Nõiaprotsesside algus Kõrgeim vaimulik Hermann Samson 1626. aastal valmistas ta üksikasjalise juhendi, kuidas nõida rahva hulgast ära tunda ja temaga ümber käia Nõidade kindlaks tegemine Veeproov Usuti, et süütu inimene vajub põhja, nõid jääb aga pinnale Julm piinamine Lisaks karistati inimesi libahunti jooksmise ning kuradiga suhtlemise eest Põletamine tuleriidal Viimane hukkamine toimus 1699. aastal Pühajõe mäss 17. sajandil jäi luteri usk eestlastele veel paljuski võõraks 1642. aastal leidis Urvaste kihelkonnas Osulas aset Pühajõe mäss Sõjavägi allutas talupojad See tõestas, et nad ei teadnud miskit Jumalast ega tema sõnast, ei usust ega käskudest Märgid Usuti, et inimestele on kõik juba ette määratud Kõikjalt otsiti märke Polnud ühtset pilti, mis saab peale surma, kuid seda ei peetud lõpuks
Arutlus ,,Vana hea Rootsi aeg" Rootsi aeg kestis aastatel 1629-1699, see algas, kui 1629. aastal sõlmiti Altmargi vaherahu ja poolakad loovutasid kogu Lõuna- Eesti ja Põhja- Läti Rootsile. 1695. aastal läks Rootsi kätte ka Taanile kuulunud Saaremaa, seega oli kogu Eesti Rootsi võimu all. Rootsi võimuga suurenesid talupoegade kohustused. Kehtestati pärisorjus ja talupojad pidid tegema tööd mõisnike heaks. Mõisa juures sündinud talupoeg ei tohtinud sealt ilma mõisniku loata lahkuda. Aastal 1654 vähenesid koormised, kuid peale Karl XI võimule asumist need jällegi suurenesid. Talupojad pidid mõisnikule viima osa talu põllumajanduslikust ja käsitöötoodangust, isegi ikalduse ajal ning maksma riigimakse. Sõdadega kaasnes talupoegadele nälg, haigused ja katk, nende kahjusid oli tunda pikka aega. Hävitati nende ohvripaiku ja kadus võimalus linna põgenedes vabaks ...
rahvastikust. 1695 Karl XI andis uue korralduse talurahvakoolide loomiseks, otseselt nimetati ka Saaremaad. Selle alusel olevat ainult Kihelkonnale võetud ametisse kooliõpetaja. Mõisnik pidi andma õpetajale ühe adramaa (56 ha) põldu. 1696 Liivimaa majandusreglemendi järgi ei tohtinud talumaid enam mõisastada ega talupoegi taludest välja tõsta. Piirati mõisnike kodukariõigust. 1699 Vene tsaar Peeter I, Poola kuningas ja Saksi kuurvürst August II ning Taani kuningas Frederik IV sõlmisid sõjalise liidu Rootsi kuninga Karl XII vastu. 17001710 Põhjasõda Eesti territooriumil. 1700. aasta 12. veebruar August II (Saksi) väed tungisid Liivimaale ja piirasid sama aasta maini Riiat. 1700. aasta 19. august Venemaa kuulutas Rootsile sõja. 1700. aasta 22. september Vene väed jõudsid Narva alla. 1700. aasta 4
Essee Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile.Tinglikult kestis Rootsi aeg (1629–1699), selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. 18. sajand Eestis oli periood Eesti ajaloos, osa Eesti varauusajast ja uusajast. Alates 1710. aastast oli kogu Eesti ala ühendatud Venemaa keisririigiga. Rahvaarv: 17. sajandi algul vähenes elanike arv sõdade (Vene-Liivimaa sõda, Poola- Rootsi sõda) ja näljahäda (1601–02) tõttu. 17. sajandi keskel võis elanikke olla 120 000–140 000. 17. sajandi II poolel elanike arv kasvas ning ulatus sajandi lõpul 350 000–400 000-ni. Eestisse asus inimesi naaberaladelt (venelasi, setusid, lätlasi, soomlasi). 17. sajandi lõppkümnendil kimbutasid Eestit näljahädad, 1700 puhkes Põhjasõda....
JEAN RACINE(1639-1699) *ta oli dramaatik *lõi oma parimad näidendid just siis, kui absolutistlik kuningavüim Prantsusmaal oli hiilguse juures. *Ferte-Miloni väikelinnas sündinud Jean Racine jäi varakult orvuks ja anti kasvatada jansenistlikusse Port-Royali kloostrisse. *Tänu jansenistlikule koolitusele sai ta head teadmised antiikse Kreeka kultuurist tema hilisem teatergi lähtub enamasti kreeka traagikute süzeedest. *Teda võis veel mõjutada lisaks sellele usuvoolule omane tees jumalikust predestinatsioonist e ettemääratusest *saavutas edu näidendiga ,,Aleksander Suur"(1665) *1667a lavastatud ,,Andromache" kujunes tõeliseks trumfiks *kuulsaimad tragöödiad: ,,Britannicus"(1669) ,,Iphigeneia Aulises"(1674) ja ,,Phaidra"(1677) *1673 valiti ta Prantsuse Akadeemiasse *elu lõpul taastas ta sidemed jansenistidega, elas usklikku elu ja kirj peamiselt piibliainelisi näidendeid kitsamale publikule *vormiliselt olid ta näidendid kooskõlas klassit...
1030 Kiievi vürst Jaroslav Tark vallutab Tartu, mis jääb 31. aastaks Vene võimu alla 1238 Stensby lepinguga läheb Tallinn, Rävala, Harju- ja Virumaa Taani valdusesse; Sakala, Järvamaa, Mõhu, Nurmekund ja osa Vaigast Liivi ordule; Ugandi, Jogentagana, osa Vaigast Tartu piiskopkonnale; enamik Läänemaast ja saartest Saare-Lääne piiskopkonnale. 1346 Taani kuningas müüb Põhja-Eesti Saksa ordule 1583 Rootsi ja Venemaa sõlmivad Pljussa vaherahu. Lõpeb Liivi sõda. Rootsile jääb Põhja-Eesti, Lõuna-Eesti läheb Poola ja Saaremaa Taani võimu alla. 1620 Eesti rahvaarvu hinnatakse vähem kui 100 000-le 1629 Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile 1629 Ametisse astus kindralkuberner Johan Skytte 1630-ndad Maad hakati uuesti kasutusele võtma, talupoegade elukohavahetus 1630-ndad Saarlaste elanikkond moodustab eestlastest 25% 1630 Luuakse Tartu Akadeemiline gümnaasium 16...
1. harrastajatele Cooperi test Vanus Väga hea Hea Keskmine Halb Väga halb M 2700+ m 2400 - 2700 m 2200 - 2399 m 2100 - 2199 m 2100- m 13-14 N 2000+ m 1900 - 2000 m 1600 - 1899 m 1500 - 1599 m 1500- m M 2800+ m 2500 - 2800 m 2300 - 2499 m 2200 - 2299 m 2200- m 15-16 N 2100+ m 2000 - 2100 m 1900 - 1999 m 1600 - 1699 m 1600- m M 3000+ m 2700 - 3000 m 2500 - 2699 m 2300 - 2499 m 2300- m 17-20 N 2300+ m 2100 - 2300 m 1800 - 2099 m 1700 - 1799 m 1700- m M 2800+ m 2400 - 2800 m 2200 - 2399 m 1600 - 2199 m 1600- m 20-29 N 2700+ m 2200 - 2700 m 1800 - 2199 m 1500 - 1799 m 1500- m M 2700+ m 2300 - 2700 m 1900 - 2299 m 1500 - 1899 m 1500- m 30-39
1620 Eesti rahvaarvu hinnatakse vähem kui 100 000-le 1629 Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile 1629 Ametisse astus kindralkuberner Johan Skytte 1630-ndad Maad hakati uuesti kasutusele võtma, talupoegade elukohavahetus 1630-ndad Saarlaste elanikkond moodustab eestlastest 25% 1630 Luuakse Tartu Akadeemiline gümnaasium 1631 Avatakse Tallinna gümnaasium (Hilisem Gustav Adolfi gümnaasium) 1632 15. oktoober Avatakse Tartu Ülikool 1632 Gustav II Adolfi surm 1634 Johan Skytte kutsutakse tagasi 1637 Heinrich Stahl koostab esimese eesti keele grammatika 1638 Joachim Jheringi ametiaja algus 1642 Väärusuga seondatud Pühajõe mäss 1642 Tartu Ülikoolis alustab õpinguid Eesti rahvusest Johannes Freyer. 1645 Brömsebro rahuga liideti Rootsi aladega Saaremaa 1645 Eestimaa kuberneri Gustav Oxenstierna uuendatud maakorraldus fikseeris sunnismaisuse ja pärisorjuse Põhja-Eestis. 16...
Kunst Prantsusmaal ja Kesk-Euroopas 18. sajandil Hendrik Parve Karli Kraanat Tanel Tammeveski Revo Roosaar Rapla Vesiroosi Gümnaasium 2015/2016 Prantsuse õukond 18. sajandil ● Louis XIV ja Louis XV õukond pimestas kogu Euroopat. ● Kuninga ümber koondunud aadel sai oma põhilise sissetuleku riigilt. Nad olid võõrdunud ühiskondlikult kasulikust tegevusest ja veetsid aega pidutsedes. ● Kurikuulus lause "Pärast meid tulgu või veeuputus" on pärit sellest ajast. ● Põlati sügavamõttelisust ja tõsimeelsust ning hinnati vaimukust ja pikantset nalja. ● Selle aja tunnuseks oli enneolematu huvi armusuhete vastu. Muutused 18. sajandi kunstis ● Kunst pidi alla kriipsutama elu mõnusid, pidi olema meelelahutajaks ja aitama muresid unustada. ● Louis XIV soovis, et kunst oleks vabam ja rõõmsameelsem ning laskis Versailles' parki ehita...
Rootsi eesotsas Gardie'ga tungis lääne, harju ja virumaale, vallutati haapsalu, rakvere, paide, narva. Narvast liiguti edasi Venemaale, vallutati ingerimaa kuni laadoga järveni välja. Eesti pärast liivi sõda: Lõuna-eesti ja läti alad läksid poolale.Põhja- eesti rootsile. Saaremaa taanile. Sõjad algasid et naabrite arvelt oma valdusi laiendada. Diplomaatiline olukord põhjasõja eel: 17. sajandi II poolel oli rootsi muutunud läänemere valitsejaks. 1699 sõlmiti saksamaa pealinnas liit rootsi vastu. Liidu eesmärk oli likvideerida rootsi ülemvõim läänemerel. Laiendada oma territooriumi. Eesti alade vallutamine venelaste poolt: 1704 vallutati tartu ja narva. 1708 viidi läbi suur küüditamine tartus, narvas ja valgas. Sealsed saksa linnakodanikud veeti venemaale. 1709 poltaava lahin, mis tõi põhjasõtta pöörde. Karl 12. sai purustavalt lüüa ja see võimaldas venemaal baltikumi vallutamise lõpule viia.1710 alguses kapituleerus riia
liivakivi. Kesklinnas asub looduslik soost elanikkond Venemaale. kõrgendik Toomemägi, mille ümber on Rootsi alluvuses alustas linnas 1632.aastal kujunenud alates linna loomisest Tartu tegevust ülikool Academia Gustaviana linnasüda. mis tegutses Tartus kuni 1699. aastani. Ajalugu Tartu (Tarbatu) muinaslinnuse vallutamine ristisõdijate poolt 1224. aastal tähendas muistse vabadusvõitluse lõppu
ROKOKOO. 18.sajandil. Prantsuse revolutsioon lõpetab rokokooajastu. 1.JEAN.ANTOINE WATTEAU(1684-1721). Prantslane. Kythera saar Gersainti kaupluse silt Pierrot Siivutu ettepanek 2.FRANCOIS BOUCHER(1703-1770) Madam Popadour Diana(sõja-ja Diana suplemas Veenuse tualett viljakusejumalanna) Lamav tütarlaps 3.JEAN-HONORE FRAGONARD(1732-1806) Kiik Varastatud suudlus Riiv(magamistoamaal) 4.JEAN BAPTISTE SIMEON CHARDIN(1699-1779) Autoportree Köögitüdruk Söögipalve Turulkäik
Kas vana hea Rootsi aeg oli hea aeg? Rootsi aeg kestis aastatel 1629-1699, mis on umbkaudne. Rootsi aja alguseks peetakse Liivimaa sõja lõppu, mil Eesti sattus Rootsi riigi valdusesse. See aeg sisaldas endas palju sündmusi, nii häid kui ka halbu. Rootsi ajast on räägitud justkui heast ajast, kuid sellele ei saa minu meelest otseselt vastata. Kui mõisad redukteeriti ehk vabastati riigi kätte läinud mõisade talupojad pärisorjusest, siis vaatamata sellele, et see muutis talupoegade tingimusi teatud määral paremaks, kaasnes sellega ka halba. Kui enne oli talupoegade kohustusteks abiteod, mis olid erinevad hooajalised tööd, rahalised koormised, naturaalandamite loovutamine mõisnikele ja nad olid sunnismaised, siis peale reduktsiooni nende õigusi suurendati. Vaatamata sellele, et alguses said talupojad vakuraamatu abil mõisniku peale kaevata, maksid hiljem mõisnikud riigile selle eest, et nad oleks niiöelda süüst...
parade-goers to better enjoy the spectacle of night festivities. The flambeaux carriers were originally slaves. Crowds tossed coins to slaves trying to earn money for their task of lighting the way for the floats - a custom that continues today. Now, the torches may be lighter and use butane or kerosene, but the entertaining exchange between the crowd and the flambeaux is a rich Carnival tradition. Mardi Gras History Mardi Gras came to America in 1699 with the French explorer Iberville. Mardi Gras had been celebrated in Paris since the Middle Ages, where it was a major holiday. Iberville sailed into the Gulf of Mexico, from where he launched an expedition up the Mississippi River. On March 3 of 1699, Iberville had set up a camp on the west bank of the river about 60 miles south of where New Orleans is today. This was the day Mardi Gras was being celebrated in France. In honor of this important day, Iberville named the site Point du Mardi Gras
Võimukorraldus (1629-1699) Eesti ala jagatud kahe kubermangu vahel: Liivimaa ja Eestimaa kubermangu. Kõrgeim valitsusametnik 22 kubermangus oli monarhile alluv kindralkuberner. Kindralkuberner juhtis siinset sõjaväge, nimetas ametisse ametnikke, kontrollis raha laekumist ja kulutamist, kandis hoolt teede ja sildade korrashoiu eest. Rüütelkonnad Lisaks kindralkuberneridele ja ametnikele omasid siin võimu ka rüütelkonnad: Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkond. Need koondasid siinseid aadlikke ja kaitsesid nende õigusi Rootsi riigivõimu eest. Koos käidi maapäevadel, mis toimusid iga 3 aasta järel. Maapäevade vaheaegadel ajasid asju 12 (Saaremaal 6) maanõunikku. Rüütelkonnad pidasid aadlimatrikleid, kus olid kirjad aadlisuguvõsade ametlikud nimekirjad. Rahvastik 1620A maarahvast > 100 000, st hävinud üle poole rahvast 1630A nn sisekolonisatsioon maad uuesti kasutusele, valiti soodsamaid põllumaid, Saaremaalt liiguti mandri...
. / 58.366667° . . 26.716667° . . (G) (O) () 1030 , 98 561 (2011) (80%) (16%) UTC+2, UTC+3 · I .. , 1030 , ( « »), . 1061 . XIII , , , 1224 . , . 1280 . . . 1558 , , , 1582 , - . , 1583 , . XVII - , 1625 . . 1630 , 1632 , - II . , 1699 1710 . 1704 , , . 1721 , , , . 1764 II . 1763-1767 .. . -. 1770-1780 .. . 1802 . , , , . , « ». XIX , : 1864 . « ». 1865 . «». 1869 . . 1870 . 1872 . 1906 . «». - , - . 1909 . . . 1876 . -, , 1887 . - , . 1880- . 1889 . , 1893 , , .
Põhjasõda. 1699.aastal kujuned välja Rootsi vastane liit, kus keskset rolli mängis äsja Poola kuningaks valitud Saksa kuurvürst August II Tugev,kellega liitus Taani kuningas Frederik IV ning Vene tsaar Peeter I.Põhjasõja sündmused Baltikumis algasid ööl vastu 12. veebruari 1700 Kuramaale koondatud August II saksi vägede tormijooksuga Riiale.Samal ajal ründasid taanlased Rootsi valdusi Põhja-Saksamaal.Kopenhaageni lähedal maabunud Rootsi väed sundisid Taani sõjast välja astuma.Teadmata Taani alistumisest,kuulutas ka Venemaa Rootsile sõja.Septembris 1700 jõudsid esimesed venelaste väesalgad Narva alla.Narva piiramine kujunes Vene vägedele üsna edutuks.30.novembril 1700 asusid Narva alla jõudnud Rootsi väed linna piiravate vene vägedega lahingusse.Neid toetas puhkenud lumetorm,mis puhus venelastele otse vastu.Välismaalastest koosnev Vene väejuhatus läks Rootsi poolele üle.Kogu venelaste suurtükivägi langes rootlaste sõjasaagiks.Uued Vene ...
Ülikooli astumise tegeliku töö tegi ära Liivimaa kindralkuberner Johan Skytte, üks oma aja haritumaid rootslasi. 1632.aastal tartu uksed avanud ülikoolis õppisid valdavalt Rootsi ja Soome päritolu tudengid. Kui puhkus VeneRootsi sõda, viidi ülikooli 1656 Tallinnasse, kus see kiratses kuni 1665. aastani. Ülikool jätkas tööd Tartus alles 1690. aastal, nüüd juba peamiselt baltisakslastest üliõpilastega. Ühenduse parandamiseks Rootsiga viidi 1699. aastal ülikool Pärnusse. Pärnus tegutses ülikool juba Põhjasõja tingimustes kümmekond aastat, kuni venelase linna 1710. aastal vallutasid. Kuigi Vene võimud lubasid ülikooli esimesel võimalusel taasavada, teostus see alles 1802. aastal. Oma korralduselt sarnanes Tartu ülikool teiste tolle aja Euroopa ülikooliga. Siin oli neil teaduskond: usu, õiguse, arsti ja filosoofiateaduskond. Õppetöö toimus ladina keeles loengute ja dispuutide vormis.
Kuivõrd võib Rootsi aega nimetada heaks Rootsi ajaks Rootsi aeg Eestis kestis tinglikult 70 aastat (1629-1699), kuid enamasti peetakse selle aja lõpuks aastat 1721, mil lõppes Põhjasõda ja Eesti jäi Venemaa võimu alla. Seega võib öelda, et Roosti aeg kestis umbes 100 aastat ja see tõi endaga kaasa palju olulisi muudatusi. Tähtsaimateks muudatusteks selle aja jooksul võib pidada kohtusüsteemi ümberkorraldamist ja uue haldusjaotuse väljakujunemist, kuid Karl XI valitsusajal toimus veel mitmesuguseid reforme. Näiteks võib välja tuua koolihariduse edendamise, rahvakirjanduse väljaandmise ja esimesed talurahvakoolid. Tähtsündmuseks võib pidada ka Tartu Ülikooli asutamist 1632. aastal. Talurahva elu muutus drastiliselt, mõisate reduktsiooni käigus vabastati nad pärisorjusest, maad hakati hindama, kaardistama ja selleks võeti kasutusele vakuraamatud. Talupoegadel tekkis võimalus kaebada mõisarentnike peale, koormised pandi täpsel...
talupojad rebisid maha pühaks peetud Võhandu jõele ehitatud vesiveski. • Ebausuga võitlemiseks korraldati Rootsi ajal väga palju ka nõiaprotsesse. Selle käigus kiusati tavaliselt taga ka kohalikke aktiivseid inimesi – ravitsejaid, rahvaarste jt. Nõidade äratundmiseks rakendati „veeproovi“. Kui inimene vajus põhja, oli ta süütu, kui aga tõusis pinnale, oli ta süüdi ja mõisteti tuleriidal põletamisele. Viimane nõid mõisteti surma Eestis 1699. aastal. Kokku toimus Eestis 1520-1699 196 nõiaprotsessi, milles surma mõisteti 65. • Loe tekste „Pühajõe mäss“, „Oleariuse reisikiri“ ning „Liivimaa libahundid“ ja vasta: • 1. Mis toimus Pühajõel? Millised uskumused kajastuvad 1. loos? • 2. Mida on kirjeldatud Oleariuse reisikirjas? • 3. Kes oli Thiess ning mida on viimases tekstis kirjeldatud? Rootsiaegne vaimuelu - haridus Rahvahariduse teke
vägedele. Tartu Ülikooli professorid ja üliõpilased põgenesid sõja jalust Tallinna, kuid katse rajada ülikool Eestimaa kubermangu pealinnas äpardus Tallinna rae vastuseisu tõttu. Professorid said kasutada Tallinna Gümnaasiumi ruume küll kuni 1665. aastani, kus akadeemiline tegevus soikus lõplikult 1665. aastal. Aastal 1690 sai Tartust jälle ülikoolilinn. Rootsi-vastase koalitsiooni ning 1695.1697. aasta suure näljahäda tõttu viidi ülikool Tartust Pärnusse. 28. augustil 1699 avatud Pärnu Academia Gustavo-Carolina pääses Põhjasõja käigus 1708. aastal toimunud Tartu elanikkonna küüditamisest. Pärnusse kolinud ülikool sai seal tööd jätkata 1710. aastani, mil ta suleti seoses linna kapituleerumisega Põhjasõjas Vene vägedele. 18. sajandi lõpul kattusid Vene keskvõimude hariduspoliitilised huvid baltisaksa eliidi taotlustega. 21.22. aprillil 1802 taasavati Tartu ülikool rüütelkondadest sõltuva Balti ülikoolina. 12
Aurumasin - Areng - 1. saj Kreeka teadlane Heron (mänguasi) 1690. a D. Papin, esimene töötav aurumasin 1699. ja 1712. a kasutati vee pumpamisteks, ilma kolvita 1769. a täiustas Watt aurumasina 1784. a I aurumasin, mis tekitas veeauru ja suutis energiat teistele mehhanismidele üle kanda - Algus - Tuli mõte, et kui anumal, milles keeb vesi, oleks vaid üks toru, millest aur võiks välja pääseda, viskaks aur sealt välja igasuguse sinna paigutatud eseme. Kui see ese aga edasi-tagasi liiguks, võiks tehtud töö arvel liikuma panna mõne teise masina. - Aurumasinast - Aurumasin on soojusmootor Muundab rõhu all olevas aurus talletatud potensiaalse energia mehaaniliseks energiaks Aurumasina tähtsaim osa on veega täidetud aurukatel Aurukatlast tulev aur paneb liikuma kolvid, mis omakorda panevad liikuma rattad Kasutatud läheb kondensaatorisse vesi jahutatakse aur kondenseerub Click to e...
KLASSITSISM 18.saj. Lõpp-19.saj I pool. Antiikkunsti jäljendamine. 1.ARHITEKTUUR PRANTSUSMAAL Madeleine'i kirik Pantheon-peaehitis Lamav Veenus e Paolina Borghese(Antonio Canova) Tähe võidukaar Napoleoni kroonimine(DAVID!!!!) 2.JACQUEL-LOUIS DAVID(1748-1825), prantslane Horatiuse vanne, peateos Sabiinitarid Madame Recamier Madam ja monsenjöör Tapetud Marat Napoleon Alpe Napoleon oma Lavoisier ületamas tööruumis 3.JEAN AUGUSTE DOMINIQUE INGRES(1780-1867)-anatoomiliselt muutis natuke inimesi, kõige parem maailviimistleja Autoportree Suur supleja Noormehe portree Napoleon Suur odalisk Türgi saun(viimane maal) 4.Klassitsim Venemaal Admiraliteedihoone Peastaabihoone Iis...
2.6.5.1. Tegutsesid usu-, õigus-, arsti- ja filosoofiateaduskonnad. 2.2.6.5.2. Õppetöö ladina keeles loengute ja dispuutide vormis 2.2.6.6. Aastatel 1656-1665 tegutses ülikool Tallinnas Vene-Rootsi sõja tõttu 2.2.6.7. Tartus jätkas ülikool taas tööd 1690. aastal, peamiselt baltisakslastest üliõpilastega 2.2.6.8. Ühenduse parandamiseks rootsiga viidi ülikool 1699. aastal Pärnusse (töötas kuni venelaste vallutuseni 1710, ülikool taastati 1802. aastal) 2.3. Liivimaa Vene võimu all (sisuliselt alates 1710) 2.3.1. Luteri kirik jätkuvalt vaimuelu kandja 2.3.1.1. Peale Põhjasõda olid paljud kirikud rüüstatud ja hävinud 2.2.1.2. Levima hakkas pietism 2.2.1.2.1. Levitajad püüdsid usuelus elavdada sisemist
Baltikumivalduste keskpunktis. Ülikooli asutas tegelikult Liivimaa kindralkuberner Johan Skytte, kes oli üks oma aja haritumaid rootslasi. 1632.a. Tartus uksed avanud ülikoolis õppisid enamuselt Rootsi ja Soome päritoluga tudengid. Sõja puhkedes viidi ülikool 1656.a Tallinnasse, kus see oli 1665. aastani. Ülikool jätkas tööd Tartus alles 1690. aastal. Peamiselt olid üliõpilased Baltisakslased. Ühenduse parandamiseks Rootsiga viidi 1699. aastal Ülikool Pärnusse. Pärnus tegutses Ülikool põhjasõja tingmustes 10 aastat kui aastal 1710 Venemaa linna vallutas. Taasavamine toimus alles 1802. a. Õppetöö toimus ladina keeles,loengute ja dispuutide vormis.Pärnus oli 30-40 tudengit, Tartust tulid professoreid. Rootsi aegses Ülikoolis tegutses üle poolesaja õppejõu.
Linnade arengut pidurdas keskaegne tsunftikord, mis välistas konkurentsi ja aeglustas uue tehnoloogia kasutuselevõttu. Valitsevaks kunstija ehitusmoeks oli barokk. *Tartu Ülikooli asutamine Johan Skyttel'I eestvõttel asutati Tartus 1630. a. gümnaasium. 1631. a. ka Riias ja Tallinnas. 30.06.1632. kirjutas Gustav II Adolf alla Tartu gümnaasiumi ülikooliks muutmise ürikule. Ülikool tegutses Tartu linna vallutamiseni Vene vägede poolt 1656. a. Ülikool taasavati 1690. a. ent viidi 1699. a. sõjaohu tõttu üle Pärnusse, kus tegutses 1710. a. *Rahvahariduse algus Luteri kirik nõudis, et põhilised usutõed olekis igale inimesele selged. Ilma selleta ei pääsenud inimene läbi leeriest; leeritamata aga ei loetud inimest täiskasvanuks ja ta ei tohtinud abielluda. 1684. a. asutati seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks, mille hingeks ja ainsaks õpetajaks oli B. G. Forselius. Ennastsalgava
Eesti talupoja seisund varauusajal - vaba või pärisori. Varauusaeg algas 16. sajandi esimesel veerndil ja lõppes 18. sajandi neljandal veerandil. Eesti oli sellel ajal paljude erinevate võõrvõimude käes Rootsi, Taani, Poola ja Venemaa. Talupoegade seisund eri võimude ajal oli väga erinev. Sellel ajal toimus Eestis suuri territorjaalseid muutusi. Rootsi aeg Eestis oli 1629 kuni 1699, kuigi selle alguse ja lõpu üle on palju vaieldud. Paljudes mõisates võeti kasutusele vakuraamat, mis pani paika talupoegade koormised. Talupoja kohustused mõisa ees olid suured. Enda maad sai talupoeg hooldada ales siis, kui enda maa oli korras. See tähendab, et enda maaharimiseks ei jäänud piisavalt aega. Talupojad kuulutati pärisorjaks 1. veebruaril aastal 1632. See oli ainuke aeg, kus talupoeg oli seaduslikult pärisori. Poola aeg oli 1561 1625
Suure-Kõpu Mõis Liisa Tamm Ajalugu · Mõis on asunud vähemalt aastast 1593; · Rootsi ajal Jacob de la Gardie käes; · 1624.-st aastast Valentin Schillingi valduses; · 1699. aastal läks mõis riigile; · Keiser Paul I ostis mõisa riigilt; · 1805. aastal sattus mõis pandina Strykide valdusesse; Vanim poeg kolis Kõppu. Väikses mõisamajas oli tulekahju ning koliti Viljandi mõisa Klassitsistlik peahoone valmis 1847. aastal - peale vanima poja surma Ajalugu · Peahoone arhitekt oli Emil Julius Strauss; · Mõis oli kunagi kuulus oma kunstikogu poolest; · 1919. langeb Narva lahingus viimane mõisaomanik; · 1921. aastal hakkas koolis tegutsema kool;
*salakaubandus- !*Käsitöö ja tööndus-Tsunftid, manufaktuurid Vaimuelu 17-18saj vastureformatsioon Poola ajal *jesuiitide tegevus-Poola ajal 1583jõudsid Tartusse, rajasid sinna Gümnaasiumi, tõlkide seminari *luteri kirik Rootsi ajal-jäi eestlastele võõraks, pastorite põhiül võitlus väärusuga *Hermann Samson-kindralsuperindent, seati rootsi ajal vaimulikkonna etteotsa !*talurahva suhtumine kirikusse-rootsi ajal muutus,........ *Nõiaprotsessid-algasid rootsi ajal üle kogu maa. 1699 mõisteti süüdi viimane nõid !*rahvahariduse edendamine-Karl XI reformid,.......... *B.G.Forselius-1684 asutas tartu lähedale õpetlaste seminari, 86 koostas aabitsa, 88 hukkus meretormis, tema seminaritevuse jooksul sai õpetuse 160 poissi. Eestikeelne kirjasõna *Heinrich Stahl-1637 koostas esimese eestikeelse grammatika. *Johan Hornung-1693avaldas Ladina keelse Eesti grammatika *isel. Jooned vene aja alguses Uued ideed ja õpetused-*1)Pietism(vahetult peale põhjasõda)-Vagadus,
tavalised · Uute õpilaste vastuvõtmisel viidi läbi eriline tseremoonia · Põhivormid loengud ja dispuudid · Stipendium · Õppis rootslasi, soomlasi ja sakslasi Tartu Ülikool · Ülikool tegutses esialgu kuni Tartus linna vallutamiseni VeneRootsi sõjas 1656. aastal · 1.juulil 1661. a Kärde rahu (VR sõda) · Sõja eest pagenenud professorid ja üliõpilased jätkasid Tallinnas õppetööd · 1690. a Tartu Ülikooli taasavamine · 1699. a kolis TÜ Pärnu · 1710. a TÜ, Pärnu kapituleerumisega Vene vägede eest, lõpetas töö augustis Põhjasõja eel · Poola · Taani · Venemaa · Venemaa ja Poola suhted head · Rootsi liitlased Inglismaa, Pranstusmaa ja SaksaRooma Keisririik olid seotud probleemid · KarlXII · 1699. aasta sõlmisid August II Tugev, Peeter I ja Frederik IV liidu Rootsi vastu · Rootsil sõjaline võimsus Peeter I, August II Tugev, Frederik IV
31 181 367 569 761 983 1201 1439 1637 1889 37 191 373 571 769 991 1213 1447 1657 1901 41 193 379 577 773 997 1217 1451 1663 1907 43 197 383 587 787 1009 1223 1453 1667 1913 47 199 389 593 797 1013 1229 1459 1669 1931 53 211 397 599 809 1019 1231 1471 1693 1933 59 223 401 601 811 1021 1237 1481 1697 1949 61 227 409 607 821 1031 1249 1483 1699 1951 67 229 419 613 823 1033 1259 1487 1709 1973 71 233 421 617 827 1039 1277 1489 1721 1979 73 239 431 619 829 1049 1279 1493 1723 1987 79 241 433 631 839 1051 1283 1499 1733 1993 83 251 439 641 853 1061 1289 1511 1741 1997 89 257 443 643 857 1063 1291 1523 1747 1999 97 263 449 647 859 1069 1297 1531 1753 2003
Selle käigus kapituleerus ka Tartu linna piiravatele Vene vägedele. Tartu Ülikooli professorid ja üliõpilased põgenesid sõja jalust Tallinna, kuid katse rajada ülikool Eestimaa kubermangu pealinnas äpardus. Professorid said linna Gümnaasiumi ruume küll kuni 1665. aastani, kus akadeemiline tegevus soikus lõplikult 1665. aastal. Aastal 1690 sai Tartust jälle ülikoolilinn. Rootsi-vastase koalitsiooni ning suure näljahäda tõttu viidi ülikool Tartust Pärnusse. 28. augustil 1699 avatud Pärnu Academia Gustavo-Carolina pääses Põhjasõja käigus Tartu elanikkonna küüditamisest. Pärnusse kolinud ülikool sai seal tööd jätkata 1710. aastani, mil ta suleti seoses linna kapituleerumisega Põhjasõjas Vene vägedele 12. augustil 1710. 1710-1802 oli Tartu Ülikool suletud. Uuesti avati see 1802. aastal ja sellest sai Keiserlik Tartu Ülikool mida juhtis Vene riik. Tartu Ülikool oli Vene keiseriigi ainus ülikool, kus õpetöö toimus saksa keeles
Kordamine: Kultuur Poola, Rootsi ja Vene ajal. 1. Vastureformatsioon, selle edusammud Eestis. TV lk. 37 ül. 1 Vastureformatsioon- Liivimaa katoliku kiriku organisatsiooni taastamine 16.saj II poolel (Poola ajal) ja luterluse mõju vähendamine Edusammud Tartus: · Rajati jesuiitide gümnaasium, mis oli tol ajal kõrgeima haridustasemega kool Eestis · Loodi tõlkide seminar, et koolitada preestrikutseks ka kohalikke Miks katkes reformatsioon Eestis 1625.a ? Rootslased vallutasid Tartu, nende riigiusk oli luterlus, see lämmatas katoliikluse. 2. Forseliuse õpetajate seminar, selle asutamine, tegevus ja tähtsus. Lisaks vihikule vaata ka õpikust. 1684.a avati Tartu lähedal piiskopimõisas õpetajate seminar, kus hakati koolitama välja õpetajaid rahvakoolidele. Kooli rajajaks ja õpetajaks oli Forselius. (õpilased Ignatsi Jaak ja Pakri Hanso Jüri) Forseliuse tegevuse tähtsus .. · talurahvakooli õpetajate ettevalmistamine · lõi uue...
muutus ta rahutuks, närviliseks, ei saanud öösiti magada ning ka mälu ei töötanud enam korralikult.Pärast haigusest paranemist, tegutses Newton veel mõnda aega Cambridge´is, kuid 1703.aastal ütles ta end ülikoolist lõplikult lahti. (www.hot.ee/iffcool/Newton.doc) 29. märtsil 1696 asus Newton riigirahapaja ülevaataja kohale. Newtoni ülesandeks riigirahapaja ülemana oli müntimise reformimine ja aastail 1696-1699 saigi uuendus teoks. Selle ülesande täitmise järel anti talle 1699. a. mündimeistri tiitel ja ta määrati rahapaja juhatajaks. 1703. aastal valiti ta Londoni Kuningliku Seltsi presidendiks ja sellesse ametisse jäi ta kahekümne neljaks aastaks, kuni oma surmani. (http://www.ttkool.ut.ee/nupuvere/f/varia45.html) Newton sõnastas mehaanika põhiseadused ja gravitatsiooniseaduse. Rakendades neid taevakehade liikumise kirjeldamisel, rajas ta taevamehaanika alused. Põhjendas teoreetiliselt
PÕHJASÕDA 1700 1721 . Rootsi kuningriik oli XVII sajandi teisel poolel oma võimsuse tipul. Läänemeri oli kujunenud peaaegu tema sisemereks, nii et isegi Taani, kes kõigi teiste riikide laevadelt oma väinades tolli küsisid, ei võinud seda küsida Rootsilt. Poola, Taani ja Venemaa olid Rootsi ülemvõimu vastu Läänemerel. 15. aastaselt troonile tõusnud uus Rootsi kuningas Karl XII oli küllalt kogenematu. 1699. aastal sõlmisid Poola kuningaks valitud Saksi suurvürst August II Tugev, Vene tsaar Peeter I ja Taani kuningas Frederik IV liidu Rootsi vastu. Eesti ja Liivimaa pidid kokkuleppe kohaselt võidu korral minema Poola võimu alla. Põhjasõda algas 1700. aastal 12. veebruaril, mil Kuramaale saabunud August II Saksi väed koondusid Riia linna alla. Sügisel koondusid Vene väed Narva alla. 19. novembril andis Karl XII rünnakukäsu. Võitsid rootslased. 1701. aastal lahkusid Rootsi...
PÕHJASÕDA ( 1700 1721 ) 1. Olukord enne sõda: 1) Rootsi kuningriigis : XVII sajandil muutumine suurriigiks. Rootsi riigi koosseisu kuulusid SOOME; INGERIMAA; EESTIMAA LIIVIMAA; PÕHJA-SAKSAMAA rannikualad. Rootsil oli hea sõjavägi ja relvastus. XVII saj. Lõpul ikaldusaastad, ka Baltimail Riigikassa oli tühi. 1697 suri kuningas Kark XI, troonile sai noor poeg (15-aastane) Karl XII Teistele riikidele oli soodne alustada sõda. 2) Venemaal: Puudus väljapääs meredele, et suhelda, kaubelda Euroopaga. 1682 1725 võimul Peeter I, kes seadis eesmärgiks saada pääs Läänemerele. 1697 1698 pidas Peeter I läbirääkimisi Rootsi vastu liidu moodustamiseks 1699 toimus liidu sõlmimine Saksi kuurvürsti ja Taani kuningaga Küsimus: MIKS OLID NIMETATUD ALADE VALITSEJAD NÕUS ASTUMA LIITU VENEMAAGA? 2. Sõja põhjused: Venemaa soov saada pääs Läänemerele, et suhelda Euroopaga. Riikidevahelised vastuolud Lään...
Kas Rootsi aega võib pidada vanaks heaks ajaks? Rootsi aeg algas aastal 1629 ja kestis aastani 1699, selle perioodi jooksul kuulus suur osa Eesti territooriumist Rootsi kuningriigile. Nende 70 aasta jooksul viidi läbi palju reforme ja need tõid kaasa elanikele muutusi, mida võib pidada nii headeks või halbadeks. Suurim negatiivne muutus Rootsi ajal oli kindlasti pärisorjuse kehtestamine Põhja- Eestis aastal 1645. Sellega kasvasid talupoegade koormised ja mõisnikele ei kehtestatud mingeid reegleid, millega kindlaks määrata talupoja töökoormust. Siiski viidi läbi
Türgi suurvõimu langus ja Krimmi sõda Ülevaade Osmani (Türgi) impeeriumi laienemisest. Asutati aastal 1307 · 1393 vallutati Põhja-Kreeka. · 1453 vallutati Konstantinoopol, 1466 Albaania. · 1514 vallutati Iraan, 3 aastat hiljem Egiptus ja Süüria. · 1521 vallutati Jugoslaavia. · 1526 vallutati Ungari. · 1529 toimus ebaõnnestunud Viini vallutamine. · 1534 vallutati Mesopotaamia. · Samal aastal vallutati Transilvaania ja Vallahhia. · 1683. aastal teise ebaõnnestunud Viini vallutamisega · lõppes impeeriumi laienemine. Ülevaade Osmani (Türgi) impeeriumilangusest 1699 loovutatakse Ungari. · Passarowitz'i leping, mille käigus loovutatakse Põhja- · Serbia, Põhja-Bosnia ja muud alad Austriale. 1739 saadakse enamik eelnevad alad tagasi. · 1798-1801 Napoleon siseneb Egiptusesse ja Palestiinasse. · 1829. aastal Kreeka saab autonoomseks alaks · 1830...
Kuidas mõjutas Rootsi aeg elu Eesti alal? Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Tinglikult kestis Rootsi aeg 1629-1699, selle algus ja lõpp on vaieldav. Möödunud oli just Liivi sõda. Rootsi aega nim. ka ,,Kolme kuninga ajaks", kuna Eestimaal valitsesid kolme erineva riigi kuningad. Peale Rootsi, Poola ja Vene võimude olid siin liikvel ka Saksa ja Taani esindajad. See aeg tõi palju olulisi muutusi, mis mõjutab ja kujundab meid tagantjärele veel tänagi. Eestlased on Rootsi aega tagasi igatsenud. Tegelikkuses ei möödunud Rootsi aeg eestlastele sugugi mitte roosiliselt, suurt majanduslikku edu saavutasid mõisnikud. Karl XI 1672.a troonile tulles tühja riigikassa olukorra väljapääsuks nägi võimalust ,,kingitud maade" tagasi võtmist ehk algas reduktsioon. 17.saj. jätkus vilja väljavedu Eestist saab ,,Rootsi viljaait". Ida- ning Hansakaubandus kä...
Vana hea Rootsi aeg? Kui räägitakse Eesti ajaloost, siis tihtipeale mainitakse "Vana head Rootsi aega". See aeg oli kindlasti nii mõnestki küljest vaadatuna parem nii talle eelnenud Saksa ajast kui ka järgnenud Vene ajast, kuid kas ta oli siis tõesti nii hea, et seda meenutada "Vana hea Rootsi ajana" Rootsi aeg algas 1629 ja lõppes 1699. Sellel ajavahemikul jõudis valitseda 5 kuningat Gustav II Adolf 1611-1632, Kuninganna Kristiina 1632-1654, Karl X Gustav 1654-1660, Karl XI 1660-1697, Karl XII 1697-1718. Rootsi ajal oli olulisi positiivseid külgi. Näiteks kuningas Karl XI tahtis lahti saada päris orjusest. Mis oleks olnud Eestlastele väga positiivne. Riigi mõisad võeti ära ja hakkati nende kasutamise eest renti küsima. Tema valitsemis ajal kehtestati ka vakuraamatud kuhu pandi kirja maksud mida talupoeg maksis
abi, tänu sellele sai Rootsi oma esimese tugipunkti Eestis, mis hõlmas Tallinna ümbrust.Nii käisidki erinevad Liivimaa osad tükk aega käest kätte ning kõik tahtsid enda alla vallutada järjest suuremaid valdusi, kuni 1570. aastal sekkus Venemaa taas agaramalt Liivimaa sündmustesse. Alustati Tallinna esimest piiramist. Liivi sõda lõpetati 1583. aastal mitmete vaherahu lepingutega ning ning põhjaosa hakati nimetama Eestimaaks. 1699. aastal moodustasid August II Tugev, Frederik IV ja Peeter I Rootsi vastase liidu. Nende eesmärk oli vallutada tagasi need alad, mille Rootsi oli nn rõõvinud oma naabritelt. 1701. aastal algasid uued Vene vägede rüüsteretked Eesti aladel. Vene vägedel õnnestus vallutada päris palju, kuid mõned aastad kehtis olukord, kus idapoolsed alad olid Vene vägede käes, läänepoolsed alad olid aga Rootsi võimu all. Venelasid hakkasid korraldama küüditamisi ning käsitlesid
Kronoloogia: Eesti 18. sajandil Kronoloogia: Eesti 18. sajandil · 1686 sätestati Rootsi kirikuseadusega Baltikumi kirikukorraldus, mis kehtis 1832. aastani · 1689 1710 ilmus esimene Eesti ajaleht, saksakeelne ,,Revalsche Post-Zeitung" · 169597 suur nälg Eestis, suri 70 00075 000 inimest viiendik tolleaegsest eesti rahvastikust · 1697 suri Rootsi kuningas Karl XI, uueks kuningaks sai 15-aastane Karl XII · 1699, 24. august sõlmis Liivimaa aadliopositsiooni pagulasliider Johann Reinhold Patkul volitusi omamata Liivimaa rüütelkonna nimel kuningas August II Tugevaga alistumislepingu · 1699, detsember Vene tsaar Peeter I, Poola kuningas ja Saksi kuurvürst August II ning Taani kuningas Frederik IV sõlmisid sõjalise liidu Rootsi kuninga Karl XII vastu · 1700, 12. veebruar August II (Saksi) väed tungisid Liivimaale ja piirasid maikuuni edutult Riiat
Rootsi aeg Eestis (1629 – 1710) “vana hea Rootsi aeg” – ainukesed vallutajad kellesse kohalik rahvas suhtus hästi. Tegelikkus oli siiski teine, kuna põhiline võim oli sakslaste käes • Eesti ala saab just 17.saj. Euroopa kultuuri osaks. Hea Rootsi aeg kajastub kiires rahvaarvukasvus: 1629 – 100000 in, 1695 – 400000 inimest. Rahvaarv kasvab nii kõrgele iibele kui suurele sisserändele Soomest, Venemaalt; Hollandist.. • Sisepoliitikas sakslaste võim jääb Eestis kohalikul tasandil püsima Saksa rüütelkonnad (13.saj. ristisõdijate järeltulijad) asutasid Eestisse Balti hertsogiriigi (Balti maariik -autonoomia õigustega ehk piiratud iseseisvusega) Hertsogiriik jagunes: Eestimaa-, Liivimaa-, ja Saaremaa rüütelkonnaks. 1671.a. kuulutati eestlased seaduslikult pärisorjadeks. (vastandus kaks poliitikat Eestis: Rootsi keskvalitsuse -Eesti talupoegi soosiv ja Baltisaksa aadlikpoliitika -talupoegadele suuremat orjust pooldav. Kuningas Karl X (1654-1660...
Aastaid 1680-1700 on kutsutud karoliinlikuks absolutismiks. Seoses Rootsi ebastabiilse olukorraga oli karoliinlik absolutism seotud pideva ettevalmistusega sõjaks. Tehti sõjalist koostööd Inglismaa, Madalmaade ja Holstein- Gottorpiga, et kaitsta Rootsit Taani kättemaksu eest. Kaitseta jäeti riigi idatiib. Karl XII valitsemisaeg. Viimaseks Karoliinide seas oli Karl XII, kes valitses aastatel 1697-1718. Tema surmaga lõppes ka Rootsi suurriigiaeg. Taani, Poola ja Venemaa sõlmisid 1699. aastal sõjalise koostöö lepingu ja 1700.aastal algas põhjasõda. Põhjasõja algul saavutasid Karl XII ja tema armee kiireid edusamme. Kui ta aga Poola vastu pöördus, andis see Peeter Suurele aega Pererburi rajamiseks ja Balti laevastiku asutamiseks ning armee ümberkorraldamiseks. Karl XII alustas pealetungi Venemaal 1708. aastal. Kui rootslased kaotasid Poltaava lahingu, vallutasid venelased Soome ja Balti provintsid. Karl XII suri Fredrikshaldi lähedal, kus ta sai surmava lasu
Peeter I Siim Rauno Steven Lapsepõlv ja noorpõlv · Peeter I vanemad olid Vene tsaar Aleksei Mihhailovits ja tema teine abikaasa Natalja Narõskina. · Kui tsaar Aleksei Mihhailovits 1676 suri ning 1682 suri ka Peetri vanem poolvend tsaar Fjodor Aleksejevits, sattus Peeter tsaar Aleksei esimese abikaasa sugulaste Miloslavskite pooldajate ning tema ema sugulaste Narõskinite pooldajate vahelise võimuvõitluse keskpunkti. ....jätk · Nii kuulutati tsaarideks mõlemad vennad Peeter ja Ivan, kusjuures Ivan kuulutati "vanemaks" tsaariks. Regendiks sai aga Sofja Aleksejevna, kes oli faktiliselt täie võimuga valitseja ning kõrvaldas Peetri ema Natalja Kirillovna täielikult riigi juhtimise juurest. Sofja Aleksejevna valitsemise ajal elas Peeter oma emaga Moskva-lähedastes külades Kolomenskojes ja Preobrazenskojes. Hõõrumised Moskva ja Preobrazenskoje "õukonna" vahel jätkusid. ...
lähedane kõrgkoolide omale. 1631 palus Skytte kuningal muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. Selle palve Gustav II Adolf järgmine aasta ka täitis. Ülikool avati pidulikult 1632 15. oktoobril. Ülikoo tegutses Tartus kuni linna vallutamiseni Vene- Rootsi sõjas 1656. Peale seda prooviti õppetööd jätkata Tallinnas, aga seal ei leidnud see suuremat kõlapinda. 1690 avati ülikool taas Tartus, kuid kuna linna seisund polnud kiita, koliti 1699 Pärnu. Pärnus austati haridust Tallinnast palju rohkem ja ülikooli tulevik tundus helge. Kahjuks pidi Pärnu 1710 vene vägede ees kapituleeruma ja ülikooli varad viidi Rootsi, professorid ja üliõpilased pagesid või olid surnud katku. Talurahva kultuur säilitas oma traditsioonilise ilme ja muutus aeglaselt. Peatoiduks oli rukkileib, tähtsamaiks leivakõrvaseks soolasilk. Ka erinevad jahupudrud olid hinnatavad. Igapäevase kalja kõrvale pruugiti ohtrasti omavalmistatud õlut ja viina
Vana hea Rootsi aeg Rääkides Eesti ajaloost, mainitakse tihti nö vana head Rootsi aega. Miks oli siis parem kui talle eelnenud Saksa ajal või järgnenud Vene ajal? Tinglikult kestis Rootsi aeg 1629-1699, üldiselt peetakse alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud erinevalt. Ühe arvamuse kohaselt peetakse selleks aastat 1710, kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla, teise järgi 1721, mil sõlmitud Uusikaupunki rahu loetakse Põhjasõja lõpuks. Kolmanda seisukoha järgi lõppes Rootsi aeg Põhjasõjaga, millega algas Vene aeg, uus periood Eesti ajaloos. Seda perioodi on nimetatud ka Poola-Rootsi ajaks, sest just neil riikidel õnnestus sellel ajal siin püsivamalt valitseda. Eesti aladel oli pikka aega sõditud ning maa oli suuresti harimata ja võsastunud. Paljud inimsed olid kodust lahkunud ja talud olid maha jäetud. Osa linnu ja aleveid ...
Kas võib rääkida vanast heast Rootsi ajast? Rootsi aeg kestis tinglikult 1629-1699, üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivisõda, mille lõppedes jäi Eesti Rootsi võimu alla ning lõpuks Põhjasõda. Rootsiaeg kestis mitukümmend aastat ja see aeg tõi kaasa endaga väga palju muutusi. Rootsi aega meenutatakse, kui vana head Rootsi aega. Kuigi see ,,hea aeg" ei kestnud väga kaua, tõi see kaasa olulise muutuse rahava mentaliteedis. Peale Liivisõda oli Eestimaal paljud linnad sõjast purustatud ja tühjaks jäetud- maa oli laastatud, kuid rahvaarv taastus üllatavalt kiiresti, sest paljud inimesed koloniseeriti Eesti aladele ja lõppenud oli ka sõjategevus, mille tulemusena hakkas talurahva arv jõudsalt kasvama. Rootsiaja alguses üritati tulutult vabastada Eesti talupojad pärisorjusest. Sunnismaisusega kaasnenud talupoegade allutamine mõisnikule tegi nad pärisorjadeks, mis toonud sugugi oodatud leevendust Eesti talupoegadele. ...
Rootsi aja mõju Eesti kultuuri arengule Tinglikult kestis Rootsi aeg Eestis 1629-1699 aastatel, kuid selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Rootsi aega nimetatakse ka ,, Kolme kuninga ajaks", sest Eestimaal valitsesid kolme erineva riigi kuningad. Rootsi aeg oli rahuaeg pärast pikka sõjaaega. Milline oli Rootsi aja mõju Eesti kultuuri arengule? Üks peamisi muutusi, mis toimus Eesti aladel Rootsi ajal, oli katoliikluse asendamine luteri usuga. See oli üks põhjus, mille tõttu hakati rahvaharidust arendama, nimelt taheti kindlustada luteri usu mõju. Samuti tulenes rahvahariduse korraldamine luteri usu põhiseisukohast- inimene saab õndsaks tänu usule, selleks oli aga vaja õpetada talupojad piiblit lugema. Tänu luteri usule hakati rõhku pöörama talupoja harimisele. Rahvahariduses oluline isik oli Bengt Gottfried Forselius, kes korraldas praktilist tööd õpetajate seminaril Tartu lähedal Piiskopimõisas. Tema ülesandeks oli koolmeistrite...
Venemaa soov saada väljapääs Läänemerele. Rahvusvaheline olukord oli kujunenud järgmiselt: 1) Venemaa oli muutunud arvestatavaks suurriigiks, kellel aga puudus Euroopaga meriti ühendus 2) Põhja-Euroopas konkureerisid omavahel Taani ja Rootsi 3) Poola ja Venemaa olid vabanenud hirmust Türgi ees ja nende suhted olid paranenud 4) Rootsi ülemvõim Läänemerel tekitas tugeva opositsiooni Rootsi vastu, 1699 aastal sõlmisid Poola, Taani, Saksi ja Venemaa Rootsivastase liidu. Rootsi liitlased: Inglismaa, Prantsusmaa ja P-S Rooma keisririik olid seotud igaüks oma sisemiste probleemidega. Põhiline vastaseis oli Venemaa ja Rootsi vahel(Karl XII ja Peeter I). Sõda jaotatakse Eesti ajal erinevateks perioodideks. Sõda toimus erinevaes kohtades: Baltikumi ala, Poola-Venemaa piiril, Läänemerel: I periood 1700-1704: Narva lahing 1700 november rootslaste võit. (Peeter 1 võttis seda õppetunnina,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
