Kontrolltöö Liivi sõda 1558 – 1583 Tallinna piiramised 1570, 1577 Altmargi vaherahu 1629 Brömesbro rahu 1645 Tartu Ülikool 1632 Reduktsioon 1680 Forseeliuse seminar 1684 1686 NG Ivan Julm – Algatas liivisõja hertsog Magnus Pontos de la Gordie – Rootsi väejuht Stefan Batory – 1576. aastal Poola kuningas, kes alustas 1578.a. pealetungi venelaste vastu Balthsar Russow - Kroonik Johan Skytte – Tartu Ülikooli asutaja Bengt Gottfried Forselius Uus ordumeister/Asutati Piiskopimõisa seminar, kus hakati ette valmistama eesti koolmeistreid ja köstreid Jgnatsi Jaak Forseliuse õpilane Pakri Hanso Jüri Forseliuse õpilane
Sthal Tallinna toomkiriku õpetaja, kes koostas esimese eestikeelse grammatika 1637. aastal. Sobitas eesti keele saksa keele reeglistikuga. Johann Hornung 1693. aastal tegi ladinakeelse eesti keele grammatika, mis märkas rohkem eesti keele eripära erinevalt Sthali omast. Tema kehtestatud reeglistik tunneme ka vana kirjaviisi oli kasutusel kuni 19. sajandi keskpaigani Virginiused - Tõlkisid ja toimetasid 1686. aastal välja antud Uue Testamendi, mis oli läbinisti eestikeelne raamat. Helle Toimetas tervikpiibli põhjaeesti keelse 1739. aastal . 7. Aastaarvud 1558-1583 Liivi sõda 1629 - Altmargi vaherahuga kinnitatakse Mandri-Eesti kuulumist Rootsi võimu alla. 1632 - Avatakse Tartu Ülikool. 1637 Sthali eesti- ja saksakeelne grammatika. 1645 Brömsebro rahuga läheb Saaremaa Taani võimu alt Rootsi võimu alla.
1030 Kiievi vürst Jaroslav Tark vallutab Tartu, mis jääb 31. aastaks Vene võimu alla 1238 Stensby lepinguga läheb Tallinn, Rävala, Harju- ja Virumaa Taani valdusesse; Sakala, Järvamaa, Mõhu, Nurmekund ja osa Vaigast Liivi ordule; Ugandi, Jogentagana, osa Vaigast Tartu piiskopkonnale; enamik Läänemaast ja saartest Saare-Lääne piiskopkonnale. 1346 Taani kuningas müüb Põhja-Eesti Saksa ordule 1583 Rootsi ja Venemaa sõlmivad Pljussa vaherahu. Lõpeb Liivi sõda. Rootsile jääb Põhja-Eesti, Lõuna-Eesti läheb Poola ja Saaremaa Taani võimu alla. 1620 Eesti rahvaarvu hinnatakse vähem kui 100 000-le 1629 Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile 1629 Ametisse astus kindralkuberner Johan Skytte 1630-ndad Maad hakati uuesti kasutusele võtma, talupoegade elukohavahetus 1630-ndad Saarlaste elanikkond moodustab eestlastest 25% 1630 Luuakse Tartu Akadeemiline gümnaasium 16...
esimene kõrgem õppeasutus Eestis. Eestlastest üliõpilasi sellel ajal veel ei olnud, õppuriteks olid sakslased ja rootslased, vähemal määral ka soomlased. Juba 1641. aastast pärinevad ka esimesed kindlad teated esimese eestikeelse aabitsa väljaandmise kohta. Forselius tegi ettepaneku kasutada eesti keele kirjutamisel soome keele eeskujul foneetilist kirjaviisi, kuid see lükati vanameelsete pastorite poolt tagasi. Kirjaviisi üle vaieldi ka piiblikonverentsidel 1686. ja 1687. aastal, kuid üksmeelele ei jõutud ka seekord. Rootsi ajal ei ilmunud piibel eesti keeles tervikuna, kuna kirjaviisi osas ei suudetud kokkuleppele jõuda. 1686. aastal anti siiski välja lõunaeestikeelne Uus Testament, mille tõlkisid ja toimetasid Kambja pastor Andreas Virginius ja tema poeg Adrian. See oli esimene läbinisti eestikeelne raamat. Samal ajal hakati eesti keelde tõlkima kirikulaule ja alguse sai ka eestikeelne juhuluule.
Temperatuuri skaalade autoritest Fahrenheit ja Reamur Koostas: Merilin Eberlein Daniel Gabriel Fahrenheit (1686-1736) Fahrenheit sündis 4.mail 1686-dal aastal Saksamaal. Ta oli üks Danieli ja Concordia Schumann Fahrenheiti viiest lapsest. Fahrenheiti isa oli rikas kaupmees. Kui ta oli 15. Aastane surid tema vanemad, 14-dal augustil 1701 ja siis ta saadeti Amsterdami, et teha tööd ja õppida poepidajaks, et teha äri. Pärast nelja aastat seal hakkasid Fahrenheiti huvitama teadustöö ja instrumentide ehitamine. Kuigi ta elas Amsterdamis suurema osa oma elust , on ta palju reisinud et jälgida teiste teadlaste saavutusi ja valdkondi. Fahrenheit lõpetas oma esimese kahe termomeetrite valmistamise 1714-dal aastal. Esimesed termomeetrid, Galileo ja Guillaume Amontonsi kombinatsioone kasutades, pani ta kokku...
keelde piiblit. Sel ajal levis kaks kirjaviisi : *Heinrich Stahli kirjaviis, eeskujuks saksa keel, see tähendab eesti keele grammatika pidi lähtuma saksa grammatikast nt : metz,lesck *Forseliuse kirjaviis, eeskujuks talurahva kõnekeel ehk foneetiline keel, mistõttu tuleb tähestikust välja tähed, mida eestlane ei häälda . nt : x, y w 6. Nn. piiblikonverentside kokkukutsumise põhjus ja tulemus. Erinevate arusaamade tõttu kutsuti 1686.-1687. aastal kokku nn piibli konverentsid, et jõuda selgusele kumba kirjaviisi kasutada piibli tõlkimisel. Lisaks sellele oli vaja piiblikeelele vasteid eesti keelest. Sageli tuli lausa uued sõnad luua, aga sisuliselt oli tegu keelekonverentsidega, kuid üksmeelele ei jõutud. Piibel jäigi tõlkimata. Omamoodi raskendas olukorda kahe kirjakeele olemasolu : *Lõuna-Eesti *Põhja-Eesti Lõuna-Eestis anti 1686
kihelkondades. Kooli kõrval omas olulist osa koduõpetus, kooli võeti eeskätt neid, keda kodus ei suudetud lugema õpetada. 1637 koostas Tallinna toomkiriku õpetaja Heinrich Stahl esimese eesti keele grammatika. Stahli grammatika oli saksa keelele kohandatud st. palju võõrtähti, Forselius pakkus välja, et võiks kasutada soome keele tüüpi foneetilist kirjaviisi, idee ei leidnud toetust.Kirjaviisi üle vaieldi piiblikonverentsidel, 1686 ja 1687, kokkuleppele ei suudetud jõuda. 1693 avaldas Johan Hornung ladinakeelse eesti keel grammatika, pannes kirja põhjaeesti õigekirja reeglid. Neid reegleid tunneme vana kirjaviisi nime all, kehtisid kuni XIX sajandi keskpaigani. Suutmatus kirjaviisi kokku leppida on ka põhjus, miks rootsi Piibel tervikuna eesti keeles ei ilmunud. Siiski anti välja 1686 lõunaeestikeelne Uus Testament, tõlkijateks Andreas Virginius ja tema poeg Adrian
· 1632 Avatakse Tartu Ülikool · 1641 pärinevad esimesed kindlad teated esimese eestikeelse aabitsa väljaandmise kohta. · 1645 Brömsebro rahuga sai Rootsi Taani kuningriigilt Saaremaa ja Muhu saare. · 1660 aastal Oliwa rahuga omandas Rootsi Rzeczpospolitalt Ruhnu saare. · 1681 Riigimõisate talupojade pärisorjuse kaotamine Rootsi riigi poolt · 1684 Forsseluis hakkas väljakoolitama koolmeistreid ja köstreid · 1686 Koolihariduse rajamine lihtrahva jaoks · 1688 Forsselius sai nõusoleku rajada koole sinna, kus tarvis · 1700 Põhja sõja algus · 1708 Tartu piiramine · 1710 Põhjasõja lõpp Eesti ja Liivimaa aladel · 1721 Põhjasõja lõpp ja Uuskaupunkti rahu · 1739 Jüri ja Kose kirikuõpetaja Anton Thor Helle tõlgib piibli eesti keelde. · 1739 Roseni deklaratsioon · 1765 Igasse kihelkonda rajati kool
1620 Eesti rahvaarvu hinnatakse vähem kui 100 000-le 1629 Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile 1629 Ametisse astus kindralkuberner Johan Skytte 1630-ndad Maad hakati uuesti kasutusele võtma, talupoegade elukohavahetus 1630-ndad Saarlaste elanikkond moodustab eestlastest 25% 1630 Luuakse Tartu Akadeemiline gümnaasium 1631 Avatakse Tallinna gümnaasium (Hilisem Gustav Adolfi gümnaasium) 1632 15. oktoober Avatakse Tartu Ülikool 1632 Gustav II Adolfi surm 1634 Johan Skytte kutsutakse tagasi 1637 Heinrich Stahl koostab esimese eesti keele grammatika 1638 Joachim Jheringi ametiaja algus 1642 Väärusuga seondatud Pühajõe mäss 1642 Tartu Ülikoolis alustab õpinguid Eesti rahvusest Johannes Freyer. 1645 Brömsebro rahuga liideti Rootsi aladega Saaremaa 1645 Eestimaa kuberneri Gustav Oxenstierna uuendatud maakorraldus fikseeris sunnismaisuse ja pärisorjuse Põhja-Eestis. 16...
aastal. Paar aastat hiljem aga muudeti Skytte palvel Tartu gümnaasium Tartu ülikoolik. Suured muudatused toimusid ka eesti keele arengus. 1637. aastal koostas H. Stahl esimese eesti keele grammatika. 1686-1687 toimusid piiblikonverentsid, kus püüti ühtlustada eesti kirjaviisi. Selle vaidluse tulemusel avaldas J. Hornung ladinakeelse eesti keele grammatika. Kirjasõna arengule aitas kaasa ka Forseliuse aabitsa ilmumine 1685 a. Hakati tegema ettevalmistusi Piibli tõlkimiseks. 1686. aastal Andreas Virginius ja tema poeg andsid välja lõunaeestikeelse Uue Testamendi. Piibli tõlkimine oli oluline kultuurisündmus kirjakeele seisukohalt. Tänu sellele paranesid siinsed haridus- ja kirikuolud ning kiriku poolt lugema õpetamisele ja kirjutamisele oli Rootsi aja lõpuks eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrge. Tänu grammatikaraamatutele ühtlustus eesti keel, mis tõi lihtsuse keele õppimiseks ja arusaamiseks.
Piiskop Kõrgeim vaimulik Kindralsuperintendant Konsistoorium (Tallinnas) Kiriku kõrgeim Ülemkonsistoorium (Tartus) valitsemisorgan Praostkondadeks Kubermang jagunes Praostkondadeks Kirikukihelkondadeks Praostkond jagunes Kirkukihelkondadeks · 1686 uus kirikuseadus · Toetati ja parandati kirikuid · Parandati kirikuõpetajate haridustaset · Lähendati talupoegi kirikuga (Vöörmünder-auväärne isik talupoegade hulgast valitud, kes tegeles kiriku majandusasjadega). · Korraldati nõiaprotsesse Talurahvaharidus: Kõik oli hästi, kuna usuvooluks oli saanud luretlus. See mõjutas positiivelt hariduse arengut ning Piibli lugemist. Kuid probleemiks olid: *koolide vähesus
Johann Reinhold Patkul · Aadlipositsiooniga juht Liivimaal · Maanõunik · Sai tuntuks kohtuprotsessiga tema vendade vastu · Teendijate erit jõhkra kohtleminse pärast · Süüdistati kuninga solvamises · Teda mõisteti surma, kuid ta põgenes · Patkulist sai Rootsi riigi intriigipunuja Johann Reinhold Patkul Bengt Gottfried Forselius · 1684.a asutati Tartu lähedale Piiskopimõisa seminar, eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks · 1686.a Forseliuse aabits · 1688.a määrati Eestimaa ja Liivimaa talurahva inspektoriks · Tal oli "võim ja luba" koolide asutamiseks · 160 noort said 4 aasta jooksul harituks · 41 talurahva kooli olemasolu · Koduõpetus Talupoegade seisund · Olukord paranes · Sälis pärisorjus ja sunnismaisus · Maade hindamine ja kaardistamine · Koormised kanti vakuraamatusse · Talupoeg võis mõisniku kohtusse kaevata · 1645. a maakorraldus, Gustav Oxesntierna · 1668
Kokku suri umbes 70000-75000 inimest, seega 20% rahvastikust ehk iga viies inimene. Kuigi elu oli omamoodi paremaks muutunud, siis näljahäda näitas missugune on tegelik suhtumine. Kultuuri arendati Rootsi ajal palju. Rootsi tutvustas luterluse põhitõdesid. Kirikutes ja kabelites olid jumalateenistused eesti keeles. Eesti keelde hakati tõlkima vaimulikku kirjandust, alustati eesti keelse piibli tõlkimist., mille esimene väljaanne , Uus Testament ilmus 1686.aastal, Kambja pastori Andreas Virginiuse ja tema poja Adriani poolt tõlgituna. Ülikooli asutamine oli üks osa Rootsi riigivõimu kindlustamisest Liivimaal. Tartu valiti ülikooli asukohaks eelkõige soodsa geograafilise asendi tõttu- asus Rootsi Baltikumi valduste keskpunktis. Ülikooli asutamisel oli oluline tegelane Johan Skytte, kes oli Rootsi kuninga Gustav II Adolfi kasvataja. Tänu temale loodi esialgu Tartus Akadeemiline Gümnaasium. 1631. aastal esitas
Eesti kirjakeel 17. 18. sajandil Karl Hendrik Nurmeots Johann Ortin Õun 10.C Vana kirjaviis · Forselius käis välja 1680. aastatel · Kasutas aabitsas (1685) · Lihtsam & süsteemsem · Kaotati vanad ja võeti kasutusele uued keelereeglid Misjonilingvistika · Kirjakeele arendamistööd ja grammatika koostamine · Varasem kirjakeel oli ennekõike usutekstide keel · 1686 ilmus lõunaeestikeelne uus testament · 1715 põhjaeestikeelne · 1739 eestikeelne täispiibel Eestikeelne piibel · Ühtlustas eri murrete keeletarvitust ühtse kirjakeele suunas · Rikastas sõnavara · Eesti kirjakeele staatus kasvas · Rahva lugemisoskus arenes
ettevalmistamiseks. Ainsaks õpetajaks selles koolis oligi Forselius. Õpiaeg kestis 2 aastat, enamik õpilasi pärines Tartu ümbrusest. Pearõhk pandi ladusale lugemisele ning usuõpetusele, veidi õpiti kirikulaule, raamatuköitmist, saksa keelt ja arvutamist. Forselius juurutas uue meetodi lugemisoskuse kiireks omandamiseks-senise kooris veerimise asemel luges üks poiss valjusti ette, teised jälgisid teksti vaikselt. 1686.aastast alates sai kasutada juba tema enda koostatud trükis ilmunud aabitsat. Mõisnikud, kellele talupoegade hariduspüüe ei meeldinud, hakkasid levitama kuulujutte koolide kahjulikkusest. Näiteks rääkisid nad, et kasvandikud viidavat peale kooli lõppu Rootsi kroonut teenima või nõudvat õpetaja väga suurt tasu. Vastuseisu murdmiseks võttis energiline Forselius ette pika reisi Stockholmi, kaasas kaks parimat õpilast- Kambja kihelkonnast pärinev Ignatsi Jaak ja Pakri Hansu Jüri.
kujunemine pikitriibuline seelik, naise pottmüts, meeste murumüts Põhja-Eestis, plisseeritud seelik, meeste põlvpüksid saartel jne. 1637.aastal lõi H.Stahl eesti keele grammatika, mis oli saksapärane ning kus oli palju võõrtähti. Johan Hornung avaldas 1639.aastal ladinakeelse eesti keele grammatika pannes mõlemalt koolkonnalt laenates kirja põhjaeesti õigekirja reeglid, neid tunneme me vana kirjaviisi all. 1686.aastal anti välja lõunaeestikeelne Uus Testament, mille tõlkisid ja toimetasid Andreas Virginius ja tema poeg Adrian, seda tuntakse kui Wastset Testamenti. 5. Eestimaa Liivimaa Rootsi kuningas Liivimaa Õuekohus raskemad kohtuasjad ning aadlike kohtuasjad Eestimaa ülemmaakohus raskemad Maakohtud talupoegade ja teiste
*Eestikeelne kirjasõna Eestlastel oli kaks kirjakeelt tartumurdeline lõunaeesti ja tallinnamurdeline põhjaeesti kirjakeel. Mõlemad loodi estofiilsete sakslastest pastorite poolt jumalasõna levitamise eesmärgil saksa ja ladina keele grammatikareeglite alusel. Esimese eesti grammatikaõpiku koostas H. Stahl ja see ilmus 1637. Keeleküsimustes üksmeele saavutamiseks korraldati kaks piiblikonverentsi, millel aga üksmeelele ei jõutudki. 1686. andsid Verginiused välja ,,Wastse Testamendi" st evangeeliumid. 1693. avaldas J. Hornung esimese tallinnamurdelise rahvakeelel põhineva grammatika ja võttis kasutusele uue kirjaviisi, mis jäi püsima pooleteiseks sajandiks. *Nõiaprotsessid Luteri kirik juuris karmilt välja rahvausku, paganlikke ja katolikuaegseid uskumusi ja kombeid. Kirikule oli antud hariduse, propaganda ja elanikkonna üle arve pidamise alal ametiasutuste ülesanded. Kõiki teisi usutunnistusi
esimese eesti keele grammatika,mille sisu seisnes küll eesti keele kohandamises saksa keele reeglistikuga. 9 Säilinud leheküljed esimesest eesti keele grammatikast 10 Uus lõunaeestikeelne Testament. q Suutmatus kirjaviisi üle kokkuleppele jõuda oli ka peamine põhjus,miks piibel tervikuna Rootsi ajal eesti keeles ei ilmunud. q Siiski jõuti 1686.aastal välja anda lõunaeestikeelne Uus (Vastne)Testament,mille tõlkisid ja toimetasid Kambja pastor Andres Virginius ja tema poeg Adrian. 11 Vana ja Uus Testament. q Rootsi aja lõpuks oli piiblist eesti keeles ilmunud vaid lõunaeestikeelne Uus Testament. q 1715.aastal avaldati Uus Testament ka põhjaeesti keeles.Vana Testament aga polnud veel eesti keeles trükivalgust näinud.
talupoegade kaasamine (vöörmünder). Talurahvaharidus – probleemid (vähe koole maal, vähe õpikuid, õpetajatel kehv haridus), 1684-88 Forseliuse seminar (õpetajate õpetamine), hakkas kujunema talurahva koolide võrk. 1637 1.eesti keele grammatika koostamine (Stahl), 1686-67 nn piiblikonverentsid (keel), 1693 uus eesti keele grammatika (Hornung), 1686 Uus Testament 8. Põhjasõda. Millal? Miks? Tähtsamad osapooled (4). Tulemused. 1700-1721. Põhjused: 1699.a kujunes Rootsi vastane liit. Taheti tagasi saada alasid, mis olid Rootsi poolt ära võetud, vaen, pärimus, mõjuvõim. Kes: Rootsi, Taani, Venemaa ja Poola. Tulemused: Uuskaupunki rahuga liideti Ingeri-, Eesti- ja Liivima Vene riigiga. Rootsi kaotas suurriigi staatuse. Eestis lõppes Rootsi aeg. Suured rüüstatud alad. 9
Otto Von Guericke Birgie Bligzna Liisbet Leemets Otto Von Guericke Nov 20 1602- Mai 11 1686 Magdeburg, Saksamaa Saksa teadlane ja leiutaja Elu Õppis Leipzigi ülikoolis Õigusteadust Jena ülikoolis 1621 Matemaatikat ja mehaanikat Leydeni ülikoolis 1623 1631 sai temast mehaanik Gustavus II Avastused Leiutas esimese õhu pumba Uuris vaakumit 1663 leiutas ta kui nähtust esimese elektri Uuris õhu rolli generaatori põlemises ja Mis tootis hingamises staatilist elektrit,
Forselius kasutas seminaris keeles. VASTNE TESTAMENT 1685. aastal kehtestati kogu Põhja–Eesti mõisniku õigus mõista oma talupoegade üle kohut ning neid karistada oma aja kohta uudseid õppemeetodeid. Toetust oma tegevusele lootis keeles, tõlkis Kambja pastor Andres Virginius ja tema poeg Adrian. KARL XI ihunuhtluse või lühiajalise arestiga. REDUKTSIOON ehk mõisate Forselius saada Rootsi kuningalt. Nii käis ta 1686. aastal koos oma reformid olid ajendatud riigi majandusliku seisuga (miinustes) ja aadli riigistamine. Rootsi aega nimetatakse „vanaks heakd rootsi ajaks“ kuna oli ärksamate kasvandikega Rootsis, kus demonstreeris ministritele ja võimu vähendamisega. Eestis läks reduktsioon plaani päraselt kuna eesti parem Liivi sõjale järgnenud ajast ja rootsi ajale järgnenud ajast. tekkis 2 kuningale õppeasutuse saavutusi
Varauusaeg 1558-1561 Liivi sõda 1561 Põhja-Eesti alistub Rootsile 1570 Põhjamaade sõja lõpp, Taani Loovutas Rootsile Muhumaa ja Saaremaa 1629 Altmargi vaherahu: Poola loovutab Rootsile mandri-Eesti ja Põhja-Läti 1632 avati Tartu ülikool 1637 H.Stahl koostas esimese eesti keelse Grammatika 1645 Brömsebro rahu: Taani loovutab Rootsile Saaremaa ja Muhu 1660 Oliwa rahu: Rootsi ja Poola vaheline 1684 Tartu lähedale rajati õpetajate seminar 1686 Ilmus lõunaeesti keelne Uus Testament 1693 ladinakeelne eesti keele grammatika 1696-1697 suur näljahäda 1700-1721 Põhjasõda 1710 Tartu ülikool suleti 1710 Eesti ala üleminek Rootsi kuningalt Vene riigi kätte 1715 ilmus põhjaeesti keelne Uus Testament 1721 Uusikaupunkti rahu, Eestis lõppes Rootsi aeg 1739 Ilmus terviklik piibel
rahvale arusaadavaks teha. Ta kirjutas eestikeelse aabitsaraamatu. 1693. aastal avaldas Johan Hornung ladinakeelse eesti keele grammatika, pannes mõlemalt koolkonnalt laenates kirja põhjaeesti õigekirjareeglid. Need reeglid, mida me tunneme niinimetatult vana kirjaviisi nime all, kehtisid 19. sajandi keskpaigani. Rootsi ajal ei ilmunud piibel eesti keeles tervikuna, sest kirjaviisi osas ei suudetud kokku leppida. 1686. aastal anti välja lõunaeestikeelne Uus Testament. Selle tõlkisid ja toimetasid pastor Andreas Virginius ja tema poeg Adrian. Uus Testament oli esimene täiesti eetikeelne raamat. Samal ajal hakati tõlkima eestikeelde kirikulaule ja alguse sai ka eestikeelne juhuluule. Rootsi aja lõppu jääb ka Eesti ajakirjanduse algus. Usk Rootsi ajal algas Luteri kiriku tõsine ülesehitamine. Rootsi riik hakkas tutvustama talupoegadele luterluse põhitõdesid. Kirikutes ja kabelites hakati
Kirjaviisi üle vaieldi ka piiblikonverentsidel 1686. ja 1687. aastal, kuid üksmeelele ei jõutud ka seekord. 1693. aastal avaldas Johan Hornung ladinakeelse eesti keele grammatika, pannes mõlemalt koolkonnalt laenates kirja põhjaeesti õigekirjareeglid. Need reeglid, mida me tunneme niinimetatult vana kirjaviisi nime all, kehtisid 19. sajandi keskpaigani. Rootsi ajal ei ilmunud piibel eesti keeles tervikuna, kuna kirjaviisi osas ei suudetud kokkuleppele jõuda. 1686. aastal anti siiski välja lõunaeestikeelne Uus Testament, mille tõlkisid ja toimetasid Kambja pastor Andreas Virginius ja tema poeg Adrian. See oli esimene läbinisti eestikeelne raamat. Samal ajal hakati eesti keelde tõlkima kirikulaule ja alguse sai ka eestikeelne juhuluule. Rootsi aeg on mõjutanud eesti kultuuri arengut märkimisväärselt. Rootslasi motiveeris eestlasi harima ning nende kirja arendama tahe oma usku nendeni viia, mis oli üks luteri usu põhieesmärke
Samuti saadi kuningakojast toetust koolimajade ehitamiseks ning õigustusi senistele taotlustele. FORSELIUS TÕLKETÜLIDES Peale Stockholmi reisi pidi Forselius sekkuma tülidesse, mis puhkesid "Uue Testamendi" tõlkimise ümber. J. Fischer oli kogu eestikeelse piibli väljaandmise enda kätte võtnud ja plaanis tõlkida just Forseliuse ortograafia alusel. Kindralsuperintendendi algatusel kutsuti kahe piiskopkonna saadikud augusti lõpul Césise lähedale Liepa mõisa kokku, et nn. 1686. piiblikonverentsil ühisleppele jõuda tõlke- ja keeleküsimustes. Forselius sõitis kohale eksperdina, et tutvustada oma ortograafia aluseid ja arutada piiblinimede kirjutamisküsimusi. Ühist kokkulepet aga ei saavutatudki ja 25. septembril sõideti kodudesse tagasi. Forseliusel algas kolmas seminaris töötamise aasta, talurahvakoolidesse jõudsid esimesed tema kasvandikud ja jätkusid keeletülid konsistooriumiga. Sama aasta hilissügisel
○ Lasi trükkida eestikeelse aabitsa talulastele. ○ Töötas välja range kirikukaristuse süsteemi. Haridus ● Hariduse korraldamise tähtsus luteriusu põhimõtetest. Iga talupoeg pidi oskama piiblit lugeda. Probleemiks oli koolmeistrite puudus ja mõisnike soovimatus koole rajada. ● Bengt Gottfried Forselius - Rajas 1684 Tartu lähedale õpetajate seminari, kus koolitati talupoegi õpetajateks (160). 1686 käis kahe andeka õpilasega Rootsi kuninga vastuvõtul. ○ Saavutas Rootsi kuninga toetuse hariduse edendamisele. Igasse mõisa talurahvakool (mõisniku kulul). ● Akadeemilise hariduse edendamisel oli tähtsaim roll Liivimaa kindral-kuberneril Johann Skyttel. Juhtis upsala ülikooli ja oli kuningas Gustav Adolfi õpetaja. ○ 1630 asutas Tartus akadeemilise gümnaasiumi.
uueks Liivimaa apostliks. Tema teeneks oli koolihariduse edendamine, rahvakirjanduse väljaandmine ning Liivimaa kiriku organisatsiooniline kindlustamine. Kogu Rootsi aja pidas kirik võitlust nn katoliikliku ebausuga. Selle nn teise reformatsiooni ajal võideldi maarahva etnousundiliste elementidega (17. sajandil toimus Eesti- ja Liivimaal ca 170 nõiaprotsessi, mille käigus hukati vähemalt 44 inimest). Rootsi võimu ajal oli luterlus riigikiriku staatuses. Rootsi kuningas Karl XI tegi 1686. aastal kirikuseaduse täienduse. Rootsi Örebro eeskirjadega keelati kirikuteenistusse võtta neid vaimulikke, kes ei olnud õppinud Uppsala ülikoolis. Et kindlustada Rootsi riigiluterlikku kohalolu Liivimaal ning piirata Rootsi riigialamate välismaiseid ülikooliõpinguid, rajati 1632. aastal ülikool ka Tartusse, millele anti kõik Uppsala ülikooli privileegid. Et kindlustada luteriusu mõju, oli oluline kirjaoskuse levitamine. Esialgu pandi lootus
Religioon, kirik, haridus Riin Kilvet, Kaisa Hänni, Meelika Toom, Alice Zyryanova, Ekke Hollak, Richard Heering. Gustav Adolf II ja Rootsi kuningriik 17. sajandil Religiooni ja kiriku tähtsus Rootsi Kuningriik 17. sajandil, kuningas ja usk Pastorid ja nende ülesanded Pastori elu Talupoeg ja Jumal Kirikuelu korraldamine Eestis Kehv Liivimaa 1686 Kirikuraamatud Vennastekogudused 1730 Hernhuutlased 1743 Saaremaa Miks hernhuutlus oli hea? Rahvaharidus Ei osatud lugeda ja kirjutada 17. sajandi teine pool - 1684 Forselius Põhjasõda 550 talurahvakooli Lugemine Ülikooliharidus Liivimaal puudus keskajal ülikool. Tartus katolik gümnaasium, tegevus lõppes. Riik vajas riigiametnikke, pastoreid, juriste ja arste. Ülikooli asukohaks sai Tartu. soomlased, rootslased ja baltisakslased
Religioon, kirik, haridus Riin Kilvet, Kaisa Hänni, Meelika Toom, Alice Zyryanova, Ekke Hollak, Richard Heering. Gustav Adolf II ja Rootsi kuningriik 17. sajandil Religiooni ja kiriku tähtsus Rootsi Kuningriik 17. sajandil, kuningas ja usk Pastorid ja nende ülesanded Pastori elu Talupoeg ja Jumal Kirikuelu korraldamine Eestis Kehv Liivimaa 1686 Kirikuraamatud Vennastekogudused 1730 Hernhuutlased 1743 Saaremaa Miks hernhuutlus oli hea? Rahvaharidus Ei osatud lugeda ja kirjutada 17. sajandi teine pool - 1684 Forselius Põhjasõda 550 talurahvakooli Lugemine Ülikooliharidus Liivimaal puudus keskajal ülikool. Tartus katolik gümnaasium, tegevus lõppes. Riik vajas riigiametnikke, pastoreid, juriste ja arste. Ülikooli asukohaks sai Tartu. soomlased, rootslased ja baltisakslased
harjutamist, arvestades sealjuures õpetamise ja kasvatamise eakohasust. Seminaris õpiti usuõpetust, kirikulaule, rehkendamist, saksa keelt ja raamatuköitmist. Lugema õpetas Forselius häälikute veerimise (häälimise) meetodil. Igast kihelkonnast saadeti Tartusse õppima noormehi. Nelja tegevusaasta jooksul sai seal õpetust umbes 160 eesti poissi, kellest sirgus umbes 50 köstrit ja koolmeistrit, kes omakorda edendasid eesti rahvaharidust. Nendesr üksteist asus juba 1686. a. koolmeistrina tööle Kambjas, Kolga-Jaanis, Laiusel, Nõos, Otepääl, Pilistveres, Puhjas, Põltsamaal, Rõngus, Sangastes, Tartus (Maarja koguduse juures). Üheks suuremaks takistuseks Forseliusele oli see, et balti aadel ei soovinud lasta eestlastel haridust omandada. Toetust oma tegevusele lootis Forselius saada Rootsi kuningalt. Nii käis ta 1686. a koos oma ärksamate kasvandikega Rootsis, kus demonstreeris ministritele ja kuningale õppeasutuse saavutusi
Rootsi aeg Kairi Laak Halduskorraldus Eestimaa kubermang: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Ruhnu saar. Liivimaa kubermang: Lõuna-Eesti(Pärnu, Tartu), Saaremaa. Kindralkuberner- Eesti- ja Liivimaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik. Kindralkuberneri ülesanded: · Oma haldusalal oleva sõjaväe kamandamine. · Riigiametnike ametisse nimetamine ja nende töö kontrollimine. · Raha laekumise jälgimine ja raha kulutamine kubermangus. · Postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest hoolitsemine. Rüütelkonnad 1. Eestimaa rüütelkond 2. Liivimaa rüütelkond 3. Saaremaa rüütelkond Rüütelkonna ülesanded: ·. Maavaldajate aadlike koondamine. ·. Nende õiguste kaitsmine Rootsi riigivõimu eest. ·. Kohalike küsimuste lahendamine. Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel, mis toimusid iga kolme aasta tagant. Maapäevade vaheaegadel ajasid asju maanõunikud. Liivimaa maamarssal lahendas igapäevasei...
Bengt Gottfried Forselius ja õpetajate seminar Sisukord Bengt Gottfried Forseliusest Forseliuse seminari asutamine Forseliuse seminar Forseliuse õppemeetodid Forseliuse seminaari laim ja Forseliuse surm Kasutatud kirjandus Bengt Gottfried Forseliusest U 1660-1688. Harju-Madise pastori Johann Haquinus Forseliuse poeg. Tallinna Ülikoolis. Juristiharidus Wittenbergi ülikoolis. Forseliuse seminari asutamine Luteri kiriku soov õpetada lugeda. Alguses õpetasid köstrid Eestvedajaks sai Bengt Gottfried Forselius. 1684. a. Rajati esimene koolmeistrite kool. Forseliuse seminar Asus Tartu lähedal Piiskopi mõisas. Kestis 2 aastat. Ainus õpetaj oli Forselius. Õpetati lugemist ja usuõpetust, aga ka: · Kirikulaule · Raamatuköitmist · saksa keelt · Arvutamist Lõpetas pea 160 õpilast. Forseliuse õppemeetodid ...
Antoinette sai Prantsuse kuninga Louis XVI naiseks(pildil Marie Antoinette) Schönbrunni loss · M Theresia laskis ehitada Viini lähedale oma Versailles' pargi ja tiikidega · 1441 ruumi lossis ning pikad rokokoostiilis galeriid · Õukondlasi 2400. teenijaid 250 (slaidid) Schönbrunn · Algselt oli Habsburgide jahiloss · Nimi pärit sellest paigast leitud imeilusa allika schöner brunnen järgi · Barokklossi rajamist alustati 1686 keiser Leopold I ajal · Kuulsamad lossielanikud: Maria Theresia, kellele olevat 6-aastane Mozart andnud oma esimese kontserdi, ja keiser Franz Joseph I abikaasa Elisabethiga (Sissiga) M. Theresia valitsemisaeg · 1740-1748 puhkes Austria pärilussõda, osalesid paljud Euroopa riigid · Austria kaotas Sileesia, mida ei õnnestnud tagasi võita ka Seitsmeaastases sõjas (1756-1763) *Võttis osa Poola jagamisest koos Preisi- ja Venemaaga. 1772 (I jagamine) ja 1795 (III )
- pikk kaashäälik sõna lõpus kirjutati ühe tähega - rõhulise kinnise silbi täishäälik kahe tähega Misjonilingvistika piibli tõlkimiseks vajaliku lingvistilise eeltöö tegemine, o ajendatud jumalasõna rahvani viimise vajadusest, o mis algas Eestis 17. sajandil esimeste grammatikatega. Ø 1686 ilmus Riias lõunaeestikeelne uus testament (,,Wastne Testament"), Ø põhjaeestikeelset piiblit polnud o takistused: o Vene-Rootsi sõda 1656-1661, Põhjasõda 1700, näljahäda, nakkushaigused, o kirikuringkondade vaidlused § tõlkimise lähtekeele suhtes (ka heebrea ja kreeka või Martin Lutheri saksakeelne), § kirjaviisi suhtes (kas Stahli või Forseliuse ), §
Eestiaineline (-keelne) kirjasõna läbi sajandite 1224-27 Henriku Liivimaa kroonika 1219-41 Taani hindamisraamat (Liber Census Daniae) 1525 teated Lübeckis arestitud eesti keelt sisaldavast trükisest 1535 S. Wanradti ja J. Koelli katekismus, esimene (osaliselt säilinud) eestikeelne trükis;ilmus Wittenbergis. 1554 Fr. Wittw katekismus , esimene lõunaeesti keelt sisaldav raamat;ilmus Lübeckis 1578 B. Russowi alamsaksakeelne "Chronica der Prouintz Lyfflandt..." ;ilmus Rostockis 1585 T. Busaeuse eestikeelne katolik katekismus; ilmus Vilniuses 1600-06 Tallinna Pühavaimu kiriku abiõpetaja G. Mülleri 39 eestikeelset käsikirjalist jutlust 1622 "Agenda Parva" (kirikutalituse käsiraamat) esimene lõunaeestikeelset teksti sisaldav raamat 1631 asutati Tallinna gümnaasium; sinna juurde rajati trükikoda 1632 asutati Academia Gustavina (kreeka ja heebrea keele, retroorika ja poeetika ning orientalistika professuur 163...
OLULISED AASTAARVUD: EESTI 17. SAJANDIL 1558-algas Liivi sõda 1582-Jam Zapolski rahuVenemaa-Poola vahel Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti läksid Rootsile 1583-Pljusa rahuVenemaa-Rootsi vahel Põhja-Eesti läks Rootsile 1629-Altmargi rahu - Poola loovutas Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti Rootsile 1645-Taani loovutas Rootsile Saaremaa (Bromsebrö rahu) 1661 Kärde rahu- Venemaa loobus nõudmistest Baltimaadele 1630-asutati gümnaasium Tallinnasse ( praegune Gustav Adolfi-nimeline) 1632-asutati gümnaasium Tartusse 1632-asutati Tartu Ülikool (Academia Gustaviana) asutamisele kirjutas alla Rootsi kuningas Gustav II Adolf 1660-1688-Bengt Gottfried Forseliuse eluaastad 1684-asutas B.G.Forselius Tartusse seminari köstrite ja koolmeistrite ettevalmistamiseks 1686-B.G.Forselius käis 2 koolipoisiga Rootsis, et tõestada Eesti talupoegade võimekust 1. Kas me võime nimetada Rootsi aega ,,vanaks heaks Rootsi ajaks"? Pluss...
8 nii majanduslikud tingimused kui vastava ettevalmistusega inimesed. Hakati nõudma, et koguduste juures töötaksid ka kooliõpetajad. Seda nõuet oli aga raske täita, sest eesti keelt valdavaid kooliõpetajaid peaaegu polnud. Esimesed kindlad andmed talurahvakoolide kohta Harjumaal pärinevad 1680. aastatest. Eesti rahvakooli alguseks võib lugeda aga alles 1686. aastat, sest siis hakati teadlikult riikliku poliitika tulemusena kooliharidust andma ka lihtrahvale. Hariduse andmise kaugem eesmärk oli pöörata rahvas evangeelsesse usku, sest luterluse põhimõtete järgi pidi iga koguduseliige olema ise suuteline pühakirja ning muud vaimulikku kirjandust lugema. Olukord hakkas paranema pärast õpetajate seminari loomist. Forseliuse õpetajate seminari ajast on teateid juba 41 talurahvakooli tegutsemisest, enamik neist koolidest
aastal, et igas kihelkonnas peab olema ametis koolmeister. 1675 nähti ette koolimajade ehitamist, ent selleks puudusid veel nii majanduslikud tingimused kui vastava ettevalmistusega inimesed. Hakati nõudma, et koguduste juures töötaksid ka kooliõpetajad. Seda nõuet oli aga raske täita, sest eesti keelt valdavaid kooliõpetajaid peaaegu polnud. Esimesed kindlad andmed talurahvakoolide kohta Harjumaal pärinevad 1680. aastatest. Eesti rahvakooli alguseks võib lugeda aga alles 1686. aastat, sest siis hakati teadlikult riikliku poliitika tulemusena kooliharidust andma ka lihtrahvale. Hariduse andmise kaugem eesmärk oli pöörata rahvas evangeelsesse usku, sest luterluse põhimõtete järgi pidi iga koguduseliige olema ise suuteline pühakirja ning muud vaimulikku kirjandust lugema. Olukord hakkas paranema pärast õpetajate seminari loomist. Forseliuse õpetajate seminari ajast on teateid juba 41 talurahvakooli tegutsemisest, enamik neist koolidest paiknes LõunaEestis.
(Avati ladina keelsena) Peamiselt õppisid seal sakslased, rootslased, lätlased. Eestlasi siis seal veel ei õppinud. Ülikoolis oli 4 teaduskonda: bioloogia, filosoofia, arsti- ja õigusteaduskond. 3) Õpetajate seminar Seminarid toimusid aastatel 1684-1688. Forselius rajas Piiskopmõisa kuninga nõusolekul õpetajate seminari. Sinna asusid õppima ümberkaudsed poisid, kellest said koolmeistrid ja köstrid. Ainsaks õpetajaks Forselius. (Kirjutas 1686 aabitsa, mille järgi sai õpetada) Koolis õpiti: soravat lugemist, usuõpetus, kirikulaulu, arvutamist, saksa keelt. 1. Raskusi tegi õpilaste kooli saamine, kuna mõisnikud ei tahtnud seda lubada. 2. Haridus pani mässama. 3. Talupojad on orjadeks loodud. Aastal 1686 läks Forselius kahe õpilasega ( Pakri-Hansu Jüri, Ignatsi Jaak) Rootsi kuninga juurde.(jäi tulemustega rahule) Selle tulemusena saadi luba uute koolide ehitamiseks. 4) Eesti keelne kirjasõna
rahvakeelt tundma. Ta jôudis kindlale otsusele, et senist kirjaviisi tuleb parandada ja kirjandus rahvale arusaadavaks teha. Selleks kirjutas ta eestikeelse aabitsaraamatu, mis kirikuôpetajate keskel suurt poolehoidu leidis. Forselius tegi ettepaneku kasutada eesti keele kirjutamisel soome keele eeskujul foneetilist kirjaviisi, kuid see lükati vanameelsete pastorite poolt tagasi. Kirjaviisi üle vaieldi ka piiblikonverentsidel 1686. ja 1687. aastal, kuid üksmeelele ei jõutud ka seekord. 1693. aastal avaldas Johan Hornung ladinakeelse eesti keele grammatika, pannes mõlemalt koolkonnalt laenates kirja põhjaeesti õigekirjareeglid. Need reeglid, mida me tunneme niinimetatult vana kirjaviisi nime all, kehtisid 19. sajandi keskpaigani. Rootsi ajal ei ilmunud piibel eesti keeles tervikuna, kuna kirjaviisi osas ei suudetud kokkuleppele jõuda. 1686. aastal anti siiski välja lõunaeestikeelne Uus Testament, mille
eesti kirjaviisi, eestimaa hariduse eest võitleja Õppima asusid peamiselt ümberkaudsete kihelkondade poisid, kellest said koolmeistreid ja köstrid Õpiaeg oli 2 aastat ja ainsaks õpetajaks oli kooli asutaja Forselius. Tähtis oli: a) sorav lugemine b) usuõpetus ja kirikulaul c)õpiti ka raamatukõitmist d)arvutamist ehk rehkendamist e)saksa keelt 1686. kirjutas Foreselius ise aabitsa kuna õpperaamatuid veel ei olnud 1686 Koolihariduse rajamine lihtrahva jaoks Vihikute asemel kirjutasid õpilased paberilehtedel mille nad ise raamatuks köitsid Forselius hakkas kasutama ka ,,uut lugemisoskust", kooris lugemise asemel luges üks poiss loo valjusti ette, teised jälgisid teksti. See oli lugema õpetamisel uus võte ja andis häid tulemusi
aastal, et igas kihelkonnas peab olema ametis koolmeister. 1675 nähti ette koolimajade ehitamist, ent selleks puudusid veel nii majanduslikud tingimused kui vastava ettevalmistusega inimesed. Hakati nõudma, et koguduste juures töötaksid ka kooliõpetajad. Seda nõuet oli aga raske täita, sest eesti keelt valdavaid kooliõpetajaid peaaegu polnud. Esimesed kindlad andmed talurahvakoolide kohta Harjumaal pärinevad 1680. aastatest. Eesti rahvakooli alguseks võib lugeda aga alles 1686. aastat, sest siis hakati teadlikult riikliku poliitika tulemusena kooliharidust andma ka lihtrahvale. Hariduse andmise kaugem eesmärk oli pöörata rahvas evangeelsesse usku, sest luterluse põhimõtete järgi pidi iga koguduseliige olema ise suuteline pühakirja ning muud vaimulikku kirjandust lugema. Olukord hakkas paranema pärast õpetajate seminari loomist. Forseliuse õpetajate seminari ajast on teateid juba 41 talurahvakooli tegutsemisest, enamik neist koolidest
Eeskujuks saksa keel Eeskujuks rahva kõnekeel e foneetiline keel Eesti keel peab lähenema saksakeelele (metz, Eesti keel peab jääma eesti keeleks, mistõttu tuleks palck, lesck) tähestikust välja jätta c, f, x, y, lühend ch k, v w 4. Nn. piiblikonverentside kokkukutsumise põhjus ja tulemus. Erinevate arusaamade tõttu kutsuti 1686 -1687 kokku nn piiblikonverentsid, et jõuda selgusele, kumba kirjaviisi kasutada piibli tõlkimisel. Lisaks sellele oli vaja piibli keelele leida vastsed eesti keelest, sageli tuli luua uued sõnad. Seda sisuliselt oli tegemist keelekonverentsidega, kuid üksmeelele ei jõutud - piibel jäigi tõlkimata. Omamoodi raskendas olukorda veel ka asjaolu, et Eestis eksisteeris kaks kirjakeelt - Lõuna-Eesti ja Põhja-Eesti. 5. Millega läksid kultuuri ajalukku .. J
kui henri XIII oli tõsine luterliku õpetuse vastane, siis hiljem läks ta ühe paavstiga tülli ja tüli tõttu lahutas inglismaa sellest kirikust. paavst ei lubanud henril abielu lahutada Narva ja jaanilinna vaade 1856 Käsitöö ja manufaktuurid Narva jõel on kosk, sellega on probleem tänapäeval, et seda saab veega täidetuna näha vaid mõni päev aastas, vesi neist mööda juhitud ka vanasti ehitati sinna mitmeid tööstusi, et kose jõudu ära kasutada tsunftil põhinev käsitöö linnades, tsunftid spetsialiseeruvad kitsatele valdkondadele kose äärsed manufaktuurid meenustasid tänapäevaseid tehaseid uusi tsunfte lisandus tähendab, et kui varasemalt oli võimalik, et mingi puutööline teeb vankriratta ja hiljem värvib selle ka ära, siis muutub see, et kes vankriratta teeb, see seda ei värvi vaid seda teeb omaette meister, toimub spetsialiseerumine "igavesed sellid" meistriks saamine oli äärmiselt raske, eelduseks ...
Hispaanlase sõnul pidi olema veel teisel saarel hispaanlasi. Nad plaanisid teised Hispaanlased ära tuua ja ühes koos laeva ehitada. Lõpplahendus ja kaua oodatud pääsemine Nähtavusele ilmus Inglaste laev millel olid võimu haaranud mässajad, kellel oli soov kapten saarele jätta. Robinson päästis kapteni ja jättis hoopis mässajad saarele. Ta jättis neile tööriistu ja teatas meestele et varsti tuleb mehi juurde. Robinson läks saarelt minema 19. detsembril 1686. Ta oli olnud saarel kokku 28 aastat. Tänan kuulamast Sander Erik
Allikaõpetus 18.02.2012 Allikakriitikad: 1. Väline kriitika- tint, käekiri jne... 2. Sisemine kriitika- teksti süvenemine, autori eesmärgi välja selgitamine, otsida vigu võrdlemise teel Tekst-kodeeritud informatsioon Semiootika-Lotman Kontekst-keeleoskus, tekstist arusaamine Metroo anekdoot-metrovõi Filoloogiline kontekst Primaarne allikas õpilasele-raamat, õpik Sekundaarne allikas- õpetaja Leopold von Ranke- allikaõpetuse ISA- püüdis vanadest dokumentidest tõde välja tuua ,,Kuidas see tegelikult oli" Sulev Vahtre- Eesti ajaloolane Alltekst- teksti vahe Ülesanne 1 · Raamatu väline kriitika Raamat kuldsete tähtedega · Raamatu sisemine kriitika Eessõnast saime aru, et raamat on välja antud 1924 Kroonikad: Henriku Liivimaa kroonika 1227 Liivimaa vanem riimkroonika 1290 Balthasar Russowi Liivimaa kroonika 1578 Statistika 1200 100 ...
Kirikute juures hakati talupoegadele katekismust ja kirikulaulu õpetama köstrid. Lugemisoskus hakkas levima, kuid vaevaliselt, sest köstreid oli vähe ja nendegi haridus oli puudulik. Piibli tõlkimine oli oluline kultuurisündmus kirjakeele seisukohale. Tänu sellele paranesid siinsed haridus- ja kirikuolud. Tänu grammatikaraamatutele ühtlustus eesti keel. Talupoegade jaoks seadis Rootsi sisse rahvakoolide süsteemi. Eesti rahvakooli alguseks võib lugeda aga alles 1686.aastat, sest siis hakati teadlikult riikliku poliitika tulemusena kooliharidust andma ka lihtrahvale. 1632.a avati kunigas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu Ülikool, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. Eestlastest üliõpilasi sellel ajal veel ei olnud, õppuriteks olid sakslased ja rootslased, vähemal määral ka soomlased. Peale Vene-Rootsi sõda viidi ülikool 1656.a. Tallinnasse. Ülikool jätkas tööd Tartus alles 1960.a.
Rootsi ajal tehti suuri samme kohaliku hariduselu muutmiseks. 1630-ndatel hakati õpetama talupoegi ja rajati esimesed talurahva koolid. Suuri teeneid selles vallas saatis korda Johann Skyttel, kelle eesvõtmisel avati 1630. aastal Tartus esimene gümnaasium ja 1632. aastal Tartusse ülikool. 1637. aastal koostati esimene eestikeelne grammatika. 1684. Aastal asutas B. G. Forselius õpetajate seminari, kus umbes 160 eesti poissi õppisid õpetajateks. 1686. A Tõlgiti Lõuna-Eesti keelde ka Uus Testament. Rootsi ajal toimus reduktsioon ehk mõisate riigistamine. Eesti aladel olid era- ehk rüütlimõisad ja riigi- ehk kroonumõisad. Mõisates oli tähtis teraviljaeksport, mis varauusajal kahekordistus. Siinne teravili oli eriti nõutud, sest seda kuivatati rehielamus, kus suitsuga kadusid viljalt bakterid. Peamiselt kasvatati rukist ning otra. Tööstusettevõtted rajati peamiselt maale, sest seal oli tasuta tööjõud ning rohkem maad
JAAPANI RELIGIOONID A.Allik 9.05.2014 Hinged võivad minna puude sisse, neid saab ka sinna ajada tuleb teha nööridest ring ümber vms. Hingede usk on olnud Jaapanis kõige kaugem. Peetakse ka hingete päeva, tuuakse ohvreid, et vanavanemad ei tuleks kummitama. KAMI erinevad õpetused Jaapanis, igas orus olid oma kogukonnad. Orgudest välja ei reisitud. Arvati, et mägede taga ongi teispoolsuse elu. 8.sajandil oli juba budism Jaapanisse jõudnud Hakati õppima hiina keelt, et mõista hiina keelseid buda kirjutisi, mis kingiti keisrile. Kohalikud KAMId ühendati üheks usuks. SHINTO ühendati kõik KAMI-d üheks religiooniks, ning pandi kirja ka ühine raamat, millest sai esimene jaapani keelne raamat. BUDISM JAAPANIS ,, kaks suurt vaala Jaapani budismis" · Tendai koolkond · Shingsu koolkond A on ,,kõikide tähtede ema". Kõige algus ning kõige olulisem asi. A vabastab. Puhta maa õpetused · Jodo shu · Jodo- shinsu Myoan Eisai ...
3. Õpetajate seminar Seminarid toimusid aastatel 1684-1688. Rootsi pastori perest pärit Bengt Gottfried Forselius rajas Piiskopmõisa(Papimõisa) kuninga nõusolekul õpetajate seminari. Õppima asusid sinna ümberkaudsed poisid, kellest said koolmeistrid ja köstrid. Ainsaks õpetajaks oli kooli asutaja Forselius ise. Koolis õpiti: 1. Soravat lugemist 2. Usupõetust ja kirikulaulu 3. Raamatuköitmist 4. Arvutamist e rehkendamist 5. Saksa keelt 1686 kirjutas Forselius ise aabitsa, mille järgi õpetada, kuna õpikuid ei olnud. Ta hakkas kasutama ka uut lugemismeetodi- tähti hääldati valjusti, üks õpilastest luges ette, teised jälgisid teksti. Raskusi tegi õpilaste kooli saamine, kuna mõisnikud ei tahtnud seda lubada. 1. Haridus pani mässama 2. Talupojad on orjadeks loodud 1686 pöördus Forselius kuninga poole, et leida toetust oma tegutsemisele. Kaasa võttis ta 2 oma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
