Tartu Ülikool Academia Gustaviana(1632-1665) Asutatud Rootsi kuninga Gustav II Adolfi poolt Pidulik avaaktus 25. november 1632 4 teaduskonda: filosoofia-, usu-, õigus- ja arstiteaduskond. Esimene rektor Johan Skytte Vene-Rootsi sõda 1656-1665 ülikool Tallinnas Tartu Ülikooli avamise kõne tiitelleht Academia Gustavo-Carolina (1690-1710) 1690. aastast ülikool taas Tartus Näljahädade ja Rootsi-vastase koalitsiooni tõttu koliti ülikool Pärnusse Ülikool suleti 1710 Kaiserliche Universität zu Dorpat (1802- 1918) 1802 taasavati Tartu Ülikool 1802 saksakeelne Vene riigiülikool 1803 eesti keele lektori ametikoht 1804-1809 praeguse peahoone ehitamine (arhidekt Johann Wilhelm Krause) 1828-1838 koolitati professoreid Venemaa ülikoolidele 1838 Õpetatud Eesti Selts 1824-1855 olid korporatsioonid ametlikult keelatud 1870 Eesti Üliõpilaste Selts (EÜS) 1884 pühitseti EÜS lipp, sini-must-valge trikoloor 1...
1030 Kiievi vürst Jaroslav Tark vallutab Tartu, mis jääb 31. aastaks Vene võimu alla 1238 Stensby lepinguga läheb Tallinn, Rävala, Harju- ja Virumaa Taani valdusesse; Sakala, Järvamaa, Mõhu, Nurmekund ja osa Vaigast Liivi ordule; Ugandi, Jogentagana, osa Vaigast Tartu piiskopkonnale; enamik Läänemaast ja saartest Saare-Lääne piiskopkonnale. 1346 Taani kuningas müüb Põhja-Eesti Saksa ordule 1583 Rootsi ja Venemaa sõlmivad Pljussa vaherahu. Lõpeb Liivi sõda. Rootsile jääb Põhja-Eesti, Lõuna-Eesti läheb Poola ja Saaremaa Taani võimu alla. 1620 Eesti rahvaarvu hinnatakse vähem kui 100 000-le 1629 Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile 1629 Ametisse astus kindralkuberner Johan Skytte 1630-ndad Maad hakati uuesti kasutusele võtma, talupoegade elukohavahetus 1630-ndad Saarlaste elanikkond moodustab eestlastest 25% 1630 Luuakse Tartu Akadeemiline gümnaasium 16...
Audru khk, seeliku kiri (ERM EJ 156:5); Eesti Rahva Muuseum; Faili nimi:010117_ERM_EJ_156_5.jpg Etnograafilised joonised Number ERM EJ 156:5 Nimetus Audru khk, seeliku kiri Olemus kavand/joonis/eskiis Originaal originaal Seisund määramata Leht 45x32 cm, vesivärvijoonis. Üksikjoonis. Audru khk ( PäMu 1690) Joonistas A. Madisson ( eesti) EJ 156. A. Madissoni joonised Pärnu Muuseumi tekstiilidest Vigala ning Audru kihelkondadest ja Muhust, 5 lehte. Etn. jooniste päevik 14.09.42, nr 156. Katalooginud septembris 1942.a...
TOOTED Sony Ericsson k610i Samsung SGHG800 LG KP500 Nokia N70 Motorola V150 HINNATABEL Semu Kagukeskuse Tartu Kaubamaja Kaubamaja Tele 2 Elisa esindus EMT esindus esindus Sony Ericsson 1985 1650 2100 k610i Samsung SGHG800 1690 2310 2640 LG KP500 1700 1870 1630 Nokia N70 4580 4640 5230 Motorola V150 1250 1100 1600 GRAAFIK KAGUKESKUS Lahtioleku ajad ER 1019 L 1018 P 1017 Aadress: Kooli 6 65606 Võru Telefon7827400 Faks7827401 Sony Ericsson K610i Telefonil on: Bluetooth Kaamera MP3 mängija
Klarnet Konspekt 8. klassi muusikaõpetusest Nimed: Johann Denner 1655-1707 (Saksa) 1690. aastal esitas Saksa Meister J. Denner uut pilli, mis sai nimeks klarnet, kuna tema kõrges registris meenutas trompet -clarino oma. Pilli valmistatakse nii puidust kui ka tehismaterjalidest. Pilli pikkus on 68cm. Toru algab peenema, nokataolise otsaga huulikuga. (Klarnetil on ühekordne lesthuulik e. trost). Klarneti ulatus: e-g3. Tänapäeval kasutatakse A- ja B-pille. B-pilliga on parem mängida bemollidega () ja A-pilliga dieesidega () helistikes. Heliavasid on klarnetil 28 ja need on kas augud või klapid. Kõla on klarnetil suhteliselt tume ja soe. Klarnetil mängides kõlavad efektselt glissandod. Väga hea on mängida keerulisi palasid. Kuulsaim klarnetist: Aleksander Rjadov. Eesti kuulsaimad: Hannes Altrov, Toomas Vavilov
13 1957 -44 1936 14 1847 -154 23716 15 2127 126 15876 16 1936 -65 4225 17 1909 -92 8464 18 1972 -29 841 19 2006 5 25 20 1987 -14 196 21 1971 -30 900 22 2154 153 23409 23 1690 -311 96721 24 1941 -60 3600 25 1889 -112 12544 26 1792 -209 43681 27 1972 -29 841 28 2073 72 5184 29 1588 -413 170569 30 2363 362 131044 31 1900 -101 10201 32 2231 230 52900 33 1785 -216 46656
SAKSA AUTO Uurimistöö Koostas: Ardi Aasmäe 10c Juhendaja: õpetaja Maie Martin Auto ajalugu ·1490 Leonardo da Vinci. ·1690 Denis Papin ·1885 Karl Benz Saksamaal toodetavad autod · Audi · Mercedes- Benz · BMW · Porsche · Volkswagen Audi · Asutaja: August Eestis müüdavad Horch mudelid · Esimene esiveoline ·Q7 auto ·Q5 ·R8 ·TT ·A3 ·A4 ·A5 ·A6 ·A8 MERCEDES- BENZ · Peatakse autode esivanemaks · 1885 aastal valmis esimene auto · Esinduslik, turvaline , kallis. Volkswagen · Euroopa suurim autotootja · Asutati 1937 aastal · Populaarseim mudel on Volkswagen Golf VW Golf´i ja...
Kordamine: Vaimuelu Rootsi ajal 1. Luterliku kiriku seisund Rootsi võimu esimestel aastatel. Rootsi võimu jõupingutused luteri usu kinnistamiseks (õp lk 116-117) Kirikuelu korraldamiseks moodustati Eestis ja Liivimaal konsistoorium --- kirikuvalitsus ja kohtuorgan. Vaimulikkonna etteotsa seati Eestimaal piiskop, Liivimaal kindralsuperintendent. Rootsi võimu jõupingutused luteri usu kinnistamiseks : *Hakati taastama purustatud kirikuid *võideldi paganluse vastu *Eestis ja Liivimaal loodi konsistoorium *tööttati välja range kirikukaristuse süsteem *rajati talurahvale koole, et nad õpiksid lugema ka piiblit 2. J. Jheringu ja H. Samsoni tegevus luterluse kindlustamisel. Luteri kiriku taastamist organiseerisid piiskop J.Jhering ja kindralsuperintendent H. Samson, kes : *seadsid endale eesmärgiks luteri kiriku positsioonide kindlustamise, selleks võideldi nii katoliku kiriku kui pagana usu vastu *otsisid agaralt nõidu *J...
Henry Purcell Henry Purcell sündis aastal 1659 ja oli oma aja parim ning originaalseim helilooja. Kahjuks suri ta noorelt : aastal 1695 ehk 36 aastaselt. Ta sündis musikaalsesse perekonda ja kasvas üles koorilauljana nagu paljud kuulsad heliloojad. Henry Purcelli isa töötas kuninglikus laulukooris nagu Purcell isegi ja laulis seejuures kuningas Charles II kroonimisel. Henry Purcellil oli kolm venda: Edward, Henry ja Daniel, kellest noorim oli samuti helilooja. Pärast oma isa surma 1664 aastal asusid vennad elama oma onu juurde, kes kasvatas neid suure kiindumusega. Räägitakse, et Henry Purcell kirjutas muusikat juba üheksa aastaselt, aga tema varaseim leitud töö on aastast 1670 ja see on ood kuninga sünnipäevaks. Jätkates oma isa traditsiooni töötas ta suurema osa elust õukonnas. Kuni 1680'nendateni töötas ta kuninglikus laulukooris helilooja, orelimängija ja lauljana kus ta hakkas tegema rohkem teoseid teat...
Linnade arengut pidurdas keskaegne tsunftikord, mis välistas konkurentsi ja aeglustas uue tehnoloogia kasutuselevõttu. Valitsevaks kunstija ehitusmoeks oli barokk. *Tartu Ülikooli asutamine Johan Skyttel'I eestvõttel asutati Tartus 1630. a. gümnaasium. 1631. a. ka Riias ja Tallinnas. 30.06.1632. kirjutas Gustav II Adolf alla Tartu gümnaasiumi ülikooliks muutmise ürikule. Ülikool tegutses Tartu linna vallutamiseni Vene vägede poolt 1656. a. Ülikool taasavati 1690. a. ent viidi 1699. a. sõjaohu tõttu üle Pärnusse, kus tegutses 1710. a. *Rahvahariduse algus Luteri kirik nõudis, et põhilised usutõed olekis igale inimesele selged. Ilma selleta ei pääsenud inimene läbi leeriest; leeritamata aga ei loetud inimest täiskasvanuks ja ta ei tohtinud abielluda. 1684. a. asutati seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks, mille hingeks ja ainsaks õpetajaks oli B. G. Forselius. Ennastsalgava
Protestantliku ülikooli rajamist võib seetõttu vaadelda ka kui soovi siin tegutsenud katoliku õppeasutusele midagi vastu seada. Ülikooli astumise tegeliku töö tegi ära Liivimaa kindralkuberner Johan Skytte, üks oma aja haritumaid rootslasi. 1632.aastal tartu uksed avanud ülikoolis õppisid valdavalt Rootsi ja Soome päritolu tudengid. Kui puhkus VeneRootsi sõda, viidi ülikooli 1656 Tallinnasse, kus see kiratses kuni 1665. aastani. Ülikool jätkas tööd Tartus alles 1690. aastal, nüüd juba peamiselt baltisakslastest üliõpilastega. Ühenduse parandamiseks Rootsiga viidi 1699. aastal ülikool Pärnusse. Pärnus tegutses ülikool juba Põhjasõja tingimustes kümmekond aastat, kuni venelase linna 1710. aastal vallutasid. Kuigi Vene võimud lubasid ülikooli esimesel võimalusel taasavada, teostus see alles 1802. aastal. Oma korralduselt sarnanes Tartu ülikool teiste tolle aja Euroopa ülikooliga. Siin oli neil teaduskond:
Kuivõrd võib Rootsi aega nimetada heaks Rootsi ajaks Rootsi aeg Eestis kestis tinglikult 70 aastat (1629-1699), kuid enamasti peetakse selle aja lõpuks aastat 1721, mil lõppes Põhjasõda ja Eesti jäi Venemaa võimu alla. Seega võib öelda, et Roosti aeg kestis umbes 100 aastat ja see tõi endaga kaasa palju olulisi muudatusi. Tähtsaimateks muudatusteks selle aja jooksul võib pidada kohtusüsteemi ümberkorraldamist ja uue haldusjaotuse väljakujunemist, kuid Karl XI valitsusajal toimus veel mitmesuguseid reforme. Näiteks võib välja tuua koolihariduse edendamise, rahvakirjanduse väljaandmise ja esimesed talurahvakoolid. Tähtsündmuseks võib pidada ka Tartu Ülikooli asutamist 1632. aastal. Talurahva elu muutus drastiliselt, mõisate reduktsiooni käigus vabastati nad pärisorjusest, maad hakati hindama, kaardistama ja selleks võeti kasutusele vakuraamatud. Talupoegadel tekkis võimalus kaebada mõisarentnike peale, koormised pandi täpsel...
Eestiaineline (-keelne) kirjasõna läbi sajandite 1224-27 Henriku Liivimaa kroonika 1219-41 Taani hindamisraamat (Liber Census Daniae) 1525 teated Lübeckis arestitud eesti keelt sisaldavast trükisest 1535 S. Wanradti ja J. Koelli katekismus, esimene (osaliselt säilinud) eestikeelne trükis;ilmus Wittenbergis. 1554 Fr. Wittw katekismus , esimene lõunaeesti keelt sisaldav raamat;ilmus Lübeckis 1578 B. Russowi alamsaksakeelne "Chronica der Prouintz Lyfflandt..." ;ilmus Rostockis 1585 T. Busaeuse eestikeelne katolik katekismus; ilmus Vilniuses 1600-06 Tallinna Pühavaimu kiriku abiõpetaja G. Mülleri 39 eestikeelset käsikirjalist jutlust 1622 "Agenda Parva" (kirikutalituse käsiraamat) esimene lõunaeestikeelset teksti sisaldav raamat 1631 asutati Tallinna gümnaasium; sinna juurde rajati trükikoda 1632 asutati Academia Gustavina (kreeka ja heebrea keele, retroorika ja poeetika ning orientalistika professuur 163...
provintside vallutamiseks 1656. aastal. Selle käigus kapituleerus ka Tartu linna piiravatele Vene vägedele. Tartu Ülikooli professorid ja üliõpilased põgenesid sõja jalust Tallinna, kuid katse rajada ülikool Eestimaa kubermangu pealinnas äpardus Tallinna rae vastuseisu tõttu. Professorid said kasutada Tallinna Gümnaasiumi ruume küll kuni 1665. aastani, kus akadeemiline tegevus soikus lõplikult 1665. aastal. Aastal 1690 sai Tartust jälle ülikoolilinn. Rootsi-vastase koalitsiooni ning 1695.1697. aasta suure näljahäda tõttu viidi ülikool Tartust Pärnusse. 28. augustil 1699 avatud Pärnu Academia Gustavo-Carolina pääses Põhjasõja käigus 1708. aastal toimunud Tartu elanikkonna küüditamisest. Pärnusse kolinud ülikool sai seal tööd jätkata 1710. aastani, mil ta suleti seoses linna kapituleerumisega Põhjasõjas Vene vägedele. 18. sajandi lõpul kattusid Vene keskvõimude
Aurumasin - Areng - 1. saj Kreeka teadlane Heron (mänguasi) 1690. a D. Papin, esimene töötav aurumasin 1699. ja 1712. a kasutati vee pumpamisteks, ilma kolvita 1769. a täiustas Watt aurumasina 1784. a I aurumasin, mis tekitas veeauru ja suutis energiat teistele mehhanismidele üle kanda - Algus - Tuli mõte, et kui anumal, milles keeb vesi, oleks vaid üks toru, millest aur võiks välja pääseda, viskaks aur sealt välja igasuguse sinna paigutatud eseme. Kui see ese aga edasi-tagasi liiguks, võiks tehtud töö arvel liikuma panna mõne teise masina. - Aurumasinast - Aurumasin on soojusmootor Muundab rõhu all olevas aurus talletatud potensiaalse energia mehaaniliseks energiaks Aurumasina tähtsaim osa on veega täidetud aurukatel Aurukatlast tulev aur paneb liikuma kolvid, mis omakorda panevad liikuma rattad Kasutatud läheb kondensaatorisse vesi jahutatakse aur kondenseerub Click to e...
Eesti kirjakeel 17.sajandi lõpus ja 18.sajandil. Vana kirjaviis. Uljana Lvova Stefania Boiko 10.klass 17. sajandi lõpp oli eesti kirjakeele arengus murranguline. Suur pööre eesti kirjakeele kujundamisel toimus 1690 aastatel, kui Bengt Gottfried Forselius pakkus rahvahariduse arendamiseks uue, kergemini loetava kirjaviisi.Seda nimitatakse vanaks e Forseliuse kirjaviisiks Põhilised kokkulepped olid: 1.Võõrtähtede kasutuse vähendamine 2.H ärajätmine täishääliku pikkuse märgina 3.Rõhulise lahtise silbi pikk täishäälik kirjutatakse ühe tähega 4.Rõhulise lahtise silbi lühikest täishäälikut märgib järgneva kaashääliku kitjutamine kahe tähega 5
1620 Eesti rahvaarvu hinnatakse vähem kui 100 000-le 1629 Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile 1629 Ametisse astus kindralkuberner Johan Skytte 1630-ndad Maad hakati uuesti kasutusele võtma, talupoegade elukohavahetus 1630-ndad Saarlaste elanikkond moodustab eestlastest 25% 1630 Luuakse Tartu Akadeemiline gümnaasium 1631 Avatakse Tallinna gümnaasium (Hilisem Gustav Adolfi gümnaasium) 1632 15. oktoober Avatakse Tartu Ülikool 1632 Gustav II Adolfi surm 1634 Johan Skytte kutsutakse tagasi 1637 Heinrich Stahl koostab esimese eesti keele grammatika 1638 Joachim Jheringi ametiaja algus 1642 Väärusuga seondatud Pühajõe mäss 1642 Tartu Ülikoolis alustab õpinguid Eesti rahvusest Johannes Freyer. 1645 Brömsebro rahuga liideti Rootsi aladega Saaremaa 1645 Eestimaa kuberneri Gustav Oxenstierna uuendatud maakorraldus fikseeris sunnismaisuse ja pärisorjuse Põhja-Eestis. 16...
Johan Hornung - 1893. ilmus tema ladinakeelne eesti keelne grammatika, mis arvestas rohkem eesti keele eripära Andreas Virginius - tõlkis 1686.a. välja antud Uue Testamendi lõunaeesti keelde Christjan Kelch - oli saksa päritolu Eestimaa pastor ja kroonik, kelle ajaloolise teos “Liefländische Historia” (mis ilmus 1695 Tallinnas Johann Mehneri trükikojas) kirjeldab Eesti ja Läti ajalugu varasest ajast kuni 1690. aastani. Eriti tähelepanuväärne on trükis esmakordselt 1875 ilmunud jätkuteos Continuation, mis hõlmas aastaid 1690–1707 ning mis on tänapäevani oma aja parimaks allikaks jäänud. Kelchi ja tema kaasaegsete poolt kirjeldati seal eriti ilmekalt suure näljahäda aastaid ning Põhjasõja esimesi aastaid. Pulli Hans - Tartu kaupmees, kes oli esimene eestlasest Suurgildi liige Käsu Hans - Puhja köster, keda peetakse esimeseks teadaolevaks eesti soost luuletajaks; tema
2).Tartu Ülikool. Tartu valiti ülikooli asukohaks eelkõige linna soodsa geograafilise asendi tõttu Rootsi Baltikumivalduste keskpunktis. Ülikooli asutas tegelikult Liivimaa kindralkuberner Johan Skytte, kes oli üks oma aja haritumaid rootslasi. 1632.a. Tartus uksed avanud ülikoolis õppisid enamuselt Rootsi ja Soome päritoluga tudengid. Sõja puhkedes viidi ülikool 1656.a Tallinnasse, kus see oli 1665. aastani. Ülikool jätkas tööd Tartus alles 1690. aastal. Peamiselt olid üliõpilased Baltisakslased. Ühenduse parandamiseks Rootsiga viidi 1699. aastal Ülikool Pärnusse. Pärnus tegutses Ülikool põhjasõja tingmustes 10 aastat kui aastal 1710 Venemaa linna vallutas. Taasavamine toimus alles 1802. a. Õppetöö toimus ladina keeles,loengute ja dispuutide vormis.Pärnus oli 30-40 tudengit, Tartust tulid professoreid. Rootsi aegses Ülikoolis tegutses üle poolesaja õppejõu.
https://et.wikipedia.org/wiki/Ivo_Schenkenberg - Ivan Julm oli Moskva suurvürst ja esimene Moskva tsar https://et.wikipedia.org/wiki/Magnus - Stefan Bathory oli Transilvaania vürst kes andis 1584. Aastal Valgale linnaõiguised https://et.wikipedia.org/wiki/Stefan_Batory 13. Palju oli Eestis umbkaudu elanikke (+-50 000): - 1550.a oli Eestis umbkaudu elanikke 260 000 inimest - 1630.a oli Eestis umbkaudu elanikke 110 000 inimest - 1690.a oli Eestis umbkaudu elanikke 340 000 inimest 14. Mis on pärisorjus? Pärisori erines orjast õiguse poolest abielluda vabalt valitud elukaaslasega, seega omada perekonda. Pärisorjal oli õigus omada vallasvara.
peame vastuses komaga eraldama. 361,20 - 2 kohta Vastuses hakkame kohti lugema arvu lõpust! 3. Korrutamine/jagamine järguühikutega: 1) 0,427 · 100 = 42,7 2) 0,1 · 34,67 = 3,467 3) 3 : 100 = 0,03 4) 0,78 : 0,001 = 780 4. Jagamine: 1) Kümnendmurru jagamisel kümnendmurruga peame teisendama jagaja naturaalarvuks ja edasi jagame kümnendmurdu naturaalarvuga. 16,9 : 0,13 = 1690 : 13 = 130 koma tuleb nihutada kaks kohta paremale 13 39 39 HARILIKUD MURRUD: 3 1 3+2 5 1 3 +2 =5 =5 =6 4 2 8 4 4 1. Liitmine/lahutamine: 5 1 10 - 7 3 8 -3 = 5 =5 a. Täisosad eraldi 7 2 14 14
Üksus/kirjeldus Ha EUR/ha EUR Tm/ha maksumus väärtus EUR EUR Maav=S*t. metsv=S*Pt*P Maav+Mets S t.h. h Pt Pm m v 1.1. Põld 15 450 6750 6750 450EUR/ha 1.2. Põld 260EUR/ha 6,5 260 1690 1690 1 osa kokku 21,5 8440 2.1. Põld 450EUR/ha 19,25 450 8662,5 8662,5 2.2. Põld 260EUR/ha 10 260 2600 2600 2 osa kokku 29,25 11262,5 3.1
teistest jurisdiktsioonidest. Igal teaduskonnal oli oma vanne. Põhikirjas on väga täpselt ära toodud iga teaduskonna loengute korraldus, nagu näiteks kellaajad ja loengu sisu. Samuti eksamikorraldus. Viimases peatükis on kirjeldatud üliõpilaste kombed, kuidas nad peavad käituma ja ennast üleval pidama. Ülikooli töö katkes Vene-Rootsi sõja tõttu 1656. aastal. Alguses püüti tööd jätkata Tallinnas, kuid see ei õnnestunud Tallinna rae vastuseisu tõttu. 1690. aastal Karl XI käsu alusel taastati Tartus ülikooli tegevus Academia Gustavo-Carolina nime all. Aastatel 1690- 1710 immatrikuleeriti Academia Gustavo-Carolina'sse alla 600 üliõpilase1699. aastal kolis ülikool Pärnu. Seal õppetöö kestis kuni 1710. aastal Pärnu kapituleerus ja ülikool lõpetas 4 tegevuse. Õppeasutuse varad viidi üle Rootsi. Kokkuvõtvalt võib öelda, et Tartu ülikool oli 17. sajandi ja 18
17.sajandi Prantsusmaa Helina Romantsov Anne-Liis Borgmann IIHU Poliitilised sündmused Henri IV atentaat La Rochelle'i piiramine 1627 Fronde-liikumine Poliitilised isikud Charles Paulet (1604) Richelieu (1585-1642) Louis XIII (1610-1643) Louis XIV (1643-1715) Mood Fontange Kaunistusterohke Parukamood Kunstsünnimärgid Kirjandus Peasuund klassitsism Tippteosed kuuluvad näitekirjandusse Boileau ,,Luulekunstis" on võetud kokku klassitsismi põhimõtted: -rangelt lahus hoida kõrget ja madalat stiili, koomilist ja traagilist -viljelda eelistavalt kõrgzanre nagu eepos ja tragöödia ning kasutada neis ainult müto-loogia ja vanema ajaloo ainestikku. Klassitsismi tunnused Antiikesteetika edasiarendus Ratsionalism Selgus ja korrapära Ranged reeglid, mida kunstiteos pidi järgima Selge piir kõrge ja madala vahel Draamas tehti normiks kolme ühtsuse põhimõte...
. Ülikooli töö Tartus katkes Vene-Rootsi sõja tõttu ja Vene vägede rünnakuga Rootsi Balti provintside vallutamiseks 1656. aastal. Selle käigus kapituleerus ka Tartu linna piiravatele Vene vägedele. Tartu Ülikooli professorid ja üliõpilased põgenesid sõja jalust Tallinna, kuid katse rajada ülikool Eestimaa kubermangu pealinnas äpardus. Professorid said linna Gümnaasiumi ruume küll kuni 1665. aastani, kus akadeemiline tegevus soikus lõplikult 1665. aastal. Aastal 1690 sai Tartust jälle ülikoolilinn. Rootsi-vastase koalitsiooni ning suure näljahäda tõttu viidi ülikool Tartust Pärnusse. 28. augustil 1699 avatud Pärnu Academia Gustavo-Carolina pääses Põhjasõja käigus Tartu elanikkonna küüditamisest. Pärnusse kolinud ülikool sai seal tööd jätkata 1710. aastani, mil ta suleti seoses linna kapituleerumisega Põhjasõjas Vene vägedele 12. augustil 1710. 1710-1802 oli Tartu Ülikool suletud. Uuesti avati see 1802
Näivust ja tegelikkust eristatakse. Skeptitsism- Tegelikkus on tõepoolest midagi muud, mis meile paistab. Subjektivism- Tegelikkus ongi see mis meile paistab ja seda ongi võimalik teada, et ta meile paistab. 7. Milline on empiristlik seisukoht epistemoloogias? Millised filosoofid on empirirstlikul positsioonil? Kuidas me mingi teadmiseni jõuame? Empirism: teadmine lähtub meelelisest kogemusest. · John Locke, An Essay Concerning Human Understanding, 1690. Objekt-taju(sensation)-lihtidee-liitidee · David Hume, An Enquiry about Human Understanding, 1748. Objekt- taju( impression)-tajude koopiad-ideed 8. Milline on ratsionalistlik seisukoht epistemoloogias? Millised filosoofid on ratsionalistlikul positsioonil? Kuidas me mingi teadmiseni jõuame? Ratsionalism: teatud asju (õigluse printsiibid, loogikaseadused, asjade olemused) ei ole võimalik meeleliselt kogemusest tuletada. Nende asjade teadmiseni jõutakse intellektuaalse
ajalugu sellest ajast alustada ja auväärseks lugeda. 1632-1710 Academia Dorpatensis / rootsiaegne Tartu Ülikool * Academia Gustaviana 1632-1665 * Academia Gustavo-Carolina 1690-1710 Esimesed üliõpilased immatrikuleeriti 20. ja 21. aprillil 1632. Academia Dorpatensise (Academia Gustaviana) pidulik avamine toimus 15. oktoobril 1632. Vene-Rootsi sõja tõttu viidi ülikool 1656. aastal Tallinna, kus akadeemiline tegevus soikus lõplikult 1665. aastal. Aastal 1690 sai Tartust jälle ülikoolilinn. Rootsi-vastase koalitsiooni ning 1695.1697. aasta suure näljahäda tõttu viidi ülikool Tartust Pärnusse. 28. augustil 1699 avatud Pärnu Academia Gustavo-Carolina suleti seoses linna kapituleerumisega Põhjasõjas Vene vägedele 12. augustil 1710. Academia Gustaviana trükikoja avamisega 1631. aastal (avati ülikooli eelkäija Tartu gümnaasiumi juures) sai alguse raamatutrükkimine Eestis. Trükiti ligikaudu 1300 köidet.
Kordamine: Kultuur Poola, Rootsi ja Vene ajal. 1. Vastureformatsioon, selle edusammud Eestis. TV lk. 37 ül. 1 Vastureformatsioon- Liivimaa katoliku kiriku organisatsiooni taastamine 16.saj II poolel (Poola ajal) ja luterluse mõju vähendamine Edusammud Tartus: · Rajati jesuiitide gümnaasium, mis oli tol ajal kõrgeima haridustasemega kool Eestis · Loodi tõlkide seminar, et koolitada preestrikutseks ka kohalikke Miks katkes reformatsioon Eestis 1625.a ? Rootslased vallutasid Tartu, nende riigiusk oli luterlus, see lämmatas katoliikluse. 2. Forseliuse õpetajate seminar, selle asutamine, tegevus ja tähtsus. Lisaks vihikule vaata ka õpikust. 1684.a avati Tartu lähedal piiskopimõisas õpetajate seminar, kus hakati koolitama välja õpetajaid rahvakoolidele. Kooli rajajaks ja õpetajaks oli Forselius. (õpilased Ignatsi Jaak ja Pakri Hanso Jüri) Forseliuse tegevuse tähtsus .. · talurahvakooli õpetajate ettevalmistamine · lõi uue...
Tabel 1. Maaüksuste ja nende alamüksuste väärtuste leidmine Üksus/ Pindala Tsooni Maa Puidu Puidu Kasvava Koguväärtus kirjeldus ha hind väärtus tagavara maksumus metsa S /ha S*t.h tm/ha /tm väärtus t.h. Pt PM S*Pt*Pm 1.1 Põld 15 450 6750 6750 (450/ha) 1.2 Põld 6,5 260 1690 1690 (260/ha) ha = = 8440 21,5 2.1 Põld 19,5 450 8775 8775 (450/ha) 2.2 Põld 9,6 260 2496 2496 (260/ha) ha = = 11271 29,1 3
kõrvaldas Peetri ema Natalja Kirillovna täielikult riigi juhtimise juurest. Sofja Aleksejevna valitsemise ajal elas Peeter oma emaga Moskva-lähedastes külades Kolomenskojes ja Preobrazenskojes. Kui Peeter sai 17-aastaseks, abiellus ta ema pealekäimisel Jevdokija Fjodorovna Lopuhhinaga, kuid abielu ei olnud õnnelik. Peeter ignoreeris demonstratiivselt oma abikaasat, kuigi neil 1690 sündis poeg Aleksei Petrovits. Aastal 1689 hakkas Sofja Aleksejevna ette valmistama uut streletside ülestõusu, et kõrvaldada Peeter võimult ja kindlustada oma positsiooni ainuvalitsejana. Ent Peetril ja tema pooldajatel õnnestus Sofja Aleksejevna regendistaatusest ilma jätta. Ta vangistati Novo-Devitsi kloostrisse. Ivan V, kes oli sünnist saadik haige ja peaaegu pime, jäi nominaalselt Peetri kaasvalitsejaks kuni oma surmani 1696.
Prantsuse kunst 17.sajandil Riti Pajula Loo 2010 Arhitektuur Jätkus Fointainebleau maneristliku koolkonna mõju Francois Mansart(1598-1668).kõrge katuse alla lisakorrus(mansardkorrus) Ehitati edasi Louvre´i lossi idakülge Alguses Itaaliast Bernini, kuid tema stiil ei sobinud kuningale Usaldati 1665. Aastal mitmele arhitektile, nende hulgas ka Claude Perrault(1613-1688) Louvre´i idafassaad on kolmekorruseline. Alumine korrus on lihtne, sellele toetuvad üle kahe korruse ulatuvad paarissambad. Fassaadi keskel oleva värava kohal on antiiktempli viilu meenutava katusega paviljon. Idafassaad vaimustas tollel ajal paljusid ja on olnud mitmele ehitisele eeskujuks. Versailles´ loss Louis XIV laskis ehitada, sest kadestas rahandusministri Fouquet uut Vaux-le- Vicomte lossi. Parimad arhitektid, maalijad, skulptorid ja tarbekunstnikud. Juhtiv arhitekt Jules Hardouin- Mansart(1646-17...
gümnaasiumiõpetajates. Tartu valiti ülikooli asukohaks eelkõige linna hea koha pärast. Ülikooli asutamise peamise töö tegi ära J. Skytte, ta oli Liivimaa kindralkuberner ja ta oli rootsi üks haritumaid inimesi. Ülikool avas uksed 1632. aastal ja seal õppisid enamasti Rootsi ja Soome päritolu tudengid. Kui puhkes Vene-Rootsi sõda, viidi ülikool 1656 a Tallinnasse. Ülikool jätkas Tartus tööd alles 1690 peamiselt baltisakslastest üliõpilastega. Ülikool toimis ka Pärnus, kuni venelased linna 1710 vallutasid. Tartu ülikool sarnanes teiste Euroopa ülikoolidega, kuna siin oli ka usu, arsti, õigus ja filosoofiateaduskond. Õppetöö toimus ladina keeles. Korraga oli Tartus ametis kümmekond professorit, kogu Rootsi-aegses ülikoolis tegutsenud õppejõudude arv ulatus üle poolesaja. Luther usk Eestimaal-
17) Kuidas jaotus Eesti ala pärast Liivi sõda? (3 valdajat + kellele mis) 17.1) Taani Saaremaa 17.2) Rootsi - Põhja-Eesti 17.3) Poola - Lõuna-Eesti 18) Miks Rootsi ja Poola omavahel pärast Liivi sõda tülli läksid? (2 põhjust) 18.1) Rootsil ja Poolal oli ühine kuningas. 18.2) Poola ja Rootsi olid erinevat usku. 19) Palju oli Eestis umbkaudu elanikke (+-50 000): 19.1) 1550 250,000 300,000 19.2) 1630 100,000 19.3) 1690 400,000 20) Millised olid 16.-18 saj. Eesti ala põhilised sisse- ja väljaveokaubad? (sisse 2, välja 1) 20.1) Väljavedu - Vili 20.2) Sissevedu - Sool, raud 21) Mis on pärisorjus? 21.1) Pärisori võis abielluda vabalt valitud elukaaslasega, omada perekonda ja omada vallasvara. Parem kui orjus.
Raeapteegi ajalugu Tallinna Raeapteek asub Raekoja platsi põhjaküljel kuid millal apteek asutati ja kes selle esimesena avas, ei ole teada. Üksikud dokumendid võimaldavad väita, et ilmselt oli esimene apteeker Johann Molner ning et ravimeid müüdi seal juba XV sajandi teisel aastakümnel. Esimene dateeritud teade Tallinna Raeapteegi kohta pärineb 1422. aastal rae märkmeraamatusse tehtud sissekandest, kus raeapteeker Nuclawes käis rae istungil ja avaldas, et apteek kuulub kümnele auväärt isikule, kellest enamus olid raehärrad. 1688 . aastal sai J. Burchart IV 600 taalri eest varem Tallinna raele kuulunud Raeapteegi ainuomanikuks. Raeapteeki võis teatud määral võrrelda mugava klubiga, kus sai mõnusalt juttu vesta, uudiseid kuulata ja neid edasi rääkida, kuna apteegis pakuti peale ravimite ka maiustusi ja klaretit - Raeapteegis suhkurdatud ja vürtsitatud reinveini. Aastal 1582 sai apteekriks endine õpipo...
· pole vastupidav Rootslane Carl Daniel Ekman töötas 1870 aastatel välja sulfitmeetodi. Sulfitmeetodi abil eraldati tselluloosikiud keetes neist happes ligniinained välja. Peale pleegitamist saadake valge mass, millest toodetakse vastupidavat valget paberit. Nimetatakse - puiduvabaks paberiks ja tselluloosipaberiks. Esimene eestimaine paberileht valmis aastal 1632 Tartus (võrdluseks USA-s ehitati esimene paberivabrik alles 1690. aastal). Kasutati peamiselt linast kaltsu. Tänapäevane paber võib olla väga erinev. Et sellele veel kord kinnitust saada, otsi välja erinevaid pabereid - ajalehepaber, koopiamasina paber, salvrätik, koolivihiku leht, joonistusploki leht, rahatäht · Paberi paksust mõõdetakse 5-10-lehelises virnas, ühe lehe paksus arvutatakse välja virna paksuse põhjal. Kartongi paksust mõõdetakse üksikul lehel
betrieben hat. Zunächst pachtete der Ungar Johann Burchart (von) Belavary de Sykava, der zwischen 1579 und 1581 von Bratislava nach Tallinn gekommen war, im Jahr 1582/83 die Apotheke vom Rat der Stadt. Die Apotheke wurde dann immer an den erstgeborene Sohn der Familie weitervererbt. Nachdem Johan Burchart IV. die Apotheke im Jahr 1688 von der Stadt gekauft hatte, bestätigte der damalige schwedische König Karl IX im Jahr 1690 die damit verbundenen neuen Eigentumsverhältnisse mit ihren Rechten und Pflichten. Im Dachgeschoss richtete Johann Burchart ein kleines Heimatmuseum ein, das er ''Mon faible'' nannte. Die damaligen Ausstellungsstücke sind heute noch teilweise im Tallinner Stadtmuseum zu besichtigen. In der Apotheke wurden damals nicht nur Arzneien sondern auch andere Spezialitäten verkauft, wie zum Beispiel Marzipan, Gebäck, Süigkeiten, Papier, Gewürze, Wachs,
Kl.bar.k1 BAROKK. KÜSIMUSED. (11.kl.õpik #17,22,24-25) 1.Nimetage tuntumaid barokiajastu prantsuse arhitekte. C.Perrault, F.Mansart 2.Mis vahe on inglise ja prantsuse pargil? Kes on prantsuse pargi kujundaja? Milliseid elemente tead prantsuse pargis olevat? Prantsuse park-geomeetriliselt korrapärane, pügatud hekid, purskkaevus, kujud, Vaasid,paviljonid.(Kadrioru park) Inglise-korrapäratud, meenutavad tavalist metsa. Prantsuse pargi kujundaja de Nottre 3.Mille poolest on tuntud Charles Perrault? Prantsuse muinasjutukirjanik- „Punamütsike“, „Saabastega kass“ 4.Kes oli Fouquet? Louis XIV rahandusminister, kes ehitas uhke lossi, pandi kinni 5.Mis ala suurimaid esindajaid on Vauban? Sõjandusinsener, kindluste projekteerija 6.Iseloomustada Versailles´ lossi. 1.Peeglisaal (tundub suurem, valgem) 2...
1630 loodi Johan Skytte eestvõttel Tartus Akadeemiline gümnaasium, mille õppekorraldus oli lähedane kõrgkoolide omale. 1631 palus Skytte kuningal muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. Selle palve Gustav II Adolf järgmine aasta ka täitis. Ülikool avati pidulikult 1632 15. oktoobril. Ülikoo tegutses Tartus kuni linna vallutamiseni Vene- Rootsi sõjas 1656. Peale seda prooviti õppetööd jätkata Tallinnas, aga seal ei leidnud see suuremat kõlapinda. 1690 avati ülikool taas Tartus, kuid kuna linna seisund polnud kiita, koliti 1699 Pärnu. Pärnus austati haridust Tallinnast palju rohkem ja ülikooli tulevik tundus helge. Kahjuks pidi Pärnu 1710 vene vägede ees kapituleeruma ja ülikooli varad viidi Rootsi, professorid ja üliõpilased pagesid või olid surnud katku. Talurahva kultuur säilitas oma traditsioonilise ilme ja muutus aeglaselt. Peatoiduks oli rukkileib, tähtsamaiks leivakõrvaseks soolasilk. Ka erinevad jahupudrud olid hinnatavad
Ülikoolide asutamine oli üks osa Rootsi riigivõimu kindlustamisest Liivimaal. 1630 a. kindralkuberner Johan Skytte, kes oli üks harituimaid rootslasi, rajas Tartusse Akadeemilise Gümnaasiumi, hiljem muutus Tartu Akadeemiliseks Ülikooliks, mis avati 1632 aastal. Ülikoolis oli 4 teaduskonda ( usu-, õigus-, arsti- ja filosoofiateaduskond) ja õppetöö toimus ladina keeles loengute vormis. See tegutses kuni aastani 1656 ja 1690 avati uuesti Tartu Ülikool. Ülikoolide ja Gümnaasiumide rajamine võimaldas anda kõrgemat haridust koha peal ja pani aluse hilisemale haritlaskonnale. Rootsi ajal toimus Eestis ka mõisate reduktsioon, sest riigile oli raha vaja. See samm küll jahendas suhteid Rootsi riigi ja kohalike saksa aadlike vahel, aga tänu mõisate tagastamisele kasvasid riigitulud silmapaistvalt. Talupoegade jaoks oli reduktsioon kasulik, sest osaliselt kulutati laekunud tulud siinsete haridus- ja kirikuolude
Tallinna Laagna Gümnaasium Anne-Liis Tänav 12.A John Locke (1632-1704) Referaat Tallinn 2011 Sissejuhatus uusaega Uusaeg tähendab uut maailmapilti ja ideoloogiat ning pöördelisi arusaamu maailma ajoloolisest arengust. Selle mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15.-16. sajandil , eristamaks kaasaega eelnenud ajaloost. Piiri tõmbamisel lähtuti uuest ideoloogiast, mille üldistavaks nimetuseks kujunes humanism. Humanism oli maailmavaade , mis vastandas senisele kiriklikule maailmakäsitlusele uued arusaamad, mille kohaselt kõrgeimaks väärtuseks oli inimene oma vabaduse ja väärikusega. Humanism tekkis ajaperioodil , mida nimetatakse renessansiajastuks. Uusaja algust on raske määratleda. Paljude humanistide arvates tähistas seda Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt 1453.aastal. Saksa ajalooteadus on uusaja alguseks aga pidanud luterliku reformatsiooni käivitumist 1517.aastal. Ühiselt on p...
Milline oli Euroopa majanduslik ja poliitiline olukord 17. sajandi lõpul? 17.sajandil saavutas absolutism Euroopas oma hiilgeaja. Seoses sellega oli sõda sel sajandil peaaegu püsiv nähtus. Aastatel 1600 kuni 1720 oli Euroopas kõigest viis rahuaastat. Laastavate sõdade ning absolutistlike valitsejate pillava eluviisi tõttu oli ka majanduslik olukord väga raske (eriti Prantsusmaal). Olukorra tegi keerulisemaks ka ,,väike jääaeg" mille haripunkt oligi just nimelt 17. sajand. Põllumajandus jäi tasemele, kus suuudeti üksnes iseenast ära elatada või pisut üle selle, ja suurem osa toodangust tarbiti ära koha peal. Louis XIV, kelle ajal absolutism Prantsusmaal haripunkti jõudis, hakkas reaalselt valitsema aastal 1661. Poliitika kujundamisel kasutas ta väga väheste nõuandjate abi. Ta määras provintsides ametisse kuninga esindajad ehk intendandid, kes jälgisid poliitika elluviimist. Kuigi Louis XIV kasutas enda võimu rakendamiseks jõudu suhteli...
URAAN Uraan on seitsmes planeet Päikesest ja suuruselt kolmas (diameetri järgi). Uraan on diameetrilt suurem, kuid massilt väiksem kui Neptuun. Uraan avastati juhuse tõttu William Herschel poolt, kui ta uuris taevast teleskoobiga 13. märtsil, 1781. aastal. Algul ta arvas, et see oli komeet. Teda on tegelikult nähtud palju kordi varem, kuid ignoreeritud kui lihtsalt üht tähte (varaseim ülestähendatud märkamine oli 1690. aastal). Uraani on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 24. jaanuaril 1986. aastal. Suurem osa planeetidest pöörlevad telgedel, mis on peaaegu risti ekliptika tasapinnaga, aga Uraan telg on peaaegu paralleelne ekliptikaga. Voyager 2 möödumise ajal näitas Uraani lõunapoolus peaaegu täpselt vastu Päikest. Sellest tuleneb veider fakt, et Uraani polaaralad võtavad vastu rohkem energiat Päikeselt kui tema ekvatorjaalsed regioonid
Puuritava ava maks. suurus [Puit]: 27 mm Puuritava ava maks. suurus [Metall]: 13 mm Kaal: 1,9 kg Komplektis kandekohver, universaalne laadija EY0230B ja 2 NiMH-akut 3.5 Ah. Hind: 2533 EEK Metabo BZ 12 SP Pöördemoment: 18/35 Nm Padrun: 10 mm Akupinge: 12 V Pöörete arv: 0400 / 0-1450 p/min Puuritava ava maks. suurus [Puit]: 20 mm Puuritava ava maks. suurus [Metall]: 10 mm Kaal: 1,7 kg Komplektis 2 akut Hind: 1690 EEK Kokkuvõte Akutrelli ostmisel tuleb eelkõige silmas pidada seda, mida selle trelliga teha tahetakse, kas lastakse kruvisid või puuritakse auke. Minu meelest on antud võrdlusest kõige parema hinna ja kvaliteedi suhtega firma Makita akutrell 6271DWAE. Hinnaklass on väga soodne, kuid kõik näitajad on sobilikud tavakasutajale. Kasutatud kirjandus http://www2.panasonic.com http://www.boxes.ee http://www.ehituseabc.ee http://www.elfaelektroonika.ee http://www.kodumasin.ee
Lossid ja paleed NORRA Oslo kuningaloss • Lossi hakati planeerima 1821. • Loss valmis aastal 1849. • Lossi arhitekt oli Hans Linstow. ROOTSI Stockholmi kuningaloss • Praeguse lossi kohale ehitati 13. sajandil kivilinnus, mis ajapikku kasvas lossiks. • 16. sajandi lõpus ehitati loss ümber renessanss- stiili ning 1690. aastal otsustati loss muuta hoopis rokokoo lossiks • Lossis on 609 ruumi ning see on üks suurimatest täna- päeval kasutatavatest lossidest. Drottningholmi loss • Rootsi kuningas Johan III ehitas lossi oma abikaasale 1580. aastal. • 1661 põles loss maha. • Hiljem palgati arhitekt Nicodemus Tessin vanem läbiviima taastamistöid. • Praegune kuningapere on lossis elanud alates 1981. aastast. TAANI Fredensborgi loss
pühendusteoseid, suur hulk lavamuusikat, sealhulgas ka ainus tõeline barokkooper inglise muusikaloos. Purcell kirjutas hulga pidulikke oode, ka soololaule basso continuo saatel ja klavessiinimuusikat. Kirjutas ka vaimulikke teoseid kuningliku kapelli jaoks, mille peamiseks zanriks oli kontsertlik anthem. Kirjutas ka ohtralt kammer-ja klavessiinmuusikat. Suurem osa tema lavamuusikast on loodud draamaetendustele. Lavamuusikat kirjutas ta peamiselt elu lõpul, pärast 1690.aastat. Sellest ajast on pärit ka viis semiooperit, mille muusikalised stseenid on sama ulatuslikud ja kaalukad kui sõnalisedki. Semiooperites leidub tõelise ooperi väärilisi ansambli- ja kooristseene, suurem osa on aga aariatel, millest paljud pole draamaga kuigi tihedalt seotud ning on väga populaarsed omaette soololauludena. Purcelli ja kogu inglise barokkmuusika tähtsaim muusikaline lavateos on Vergiliuse eepose "Aeneis" ainetel loodud ooper "Dido ja Aeneas" (1689)
Papin jälgis ventiili rütmilist liikumist ning kavandas kolvi ja silindriga mootori. Ta pani oma avastuse paberile, kuid ta ei ehitanud seda mitte kunagi valmis. Insener Thomas Savery kasutas hiljem Papini loodud kavandeid, et ehitada maailma esimene töötav aurumasin. Esimene kolviga aurumasin, leiutatud 1690 aastal Denis Papini poolt. Esimesed varajased tööstuslikud aurumasinad konstrueeriti Thomas Savery poolt 1698. aastal, kuid hoopis 1712. aastal demonstreeriti Thomas Newcomeni aurumasinat kui esimest töötavat ja praktilist tööstusliku masinat. Newcomeni aurumasin. Newcomen ja Savery arendasid koos välja vaakum põhimõttel töötava masina
D. Kaasajal tootmises olevatel autodel on põhiliseks jõuallikaks sisepõlemismootor, vähestel autodel ka elektrimootor või ökonoomsuse huvides sisepõlemismootori ja elektrimootori kombinatsioon. Kõrvalisest abist sõltumatuid, iseliikuvaid masinaid on üritatud luua juba ammu. Andekas ja mitmekülgne Leonardo da Vinci lõi sarnase liikuri joonised juba 1490. aastal. Kuid esialgu jäi lahendamata jõuallika probleem. Esimese töötava aurumasina ehitas prantslane Denis Papin 1690. aastal. 1881. aasta novembris demonstreeris Prantsuse investor Gustave TrouvéPariisis rahvusvahelisel näitusel töötavat kolmerattalist elektrimootoriga masinat, mida nimetas automobiiliks. Kaasaegse auto aluseks sai aga töökindla ja suhteliselt kompaktse kahetaktilise sisepõlemismootori loomine Carl Benzi poolt 1879. aastal ja nende tootmise alustamine 1883. aastal. 1885. aastal sai aga Karl Benz valmis oma esimese auto. Kuigi see oli
Veenuse atmosfäär. Kuivõrd erineb ta Maa omast? ´´Olen sageli imestanud Veenust vaadates... alati paistab ta nii ühtlaselt hele, et ma ei saa öelda, nagu oleksin kordki tabanud tal ainsagi pleki. Kas pole mitte kogu see valgus peegeldunud Veenust ümbritsevalt atmosfäärilt?´´ Christiaan Huygens (u 1690) Kuni 20. sajandi alguseni kujutas Veenus endast looritatud saladust - müstilist, kummalist planeeti, millest taheti rohkem teada saada. Miks? Kuna ta tundus olevat Maaga väga sarnane: suurus väga ei erine, samuti ei asu ta Päikesele palju lähemal ning veel üks oluline põhjus oli atmosfääri olemasolu (Vene teadlase Mihhail Lomonossovi järeldus aastast 1761). See kõik andis inimestele võimaluse oletada, et sellelt planeedilt võib elu leida. Kohati usuti koguni, et seal on elu justkui oaasis. 1932. aastal uurisid astronoomid spektroskoopide abil Veenuse atmosfääri. Nad ei leidnud sealt hapnikku, vaid hoopis süsihappegaasi...
tiirlevad ümber tema keskpaiga. Uraan on seitsmes planeet Päikesest ja suuruselt kolmas (diameetri järgi). Uraan on diameetrilt suurem, kuid massilt väiksem kui Neptuun Uraan, esimene moodsal ajal avastatud planeet, avastati juhuse tõttu William Herschel poolt, kui ta uuris taevast teleskoobiga 13. Märtsil, 1781; algul ta arvas, et see oli komeet. Teda on tegelikult nähtud palju kordi varem, kuid ignoreeritud kui lihtsalt üht tähte (varaseim ülestähendatud märkamine oli 1690 aastal, kui John Flamsteed katalogiseeris teda kui 34 Tauri). Herschel nimetas ta "Georgium Sidus" (Georgia Planeediks) oma patrooni auks, mittetuntud (Ameeriklastele) Inglise kuninga George III auks; teised kutsusid seda "Herschel". Nimi "Uraan" esitas esimesena Bode vastavalt (kooskõlas) teistele planeetide nimedele klassikalisest mütoloogiast, aga see ei tulnud tavakasutusse kuni 1850 aastani. Uraani on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2, 24. jaanuaril 1986. aastal.
Vana hea Rootsi aeg? Rootsi aeg kestis 1629-1699 aastatel. See oli aeg, mil oluline osa Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Rootsi aja alguseks nimetatakse Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eesti Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõpp ja algus on aga vaieldavad. Üks seisukohti on näiteks see, et Rootsi aeg lõppes Põhja sõjaga, millega algas Vene aeg, uus periood Eesti ajaloos. Üldisemalt on Rootsi aega nimetatud ka Rootsi-Poola ajaks. Aastatel 1629 sõlmiti Preisimaal Altmargi rahu, millega Poolaloovutas kõik Väina jõesti ülespoole jäävad alad Rootsile. Saaremaa jäi veel esialgu Taani valdustesse, aga aastail 1543-1645 toimunud Taani ja Rootsi vahelist sõda jäi Saaremaa Taani kaotuse tulemusel Rootsile. Seega olit erve Eesti Rootsi riigi valduses. Rootsi aega nimetatakse ka "Kolme kuninga ajaks", kuna Eestimaal valitsesid kolme erineva riigi kuningad. Peale Rootsi, Poola ja...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
