandi Vabariik,Prantuse Kuningriik, Roosti kuningriik, Inglismaa kuningriik, Taani-Norra (1625–1629) VS Saksa- Rooma riik, Kuninglik Ungari, Hispaania, Taani-Norra (1643–1645) luterlus või katoliiklus, Saksa-Rooma riigi keisri Ferdinand II saadikute aknast välja viskamine Prahas 1618. aastal Taani periood 1625–1629 Rootsi periood 1630–1635 Prantsuse-Rootsi periood 1635–1648 Lõppes Vestfaali rahuga 1648 Kokkuvõtteks • Rootsi kunigas 1594 – 1632 • Üks tütar: Christina I • Kolmekümneaastase sõja juht • Asetas Tartu Ülikooli aastal 1632 • Tõstis Rootsi Kuningriiki tippkohale Euroopas 16. saj. ajal Allikad • http:// entsyklopeedia.ee/artikkel/kolmek%C3%BCmnea astane_s%C3%B5da1 • http://et.wikipedia.org/wiki/Gustav_II_Adolf • http://
kõrgused Jaama nr vahe - kaugused (m) tagumiselt punk ± mm tidel t I Rp 1 1630 + 417 43,197 1424 + 415 1 II 1 1315 - 115 43,299 1432 - 114 2
annaabi.ee 
