"1661" - 297 õppematerjali

Ajaloo ettekenne: Sõjad

Sõjad Miliseid Eesti sõdasid teie teate? Päevakavas  Eestlaste muistne vabadusvõitlus(13. sajand)  Keskaja lõppedes algas Eesti alal sõdadeperiood, mis kestis 150 aastat  Liivi sõda (1558–1583)  Rootsi-Poola sõjad (1600–1629)   Vene-Rootsi sõda (1656–1661)   Põhjasõda (1700–1721, Eesti alal kuni 1710)  Vabadussõda (1918–1920) Eestlaste muistne vabadusvõitlus • Toimumisaeg: 13. sajand • Toimumiskoht: Praegune Eesti ja Läti ala • Tulemus: Eestlaste alistamine ja ristiusustamine • Osalised: Riia piiskopkond, Mõõgavendade ordu, latgalid, liivlased, Taani kuningriik, Rootsi kuningriik, Vene vürstiriigid, leedulased, eestlased, Vene vürstiriigid Liivi sõda • Toimumisaeg: 1558-1583 • Toimumiskoht: Vana- Liivimaa • Tulemus: Keskaegse Liivimaa lagunemine ja selle ärajagamine sõja lõpuks Poola, Rootsi ja Taani...

Rootsi aeg Eestis

Rootsile oli Oliwa rahu sõlmimisel suur tähtsus ennekõike seetõttu, et rahud Poolaga ja samaaegselt ka Taaniga (Kopenhaageni rahu 27. mail) võimaldasid tal hakata survet avaldama Venemaale, et ka sellega soodne rahu sõlmida. 1661 1juuli-Kärde rahu - Vene-Rootsi sõja lõpp Kui Rootsi oli edukalt lahendanud vastasseisud teiste Läänemere-äärsete riikidega ja sõlminud 1660. aastal Oliva rahu, ähvardas ta rünnata Venemaad. See sundis Venemaad sõlmima järgmisel, 1661. aastal Rootsiga Kärde rahu, mille järgi Venemaa loobus kõigist vallutustest Eesti- ja Liivimaal. 1660.-1661. aasta lepingud tähistasid Rootsi suurriigi tippaega. 1672-Karl XI hakkas iseseisvalt valitsema 1660. aastal nelja-aastasena trooni pärinud Karl XI oli 1672. aastal valmis hakkama ise riiki juhtima. Päranduseks saadud tühja riigikassat otsustas ta täitma hakata reduktsiooni abil - taasriigistades erakätesse antud maavaldusi. 1675-Esimene ajaleht Eestis

Tegevused aastastel 1558-1721.

Liivi soda(1558-1583) Pohja-Eesti Rootsi voimu all Louna-Eesti koos Pohja-Latiga Poolale(Liivimaa) Poola ja Rootsi soda(1600-1629) Br8msebro rahu(1645) Taani loovutas Saaremaa Rootsile Altmargi vaherahuga(1629) Louna-ja Pohja-Lati Rootsile Tungisid Venemaa vaed Baltikumi, vallutasid Tartu ja piirasid Riia-1656 1661-Karde rahuleping, Venemaa loobus noudmistest Baltikumile Tartu Ulikooli asustamine (1632) 1695-1697 suur naljahada, 1/5 kaput Reduktsioon- Aadlile annetatud maade taasriigistamine, moisnikud jaid rentnikuteks, oma osa sissetulekutest riigile maksma Koormised seati vastavusse majanduslike voimalustega, vakuraamatusse 17 lopul austati Tartu lahedal seminar, kus opetajaks oli B.G Forselius Louna eestikeelne uus Testament1686 Segaduste aeg Venemaal(1605-1613) Romanovite d8nastia(1613) Kirikulohe-1656 Pandi vanausulised kirikuvande alla Soda Rootsiga(1656-1661) 30a-ne soda(1618-1648) 1625- astus Taani Saksamaal toimuvasse sotta ...

Jean Baptiste Lully

...................................................................... 8 Lisad .......................................................................................................... 9 Sissejuhatus 2 Jean-Baptiste de Lully (itaalia keeles Giovanni Battista di Lulli; 28. november, 1632 ­ 22. märts, 1687) oli itaalia päritolu prantsuse helilooja, kes töötas suure osa oma elust Louis XIV õukonnas. Prantsusmaa kodakondsuse sai ta 1661. aastal. Elulugu Lapsepõlv 3 Jean-Baptiste de Lully sündis Itaalias Firenze linnas. Lully ei saanud nooruses mingisugust haridust, ent tal oli erakordset annet nii tantsimises kui ka pillimängus ­ ta mängis kitarri ja viiulit. Itaalia päritolu poisi avastas 1646. aastal Guise'i hertsog Charles de Lorraine, kes viis ta Prantsusmaale. Seal asus tulevane helilooja nõudepesijana Mademoiselle de Montpensier' teenistusse

Isaac Newton ja tema seadused

Teda ei huvitanud koolis õpetatavad ained.Kaklusest endast parema õpilasega sai alguse Newtoni parem õppeedukus,ta seadis eesmärgiks endale,et õpib kõigist paremini.15-aastaslt võttis ema Newtoni koolist ära ,kuna ta vajas majapidamistöödes abi.Kuna Newtonist põllumeest ei saanud ,lõpetas ta oma õpingud Granthamis ja asus 18-aastaselt õppima Cambridge´i ülikooli. Newtoni ülikooli aeg: Trinity College´isse Cambridge´i võeti Isaac Newton vastu 5.juunil 1661.a.Keskkoolist võttis ta kaasa harjumused teha tõsist ja vaimset tööd,mida ta ülikoolis lõpuks ometi rakendada sai.Aastal 1661 sai Newtonist õpilane ,keda ülikool ülevalpidas,vastutasuks pidi ta ülikoolile erinevaid teeneid tegema. Aastal 1664 oli ta scholar ehk täieõiguslik üliõpilane, aastal 1665 lõpetas ta ülikooli kursuse baccalaureuse (Bachleor of Arts) ja 1668.a. magistri (Master of Arts) astmega. Veel

Jean - Babtiste Lully

Pärast Montpensierist lahkumist asus ta 1951. aastal tööle kuningas Louis XIV juures tantsija ja heliloojana. Tema tantsu õpetajaks oli Jean regnault tänu , kellele sai võimalikuks Lully kohtumine kuninglike balletti tantsijatega. 1653. aastal sai ta õukonna helilooja tiitli. Mõned aastad hiljem lõi ta juba oma enda väikese keelpilliorkestri, mis oli üle Euroopa väga hinnatud. Samal ajal kirjutas ta ka muusikat ja tegi endale nime heliloojana. 1661. aastal detsembris sai temast Prantsusmaa kodanik. 1672. aastal lõi ta Kuningliku Muusikaakadeemia. Lully suri 1687. aastal 22. Märtsil pärast oma kontertit Pariisis, kus ta esines kuninga auks korraldatud konsterdil, kus tähistati kuninga tervenemist haigusest. Seal kontserdil lõi ta kogemata endale taktikepiga vastu jalga( vaata Lisa 2), mille tagajärjel ta suri, kuna Lully keeldus jala amputeerimisest. 2.2 Looming

Rootsi aeg. Eesti Ajalugu

● lätlased, kes paiknesid peamiselt Valga ümbruses ● lisaks oli veel ka tol ajal Eesti aladel palju muid erinevaid rahvaid (nt. sakslased, poolakad, rootslased, hollandlased jne) Rahvastiku kasvu pidurdamise peamised põhjused: ● Vene-Rootsi sõda (1656-1658) ● 1657 a. katk 1695. a. arvatakse Eestis olevat üle 350 000 inimese (1630. a. oli inimesi alla 120 000) Vene-Rootsi sõda 1656 - 1661 ● Algatajaks oli Rootsi kuningas Karl X Gustav, 1655. a. sõjakäigul (millega muutis Läänemere Rootsi sisemereks) Sama aasta sügustalvel plaanisid venelased eestlasi rünnata. Tsaar alustas 1656. a. suve hakul sõja, kuna lootis selle käigus saada endale kauaihaldatud Eesti alasi. Juhtis isiklikult Riia piiramist, et oma tahtmist saavutada. Suurim võit - Tartu vallutamine 1656. a. sügisel.Venelased vallutasid Vatseliina ja Vasknarva linnused. 1658. a

Sir Isaac Newtoni kohta esitlus

Sir Isaac Newton 4. jaanuar 1643 31. märts 1727  Erialad Füüsik Astronoom Alkeemik Matemaatik Filosoof (tolle aja kohta)  Teosed Method of Fluxions (1671, trükiti 1736) De Motu Corporum (1684) Philosophiae Naturalis Principia Mathematica (1687) Opticks (1704) Reports as Master of the Mint (1701-1725) Arithmetica Universalis (1707) The Chronology of Ancient Kingdoms, Amended 1728.  Varajane elu Kahe aastaselt vanema hoole all Esimene kool "Grantham" Kinnisvara ­ ei tundnud huvi 1661 5 juuni Cambridge  Täname Vaatamast Karl-Johannes Tikenberg & Manfred-Markus Kalma 

Prantsusmaa  Eiffeli torn Üks prantsuse tundtuimaid ehitisi Valminud 1889 Pariisi maailmanäituseks 324 m kõrge ja kaalub 7300 tonni  Louvre kunstimuuseum Üks maailma suurimaid muuseume Avati 1793. aastal 35 000 ainulaadset kunstiteost Tuntuim neist Mona Lisa 1989. aastal ehitati muuseumi sisehoovi klaasist ja metallist püramiid, millest on saanud üks Pariisi kuulsamaid objekte.  Nimes Les Arènes Maison Carrée.  Versailles' loss Euroopa suurim lossi- ja pargiansambel Ehitati 1661-1710 Rahuleping 1919, 28.juunil  Transport 474 lennujaama Suurim lennujaama Pariisis Charles de Gaulle Rahvuslik lennufirma Air France Raudteede teedevõrk 29 213 km pikk Teedevõrk on 1 027 183 km pikk Aitäh kuulamast! 

Rootsi aeg

Ametisse jäid senised adrakohtunikud Eestimaal ja sillakohtunikud Liivimaal. Talupoegadele jäi õigus oma mõisniku peale kaevata. *Uued sõjad Venemaa alustas sõda Poolaga. Rootsi otsustas olukorda ärakasutada ja ründas samuti Poolat. Rootsi liigne tugevnemine ei meeldinud Venemaale, kes Poolaga kohe vaherahu sõlmis ja 1656. a. alustas Venemaa Rootsiga sõda. Vene väed vallutasid Tartu ja piirasid Riiat. IdaEesti jäi vene võimu alla ja tagastati Rootsile Kärde rahulepinguga 1661. Linnad ja kaubandus, haridus ja vaimuelu Rootsi ajal *Linnad ja kaubandus Eesti linnad ja kaubandus käisid Rootsi ajal alla. Põhilisteks ekspordiartikliteks olid teravili ja lina. Uudised ja uued moed jõudsid siia nüüd hilinemisega. Tallinna raad ei osalenud enam suures poliitikas. Tartu oli laostunud väikelinn paarituhande elanikuga. Samuti Viljandi. Rakvere ja Paide kaotasid linnaõigused. Tallinnas elas Rootsi aja lõpul umbes 10 000 elanikku

Euroopa valitsejad

Ta on Prantsusmaal kõige kauem valitsenud monarh. Louis Xiv Kuninga täisealiseks saamiseni valitses riiki esimene minister Jules Mazarin. 1661.a. kui kuningas sai 23-aastaseks, otsustas Louis Xiv hakata ise riiki valitsema. Kuningas uskus, et ta on võimu saanud kuningalt. Louis XIV- Päikesekuningas! Riik see olen mina. Kuningale ei meeldinud Pariisi, kuna oli seal kogenud rahutusi, kuningalossid pealinnas olid vanamoodsad ja ebamugavad. Alates 1661 hakkati Versailles'isse ehitama uhket lossi kuhu koliti 1682.a. Kuninga õukond Versailles'is Õukonda kuulunud aadlikud kandsid tavaliselt kõlavaid tiitleid. Õukondlase tahtsid alati kuninga läheduses viibida. Kuninga kultuurilembus Õukonnas peeti üleval kirjanikke ja muusikuid. Korraldati menukaid teatrietendusi. Rajati botaanikaaed ja tähetorn ning raamatukogu. Prantsuse keel tõusis ausisse. Merkantilistlik majanduspoliitika Eestvedaja ­ J-B Colbert

Louis XIV

Louis XIV sündis aastal 1638. Juba aastal 1643, kui ta isa Louis XIII suri sai ta Prantsusmaa ja Navarra kuningaks, olles ise vaid viie aastane. Kuninga täisealiseks saamiseni valitses Prantsusmaad esimene minister. 1661. aastal otsustas 23-aastane kuningas erinevalt oma isast ise valitsema hakata. Valitsejana andis ta välja seadusi ainuisikuliselt, sest eelmine kuningas Louis XIII oli generaalstaadid laiali saatnud. Louis XIV uskus, et on jumaliku võimuga ja juhtis riiki üksi, kuulates vaid usaldusväärsete ametnike nõu. Ta kontrollis riigi alalist sõjaväge ja vallutas Mississippi jõe orus olevad alad, mis tänini kannavad Louisiana nime. Louis XIV ajal muutus kuningavõim enneolematult tugevaks

Moliere (1622-1673)

17. sajand Maailmatunnetuse aluseks on mõistus Descartes:"Mõtlen, järelikult olen" Tunded ja kired tuleb tahtele allutada Inimest püüti õpetada, kõlbeliselt mõjutada. Taotleti mõistuspärasust, selgust, korrapära  KLASSITSISM Toetuti antiikeeskujudele Taaselustati aforism ja valm Rochefoucauld ,,Moraalsed maksiimid"; La Fontaine - valmid  Boileau "Luulekunst": kõrged zanrid -tragöödia, ood; madalad zanrid - novell, romaan. Tragöödia on 5-vaatuseline, kasvatuslik, luulevormis kolm ühtsust (koht, aeg, tegevus)  Molière Prantsusmaa suurim komöödiakirjanik Tema näidendites - meelelahutus seotud õpetlikkusega. Kujutas päevaprobleeme moralistlikust seisukohast.  ,,Tartuffe" (kahepalgelise vaimuliku karakter) ,,Misantroop" (elukauge idealistist- pessimisti k...

Louis XIV

Vähem kui kuu pärast Louis XIII surma krooniti 4-aastane Louis Prantsusmaa kuningaks.18 aastat teenis Louis ema, Austria Anna, kuningat regendina (asevalitsejana). Teismelisena armus Louis Marie Mancini'sse. Nad kihlusid salaja, aga Louis ema sai neile jälile ja tühistas kihluse. Lõpuks, pärast ema pikka pealekäimist, oli Louis nõus abielluma Hispaania kuninga tütre, Maria Theresaga. Paar sai 7 last, aga ainult üks- Louis – nimeline jäi ellu. Kui Louis kardinal, Mazarin, 1661.aastal suri oli Louis 23-aastane. Sellest ajast saadik sai Louis XIV-st ainus Prantsusmaa valitseja. Tema juhtimisel sai Prantsusmaast 72-ks aastaks maailma võimsaim riik. Louis XIV oli absolutistlik monarh kellele kuulub ütlus: «L'État, c'est moi» ehk « Riik, see olen mina! ». Louis XIV võrdles end Kreeka päikesejumala Apolloga, sellest tuleneb ka Louis hüüdnimi «Päikesekuningas». Louis XIV-d mäletatakse kõige rohkem Versailles' lossi ehitamise poolest. Ta ehitas

Louis XIV

ametisse ministreid ja ametnikke. • Maksude kehtestamises pidi kuulama generaalstaatide nõudeid.  KARDINAL RICHELIEU • Prantsusmaa esimene minister. • Asendas kõrgaadlist. Ametnikud lojaalsemate Väikeaadlike ja linnakodanikega.  LOUIS XIV VALITSEMISAEG • Sai troonile 5-aastaselt 1643. Aastal. • Tema eest valitses regent – kardinal Mazarin. • Asus valitsema 23-aastaselt 1661 aastal. • Võttis riigivalitsemise enda kätte.  ÕUKOND • Kuningaloss versailles. • Õukonnas olemine aadlike suur privileeg kes õukonda ei kuulunud polnud keegi. • Kuningal võimalus aadlikel silm peal hoida. • Aadlikel võimalus olla kuninga lähedal ja karjääri teha. • Õukonna keskpunktis oli Päikesekuningas Louis XIV.  USUTÜLID PRANTSUSMAAL • 16. Sajandi ususõjad lõpetas Nantesi edikt 1598 aastal.

Ajalugu - 2.Päikesekuningas Louis XIV Prantsusmaal

ja kõrgemaid riigiametnikke. Aga ta ei tohtinud kehtestada makse ilma generaalstaatide nõusolekuta. 1614. aastal saatis Luis XIII generaalstaadid laiali ning ei kutsunud neid kokku järgneva 175 aasta jooksul. Kuningas ise valitsemisasjadest ei huvitunud ja jättis need oma esimese ministri kardinal Armand de Richelieu hooleks. Pärast Louis XIII surma päris Prantsuse trooni tema viieaastane peg Louis XIV. 1661. aastal otsustas 23aastaseks saanud Louis XIv hakata erinevalt oma isast ise valitsema ja riigiasju ajama. Ajalukku on läinud Louis XIVle omistatud ütlus "Riik see olen mina". Arvukas salapolitsei jälgis rahva meeleolu ning karistas karmilt kõiki kuninga tahte vastu väljaastunuid. Luis XIv valitsusaega loetakse absolutismi kõrgajaks mitte ainult Prantsusmaal, vaid ka kogu Euroopas.

Louis XIV

· Louis XIV oli vend nimega Philippe. · Abiellus Hispaania kuninga tütrega Marie-Thérèsega. Välissuhted · Louis XIV on kurikuulsa oma ülekaaluka lähenemisega välispoliitikasse. ­ Aastal 1667 algatas ta Hispaania Madalmaade sissetungi. ­ Prantsusmaa ainus vallutus oli hõivata mõnes Flandria linnas. ­ Lõppkokkuvõttes ei rahuldanud Louis XIV oma riigi. ­ Võit edendas Prantsusmaad domineeriva võimu staatusena. Reformimine Prantsusmaal · Alles 1661. aastal Louis XIV lõpuks Prantsuse valitsuse üle. ­ Louis XIV võttis täieliku vastutuse kuningriigi eest. ­ Jean-Baptiste Colbert aitas Louis XIV vähendada Prantsusmaa puudujääki ja edendada tööstuse kasvu. ­ Tema valitsemise ajal paranes Prantsusmaa ebakorrapärane maksusüsteem. ­ Samuti märkis ta sobivalt, et aadli liikmed on vabastatud maksude tasumisest. Video · https://www.biography.com/video s/the-palace-of-versailles- 132219459795

Bourbonide dünastia Prantsusmaal

ABSOLUTISMI LEVIK PRANTSUSMAAL Bourbonide dünastia Valitseja Louis XIII Louis XIV Louis XV Louis XVI Päikesekuningas "Pärast mind tulgu või veeuputus" Abielu Marie Antoinette'ga Aeg 1610 ­ 1643 1643 ­ 1715 1715 ­ 1774 1774 ­ 1792 Kelle käes oli Esimene (pea)minister kardinal Kardinal Jules Mazarin, pärast tegelik võim? Richelieu tema surma(1661) absoluutne monarhia Ümberkorraldused Parlament saadetakse laiali, keelati ,,Riik see olen mina!", Suurenes valgustusmõju, 1...

Varauusaeg Eestis

Varauusaeg Eestis. Tahan teada Eesti varauusajast. Mis ajal said alguse teatud ajaperioodid . Eesti varauusaeg on periood, mida piiratakse umbkaudu aastatega 1550-1800, sageli loetakse selle alguseks kas Liivi sõja algust aastal 1558 või Vana- Liivimaa lõplikku kokkuvarisemist ning lõpuks talurahvareforme Eestis 19. Sajandi alguses. Et selle perioodi esimene oli poliitiliselt küllaltki rahutu aeg ja Eesti ala oli mitme valitseja käes, siis on seda perioodi jaotatud mitmeks alaperioodiks: Rootsiaeg (1625a.) ;Poola aeg (1562-1625a.) ;Taani aeg (1560- 1645a.)Perioodi teist poolt ja aega kuni 1917.aastani on nimetatud kas Vene või tsaariajaks. Esimene kannab aga liialt palju ka muid tähendusi: see võib olla Vene võimu aeg Ida-Eesti Liivi sõja ja Vene-Rootsi sõja ajal 1656- 1661, enamasti seostatakse seda aga Nõukogude Liidu okupatsiooni ajaga. Tsaariaeg on aga kõnekeelne termin, mida akadeemilistest kujutistes ül...

Louis XIV

Ta sai troonile juba viie aastaselt. Tema valitusaeg 72 aastat ja 110 päeva on pikim põhiliste Euroopa riikide ajaloos. Ta kindlustas Prantsusmaal absoluutse monarhia, mis kestis kuni Prantsuse revolutsioonile.  Absolutism Tugev kuningavõim oli Prantsusmaal juba keskaja lõpul. Täielikult tekkis Prantsusmaal absolutism Louis XIII ajal. Louis XIII ise valitsemisest ei hoolinud, seda tegi I minister. Louis alustas oma tegelikku valitsemist aastal 1661. Louis XIV hakkas erinevalt Louis XIIIst ise valitsema. Louis XIV valitsusaeg oli absolutismi kõrgaeg kogu Euroopas.  ,,Riiksee olen mina'' Kuningas võis sõltumata kellestki teisest igal ajal seadusi kehtestada, muuta ja tühistada. Arvukas salapolitsei jälgis rahvast ja karistas kuninga tahte vastu eksijaid. Kuningas võis lasta ükskõik kelle vahistada ainult oma tahte põhjal. Ta uskus, et on saanud oma võimu otse jumalalt.  Versailles'

Valgustuskirjandus

Valgustuskirjandus 1. 18. Saj vaimne liikumine, mis tähistas demokraatlike ideede levikut, tõusva kodanluse vastuseisu iganenud poliitilistele süsteemidele ja demograafilisele kirikuidealoogiale.  Iseloomulik on sügav usk mõistusesse ja väärikusse.  Ülim väärtus inimene.  Kõik, mis inimesele kahju teeb tuleb maa pealt kaotada, õigeks tunnistati see, mis inimesele õnne ja kasu toob.  Looduse ees on kõik võrdsed.  Valgustusideed Euroopas said alguse Inglismaalt  Euroopa valgustuse palge kujundasid prantslased Voltaire ja Rousseau.  Hakati koostama entsoklüpeediaid. 2. Prantsuse valgustuskirjandus  Valgustajad pidasid inimeste hädade põhjuseks harimatust ning vaimupimedust.  Õnneliku elu pidid kindlustama mõistuse ja teadmiste levitamine.  Nende filosoofia teiseks ideaaliks oli inimene.  Filosoofide ide...

ISAAC NEWTON

● " Kui ma nägingi teistest kaugemale, siis tänu sellele et seisin gigantide õlgadel. " - Isaac Newton ● "Hüpoteese ma ei leiuta!" - Isaac Newton  ELULUGU ● Sündis 04.01.1643 Lincolnshire'i maakonnas, Inglismaal ● Raske lapsepõlv ● Suri 20.03.1727 (84 aastat) ● Matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik ● Mittesotsiaalne inimene  HARIDUS/KOOLIAEG ● 12-17 aastaselt õppis Granthamis ● Ema tahtis teisiti ● Henry Stokes suutis muuta ema meelt ● 1661 alustas Trinity ülikoolis, Cambridges ● Üks tublimaid õpilasi ● 1665 lõpetas kooli ja aasta hiljem hakkas ise õpetama  SAAVUTUSED ● Algebra ● Uuris astmeridu ● Üldistas binoomteoreemi mittetäisarvulisteks eksponentideks ● Pani aluse diferentsiaal- ja integraalarvutusustele (Leibniziga samaaegselt)  SAAVUTUSED ● Mehaanika üldised seadused ● Formuleeris gravitatsiooniseaduse ● Esimene reflektorteleskoop ● Värviteooria ● Helikiirus

Eesti 17. sajandil

OLULISED AASTAARVUD: EESTI 17. SAJANDIL 1558-algas Liivi sõda 1582-Jam Zapolski rahuVenemaa-Poola vahel ­ Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti läksid Rootsile 1583-Pljusa rahuVenemaa-Rootsi vahel ­ Põhja-Eesti läks Rootsile 1629-Altmargi rahu - Poola loovutas Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti Rootsile 1645-Taani loovutas Rootsile Saaremaa (Bromsebrö rahu) 1661 ­ Kärde rahu- Venemaa loobus nõudmistest Baltimaadele 1630-asutati gümnaasium Tallinnasse ( praegune Gustav Adolfi-nimeline) 1632-asutati gümnaasium Tartusse 1632-asutati Tartu Ülikool (Academia Gustaviana) ­ asutamisele kirjutas alla Rootsi kuningas Gustav II Adolf 1660-1688-Bengt Gottfried Forseliuse eluaastad 1684-asutas B.G.Forselius Tartusse seminari köstrite ja koolmeistrite ettevalmistamiseks 1686-B.G.Forselius käis 2 koolipoisiga Rootsis, et tõestada Eesti talupoegade võimekust 1. Kas me võime nimetada Rootsi aega ,,vanaks heaks Rootsi ajaks"? Pluss...

Pascal

Haigenagi ei olnud ta nõus äärmisest askeesist loobuma ja kandis enese karistamiseks ogalist vööd. 1661 suri kardinal Mazarin ning Louis XIV iseseisev valitsejapõlv tõi jansenistidele kaasa uued raskused. Pascal ja tema lähemad liitlased keeldusid alla kirjutamast jansenismi hukkamõistvale formularile. Pascali õde Jacqueline'i sunniti alla kirjutama, mispeale ta kaks kuud hiljem 4. oktoobril 1661 moraalsetes piinades suri. Õe surm oli haigusest nõrgale Pascalile suureks löögiks. Enese surma lähedust tundes pühendus Pascal heategevusele, jõudes veel korraldada odavate tõldade liikluse Pariisi vaeste olukorra kergendamiseks. Pascali tervis oli vilets sünnist saadik, lisaks oli ta noorpõlves põdenud unetust ja kannatanud tõsiste seedehäirete all. Füüsiliselt otsalõppenuna suri Pascal 1662, arvatavasti tuberkuloosi ja maovähi koosmõjul.

Isaac Newton

koolis tuntud nii oma tempude, kui ka õppeedukuse poolest. Kui Newton oli 15-aastane, võttis ema ta koolist ära, kuna tal oli tarvis abi majapidamises. Nähes aga varsti, et poisist põllumeest ei saa, pani ema Isaac´i poolelijäänud kooliteed jätkama. 18-aastase noormehena, jättis Newton Granthamiga jumalaga ja asus üliõpilasena elama Cambridge´i. Trinity College´isse Cambridge´i võeti Isaac Newton vastu 5.juunil 1661.a. Senini Granthamis elades töötas ja õppis Newton täiesti omaette. Ei olnud inimest, kes oleks tema tegevust juhtinud. Sellest võib järeldada, et keskkoolist ülikooli kaasa võetud teadmiste hulk polnud eriti suur. Enam arenenud oli Newtoni oskus valmistada kõikvõimalikke mehhaanilisi konstruktsioone, mis nõudis kõikvõimalike tööriistade käsitsemise oskust. Seda oskust ta ka ülikoolis rakendas. Aastal 1661 oli Newton subsizar s.o

Rootsiaeg

Rootsi aeg ­ majandus:*vilja väljavedu jätkus, *idakaubandus käis alla, *tekkisid esimesed manufaktuurid ehk tehased, *käsitöölistel oli tsunftikord, mis oli orienteeritud käsitööistele sobiva sissetuleku tagamisele, eesti käsitööiste olukord halvenes alates 16.saj. rahvastik: *tänu rahulikematele aegadele hakkas toimuma loomulik juurdekasv, saabusid ka uusasukad * 1656-1658 toimunud sõjaga kaasnes katkutaud, kuid siiski eestlaste rahvaarv tõusis 350- 400 000-ni. Üldine:*17saj. ,,vana hea rootsi aeg" rahva mälus säilinud hinnang järgnevale (Vene tsaari võimu aeg) *Rootsi keskvõimu ja kohaliku aadli vastuolu oli see, et Balti Saksa aadlikud ei olnud harjunud kellegi sekkumisega otsustamisõigusesse maa ja talupoegade üle. *Rootsi talupoeg ei olnud pärisori. *Rootsi kuningas vajas Balti sakslaste toetust (Poola oht) talupoegade olukord: *teokoorem suurenes, *karistused karmistusid, *talupoeg muutus pärisorjaks *kodukariõigus (võib talupoeg...

Ballett

Ballett Kujunemine: Tekkis 16 saj-l Prantsusmaal populaarsest tantsust gagliard´ist. Õitses 17. saj Louis XIV õukonnas, kus kuningas oli õukonna parim tant-sija ning tantsisid ainult mehed. Päikesekunin-gaks hüüti teda balletis peaosa ­ Päikese ­ tant-simise tõttu. 1661 rajas ta Pariisis Kuningliku Tantsuakadeemia (Academie Royale de la Dan-ses), mis oli esimene sellelaadne asutus Euroo-pas. Seal kasutusele võetud positsioonid jalgade ja käte asendite jaoks on klassikalises balletis püsinud tänaseni. Tema valitsemisaja lõpuks oli balletist saanud elukutse ja tantsisid ka naised. 18. saj-l arenes tantsutehnika tohutult. Seelikud lühendati pahkluudeni, 19. saj-l lühendati veelgi ning tulid varvaskingad, et ilmekamalt zeste ja kehakeelt edasi anda.

Eesti 17. sajand

Eesti 17. sajand BALTIMAAD PÄRAST LIIVISÕDA * Liivi sõda 1558-1583 * Põhja-Eesti on "Eestimaa", Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti on Liivimaa, Läti lääne- ja lõunapoolsem osa on Kuramaa, Taanile kuulus Saaremaa * 17.sajandi algul puhkes Poola ja Rootsi vahel uus sõda ( 30aastat) mille Võitis Rootsi * 1629 saab Rootsi Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti, 1645.aastal ka Saaremaa * 1656 tungis Venemaa Baltikumi, 1661 andis alla EESTI RAHVAS 17.SAJANDIL * Eesti aladel pea kolmveerand taludest tühjad * Sisse tuli venelasi, rootslasi, lätlasi ja soomlasi * Rootsiaja lõpul elas Eestis 400 000 inimest, palju talupoegi *Omaks võeti keel ja kultuur MÕIS JA TALU * Rohkem viidi kaupa välismaale ja rohkem oli talupoegi vaja * Vältimaks tööjõu kaotsimekut, muudetitalupojad sunnimaiseks, sellepärast põgenesidnad üle lahe Soome või Venemaale

Barokkajastu, kantaat, ooper

Barokkajastu-17saj-18.saj esimene pool. Sel perioodil oli euroopas poliitiline elu rahutu. Prantsusmaal valitses äärmuseni priiskav absoluutne monarhia(louis XIV-1661-1715) õukonna elu nõudsi palju raha.Toimusid monarhiavastased kodanlikud revolutsioonid Inglismaal ja Madalmaades.barocco tähendab kummalist,tavatut. Barokiajastut iseloom. Dynaamilisus,rahutus, liialdused. Selle musast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend.Puudus sisemine areng.Kodumaaks oli itaalia.Barokiajastu musa oli senisest õukonnakesksem.Tekkis kontsertstiil.kujunes välja proffesionaalsete muusikute klass.esile kerkis instrumentaalmusa.viiulist sai ansambli ja soolopill. Viiulimeistrid:amatid,antonio stradivari.võeti kasutusele haamerklaver. Pilliansambliks sai barokktrio.basso continuo-katkematu bassihääl.tähtsaad meloodiapillid olid viiul,oboe ja plokkflööt.Vokaalmusas kasvas teksti osatähtsus.musa mutus rõhutatult helistikukeskseks(tonaalseks). OOPER-eelkäijad...

Kes oli ja mida tegi - LouisXIV

Septembril 1638.Ta oli Prantsusmaa ja Navarra kuningas 1643­1715, Louis XIII poeg. · on kõige kauem Prantsusmaal ja Euroopas valitsenud monarh (72 aastat), ühtlasi on ta kõige nooremalt Prantsusmaa troonile saanud kuningas · päris trooni 4aastase lapsena · oli üsna lühike mees, talle meeldis kanda u.12cm kõrguseid punaseid kontskingi ja kõrget musta parukat. · Omas hulgaliselt armukesi · Tegelikult valitses kuni oma surmani 1661 kardinal Jules Mazarin(kuninganna armuke(Louisi ema)) · Pärast Mazarini surma ei vali kuningas uut peaministrit, vaid valitseb absoluutse monarhina kuni oma surmani(Riik ­ see olen Mina), kuningas tegeles riigis kõigega, tal ei jäänud märkamata ka pisiasjad. · Ennast pidas ta Jumala poolt ametisse seatuks, seadusi andis ta välja ainuisikuliselt. Ükski minister ei tohtinud otsuseid langetada kuningaga nõu pidamata.

Nimetu

Oskab mängida väga paljusid instrumente ( kitarr, trummid, klahvpillid, klaver, orel, bass, flööt, akordion, tuuba, marimba, trompet jne.) Rohkem tuntud kui RHCP kitarrist. Michael "Flea" Balzary Michael Peter Balzary, rohkem tuntud kui Flea, on sündinud 16. oktoobril 1962. Austraalias sündinud Ameerika muusik ja näitleja Bändi bassimängija ja helilooja. Ainuke konstantne bändi liige. Chad Smith Chadwick "Chad" Gaylord Smith on sündinud 25. oktoobrik 1661. Ameerika muusik. Bändi pikaajaline ja praegune trummar. Lisaks trummidele mängib ka kitarri, klaverit ja saksofoni. muusikastiil Flea bassi mängimise stiil on funki ja blues'i ühtesulamine. Meloodia ja gruuvi loomiseks kasutab ta kas tavalist sõrmetehnikat või siis peale löömist. Kitarristid, kes on pundiga koos lindistanud, omavad kõik sarnaseid mängimisstiile terav ja "väändunud" laia ulatusega saund. Kiedis laulab RHCP lauludes väga erinevalt. Tema stiiliks on sageli

Louis XIV

Louis XIV Louis XIV [lu'ii neljateistkmnes] (5. september 1638 1. september 1715) oli Prantsusmaa ja Navarra kuningas 16431715, Louis XIII poeg. Louis XIV on kige kauem Prantsusmaal ja Euroopas valitsenud monarh (72 aastat), htlasi on ta kige nooremalt Prantsusmaa troonile saanud kuningas. Ta pris trooni 4aastase lapsena. Tegelikult valitses kuni oma surmani 1661 kardinal Jules Mazarin. Prast Mazarini surma ei vali kuningas uut peaministrit, vaid valitseb absoluutse monarhina kuni oma surmani. Louis XIV suurendas arvestatavalt Prantsusmaa territooriumi, riigi thtsust ja mju Euroopas. Ta on tuntud kaunite kunstide toetaja ja kaitsjana ning on teada, et ta proovis ka ise luua luulet ja kirjandust, ppis tantsima balletti jne. htlasi koondab ta enda teenistusse oma ajastu parimad prantsuse

Sir Isaac Newton

Sir Isaac Newton (4. jaanuar 1843 (Juliuse kalendri järgi 25. detsember 1642) Woolstrophe, Lincolnshire ­ 31. märts (20. märts) 1727 Kensington) oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemikTa õppis 1661-65 Cambridge'i ülikoolis ja oli 1669-1701 selle ülikooli professoriks. Newton töötas välja mehaaanika üldised seadused, formuleeris ülemaailmse gravitatsiooniseaduse, tegi tähtsaid avastusi optikas ning pani aluse diferentsiaal- ja integraalarvutusle. Oli alates aastast 1672 Londoni Kuningliku Seltsi liige. Tema peamised tööd ilmusid tema teostes "Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (1687) ja "Optika" (1704). Newton kasutas oma mehaanika seadusi ja gravitatsiooniseadust taevakehade liikumise kirjeldamisel. Ta rajas taevamehaanika alused. Tõestas Kepleri poolt avastatud seaduspärasused ja täpsustas neid. Tema formuleeritud mehaanika põhiseadused said tänapäeva füüsika nurgakiviks Esimeneseadus: Iga keha seisab paigal...

Louis WIV referaat

Louis XIV Louis XIV (1638-1715) hakkas valitsema aastal 1643, kui ta isa Louis XIII suri. Ta sai Prantsusmaa ja Navarra kuningaks, olles ise vaid viie aastane. Kuninga täisealiseks saamiseni valitses Prantsusmaad esimene minister. 1661. aastal otsustas 23-aastane kuningas erinevalt oma isast ise valitsema hakata. Valitsejana andis ta välja seadusi ainuisikuliselt, sest eelmine kuningas Louis XIII oli generaalstaadid laiali saatnud. Louis XIV uskus, et on jumaliku võimuga ja juhtis riiki üksi, kuulates vaid usaldusväärsete ametnike nõu. Ta kontrollis riigi alalist sõjaväge ja vallutas Mississippi jõe orus olevad alad, mis tänini kannavad Louisiana nime. Louis XIV ajal muutus kuningavõim enneolematult tugevaks

VARAUUSAEG

Varauusaeg 1.Millal ja milliste tulemustega ning lepingutega lõppes Liivi sõda (milline leping, kelle vahel, millal, kes millised alad sai? 1582. Jam Zapolskis Venemaa ja Poola vaherahu, vallutatud linnused Poolale. 1581. rootslased vallutavad Rakvere, Narva ja Põhja-Eesti linnused. 1583. Venemaa ja Rootsi vahel Pljussa vaherahu, Rootsile Põhja-eesti ja Ingerimaa linnused. Lõplik rahu 1595. Täyssinä rahu- Rootsile jäi Põhja-eesti, aga Ingerimaa Venele. Poolal (Liivimaa)- Läti ala ja Lõuna-Eesti, Rootsile (Eestimaa)- Põhja-Eesti ning Taanil Saaremaa. 2.Millal, millise lepinguga lõppes Poola ­ Rootsi sõda? Tulemus (alad)? 1629- Altmargi vaherahu- Poola ja Rootsi vahel. Kogu eesti mandriala Rootsi võimu alla. Ka põhja-Läti koos Riia linnaga. 3.Millal ja millise rahulepinguga sai Rootsi endale Saaremaa? Kellelt? Millal ja kelle vahel sõlmiti Kärde ja Oliwia rahulepingud? 1645. Brömsebro rahu- Saa...

HELME VAREMED!

Saatus soosis linnust ka Rootsi-Poola sõdade ajal 1600-20ndatel aastatel, mis mitmeid muid Lõuna-Eesti piirkondi vägagi laastas. Stefan Bathory valitsemise ajal kuulus linnus vendadele Stanislaus ja Peter Nonhardile. 1624. aastal kinkis Rootsi kuningas Gustav II Adolf linnuse koos ümber asuvate mõisadega Liivimaa kindralkuberneri ametis olnud krahv Jakob De la Gardiele. Linnus hävis 1658. aastal, mil parajasti oli käimas Vene-Rootsi sõda (seesama, mis lõpetati 1661.a. Kärde rahuga) ning rootslastel ei olnud jõudu, et linnust kaitsta. Praegu varemetes ja konserveerimata linnuse lasksid rootslased õhku ning taganesid. Paarsada aastat tagasi oli linnusest alles veel suur osa müüre üsna korralike aknaavadega, kuid varemed on pidevalt lagunenud ning tasapisi kokku varisenud. Kui võrrelda praegu allesolevaid üksikuid müüritulpi näiteks 20. sajandi alguse fotodega, siis võib öelda, et linnusest on alles ikka üsnagi vähe

Robert Boyle

Boyle oligi see, kes tõstis keemias ja füüsikas katsed aukohale, olles nii keemia kui katselise teaduse rajajaid. Aastatel 1656­1668 töötas Boyle Oxfordi ülikoolis, uuris seal katseliselt õhu füüsilisi omadusi, põlemisreaktsioone, samuti soolade, hapete ja aluste muundumist, pannes sel viisil aluse ainete koostise kindlaksmääramisele ehk kvalitatiivsele keemilisele analüüsile. Oma tähtsaimas teoses, 1661. aastal ilmunud raamatus ,,Keemik-skeptik", mida peetakse keemiavaldkonna nurgakiviks, määratles Boyle esimesena keemilise elemendi mõiste. Keemilise elemendina käsitles Boyle kõikide kehade lihtsaimat alget, millest koosnevad keerulisemad kehad ja milleks need lõppkokkuvõttes taas lagunevad. Ta kirjutas, et kõik kehad koosnevad liikuvatest osakestest, millel on erinev suurus ja kuju. Elemendina kujutles ta ,,kindlaid, algseid ja

Balletti ajalugu

BALLETT BALLETI AJALOOST. Omanäoline klassikaline tantsukunst kujunes Egiptuses, Indias ja Hiinas välja juba aastatuhandeid tagasi. Professionaalne tantsukunst hakkas Euroopas arenema keskaja lõppedes, kui toimus ilmaliku kultuuri elavnemine. 17.sajandiPrantsusmaad valitsenud kuningas oli eriti tantsulembeline, sellepärast oli tema õukonnas tantsuõpetusel tähelepanuväärne koht. 1661.aastal rajas Louis XIV Pariisis Kuningliku Tantsuakadeemia, mis oli esimene sellelaadne asutus Euroopas. Seal kasutusele võetud positsioonid jalgade ja käte asendite jaoks on klassikalises balletis püsinud tänaseni. Prantsuse ballettmeistrist Jean Georges Noverre'ist (1727-1810) algab süzeelise draamaballeti tegelik ajalugu. 19.saj.saab alguse romantiline ballett, millele on iseloomulik, et tundeline seatakse mõistuslikust kõrgemale. Võeti kasutusele varvaskingad ja

Age Oks ja Toomas Edur

Age Oks ja Toomas Edur Mis on ballett? Ballo tähendab itaalia k "tantsin", ballett ­ kindla meeleoluga muusika episood Balleti aluseks on libreto Ballett on koreograafial põhinev lavateos, kus avatakse tegelaste tunded, mõtted, karakterid Klassikalist balletti iseloomustab fikseeritud kehahoid ja jalgade väljapoole pööratus Klassikalises balletis kasutusel viis lähtepositsiooni jalgade asendite fikseerimiseks Koreograafia, koreograaf, priimabaleriin  Balleti ajalugu Esimesed balletietendused toimusid 16.sajandil Itaalias ja Prantsusmaal 1661. a rajas Louis XIV Pariisis Kuningliku Tantsuakadeemia 18. sajandil suurenes oluliselt muusika roll tantsuetenduste sisu esiletoomisel 19. sajandil romantilise ballett muutus Baleriini tõusmine varbaotstele ja varvaskingade kasutuselevõtt Baleriinikostüümiks sai valge kahar tüllkleit Balleti algus Eestis Kunstiline tants tekkis alles 20. sajandi alguses 1913. aastal asus elama Click to ...

Isaac Newton

Isaac Newton Tegi:Veronika Korotajeva 8.a Õpetaja:Alina Deretsinskaja Isaac Newton • Ta sündis 4. jaanuaril 1643. aastal • Suri 31. märtsil 1727. aastal • Ta oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik. Tol ajal, kui teoloogia,loodusteaduse ja filosoofia vahel puudusid selged piirid, nimetati teda filosoofiks. • Ta õppis 1661–1665 Cambridge'i ülikoolis ja oli 1669–1701 selle ülikooli professor. • 1672. aastast oli Newton Londoni Kuningliku Seltsi liige, hiljem pikka aega ka selle president. • Newton töötas välja mehaanika üldised seadused, formuleeris ülemaailmse gravitatsiooniseaduse, tegi tähtsaid avastusi optikas ning pani aluse diferentsiaal- ja integraalarvutusele. Mehaanika põhiseadused • Tema formuleeritud mehaanika põhiseadused said tänapäeva füüsika nurgakiviks: • Newtoni 1. seadus. Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni temale rakendatud jõud seda...

Ajaloo vastused küsimustele

Ajalaugu test 1. Kärde rahu sõlmiti 1. juulil 1661 Kärde mõisas (praegu Jõgeva maakonnas) Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel ning see lõpetas 1656.­1658. aasta Vene- Rootsi sõja. 2. Brömsebro rahu sõlmiti Rootsi ja Taani vahel 13. augustil 1645. aastal Brömsebro linnuses Lõuna-Rootsis Blekinge ja Smålandi piiril Karlskrona vallas. Tollal kuulus Blekinge Taanile ja Småland Rootsile. 3. Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool. Aastatel 1940­1941

Ooper, Ballett, Muusikal, Operett

Evald Aav ,,Vikerlased" (Eesti esimene ooper) BALLETT Ballett on nii nagu ooper muusikaline lavateos. Siin on ühiseks kunstiteoseks ühendatud mitu kunstiliiki: tants, muusika, kirjanduslik süzee ja kujutav kunst. Balletis avatakse tegelaste tunded pantomiimi ja tantsu abil. Enamasti jagavad ooper ja ballett ühte teatrit. Tantsul on ilmselt sama pikk ajalugu, kui inimkonnal. Omanäoline tants kujunes Hiinas, Indias ja Egiptuses välja juba aastatuhandeid tagasi. 1661. aastal rajas kuningas Louis XIV Pariisis Kuningliku Tantsuakadeemia, mis oli ühtlasi esimene sellelaadne asutus Euroopas. Pjotr Tsaikovski ,,Uinuv kaunitar" ,,Pähklipureja" ja ,,Luikede järv" MUUSIKAL Muusikal on operetiga suguluses. See zanr sündis Ameerikas (20. sajandi esimesel poolel) ja alles peale II maailmasõda jõudis Euroopasse. Muusikal on lavateos, mis sisaldab opereti ja vodevilli elemente. Iga uus teos läbib tuleproovi Broadwayl (New Yorgi südames asuv peatänav)

Barokk- balleti tekke ajastu

Barokk- balleti tekke ajastu Barokk oli Euroopa kirjanduses ja kunstis hilisrenessansist valgusajani valitsenud stiilisuund. Eelkõige oli barokk maades,kus feodaalsuhted ja katoliku kiriku võim oli tugevam, nagu Hispaania ja Itaalia Alates 15.sajandi lõpust on lavastatud tantsuetendusi,mida esitati Itaalia õukondades ballide ja bankettide ajal meelelahutusena,kuid balleti sünnimaaks arvatakse olevat siiski Prantsusmaa. 17.sajandil hakati lavastama Prantsusmaal balletietendusi,kus kirjutatakse muusika, seejärel seatakse tantsud,valmistatakse lavakujundus ja kostüümid. Seal astusid esmakordselt üles professionaalsed tantsijad ning kogu tegevus anti edasi tantsu ja keha liikumise kaudu. Algselt oli ballet vaid kuninglikule õukonnale. Louis XIV ,kes valitses 72 aastat Prantsusmaad on tuntud ka Päikesekuningana. Selle nimetuse valis kuningas ise,kuna päike on teatud mõttes kõige elava...

Liivi sõda ja vene aeg

LIIVI SÕDA 1558-1583 :põhj:võim Läänemerel,valduste laiendamine Liivimaa arvelt. Osalejad:taani(kun Friedrik 4.)rootsi(kun. Karl 13.)Venemaa(Ivan Julm) Poola-Leedu(kun. Sigismund 2. August) 1561-Vilniuse leping*ordu ja riia peapiiskopkond andsid end Poola kuninga Sigismund 2. õimu alla*privileegid Liivimaa aadlikele:usuvabadus, õigus töötada kohalukes riigiametites. 1582 Jam Zapolski rahu Venemaa ja Poola vahel, Lõuna-Eesti poola kuningale. 1582- Pljussa rahu* venemaa ja rootsi vahel* saaremaa jäi taanile EESTI alad pärast peale sõda: Liivimaa=Poolale, Eestimaa= rootsile, Saaremaa=taanile. 1629-Altmargi rahu, lõuna-est rootsile 1645-Brömnbo rahu, Saaremaa rootsile 1660-Oliva rahu, poola tunnistas rootsi õigust 1661-Kärde rahu ,venelased tunnistasid rootsi õigust. PÕHJASÕDA: 1700-1721 põhjused samad, mis liivi sõjal Osalejad:venemaa(peeter 1.) Rootsi . 1701-Peeter 1. rajas Peterburi 1708- Peeter 1. käsud:küüditamine, Tartu hävitamine 172...

Versaille loss

Referaat Versaille loss Versaille lossi ja pargikompleks on üks maailma kauneimaid ning Euroopa suurim, mis asub Prantsusmaal, 18 km eemal Pariisist- Versailles. Kaunist lossikompleksi hakati ehitama Päikesekuninga Louis XIV valitsusajal aastal 1661-1710, Louis XII aegse jahilossi kohale. Louis XIV peetakse ka Versaille lossi rajajaks. Suurejoonelist barokkstiilis lossi ehitamist juhtis Louise Le Vau, hiljem Jules Hardoin-Mansart. Lossi ümber oleva maastiku arhitekt oli André Le Nôtre. Kunagi oli lossipargi pindala üle 8000 ha, kuid nüüdseks on seda vähendatud 700 hektarile. Lossis oli üle 2000 ruumi, kuhu pidi mahtuma üle 20 000 õukondlase ja suur hulk teenindavat personali. Lisaks oli igal õukondlasel oma teenijad ja teenijannad. Veel elasid lossis ka 338 kokka, 48 arsti, 125 lauljat ja 74 preestrit. Õukonda kuulunud aadlikud kandsid tavaliselt kõlavaid tiitl...

Eesti 17.sajandil

Rootsi püüded Liivi ja Eestimaad rootsistada Vaimuelu Rootsi ajal  Baltimaad pärast Liivi sõda PõhjaEesti kuulus Rootsile, LõunaEesti ja PõhjaLäti Poolale Kuna aga mõlemad riigid tahtsid võimu kogu Baltikumi üle, puhkes Rootsi ja Poola vahel uus sõda Ülemvõimulistele pingetele lisandusid ka usulised kokkupõrked 1629.aastal Altmargi rahuga võitis sõja Rootsi 1656.aastal vallutasid venelased Tartu ja piirasid riiat, kuid kuna Rootsi oli sõjaliselt tugevam, 1661.aastal loobus Kärde rahuga Venemaa Baltikumist  ClicCkl iiccko nic toon a tdod a pd idc p tuirceture Eesti haldjusjaotus pärast Liivi sõda  Eesti Rahvas 17.sajandil Kolmandik taludest olid tühjad, kuna inimesed kas olid tapetud, nälga, haigustesse surnud või kolinud Tühjadesse taludesse asusid venelased, soomlased, lätlased, rootslased ja inimesed, kes elasid saartel

London

Kristi . 8a. klass LONDON History .... There were some people living on the banks of the Thames when the Romans came to England in 43 AD . The Romans built houses , a port and a bridge over the river and named the place Londinium. In September 1666 , when the Great Fire destroyed four fifts of the wooden buildings . The fire began in the kitchen of the King ´s baker in Pudding Lane and lasted for five days . London . London is an exiting city . The population of London is about seven million people and it is made up of the people of very many nationalities . There are nine piers where you can get a boat and enjoy numerous sights like .... The Tower of London Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fi...

Turismigeograafia

St. Paul Cathedral Katedraal London Vigeland Skulptuuride Park Oslo (212 pronksist ja graniidist kuju, unikaalne Gustav Vigelandi skulptuurid, tasuta kunstipark) Uffizzi Kunstigalerii Firenze (maailma vanim ja esimene kunstimuuseum Firenzes, tuntud maalikunstnikud) Windsor Castle Loss (Windsori Inglismaa linnas, tund Londonist, kuninganna Elizabeth II elupaik) Madame Tussault Vahamuuseum (pluss London, Pariis, Planetaarium, väga tuntud inimeste kujud) Santa ...

Absolutism

vedada ja vähem sisse osta. Välismaa kaupade sissevedu takistasid kõrged kaitsetollid, mis tõstsid sissevedavate kaupade hinna väga kõrgeks. Niisugust majanduspoliitikat nim merkantilismiks. 2. Päikeskuningas Louis XIV Prantsusmaal 1614. aastal saatis Louis XIII generaalstaadid laiali ning neid ei kutsutud kokku järgneva 175 aasta jooksul. Pärast surma asus troonile 5 aastane Louis XIV, kuni tema täisealiseks saamiseni valitses Prantsusmaad esimene minister. 1661.aastal otsustas Louis XIV hakata ise riigiasju ajama. Temale kuulus ütlus RIIK ­ See olen mina. Salapolitsei jälgis rahva meeleolu ja karistas kõiki kuninga tahte vastu väljaastunuid Tema valitsus aega loetakse kõrgajaks Euroopas. Tema võimu tõstis esile hiilgav õukonnaelu, mis asus Versailles kuhu ehitati mitu lossi ja park. Senisest enam hakkasid valitsejad huvituma kunstist ja kirjandusest, prantsuse keel asendus ladina keelega

Tartu

vahelisest kaubandusest. Siin asus neli Tartu kloostrit ja kaheksa kirikut. Tartu esimene õitseaeg lõppes Liivi sõjaga. 1558­1582 kuulus linn venelastele, seejärel Tartust 1583­1625 Poolale vaheajaga 1601­1603, Tartu linn asub Suur-Emajõe mõlemal mil linn kuulus Rootsile. 1625. aastal läks kaldal, ainsas kohas selle jõe ääres, kus linn jällegi Rootsi kuningriigile. Sagedased ürgoru neemikud ulatuvad jõe lähedale ja sõjad purustasid enamuse endisest paljandub (Kalmistu pa...