1. Miks öeldakse, et Bach on ühe muusikaajaloo epohhi lõpetaja ? 1. Sest just tema loomingus jõudis kõrgpunkti polüfooniline väljenduslaad. 2. Räägi Bachi varasemast elust. 2. Sündis Saksamaal Eisenachi linnas muusikute perekonnas. 10.a jäi ta orvuks, teda õpetas vanem vend. Õppis Lüneburgi Michaeli koolis, kus laulis ka kooris. Sai klavessiini, oreli, viiulioskuse. Talle jättis sügava mulje prantsuse muusika ja just Lüneburgi koolist pärinebki ta huvi organisti ja orelimuusika vastu. 3. Mis tööd tal olid 1703-1708 ? 3. Töökohad Wimaris, Arnstadtis organistina ja Mühlhamenis. Võttis reisi ette Lübeckisse orelivirtuoosi D. Buxtehude juurde. Eesmärgiks oli ,,maad kuulata", kas vananev organist äkki järeltulijat ei vaja. Aga kuna ta tema tütrega ei abiellunud, siis suundus tagasi Arnstadti. Seal ta vallandati, siis töötas Mühlhamenis. 4. Mis juhtus Weimaris 1708-1717 ? 4. Temast sai hertsog Wilhemi õukonnaorganist ja kammermuusika esita...
Antonio Lucio Vivaldi 4. märts 1678 Veneetsias 28. juuli 1741 Viinis Itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija Elulugu Vivaldi sündis 4. märtsil 1678, olles kuuest lapsest vanim ning ainus, kes oli hiljem ametilt muusik. Tema esimeseks muusikaõpetajaks oli isa, kes õpetas talle viiulit. Enne muusikukarjääri oli ta eri allikate andmetel kas pagar või habemeajaja. Ta võeti vaimulikuseisusesse vastu 15-aastaselt, 18. septembril 1693. Preestriks sai ta 23. märtsil 1703. Viiuldaja ja õpetaja Temast sai viiuliõpetaja lastekodus Ospedale della Pietà. Lastekodus töötades tegeles Vivaldi aktiivselt ka heliloominguga, 1711. aastaks oli välja antud juba 36 Vivaldi teose noodid. Vivaldi töötas kõigis tolleaegsetes institutsioonides. Arukad reisid Pärast 1711. aastat hakkas Vivaldi reisima, andes kontserte nii teistes Itaalia linnades kui ka välismaal. Sellegipoolest töötas ta vaheaegadega 1740. aastani aastani enne oma surma edasi ka lastekodus
Georg Friedrich Händel-23.veebruar 1685-14aprill 1759 Saksamaal halle linnas. Töötas 1702 Halles organistina ja 1703-1706 Hamburgis. 1706-1710 reis Itaaliasse. Händel väljendas ennast peamiselt ooperi zanris. Nt: ,,Orlando". Kirjutas ka oratooriume (30 tk) nt: ,,Messias".Õppis Itaalias, kasutas teadmisi Inglismaal.On loonud veeö orkestrisüite , 20 orelikontserti jne.Johann Sebastian Bach-31 märts 1685 Eisenach-28. Juuli 1750 Lepzig.saksa.Õppis Ohrdrufi Lütseumis. Hiljem Lüneburgi Miikaeli kloostris.Töö-Arustadt (1704-1707), Mühlhausem (alates 1707), Weimar(1708- 1717)Käthen ( 1717-1723).Teosed: 5 passiooni Matteuse-, Johannesen passioon.Zanrid- kammermuusika, kantaadid, Klaviirimuusika, oratoriaalsed suurteosed, orelimuusika, orkestrimuusika. Georg Friedrich Händel-23.veebruar 1685-14aprill 1759 Saksamaal halle linnas. Töötas 1702 Halles organistina ja 1703-1706 Hamburgis. 1706-1710 reis Itaaliasse. Händel väljendas ennast peamiselt oo...
Bachi eluperioodid · Lapsepõlv (1685-1703) · Arnstadti periood (1703-1707) · Weimari periood (1708-1717) · Kötheni periood (1717-1723) · Leipzigi periood (1723-1750) Lapsepõlv (1685-1703) Johann Sebastian Bach sündis Eisenachis 1685.a astal. 8-aastaselt hakkas õppima Eisenachi ladinakoolis.1694-95.aastal surid ema ja isa - Bachi kasvatas edasi tema vanem vend, kes andis talle ka muusika tunde. 1700-1703 õppis ta Lüneburgi Michaelikoolis ning laulis sealses kooris. Arnstadti periood (1703-1707) Bach oli ametis linnaorganistina. 1705.a.õppereisil Lübeckisse võttis Johann Sebastian Bach tunde heliloojalt ja organistilt Buxtehudelt. Weimari periood (1708-1717) Bach oli hertsogi kammermuusik ja organist. Weimaris on kirjutatud paljud tema oreliteosed ja kantaadid. Kötheni periood (1717-1723) Bach töötas õuekapellmeistrina vürst Leopoldi teenistuses. Sel perioodil suri Bachi esimene naine. Poolteist aastat peale esi...
- · · 27. 1703 · · · · e - · · - O - -- . -- B -- C -- , 1782 . , - . O e e. : 10 - . . 1703 . O -. K .
Johann Sebastian Bach Johann Sebastian Bach sündis vana kalendri järgi 21. märtsil 1685 Saksamaal Eisenahcis ja suri 28. juulil 1750 Leipzigis. Bachi isa ja kõik onud olid professionaalsed muusikud. Isa õpetas talle juba lapsena viiuli- ja klavikordimängu ning onu Johann Christoph Bach tutvustas noorele sugulasele orelimängu. 8-aastaselt hakkas Bach õppima Eisenachi ladina koolis. Ohrdruf (alates 1695/1696) Johann Christoph tegutses Ohrdrufis organistina ning võttis üle 14 aastat noorema venna Johann Sebastiani muusikalise harimise. Bach õppis Ohrdrufis ka lütseumis, kus tema koolivendadeks olid ka eluaegne sõber Georg Erdmann ja nõbu Johann Ernst Bach. Lüneburg (17001702) 17001702 õppis Bach Lüneburgis ning laulis sealses kooris. Weimar (jaanuar juuni 1703) 1703. aasta jaanuarist töötas Bach mõnda aega Weimaris Johann Ernst III juures. Arnstadt ja Mühlhausen (1703-08) Bach töötas organistina. Bach...
..................................14 Figure 5: Steady state U with the bath temperature approximately 33C..............16 Figure 6: Steady state U with the bath temperature approximately 44C..............18 Figure 7: Comparison of steady coefficient of different state heat transfer bath temperatures at 618 rpm..................................................................................... 20 Figure 8: Comparison of steady state heat transfer coefficient of different bath temperatures at 1703 rpm................................................................................... 21 Figure 9: Unsteady state U considering no heat loss............................................22 Figure 10: Bath heat loss...................................................................................... 23 Figure 11: Unsteady state U considering heat loss...............................................24 Figure 12: Comparison of steady state and unsteady state heat transfer
Prantsusmaa kaasaegsete heliloojate loomingut. Bach õppis Ohrdrufis ka lütseumis, kus tema koolivendadeks olid ka eluaegne sõber Georg Erdmann ja nõbu Johann Ernst Bach. 14-aastasena sai Bach koos Erdmanniga kooristipendiumi õppimiseks Lüneburgi mainekas Püha Miikaeli kloostri koolis. Lüneburg (1700 - 1702) 17001702 õppis Bach Lüneburgis ning laulis sealses kooris. Weimar (jaanuar - juuni 1703) Alates kooli lõpetamisest Lüneburgis 1702. aasta lihavõttepühade paiku kuni 1703. aastani ei ole Bachi tegevuse kohta selgeid andmeid. 1703. aasta jaanuarist töötas Bach mõnda aega Weimaris Johann Ernst III juures. Kõigi tema kohustuste kohta seal ei ole täit selgust, kuid näib, et tal oli peale muusikutöö ka muusikaga mitteseotud ülesandeid. Arnstadt (alates augustist 1703) Arnstadtis töötas Bach linnaorganistina. 1705. aastal tegi ta õppereisi Lübeckisse. Bach viibis Lübeckis kolm kuud kauem, kui lubatud ning ta läks töölt minema.
Nimi - ................... Klass - ................. Sisukord Eluperiood *Lapsepõlv *Arnstadi periood *Weimeri periood *Kötheni periood *Leipzigi periood Looming *Orkestriteosed *Teosed klahvpillidele *Oreliteosed *Kammermuusikateosed *Vokaal-instrumentaalteosed Bachi loomingu iseloomustus Tähtsus Ilmalikest teostest Kasutatud kirjandus Lapsepõlv (1685-1703) Johann Sebastian Bach sündis Eisenachis 31. Märts (vana kalendri järgi 21.märts) aastal 1685. 8-aastaselt hakkas ta õppima Eisenachi ladinakoolis. 1694-95.a. Surid ema ja isa Bachi kasvatas edasi tema vanem vend. 1700-1703 õppis ta Lüneburgi Michaelikoolis ning laulis sealses kooris. Arnstadi periood (1703- 1707) Bach oli ametis linnaorganistina 1705.a. õppereis Lübeckisse- Bach võttis tunde heliloojalt ja orgaistilt Buxtehudelt Weim...
- - [2] ( -- 16 (27) 1703 18 (31) 1914 6 1991; : 18 (31) 1914 26 1924 -- ; 26 1924 6 1991 -- ; -- , ) -- , - , [3] . XVIII--XX -- . -- 4 568 047 (2008 ). , ; - . - , , . - -- , , , . -. 16 (27) 1703 , I. - -- -- . -- . , 1704 . , , , , , . ( ) -- , . I . , , , -. 1712 1918 ( II, ) . 1719 - -- , 1724 . - 1825 . 1837 - -- ( ). XX : 1905--1907 , 1917 . 1 1927 . 1931 . 900- - . 12
Muusika – J.S. Bach ja G.F. Händel J.S.Bach (1685-1750) –sündis 21. märtsil 1685 Eisenachis. 1694/95 surid ta ema ja isa. Enamus muusikaharidusest sai ta oma vennalt. Käis Eisenachi ladina koolis, Ohrdurfi gümnaasiumis, 1700-03 Lüneburgi Michaeli koolis. 1703 sai 18 aastane Bach õukonna viiuldaja koha Weimaris. Töötas linnaorganisti ametis kahes väikelinnas. 1703-1708 linnaorganisti amet. Edasi õukonnamuusikuna. 1708 kammermuusik. 1717 kapellmeister Kötheriis. Abiellus 1707 Maria Barbaraga – 7 last. 1721 abiellus teise naisega – Anna Magdalenaga – sündis 13 last (kokku 20 last 7 neist suri imikuna). Vokaalmuusika, kantaadid (koraali osad) “Christ lag in Todes Bardu”, 19 osaline “Ich hatte viel ??
MIDA MA SAIN TEADA ROKOKOO AJASTULT? Inngery Karu ROKOKOO Rokokoo valitsusajaks loetakse aastaid 1710 1760 R okokoo tekkis Prantsusmaal (seal nimetati seda ka Louis XV stiiliks) Rokokoo stiil Louis XV Rokokoo vorm Tuntumad kunsnikud rokokoo ajastul Prantsusmaal Jean Antoine Watteau (1684-1721) Francois Boucher (1703-1770) Jean Honore Fragonard (1732-1808) NAISTE RÕIVASTUS Panjeesidega seelik + kor ...
põhihariduse.Edasi käis Halle ülikooli ja õppis Ohrdurfi gümnaasiumis põgusalt õigusteadust. ning 1700-1703 Lüneburgi Michaeli koolis. Tööaastad (kus, I Arnstad ja Mühlhausen(1703- Ülikooli kõrvalt töötas Halle kellena, mõju 08) kalvinistlikus toomkirikus loomingule) 1703. aasta algul sai 18-aastane abiorganistina. Bac õukonnaviiuldaja koha I Hamburg (1703-1706) Weimaris. Natuke hiljem vabanes Hamburgis sai Händelist kõigepealt Arnstadtis organisti koht, mille ta viiuldaja Saksamaa tähtsaimas sai ilma konkursita. Õppereis ooperiteatris, varsti aga istus ta
August 1700 – rootslased ründasid Kopenhaagenit – Taani oli sunnitud sõjast välja astuma Samal ajal Venemaa kuulutas sõja Rootsile Sõja algus Sügisel 1700 – Vene väed piirasid Narvat Rootsi kuningas Karl XII saabus vägedega Eestisse Novembris toimunud Narva lahing – venelaste suur lüüasaamine Lugege dokument lk.91, vastake küsimusele lk.93! Rootsi väed talvitusid Laiusel Sõja jätkumine 1701 – Erastvere lahing 1703 – suur vene vägede rüüsteretk 1703 – vene vägede edu Ingerimaal – algab Peterburi rajamine 1704 – Narva ja Tartu piiramine ja vallutamine Sõja jätkumine 1708 - Poola sõlmis vaherahu Rootsiga 1708 - Tartu, Valga, Narva kodanike küüditamine 1708 - Tartu kivist hooned lasti õhku Käsu Hansu nutulaul 1709 - Poltaava lahing Poltaava lahing Poltaava lahing Käsu Hansu nutulaul Oh, ma vaene Tarto liin! Kui ta sedä kuulda sai,
Antonio Vivaldi Merili Kaarna ja Stiina Salumets GAG 10d noorus Sündis 4. märts 1678 Veneetsias 6-st lapsest vanim elu oli nädalaid ohus, ristiti alles 2 kuud hiljem 15-aastaselt preestrikooli 1703 sai preestriks, kuid vabastati ametist viiul Isa õpetas viiulit Ainuke elukutseline muusik perekonnas 1703 hakkas ise õpetajaks Ospedale della Pietà lastekodu: leidlapsed, orvud, vallaslapsed; enamasti tüdrukud Kuni 1740 töötas vaheaegadega lastekodus reisimine 1711 alustas reisimist, andes kontserte 1713 Vicenza (kuu aega)- esimene ooper 1717 Mantova (kolis 2 aastaks)- kapellmeister prints Philippi õukonnas 1723-1724 Rooma- leidis endale metseeni: kardinal Pietro Ottobon 1730 Praha (aasta)- 2 ooperit Regio Emilia, Firenze, Treviso, Livorno, Mantova, Verona- ooperite lavale toomine Looming Dramaatiline, kuid lihtne ja ökonoomme kirjaviis Paistis silma produktiivsuse ja töötempoga ~40 aastaga ~770 teost Instrumentaal- ja...
Vene Kirjandus Keskaja kirjandus XI XVII saj *Vene kirjandus tekkis X saj lõpul Kiievi-Vene riigis *988 võttis Venemaa vastu ristiusu *Vajati kirikuraamatuid *Kyrillos ja Methodios panid aluse kirillitsale *Kultuurisuhe Bütsantsiga *Bõliinad (rahvalaulud) Ilja Muromets *Ilmalik kirjandus leetopissid(kroonikad) *Eepos- ,,Lugu Igori sõjaretkest" (XII saj) Vene kirjandus XVII sajandil *XIII-XVI saj ajalugu: mongoli ike, sellest vabanemine, sõda saksa ristirüütlitega, Moskva esiletõus, Moskva vürstiriigi tekkimine *Venemaa oli huku äärel *Kirjandusse tuli XVII sajandil uus zanr- romaan *satiirilised jutustused Peeter I (Peeter Suur) *Peeter I reformid piirasid kiriku mõju *Kujunes uus kultuur *Peeter I- tsaar ja keiser Romanovite dünastiast *Oli tähtsaimaid Venemaa moderniseerijaid, orienteerus Lääne-Euroopale Vene kirjandus XVIII sajandil *Trükiti raamatuid *Trükiti õpikuid *Trükikunst jõudis Venemaale juba XVI saj keskel *1703. ...
Bachil oli oma aja kohta küllaltki hea humanitaarne ja teoloogiline põhiharidus. Tänu oma ilusale sopranihäälele ja teoloogiline põhiharidus. Tänu oma ilusale sopranihäälele valiti ta Lüneburgi Michaeli kooli koori. Lüneburg (1700 - 1702) 17001702 õppis Bach Lüneburgis ning laulis sealses kooris. Weimar (jaanuar - juuni 1703) 3 3 Alates kooli lõpetamisest Lüneburgis 1702. aasta lihavõttepühade paiku kuni 1703. aastani ei ole Bachi tegevuse kohta selgeid andmeid. 1703. aasta jaanuarist töötas Bach mõnda aega Weimaris Johann Ernst III juures. Kõigi tema kohustuste kohta seal ei ole täit selgust, kuid näib, et tal oli peale muusikutöö ka muusikaga mitteseotud ülesandeid. Arnstadt (alates augustist 1703) Arnstadtis töötas Bach linnaorganistina. 1705. aastal tegi ta õppereisi Lübeckisse. Bach viibis Lübeckis kolm kuud kauem, kui lubatud ning ta läks töölt minema.
Riikidevahelised vastuolud Läänemere küsimuses. 3. Sõja olulisemad sündmused: Enne sõjategevuse algust Eesti alal lüüakse rootslaste poolt puruks Riia all Saksi väed ja sõlmitakse rahu Rootsi ja Taani vahel. 1) 1700 ,aug. Venemaa kuulutab sõja Rootsile 2) 1700, nov. - NARVA lahing. Venamaa kaotus. Sõjavägi põgeneb konfusioonis. C.E.de Croy (vene väejuht võetakse vangi). Peeter I tänab Karl XII õppetunni eest. 3) 1701 1703 Lahingud Lõuna-Eestis: Vene sõjaväe võit ERASTVERES ja HUMMULIS. 4) 1703 Peterburi rajamine 5) 1704 Narva teine piiramine, Tartu alistumine. Peeter I ise korraldas Tartule tormijooksu. 6) 1708 Lahingud Põhja Eestis, suurim Vinni mõisa väljadel. OLUKORD EESTI ALAL MUUTUS KOHUTAVAKS: KÕIK TARTU ja NARVA linnakodanikud küüditati koos peredega Venemaale. KOGU TARTU LINN LASTI ÕHKU. Praktiliselt oli linn tühi ja linna polnud. Ajalukku on jäänud Puhja köstri KÄSU HANSU
varakult hakkama leiba teenima. Esialgu töötas ta ühes kloostrikoolis viiuldajana. Lapsepõlves õppis mängima mitut pilli (näiteks viiul, orel, klavikord, klavessiin). Lõpetas gümnaasiumi, kuid edasi õppimisvõimalus puudus, sest pidi aitama kasvatada nooremaid õdesid-vendi. Muusikalise hariduse sai ta vanemalt vennalt ja omal käel õppides. 17001702 õppis ta Lüneburgis ning laulis sealses kooris. Alates kooli lõpetamisest Lüneburgis 1702. aasta lihavõttepühade paiku kuni 1703. aastani ei ole Bachi tegevuse kohta selgeid andmeid. 1703. aasta jaanuarist töötas Bach mõnda aega Weimaris Johann Ernst III juures õukonnakapellis viiuldajana. Kõigi tema kohustuste kohta seal ei ole täit selgust, kuid näib, et tal oli peale muusikutöö ka muusikaga mitteseotud ülesandeid. 1703.-1707. aastal elas Bach Arnstadtis, kus töötas linnaorganistina. Sel ajal tegi ta ka õppereisi Lübeckisse Dietrich Buxtehude juurde, mis jättis tema loomingusse sügava jälje.
1. Lapsepõlv ja kujunemine muusikuks G .F. Händel sündis Saksamaal Halles 23.veebruaril 1685.a. Poiss tundis juba varakult huvi muusika vastu kuid isa ei kiitnud seda heaks. Tema isa oli õukonnas tunnustatud kirurg ja soovis pojale paremat tulevikku ning õhutas teda õigusteadust õppima. Händel õppiski aasta Halle ülikoolis õigusteadust. Ühel perekondlikul visiidil Saksi-Weissenfelsi õukonda kuulnud hertsog noore Händeli orelimängu ja soovitanud talle tungivalt muusikaõpinguid. Tänu sellele õnnestus Händelil õppida orelit, klavessiini, viiulit ja kompositsiooni aluseid kuulsa Halle organisti Zachow`juures. Seal kirjutas ta ka seitse kirikukantaati, mis pole säilinud. Samaaegselt Halle ülikoolis õigustedust õppides töötas ta ka kohalikus kirikus organistina. 1703.a. siirdus Händel Hamburgi, Saksamaa võimalusterikkamasse muusikalinna. * Hamburg (1703 -1706) Hamburgis oli Händel esialgu viiuldaja Saksamaa tähtsaimas ooperiteatris, pea...
Kunst Prantsusmaal ja Kesk-Euroopas 18. sajandil Hendrik Parve Karli Kraanat Tanel Tammeveski Revo Roosaar Rapla Vesiroosi Gümnaasium 2015/2016 Prantsuse õukond 18. sajandil ● Louis XIV ja Louis XV õukond pimestas kogu Euroopat. ● Kuninga ümber koondunud aadel sai oma põhilise sissetuleku riigilt. Nad olid võõrdunud ühiskondlikult kasulikust tegevusest ja veetsid aega pidutsedes. ● Kurikuulus lause "Pärast meid tulgu või veeuputus" on pärit sellest ajast. ● Põlati sügavamõttelisust ja tõsimeelsust ning hinnati vaimukust ja pikantset nalja. ● Selle aja tunnuseks oli enneolematu huvi armusuhete vastu. Muutused 18. sajandi kunstis ● Kunst pidi alla kriipsutama elu mõnusid, pidi olema meelelahutajaks ja aitama muresid unustada. ● Louis XIV soovis, et kunst oleks vabam ja rõõmsameelsem ning laskis Versailles' parki ehita...
- . . I 1703 - 5 . , . . 1917 . 1917 : - - - . -!
1703 e : ( ) c 353 , , , u e
- : 4848800 : : 1355 ² 1703- - 1917- - 800 -- ( 2824 ) - 100 : , . !
7 8 . -- 3530 -- . . . - - 27 1703 . "" , " -". . . - . - 31 . . . . 16 . - , , . - 60 . . -. , - . !
C 10 C , , . C C 1703 , I. 18 20 -- . I C -- , , . . !
- - - - , . ( 200) . , , , , , - , .. , . . e, e : , , , , - (, ). - , , 350 . , , , , , " ", . - II 1895 , . 400 000 . . , . - XIX ( . ), . -. 112 400 . 43 . 1703 I. -- , , . XVIII . . 1993 -. 1801 . , , I, , . , . a -. - - , " " ( 176 ). XVIII - . XX .
Rootsi liitlased: Inglismaa, Prantsusmaa ja P-S Rooma keisririik olid seotud igaüks oma sisemiste probleemidega. Põhiline vastaseis oli Venemaa ja Rootsi vahel(Karl XII ja Peeter I). Sõda jaotatakse Eesti ajal erinevateks perioodideks. Sõda toimus erinevaes kohtades: Baltikumi ala, Poola-Venemaa piiril, Läänemerel: I periood 1700-1704: Narva lahing 1700 november rootslaste võit. (Peeter 1 võttis seda õppetunnina, asus sõjaväge ümber korraldama. 1703. aastal vallitas Soome lahe idaranniku kindlused Rootsi käest ja hakkas rajama Peterburgi. 1700-1701 talvitus Karl XII Laiusel. 1701 Karl XII lahkus. Vägede ülemjuhatajaks sai Schlippenbach ja Vene vägedel krahv Seremetjev) 1701 Elastvere lahing vene vägede esimene arvestatav võit. 1702 Hummuli lahing. 1703 venelaste rüüsteretked Viru-, Järva-, Viljandi-, Tartu- ja Võrumaal. Venelased kasutasid põleva maa taktikat. 1704 Tartu ja Narva langemine venelaste kätte
Vahetevahel reisis ta Hamburgi, et kuulata tol ajal kuulsat organisti Johann Adam Reinkenit, ning Cellesse, et kuulata sealse hertsogi poolt ülalpeetavat ja vahetevahel ka Lüneburgi külastavat kapelli. Viimane mängis suures osas prantsuse muusikat, tänu millele õppis Bach ka seda tundma.[8] Johann Sebastian Bach lahkus Lüneburgist 1702. aasta ülestõusmispühade eel. Alates kooli lõpetamisest Lüneburgis kuni 1703. aastani ei ole Bachi tegevuse kohta selgeid andmeid. 1703. aasta aprillist töötas Bach mõnda aega Weimaris sealse pisivürst Johann Ernst III väikese kapelli juures viiuldajana. See, Bachi jaoks vähehuvitav töö oli aga aeganõudev ega andnud võimalust loominguliseks tööks ja enesetäienduseks. Kõigi tema kohustuste kohta seal ei ole täit selgust, kuid näib, et tal oli peale muusikutöö ka muusikaga mitteseotud ülesandeid. Igatahes lahkus Bach Weimarist juba aasta pärast sinna saabumist
- 1. 16 1703 , I. - -- -- . -- . I . 1712 1918 . - 1825 . 1837 - -- . 26 1924 II . . . , , 1917, . 2. - , , , , , , , . XVIII -- XIX : , - , , , , , I , . , , , . , , , , , . , . UNESCO . -- . -- , - . 1950 -- 80- . , , . 3. 3.1. . «», , . 2007 . 3.2. - «» I. 1718 - - , . XXI . .
Kuninga peakorteriks oli Laiuse ordulinnus. 1701. marssis Rootsi armee Riia alla ning purustas saksilased Spilve lahingus. Edasi tungiti juba Kuramaale, Leetu ja Poolasse. Eesti ja Liivimaa kaitse oli jäetud nende enda hooleks. 1701. a. Moodustati talupoegadest maamiilits. Põhjasõja vältel võeti Rootsi sõjaväkke ligikaudu 15 000 eestlast. Detsembris 1701 purustasid venelased Rootsi väe Erastvere lahingus. 1702 juulis purustasid venelased Hummuli lahingus Rootsi väe lõplikult. 1703. a. Rajati Venemaa uus pealinn SanktPeterburg. 1704.a. vallutasid Vene väed Tartu ja Narva. 1708. a. Küüditati Tartu kodanikud Venemaale ja linn purustati. 1709. a. Said rootslased rängalt lüüa Poltaava lahingus. *Eesti ja Liivimaa vallutamine Peeter I lubas kinnitada kõik aadlike, kiriku ja linnade vanad õigused ja tagastada mõisad. Tallinn ja Eestimaa rüütelkond alistusid Venemaale 1710. 1721.a. sõlmiti Uusikaupunki rahu, millega sai Venemaa endale Eesti ja
Perekonnaseis ( mõlema abikaasa nimed ): Anna Magdalena Bach (abiell. 1721–1750), Maria Barbara Bach (abiell. 1707–1720) Lapsed ( kuulsamad nimeliselt ) : Pojad-Carl Philipp Emanuel, Johann Christian, Wilhelm Friedemann ja Johann Christoph Friedrich Hariduskäik: Õppis Eisenachi ladina koolis, kust ta sai hea humanitaarse ja teoloogilise põhihariduse. Peale põhikooli läks Bach Ohrdurfi gümnaasiumisse ning sealt edasi Lüneburgi Michaeli kooli, kus ta õppis aastatel 1700- 1703. Helilooja tähtsamad õpetajad: Esimesed õppetunnid viiulimängus sai isalt, kes oli viiuldaja ja linnamoosekant. Muusikalise hariduse sai Bach vennalt Johann Christophilt-organistilt. Töökohad: Bach alustas muusikutegevust 1703. aastal Weimaris hertsog Johann Ernsti õukonnakapellis viiuldajana. Samal aastal sai Bach organistikoha Arnstadtis. 1705. aastal läks Bach jala Arnstadtist Lübekisse selleks, et kuulata D. Buxtehudet. Kuni 1707
Johann Sebastian Bach 31. Märts 1685 28. Juuli 1750 Johann Sebastiani elu · Pärines saksa linnast nimega Eisenach · Johanni isa ja kõik onud olid professionaalsed muusikud · Johanni ema suri, kui Johann oli 9. aastane ja isa suri kui oli 10. aastane · Õpetajaks oli Johann Pachelbel, kes oli ka tema vendi õpetanud J.S.Bachi sünnikodu Eisenachis Johann Sebastiani elu · Õpinguid jätkas ta Lundbergi koolis, kus ta õppis orelit, klavessiini ja laulmist · Lisaks muusikaharidusele omandas ta seal ka humanitaarse ja teoloogilise hariduse · J.S. Bachi ei tuntud tol ajal veel silmapaistva heliloojana, teda tunti eelkõige orelivirtuoosina · Tema suurepärane looming avastati alles 19. sajandil · Johanni looming on piirtähis vana ja uue muusika vahel · Tema loomingus puudub ooper Arnstadt ja Mühlhausen (1703-1708) · Arnstadtis töötas Bach linnaorganistina · 1705. aasta...
ROKOKOO. 18.sajandil. Prantsuse revolutsioon lõpetab rokokooajastu. 1.JEAN.ANTOINE WATTEAU(1684-1721). Prantslane. Kythera saar Gersainti kaupluse silt Pierrot Siivutu ettepanek 2.FRANCOIS BOUCHER(1703-1770) Madam Popadour Diana(sõja-ja Diana suplemas Veenuse tualett viljakusejumalanna) Lamav tütarlaps 3.JEAN-HONORE FRAGONARD(1732-1806) Kiik Varastatud suudlus Riiv(magamistoamaal) 4.JEAN BAPTISTE SIMEON CHARDIN(1699-1779) Autoportree Köögitüdruk Söögipalve Turulkäik
10 · - ... · 1703 - . · 1917 . · 1355 5 . · - , . · . · 4 : · · · · http://www.nlr.ru/petersburg/spbpcards/photos/lo000000125_1_m.jpg 26.05.2011 · http://www.svali.ru/pic/pictures/73/r_p_3be9ca91538258621f79ec9529d142e2.jp 26.05.2011 · http://www.mr7.ru/netcat_files/775/578/_CF_E5_F2_F0_EE_E3_F0_ E0_E4_EA_E0__580_no.jpg 26.05.2011 · http://photofile.ru/photo/mau/95252047/103516381.jpg 26.05.2011 · - a : , , , , ... http://www.raduga-v.ru/gallery/spb/petrokrepost.jpg 26.05.2011 · - . · - I . http://www.gamer.ru/system/attached_images/images/000/343/891/original/catherine-the-great-empress-of- russia_1_.jpg?1301422223 26.05.2011 !
Johann Sebastian Bach [bahh] (31. märts (vana kalendri järgi 21. märts) 1685 eisenach 28.juuli 1750 leipzig) oli saksa helilooja, organist ja muusikateadlane, Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige. Paljud peavad teda suurimaks heliloojaks kogu muusikaajaloos. Tema looming on hinnatud nii sügavamõttelisuse, tehnilise täiuslikkuse kui ka ilu ja mõjuvuse poolest. Alates kooli lõpetamisest Lüneburgis 1702. aasta lihavõttepühade paiku kuni 1703. aastani ei ole Bachi tegevuse kohta selgeid andmeid. 1703. aasta jaanuarist töötas Bach mõnda aega Weimaris Johann Ernst III juures. Kõigi tema kohustuste kohta seal ei ole täit selgust, kuid näib, et tal oli peale muusikutöö ka muusikaga mitteseotud ülesandeid. 17001702 õppis Bach lüneburgis ning laulis sealses kooris. 1705 aastal tegi ta õppereisi lübeckisse, et kuulata Dietrich Buxtehude orelimängu. Dietrich Buxtehude looming oli paljuski
BAROKK 1. Renessansi ja barokiaja kunsti olemuslik erinevus (õpik lk 86) Renessansiajastu kunst ja muusika otsisid harmooniat ja tasakaalu, barokkiajastu tõi selle asemele pingestatud dünaamika, efektse teatraalsuse ja sageli äärmusliku tundelisuse. 2. Monoodia- ühehäälne meloodia 3. Polüfoonia- mitmehäälsus muusikas, kus kõik hääled on võrdse tähtsusega 4. Aaria- soololaul või duett, mida esitati lauto või pilliansambli saatel 5. Retsitatiiv- kõnelaul 6. Avamäng- lavateost või vok- sümfoonilist teost sissejuhatav orkestriteos; ka iseseisev orkestriteos 7. Mis on ooper? Millistest osadest koosneb? Ooper- muusikaline lavateos, milles on ühendatud laulmine, instrumentaalmuusika, tants, näitekunst ja kujutav kunst. Ooper algab instrumentaalse vahemänguga. Tegevus liigendatakse vaatusteks, mis jagunevad piltideks, need omakorda stseenideks. Vaatuste vahel on intermezzo’d ehk instrumentaals...
üks Inglismaa paremaid arhitekte. Surm Oma elu viimastel aastatel halvenes Hooke'i tervis kiiresti. Ta kannatas unetuse, tursunud jalgade ja pideva peavalu käes ning tal olid ka tugevad valud rinnus. Lõpuks jäi ta ka pimedaks. Teadlased on arvanud tal oli ka gangreen jalgades, kuid peale 3. sajandit on võimatu diagnoosida millesse ta võis surra. Robert Hooke suri 3. märtsil 1703 aastal oma elamus Gresham College'i linnas. Ta oli 67 aastane. Tema kõhnunud keha kubises täidest niipalju, et keegi ei tahtnud teda puudutada. Hooke'i toast leiti ka rauast kirst kus oli aare müntidega ,mis oleks tänapäeva rahas, ligi 1 miljon £. Hooke suri abiellumata ja lasteta ning ta maeti St Helena kirukusse Londonis. Pärand Suure tõenäosusega üks suurimaid 17. saj teadlasi Robert Hooke jättis endast maha kestva pärandi sedavõrd
Georg Friedrich Händel 1685-1759 Anu-Mai Lillo [email protected] · Sündis 23. veebruaril 1685 Halles · Tema isa oli õukonnas tunnustatud kirurg · Isa õhutas poega õigusteadust õppima · Isa eest salaja käinud ta pööningul klavikordi harjutamas · 1702. a. astus Händel Halle ülikooli ja õppis põgusalt õigusteadust · Töötas ka Halle kalvinistlikus toomkirikus abiorganistina · 1703. a. lahkus ta Hamburgi Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" 1710 Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" Hamburg (1703-1706) · Temast sai viiuldaja ooperiteatris · 1703. a. käis Händel Lübeckis külas vananeval Buxtehudel, ilmse huviga peatselt vabaneva prestiizika organistikoha vastu · Koha saamise tingimuseks oli abielu Buxtehude tütrega · 1705. aasta algul tulid lavale tema esimesed ooperid "Almira" ja "Nero"
Georg Friedrich Händel 1685-1759 · Sündis 23. veebruaril 1685 Halles · Tema isa oli õukonnas tunnustatud kirurg · Isa õhutas poega õigusteadust õppima · Isa eest salaja käinud ta pööningul klavikordi harjutamas · 1702. a. astus Händel Halle ülikooli ja õppis põgusalt õigusteadust · Töötas ka Halle kalvinistlikus toomkirikus abiorganistina · 1703. a. lahkus ta Hamburgi Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" 1710 Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" Hamburg (1703-1706) · Temast sai viiuldaja ooperiteatris · 1703. a. käis Händel Lübeckis külas vananeval Buxtehudel, ilmse huviga peatselt vabaneva prestiizika organistikoha vastu · Koha saamise tingimuseks oli abielu Buxtehude tütrega · 1705. aasta algul tulid lavale tema
Mahutab 50 000 pealtvaatajat. Sai nime Nero kolossi järgi. Ajalugu 71-72 alustatakse ehitusega. 80 õnnistati sisse Tituse poolt. 217.a süttib põlema pikselöögist ja taastakse. 442.a saab kannatada maavärinas ja taastakse. 470.a saab uuesti kannatada maavärinas ja taastatakse kuni 800 jääb mahajäetuks. 1244.paavst kuulutab kiriku varaks. 1490. alustatakse näitemängudega areenil. 1703 maavärin kahjustab idatiiba. 1790-1812. esimesed väljakaevamised areenil. 1938-1939. kogu areen ja maaalused koridorid kaevatakse välja. 192-1999.a restaureeritakse erapanga rahadega. Kasutatud allikad. http://wiki.gomaailm.ee/wiki/colosseum / http://et.wikipedia.org/wiki/Colosseum
· Georg Friedrich Händel(1685 1759) Sündis Saksamaal Halles. Isa oli vastu muusikaõpingutele ning poiss asus õppima Halle ülikooli õigusteadust, samal ajal töötades ka kohalikus kirikus organistina. 1703.a jättis õpingud ja suundus Hamburgi, kus hakkas õppima muusikat. 2 aastat hiljem saavutas ta Hamburgis tohutu menu oma ooperitega ning sama juhtus ka paar aastat hiljem Itaalias. 1710. aastal pöördus tagasi kodumaale kus varsti lahkus ja asus elama Londonisse. Tema loomingut võeti väga hästi vastu just aristokraatlikes ringkondades. Kümmekond aastat hiljem tekkisid teravad konfliktid Händeli pooldajate ja vastaste vahel, mis tipnesid isegi poliitiliste skandaalideni
2) Rootsil oli soov muuta Läänemeri enda sisemereks, kaitses oma valdusi 3) Poola soov oli tagasi saada oma kaotatud alad 4) Taani soov saada ülemvõimu Läänemerel 5) Venemaa soov saada väljapääs Läänemerele ja tagsi saada kaotatud alad. Tähtsamad sündmused: · 12.02.1700 - Põhjasõja algus-Riia piiramine August II Tugeva poolt · 1700. nov - Narva lahing ja rootslaste võit 1703 - Venelaste vallutused- põletati Paide,Viljandi, Rakvere, Valga, Tartu, Põltsama · 1703 - Peterburi linna rajamine Neeva suudmesse · 1704 - Tartu,Narva vallutamine venelaste poolt · 1708 - Tartu elanike küüditamine Venemaale · 1709 - Poltaava lahing-rootslaste purustamine · 1710 katkulaine · 1710 Vene väed alistavad Riia,Pärnu,Tallinna 1721 Soomes Uusikaupunki väikelinnas kirjutati Rootsi ja Venemaa poolt alla
Händeli ja Bachi võrdlus Georg Friedrich Händel ja Johann Sebastian Bach – neid kahte suurkuju on arvukalt võrreldud nende hämmastavate sarnasuste pärast. Need kaks hilisbaroki ajastu esindajat olid iseloomu ja loomingu poolest väga erinevad. Kõige huvitavam sarnasus Bachi ja Händeli vahel on nende sünniajad ja kohad. Händel sündis 23. veebruaril 1685. Saksamaal Halles. Bach sündis kõigest kuu aega hiljem ja mitte kuigi kaugel Händeli sünnikodust, ehk Bach sündis 21. märtsil 1685. aastal Eisenachis. Mõningaid sarnasusi leidub ka lapsepõlves. Bach sündis linnamuusiku peres, mistõttu oli loomulik, et ta saab muusikalise hariduse. Poissi tabas kurb saatuse löök, kui ta oli 10 aastane – tema ema suri. Aasta hiljem sängitati maapõue ka tema isa. Kõik kohustused jäid Bachi 14 aastat vanema venna kanda. Händel sündis seevastu tunnustatud õuekirurgi pojana. Tema peres arvati, et muusika sobib pigem meelelahutuseks kui ...
Samal ajal töötas ta juba kohalikus kirikus abiorganistina. 1703.aastal jättis Händel ülikooli ja Halle linna ning muusikalise karjääri huvides reisis Hamburgi. Seal sai temast viiuldaja kohaliku ooperiteatri orkestris, peagi aga istus klavessiini taha ja juhatas orkestrit (barokkorkestri dirigendiks oli klavessiinimängija, spetsiaalset dirigenti siis veel orkestri ees ei olnud.) 1705.aastal lavastusid tema enda esimesed ooperid ``Almira´´ ja ``Nero´´. 1703.aastal külastas Händel Lübecki orelimaestrot Buxtehude'i. Tõenäoliselt oli reisi eesmärgiks organistikoht Lübecki kirikus, mille eakas Buxtehude pidi peagi vabastama. Buxtehude seadis aga tingimuse- kes tema tütre naiseks kosib, see ka magusa töökoha saab. Kuna tütar polnud enam esimeses nooruses, jäid asjad katki. 1706-1709 külastas Händel Itaalia linnu ja puutus seal kokku itaalia kuulsamate heliloojate Corelli ja Scarlattiga
. Click to edit Master text styles - Second level . Third level Fourth level Fifth level . . - , . Click to edit Master text styles I Second level 27 1703 . Third level Fourth level Fifth level . ( ). Click to edit Master text styles . Second level Third level Fourth level Fifth level .
9. Jaanuaril lõi Vene korpus Boriss Seremetevi juhatusel Erastvere lahingus Wolmar Anton von Schlippenbachi juhitud Rootsi väliarmeed ning saavutas 29.juulil Hummuli lahingus võidu rootslaste üle. Seejärel hõivasid venelased Liivimaal Mõniste, Valmiera ja Alüksne. Alates 1702. aastast kontrollis Venemaa Eesti- ja Liivimaad, välja arvatud Rootsi kindluseid. Ingerimaal vallutasid venelased 22. oktoobril Nöteborgi kindluse, mille nad nimetasid ümber Schlüsselburgiks, ja 12. mail 1703 Nevanlinna. Sellega oli kogu Neeva venelaste valduses. 1703 aastal 27.mail asuti Neeva soises deltas rajama Peterburit, millest hiljem sai Venemaa uus pealinn. Väga soise pinnase tõttu suri linna ehitamise käigus suur hulk töölisi. 1704 aastal 14. mail saavutasid venelased rootslaste üle võidu Kastre lahingus. 24. juulil alistus Tartu ja 20. augustil Narva. Sõja lõpp 1715
edasiseks muusika õpetajaks. 15 aastaselt asus J.S.Bach õppima Lühenburg Michaeli kirikukooli, mis pakkus elukohta noortele vaestele poistele, kes olid musikaalselt andekad. 1700-1702 aastatel elas ta Põhja-Saksamaal Lünenbergis, ta õppis seal ja laulis kooris. Sealses kooris võeti teda hästi vastu just tänu oma erilisele häälele. 3 Peale kooli lõpetamist Lünenbergis 1703. aasta jaanuaris pakkus Johann Ernst III talle tööd viiulistina ühes väikeses orkestris Weimaris. 18 aastaselt sai ta tööd ühes väikeses linnas nimega Arnstadt, ta töötas seal aastatel 1703- 1707 linnaorganistina. Oktoobris 1705. aastal lahkus Johann Sebastian Bach Arnstadtist ja läks Põhja-Saksamaale Lüübeckisse, kus ta võttis tunde heliloojalt ja organistilt Dietrich Buxtehude`lt. Lübecki reis inspireeris teda ja ta sai entusiasmi.
Lisaks sellele ei saanud Bach enam tasuta haridust lütseumis. Ohrdrufi lütseumi kantor soovitas tal minna Lüneburgi, Miikaeli kloostrisse. Õppimisvõimalused Lüneburgis olid Bachile head. Tänu kloostri rikkusele anti talle tasuta haridust, tänu ilusale poisssoprani häälele sai Bach kooris laulmise eest ka väikese tasu. J.S.Bach lahkus Lüneburgist 1702. aasta ülestõusmispühade eel. Weimar (17031704) Alates kooli lõpetamisest Lüneburgis kuni 1703. aastani ei ole Bachi tegevuse kohta selgeid andmeid. 1703. aasta aprillist töötas Bach mõnda aega Weimaris sealse pisivürst Johann Ernst III väikese kapelli juures viiuldajana. Bach lahkus Weimarist juba aasta pärast sinna saabumist, kuna töö oli tema jaoks vähehuvitav ning ei andnud talle võimalust loominguliseks tööks ega enesetäienduseks. Arnstadt (17041707) Arnstadtis töötas Bach Uue kiriku organistina.
MUHU KATARIINA KIRIK Arina Borissenko 10. klass Muhu Katariina kirik asub Liiva külas, Muhu saarel. Kirikus tegutseb Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Muhu Katariina kogudus. AJALUG U Kirik on ehitatud varagooti stiilis tõenäoliselt 13. sajandil Ojamaa meistrite poolt Kirik on pühitsetud 3.–4. sajandi vahetusel elanud Pühale Katariinale Aleksandriast. Praegune kirik on 1703. aastal Põhjasõja ajal purustatust jälle 1738. aastal üles ehitatud. Arvestades kiriku väheseid kitsad aknaid, võlvidele viivat kitsast müüritreppi ja süvendid riivpalgi kinnitamiseks, oletatakse, et kirik on ehitatud kaitseotstarbelisena. HAUAPLAADID Kirikus on üks kahest Eestis säilinud inimfiguuri kujutavast 12.–13. sajandi hauaplaadist. Hauaplaat on kiriku lääneseinas asuva müüritrepi uksesilluseks. Kompositsiooni
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
