Kodusõda Inglismaal Inglismaa Struartite ajal 1. Charles esimese soov valitseda sõltumatult parlamendist *Parlamendi laiali saatmine *Soov asendada anglikaani kirik katoliku kirikuga 2. Puritaanide tagakuisamine *Puritaanid Inglismaa kalvinistid *Töökad ja kokkuhoidlikud *Loobumine lõbustustest ja pidustustest 3. Kuninglik teater *Puritaanidele ei meeldinud asjatud lõbustused *Teatris tulid nüüdsest lavale ka naised ja isegi kuninganna *Puritaanid nägid kõlbluse langust ja liitusid kuningavastastega *Osa puritaane lahkus kodumaalt Pikk parlament 1. Sotimaal puhkes mäss *Kuningas oli sunnitud parlamendi tagasi kokku kutsuma *Kuningalt võeti palju õigusi ning selle tagajärjel ta lahkus pealinnast *Inglismaal hakkas kodusõda Kodusõda, kuninga hukkamine 1. Kodusõda Inglismaal jagas riigi kahte leeri *Kuningat toetasid aadlikud ja anglikaani kiriku pooldajad *Parlamendi poolele jäid puritaanid, kaupmehed ja ...
Diego Velazguez (1599-1660) Klõpsake laadi muutmiseks 29.04.13 Diego Velázquez oli Hispaania barokiajastu kunstnik kes kuulus Klõpsake laadi muutmiseks kuningas Felipe IV õukonda. Ta maalis peamiselt portreid Hispaania kuningaperest. Ka tema kuulsaim maal ,,Las Meninas" kujutab Hispaania printsessi Margaritat. 29.04.13 ,,Las meninas" ,,Las meninas" ehk Klõpsa liigenduse ,,Õuedaamid" asub Prado tekstivormingu muuseumis Madriidis. Pilt redigeerimiseks annab vaatajatele võimaluse näha Teine vabamatel kuninga...
vojevoodkondadeks. Need omakorda jagunesid staarostkondadeks. Põhja-Eestit nimetati Eestimaa hertsogkonnaks, Rootsi riigi kõrgeim esindaja siin oli kuberner. Ala jaotati seitsmeks linnuselääniks. 1629 Altmargi rahu Rootsi ja Poola vahel. Kogu Mandri-Eesti läheb Rootsi võimu alla Poola aeg Lõuna-Eestis lõppeb. Saaremaa jääb veel Taanile 1645 Brömserbo rahu Rootsi ja Taani vahel. Kogu Eesti territoorium on Rootsi võimu all. 1660 Oliwa rahuga läheb viimase Eesti alana Rootsi võimu alla Ruhnu saar Rootsi võimu ajal jäi Eesti jagatuks kaheks kubermanguks: Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang. Mõlema kubermangu eesotsas olid kindralkubernerid. 1700-1721 Põhjasõda 1710 (1721) Rootsi võimu lõpp Eestis 1710 Harku kapitulatsioonid 1721 Uusikaupunki rahu Venemaa ja Rootsi vahel. Venemaa saab Eesti-, Liivi ja Ingerimaa Eestis algab Vene aeg
Kordamisküsimused ajaloos: Vene aeg 1700-1855 (4 AT) 1. Põhjasõja põhjused Venemaa tahtmine saada väljapääs merele (‘’Aken Euroopasse’’) Rootsi raske siseolukord Rootsi naaberriikide soov kätte maksta viimaste vallutuste eest 1550-1660 Rootsi vastu tekkis tugev koalitsioon 2. Mis riigid ja valitsejad sõlmisid Rootsi vastu sõjalise liidu Põhjasõjas? Venemaa (Peeter I), Poola ja Saksamaa (August II tugev) ja Taani (Frederik IV) 3. Käsu Hans - Esimene eesti soost luuletaja Uusikaupungi rahuleping – Leping mille käigus Rootsile tagastati Soome Aadlimatriklid – Rüütelkondade liikmete nimekiri 4. Nimeta Põhjasõja tagajärjed Eestile? Tagajärjed Eestile olid kohutavad
rootslased aga soovisid kõigi sõjakulude hüvitamist, Poola-Liivimaad ja Ida-Karjalat. Kokku leppida ei suudetud pikka aega ka vaherahu sõlmimise kohas, kuna mõlema uhkuse pihta käis vastase poolt pakutud kohaga nõustumine. Viimaks nõustusid mõlemad pooled siiski Narva-lähedases Vallisaare külas rahuläbirääkimisi pidama. Et püsivat rahu sõlmida ei õnnestunud, võeti suund vaherahule. Vallisaare vaherahuga jäid Eestis ja Lätis vallutatud alad kolmeks aastaks Venemaa kätte. 1660-Oliva rahu 1660. aastal sõlmis Rootsi Preisimaal Oliva (Oliwa) kloostris rahulepingu Poola-Leedu ja Brandenburgi ning Austriaga, millega Poola tunnustas Rootsi valdusi Eesti- ja Liivimaal. Rootsi kätte läks Ruhnu saar. Danzigi (Gdańsk) lähedal Oliva kloostris sõlmitud rahuga lõppes Rootsi ja Poola vaheline vastasseis Balti provintsides. Rootsi kinnistas oma valdused ning sai neile juurde veel seni Kuramaa piiskopkonnale ja Kuramaa hertsogiriigile kuulunud rootslastega asustatud
- . . - . . . . , . , , . , 16 . , «» , . -- ; -- . (1571-1610), , , XVI . [1]. , , , . , , . , , [2], (1560-1609) (1575-1642), , . (1577-1640) XVII . , , . , , , . , (1599-1641). , (1580/85-1666), (1606-1669) (1632-1675). (1599-1660), - (1593-1665), , , - . (. , . , . . ) , , , . , , , , , . , , . . -- (), , . (1556--1629 .), . -- - (1603 .). , 1620 . . . , . ., ., ., . , . , . . 1693 -- . , , --- (1645--1652 .). , , ( ), , , . , ( ), . -- , . , -- , . , . , , . « » . , , .
Sekundaarpinge Usek efektiivväärtuse saamiseks: Usek(efekt) = 2 y25V. _______________________________________________________________________________________________________________________ 5000 = 1,66kVA 3-faasilise trafo puhul S = S1 + S2 + S3, siis S1,2,3 = 3 S 1660 I sek = 1, 2,3 = 66,4 A U efekt 25 y66A. I sek = 66 A U sek ( efekt ) = 25V S = 1,66kVA (3 = 5kVA). × A2 S= 50 Hz sagedusel töötava trafo näivvõimsuse valem on 14000 , kus A on südamiku ristlõike S ja on südamiku materjali kasutegur.
Parlamendi võim väikseim vabariigi ajal ja suurem James I, Charles I, restauratsiooni ja 18. sajandi. Mis põhjustas Inglise kuningate ja parlamendi vastuolusid 17. sajandil? Millised tagajärjed see kaasa tõi? Astuti kuninga vastu välja, parlament sai suure poolehoiu, Charles I hukati. 1640- kokku tulnud parlament esitas kuningale kaebuste nimekirja, millele Charles I reageeris sellegi esinduskogu laialisaatmisega 1642- algas kodusõda, Charles I põgenes Londonist 1649- Charles I hukati 1660- troonile astus hukatud kuninga poeg Charles II, Stuartite dünastia taastamine 1679- avaldati isikuvabaduste akt ,,Habeas Corpus Act", keelas Ing. kodaniku kohtuotsuseta vahistada ja vangis pidada 1688- saabusid Willem ja Mary vägede saatel Londonisse 1689- avaldati deklaratsioon ,,Õiguste bill", Ing. põhiseaduslik alusdokument Millistel asjaoludel kujunes tooride ja viigide poliitiline liikumine? Restauratsiooniga taastati parlamendi ülemkoda. Parlamendi moodustasid kaks rivaalitsevat
CROMWELLI VALITSUS(1653-1658). 1. Inglismaa vabariigina. *Võim Oliver Cromwelli ja sõjaväe käes. *Suruti maha Soti-ja Iirimaa rahvuslik vastupanu. *Iirlastest võeti ära maa, anti ohvitseridele. 2. Cromwelli ei austatud, teda vihati. *Pühapäeviti olid teatrid ja kõrtsid kinni. *Jõuluajal ei põlenud ühtegi kollet. *Inglismaa=pühakute maa, inglastele oli see vastuvõetamatu. *Cromwell suri 1658. aastal. STUARTID TULEVAD TAAS VÕIMULE(1660). 1. Stuartite tagasitulek. *Cromwelli poeg Richard sai uueks valitsejaks Inglismaal. *Loobus valitsemisest, toetust ei olnud sõjaväel ega rahval. *1660. aastal krooniti kuningaks Charles II (1660-1685). 2. Püüd anda usuvabadus katoliiklastele. *James II (troonil peale CharlesII 1685-1688) anda usuvabadus katoliiklastele ja puritaanidele. *Kuninga ja parlamendi tüli laabus. * Jagati ametid riigi, kirikus ja armees katoliiklastele.
Katoliiklane ei saanud olla Rootsi valitseja. 1651. a. on salaja kaks jesuiiti Kristiinat õpetamas ja lõplikult ütleb ta troonist lahti 1654. a. juunis, olles 27-aastane. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Kristiina (1644-1654) 1655. a. läks ametlikult katoliku usku ja saabus Rooma. Esialgu kavatses osaleda poliitikas, kuid hiljem enam mitte. Maetud on ta Rooma Püha Peetruse kirikusse. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Karl X Gustav (1654-1660) Ta oli Karl IX tütrepoeg, olles seega Kristiina tädipoeg. Isa oli saksa väikevürst ja Karl X Gustav oli seega PFALZide dünastiast, mitte enam Vasa nagu Kristiina. Võimule saades 32-aastane. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Karl X Gustav (1654-1660) Karl X Gustav abiellub võimu kindlustamiseks ja järglaste saamiseks juba 1654. a. sügisel Holstein-Gottorpi printsessi Hedvig Eleonoraga. Paaril on ainult üks laps tulevane Karl XI.
Herrera · Õpipoiss Francisco Pacheco juures The Dwarf Sebastian de Madrid · Abiellus oma õpetaja tütrega kaks last · Märkimisväärs ed teosed · Realismi mõjud Old Woman Frying Eggs Kuninga õukond · Valmis üks kuulsamaid maale · Saab kuninga õukonna peakunstnikuks · 24aastaselt maalis Felipe IV portree · Korraldas tseremooniaid · Suri palavikku 1660. aastal Luis de Góngora y Looming · Portreed · Maastikud · Mütoloogilised ja religioossed teemad · Igapäevane elu · Hea värvi-, valguse -ja ruumikasutus · "Kunstnike kunstnik" Maria Teresa of Spain Portrait of Philip IV in Court The Surrender of Breda Innocentius X Las Meninas
Inglismaa 17.sajandil Charles I Stuart- 1629 saatis parlamendi laiali anglikaani kirik 1640 pika parlamendi algus 1642- 49 kodusõda: kuningas- parlament 1649 kuningas hukati Oliver Cromwell- 1653 pika parlamendi lõpp puritaanid 1653-58 Cromwelli diktatuur lordprotektor 1658 Cromwelli surm Charles II Stuart- 1660- restauratsioon 1660-1685 Charles II 1685-1688 James II- püüdis taastada absolutismi ja katoliklust 1688- kuulus (hiilgav) revolutsioon Õiguste Bill/ Deklaratsioon: 1)määras kindlaks parlamendi ja kuninga võimupiirid; 2)parlament andis välja seadusi ning kehtestas makse; 3)kuningale andis parlament täievvõim; 4)kuningas oli küll riigipea, kuid allus nagu iga teinegi kodanik õigustele ja seadustele; 5)parlament sai õiguse esitada valitsusele arupärimisi ning võimaluse valitsusele umbusaldust
.................................................................................6 Kokkuvõte............................................................................................................................................8 Kasutatud materjalid.............................................................................................................................9 2 Sissejuhatus Diego Velazquez (1599-1660) täisnimega Diego Rodriques de Silva y Velazquez, oli Hispaania kuulsaim kunstnik, kes viljeles peamiselt realismi. Ta sündis 6. juunil 1599 Sevillas, mis oli tolle aja tähtsaim kunstikeskus Hispaanias. Kunstnik suri 6.august 1660 Madriidis. Joonis 1 Diego Velazqueze autoportree (Wikipeedia, 2009). 3 Elulugu Sündis perre esimese lapsena. Kuna hispaanlastel oli komme panna esimesele poisslapsele
It is known as a struggle between Parliament and the throne. 1625 came to rule Charles I, who was proved to be politically stubborn. In 1642 civil war broke out between the Cavaliers and the Roundheads. Oliver Cromwell was a puritan who brought the Roundheads to the victory and temporarily ended the monarchy in 1649. Charles I was beheaded. Oliver Cromwell ruled England for 9 violent years. The return of the oldest son of Charles I in 1660 is called the Restoration. In 1660 the Royal Society of London was established to promote scientific research. In 1688 the Glorious Revolution was without bloodshed or violence. The 1689 Bill of Rights limited monarch's powers. Parliamtary government was established. 1665 the Great Plague, 1666 the Great Fire.
põgenemisega, sotlased andsid ta välja 1646-1648 presbüterliku parlamendi ja independetliku sõjaväe konflikt (kuningas vangis) 1648-1649 II kodusõda (kuningas põgenes ja alustas uuts sõda, sai lüüa) · Olulisemad tulemused: Monarhia lüüasaamine (Charles II hukkamine 30.01.1649) Puritaanide ja kodanluse positsiooni tugevnemine Parlamentarismi areng (pärast Cromwelli diktatuuri) Inglise Commonwealth 1649-1660 · Kuulutati välja 19.05.1649, 1660 restauratsioon (Charles II) · Võimuorganid: Seadusandlik: parlament Täidesaatev: Riiginõukogu (parlamendi kontrolli all) Reaalselt: ohvitseride ladvik + Oliver Cromwell · Olulisemad sündmused: Kinnistus Inglismaa positsioon suure merevõimuna 1650 sõjakäik Sotimaa vastu ja koloniseerimise algus 1652 alustati Iirimaa koloniseerimist 1653 saatis Cromwell parlamendi laiali ja kehtestas sõjalise diktatuuri Range puritanismi pealesurumine
võiduga. Absolutism 1629 1640 Charles I stuart valitses 11 aastat ainuisikuliselt, kuna 1629. aastal saatis parlamendi laiali. Parlamentaarne monarhia 1640 1649 Pika parlamendi kokkutulek (kestis kuni 1653). Tegelik võim läks pikale parlamendile. 1642 1648 kodusõda Kavalerid: Charles I juhtimisel (nim. uhkest riietusest ja õukondlikest maneeridest) vs Ümarpead: Oliver Cromwelli juhtimisel (nim. lühikese soengu järgi) Vabariik 1649-1660 Charles I hukkamine. 1653 pika parlamendi laiali saatmine Oliver Cromwelli poolt. Sõjaväelise diktaktuuri kehtestamine. Cromwell valitses Lord protektorina (kuni 1658) Parlamentaarne monarhia 1660-1688 Stuartik restauratsioon. 1660 uus parlament, valitses parlamentaarne monarhia. Stuartite restauratsioon koos parlamendiga valitsesid hukatud Charles I pojad (Charles II (1660-1685) ja James II (1685-1688)).
Dunfermline palace, on 19. November 1600. Charles was a weak and sick child. Charles I liked to collect art He started English Civil War at 1642 He died on 30. January 1649 Family Mama and Papa: James I (19 June 1566 27 March 1625) Anne of Denmark (12 December 1574 2 March 1619) Family Children: Charles James (13 May 1629) Charles II (29 May 1630 6 February 1685) Mary of England (4 November 1631 24 December 1660) James II (14 October 1633 - 6 September 1701) Princess Elizabeth (28 December 1635 8 September 1650) Family Princess Anne (17 March 1637 - 5 November 1640) Princess Catherine (29 June 1639) Henry, Duke of Gloucester (8 July 1640 - 13 September 1660) Princess Henrietta (16 June 1644 - 30 June 1670) Events during his lifetime 1610-Galileo sees the moons of Jupiter from his telescope 1612-Charles I became the king of England, Scotland and Ireland. 1618-start of Thirty Years' War
7 1660 WC 3,6 m2 2175
Diego Velazquez 1599-1660 Merilin Must 11c Täisnimega Diego Rodrique de Silva y Velazquez Hispaania kuulsaim kunstnik, kes viljeles peamiselt realismi Sündis 6. juunil 1599 Sevillas, mis oli tolle aja tähtsaim kunstikeskus Hispaanias Kunstnik suri 6.august 1660 Madriidis Elulugu Sündis perre esimese lapsena Vanemad õpetasid teda kartma Jumalat .Lisaks õpetasid ka filosoofiat ja keeli Juba varajases nooruses lõid välja tema kunstianded ja viidi esimese õpetaja, Francisco de Herra käe alla. Abiellus 1618. aastal oma õpetaja tütre Juana Pachecoga. Aastal 1623 asub Velazquez Madriidi, kus võidab peaministri Olivarese ja kuningas Felipe poolehoiu. Elulugu
kuninga väed said lõpuks lüüa. • Kuningas Charles I langes vangi, kohus mõistis ta süüdi riigireetmises ning jaanuaris 1642 ta hukati pea maharaiumise läbi. Kodusõja tagajärjed: • Võim kuulus Oliver Cromwellile • Enne Inglismaa kodusõda, riigis oli absolüütne monarhia, aga pärast tegeles Konstitutsiooniline parlamentarism • Algasid muutused tööstuses ning kapitalistliku riigi arenduses ka Charles II (1660-1685) • Kuningavõimu taastamine – restauratsioon • 1660.a. kutsus parlament Charles II tagasi • Breda deklaratsioon – lubati säilitada usuvabadus ja maaomandis toimunud muutused. • Taastati parlamendi ülemkoda • Tekkis kaks poliitilist rühmitust: toorid ja viigid http://www.youtube.com/w atch?v=Q2GXY-BCK_A&featu re=youtu.be
1603-1625 oli Inglismaa kuningaks hukatud Mary Stuarti poeg James I, tema järel eelmise poeg Charles I (1625-1649), mõlemad valitsesid absolutistlikult. Kuninga piiramatu võim takistas Inglismaa arengut. Kuninga vastu olid ka mitmed ühiskonnakihid puritaanid, uusaadlikud. 1640 tuli parlament taas kokku (viimati 1629), sest Sotimaaga sõdimiseks vajaliku raha saamiseks oli vaja parlamendi nõusolekut. Algul lühike (paar nädalat), seejärel pikk parlament (12 aastat). 1640 1660 Inglise kodanlik revolutsioon. Revolutsioon algas, kui parlament oli sundinud kuningat mitmetele järeleandmistele (kuningas ei tohtinud parlamenti laiali saata, parlament kontrollib riigi rahaasju jne). 1640. aastatel toimus kaks kodusõda kuninga poolehoidjate (kavalerid) ja nn parlamendileeri (ümarpead) vahel. Parlamendivägede eesotsas oli puritaanist uusaadlik Oliver Cromwell. Peale teist kodusõda andis parlament kuninga kohtu alla ja Charles I hukati 1649. Inglismaa
Inglise kunst 17.-18. sajandil Marion Soomre Kätli Valbrit 11.B Ajalooline ülevaade · Inglismaal valitses tugev kuningavõim. · 1640 1660 Inglise kodanlik revolutsioon·1649 kehtestati vabariik · 1660 kuningriik taastati · 1707 ühendati Inglismaa ja Sotimaa, riigi nimeks sai Suurbritannia kuningriik · 18. saj. keskpaigal hakkas hoogsasti edenema vabrikutööstus · 18. saj. lõpus kindlustus Suurbritannia võim Indias, Austraalias, Uus-Meremaa Arhitektuur 17. saj. I poolel · Õukonna maitse pooldas baroklikku klassitsismi. · Palladionism - itaalia arhitekti Andrea Palladio ehituslaadi matkimine. Inigo Jones · 1573 1652
dünaamikale või dramaatilisusele. "Kupeldaja" u.1656 Kunstnik pööras tähelepanu tegelaste riietuse värvigammale Julgelt on kõrvutatud kavaleri erkpunast kuube tütarlapse sidrunkollase jaki ja valge pearätiga. Vasakpoolse isikut peetakse noore kunstniku autoportreeks. "Daam veiniklaasiga" u.1660 Nähtava tegevuse taga peitub moraliseeriv tähendus. Pildil on kujutatud kahtlase iseloomuga armustseeni. "Delfti vaade" u.1660 "Maalikunstniku ateljee" u.1665 Selle teosega tahtis Vermeer
TEETSEREMOONIAST Referaat Sissejuhatus Tee on olnud inimkonnale tuntud juba üle 5000 aasta ja oma pika ajaloo jooksul on ta levinud üle terve maailma. Tee on jäädvustanud igaveseks oma koha ajaloos ja kultuuris. Kogu selle pika aja jooksul on tee populaarsus inimkonna seas aina kasvanud ning tootmine suureneb iga aastaga. Võib julgusega öelda, et tee on maailmas üks levinumaid jooke. Tee joomise kombed on üle maailma erinevad: inglased naudivad oma tea time'il teed piimaga, samas kui idapool nauditakse kangemat teed samovarist. Nii on ka Jaapanis omad kombed. Sõna teetseremoonia seostub tahes-tahtmata ka kõige tavalisemal inimesel Jaapaniga, ent samas kui palju me tegelikult sellest teame? Teemavalik oli eelkõige tingitud isiklikust huvist antud valdkonna vastu ning soovist saada aru selle taga peituvast mõttest. Lootuses, et ükskord saan ma jälle osa...
· 1582 Liivi sõja lõpp , Jam Zapolski vaherahu. ( Poola ja Venemaa) · 1583 sõlmiti Venemaa ja Rootsi vahel Pljussa vaherahu, mis andis rootslastele Lääne ja PõhjaEesti · 1629 Altmargi vaherahu, Poola loovutab LõunaEesti Rootsile · 1632 Avatakse Tartu Ülikool · 1641 pärinevad esimesed kindlad teated esimese eestikeelse aabitsa väljaandmise kohta. · 1645 Brömsebro rahuga sai Rootsi Taani kuningriigilt Saaremaa ja Muhu saare. · 1660 aastal Oliwa rahuga omandas Rootsi Rzeczpospolitalt Ruhnu saare. · 1681 Riigimõisate talupojade pärisorjuse kaotamine Rootsi riigi poolt · 1684 Forsseluis hakkas väljakoolitama koolmeistreid ja köstreid · 1686 Koolihariduse rajamine lihtrahva jaoks · 1688 Forsselius sai nõusoleku rajada koole sinna, kus tarvis · 1700 Põhja sõja algus · 1708 Tartu piiramine · 1710 Põhjasõja lõpp Eesti ja Liivimaa aladel
Kui räägitakse Eesti ajaloost, siis tihtipeale mainitakse "Vana head Rootsi aega". See aeg oli kindlasti nii mõnestki küljest vaadatuna parem nii talle eelnenud Saksa ajast kui ka järgnenud Vene ajast, kuid kas ta oli siis tõesti nii hea, et seda meenutada "Vana hea Rootsi ajana" Rootsi aeg algas 1629 ja lõppes 1699. Sellel ajavahemikul jõudis valitseda 5 kuningat Gustav II Adolf 1611-1632, Kuninganna Kristiina 1632-1654, Karl X Gustav 1654-1660, Karl XI 1660-1697, Karl XII 1697-1718. Rootsi ajal oli olulisi positiivseid külgi. Näiteks kuningas Karl XI tahtis lahti saada päris orjusest. Mis oleks olnud Eestlastele väga positiivne. Riigi mõisad võeti ära ja hakkati nende kasutamise eest renti küsima. Tema valitsemis ajal kehtestati ka vakuraamatud kuhu pandi kirja maksud mida talupoeg maksis. Rootsi ajal asustati ka TÜ ja hakkati ka ehitama linnakoole ja talurahvakoole.
Itaalia, hispaania platereskne stiil alonso cano 1601-1667 jose benito de churriguera peaaegu stiiitu arhitektuur holland renessans kestis kaua, barokil oli itaalia arhitektist mõjutatud amsterdami raekoja, hilisem kuningaloss jacob can campen 1596-1657 prantsusmaa jacques lemercien 1585-1654 prantsuse barokil oli klassitsistlik iseloom pranstlased ise jagavad oma stiili arenguastmeid valitsejate järgi järgmiselt louis 13 stiil 1625- 1660 selle ajal kujunes absolutism louis 14 stiil 1660-1710 riik see olen mina regendi stiil ehk vara-rokoko 1710-1725 asevalitseja kes valitseb valitjea teovõimetue ajal. regent louis 15 stiil ehk täisrokoko 1725-1760 lemercie on teinud sorbonni kriku pariisi esimene suuurem kuppelkirik prantsusmaal vaux le vmonte loss prantsuse instituudi hoone pariisis kuppelkirik kahe kõvera põhiplaaniga tiivaga Claude Perrault 1613-1688 Louvre'i kollonnaad Keskagse lossi baasil alustas ehitamist Sellest kujunes prantsuse kuningate residents
Gustav II Adolfi järeltulijad. Üks huvitavamaid Rootsi monarhe oli kuninganna Kristiina, Gustav II Adolfi tütar, kes valitses 1644-1654. Talle abikaasaks mõeldud Karl Gustavit tunnistati tema troonipärijana. Hiljem Kristiina loobus troonist, siirdus katoliku usku ja asus elama Rooma. 1654. aastal tuli võimule Karl X Gustav, kes valitses 1654-1660. 1655. aasta Riigipäeval surus Karl X Gustav läbi otsuse mõisate osalise reduktsiooni kohta. Samaaegselt otsustati uuesti alustada sõda Poola vastu. Sõtta asusid ka Taani ja Venemaa. Sõda Taaniga lõppes Roskilde rahuga 1658. aastal. Kuid samal aastal puhkes sõda uuesti ja seekord kavatseti Taani tervikuna enda valdusesse saada. Madalmaad aga tõttasid Taanile appi, sest läbi Taani alade oleks rootslased saanud madalmaid vallutama asuda. Rootsi olukord halvenes 1660
HISPAANIA JA FLANDRIA KUNST 17. SAJANDIL Hispaania maalikunst Hispaania skulptuurile ja ka maalikunstile oli omane elulähedus. Manerismist loobumisele andis olulise tõuke Caravaggio looming, mille näited jõudsid Sevillasse 17. Sajandi alguses. Tähtsamad kunstnikud olid Diego Velazquez (1599-1660), Francisco de Zurbaran (1598- 1664) ja Bartolome Esteban Murillo (1618-1682). Tuntud teosed Hispaania maalikunstist on näiteks Velazquezi " Vulcanuse sepikoda" , Zurbarani "Püha Bonaventura surivoodil" ja Murillo "Noor kerjus". Erilisest sügavast, tõsisest ja kuidagi fanaatilisest vaimust on kantud barokkmaal Hispaanias, seal loodi peamiselt vaimulikke pilte ja portreesid. Valitsesid rasked pruunikad toonid ning
Tallinn ja Eestimaa rüütelkond alistusid Venemaale 1710. 1721.a. sõlmiti Uusikaupunki rahu, millega sai Venemaa endale Eesti ja Liivimaa, kuid tagastas Rootsile Soome ja 2 miljonit taalrit. Aastaarvud 1671 vormistati Liivimaal juriidiliselt pärisorjus. 1654 sai Rootsi kuningaks Karl X Gustav 1656 alustas Venemaa Rootsiga sõda 1658 sõlmiti vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel 1661 tagastati IdaEesti Kärde rahulepinguga Rootsile 1660 Oliwa rahu Rootsi ja Poola vahel 1630 asutati Tartus gümnaasium 1632 Tartu Ülikool 1690 TÜ taasavamine 1699 kolis TÜ üle Pärnusse 1684 asutati õpetajate seminar Forseliuse eesjuhtimisel 1687 otsustas Liivimaa maapäev, et igas kihelkonnas tuleb avada kool 1637 esimene eesti grammatikaõpik H.Stahli poolt 1686 Verginiused andsid välja eestikeelse ,,Wastse Testamendi" 1693 avaldas J. Hornung grammatikaõpiku 1672 sai Karl XI valitsejaks
maa-ala. Kuid seoses Gustav II Adolfi surmaga ja Rootsis võimule pääsenud aristokraatiaga oli Skytte sunnitud oma tegevuse lõpetama. Rootsi aristokraadid saavutasid 1634. a. üksmeele Liivimaa aadliga ning juba samal aastal pidi Skytte ameti maha panema. Ning seoses rootslaste sisserändega Liivimaale ja Eestimaale olid Rootsi soost aadlid huvitatud nende privileegide suurendamisest neis piirkondades ning juba üsna pea saavutati samaväärsed õigused kui Eestimaalgi. Kuid 1660.-te aastate alguses halvenes oluliselt Rootsi kuninga ja balti aadli läbisaamine. Kui Karl XI 1660.a. troonile tuli päris ta oma eelkäijalt võlgades riigikassa ja tal oli vaja hakata seda kiiresti täitma. Leidmata selleks muid vahendeid otsustas ta aadlikelt hakata tagasi võtma maid. Liivimaal taasriigistati peaaegu 80% kõigist mõisaist. Eestimaal ja Saaremaal olid need näitajad märksa väiksemad. Eestimaal läksid riigi valdusesse natuke üle poole mõisatest ja Saaremaal ainult 1/3
legendist. Veel väärtuslikke interjööridetaile: Krutsifiks (rist koos ristilöödud Kristusega) võidukaare all ilmselt a-st 1500, tundmatu Tallinna meistri töö. Wrangelite vapiga pingi otsatugi aastast 1513, millel Püha Andreas ristiga, oletatav autor Michel Sittow. Teine pingi otsatugi Virgiliuse-legendi teemal, u. 1530.a, autor tundmatu. Kantsel 1597.a., renessanss. Rõdurinnatise kaunistused 1660-ndatest,oletatavalt Elert Thiele poolt valmistatud. 3 epitaafi (Soertsi, Roterti ja Frosa) 17.saj. keskelt 10 kroon- ja 7 seinalühtrit 16 – 17. saj. Kiriku Maarjakell oli Eesti vanim kirikukell, valatud 1433.a. Merten Seiferti poolt, hävis tulekahjus 2002.a. Kellal oli tekst – Ma löön õigesti nii teenijale kui sulasele, nii emandale kui isandale ja seda ei või mulle keegi ette heita. Uus kell on valatud Hollandi firma poolt 2003.a.
1661. Poliitika kujundamisel kasutas ta väga väheste nõuandjate abi. Ta määras provintsides ametisse kuninga esindajad ehk intendandid, kes jälgisid poliitika elluviimist. Kuigi Louis XIV kasutas enda võimu rakendamiseks jõudu suhteliselt vähe, tuli aeg-ajal siiski ka ülestõuse ette. Näiteks 1670. aastate keskpaiku, kui sõjakulutused sundisid Louis'd kehtestama kõrgemaid makse, puhkes Bretagne's mitu ülestõusu. Õukonna kulutused raskendasid majanduslikku olukorda. 1660. aastatel volitas Louis üht oma tähtsamat ministrit Jean Baptiste Colbert'i alustama rahandus- ja majandusreformi. Oleks reforme järjekindlalt ellu viidud, oleks nad andnud olulist efekti. Inglismaal toimus terve sajandi vältel võimuvõitlus. Pärast Charles I hukkamist 30. jaanuaril 1649 kuulutati sama aasta 19. mail välja vabariik. Aja jooksul talupoegade elu ei muutunud ja see kutsus esile rahulolematust. Täidesaatva võimu organina loodi Riiginõukogu. 1653. aastal ajas Oliver
1642 Väärusuga seondatud Pühajõe mäss 1642 Tartu Ülikoolis alustab õpinguid Eesti rahvusest Johannes Freyer. 1645 Brömsebro rahuga liideti Rootsi aladega Saaremaa 1645 Eestimaa kuberneri Gustav Oxenstierna uuendatud maakorraldus fikseeris sunnismaisuse ja pärisorjuse Põhja- Eestis. 1656 Rootsi-Vene sõja algus 1656 Tartu Ülikool lõpetab tegevuse 1657 Katk 1657 Joachim Jheringi ametiaja lõpp 1658 Vallisaare vaherahu 1660 Karl XI sai troonile 1660 Sünnib Bengt Gottfried Forselius 1661 Rootsi-Vene sõja lõpp, Kärde rahuga jäävad alad Rootsile 1672 Karl XI alustas iseseisvat valitsemist 1675 Johann Fischeri ametiaja algus 1675 Ilmuma hakkab saksakeelne nädalaleht ,,Ordinari Freytags Post-Zeitung" 1680 Riigipäevade otsusega laiendati reduktsiooni ka Eesti-ja Liivimaale 1682 Riigipäev andis kõik volitused reduktsiooni läbiviimiseks kuningale
9) 1583 Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel: Põhja Eesti Rootsile Saaremaa oli jäänud Taani kätte. Venemaa tõrjuti Eestimaalt välja. Eestis algas kolme kuninga aeg: Rootsi, Poola, Taani 1600 1629 toimus Rootsi Poola sõda, võitis Rootsi 1629 Altmargi rahu : kogu mandri Eesti läks Rootsile 1643 1645 toimus Rootsi Taani sõda 1645 Brömbsebro rahu : kogu Eesti ala läks Rootsile 1660 Ruhnu saar Oliva rahuga läheb Rootsi riigi alla (oli kuulunud Kuramaa piiskop- konnale) Rootsi aeg Eestis 1645 1710 Eesti ala minek Rootsi võimu alla: 1561 Tallinn 1583 Põhja Eesti 1629 Kogu mandri Eesti 1645 Kogu Eesti, s.t. ka Saaremaa 1660 ka Ruhnu saar
ta elukestev mehaanika õpe. Oxford Aastal 1653 hakkas ta Oxfordi kristlikus kirikus koorilauljaks. Sel ajaperioodil kohtus ta keemiku ja füüsiku Robert Boyle'iga, kes värbas ta oma õpilaseks. On arvatud, et Boyle'i seaduse tõestas tegelikult Robert Hooke, kuna Boyle ei olnud matemaatik. Aastal 1655, vastavalt tema autobiograafilise märkmetele, hakkas Hooke huvi tundma astronoomia vastu. Aastal 1660 avaldas Hooke tahke keha elastse deformatsiooni seaduse (Hooke'i seadus). Londoni Kuninglik Selts Londoni Kuninglik Selts asutati Londonis 1660. aastal See teadusühing on üks vanimaid teadusühinguid maailmas. Seltsi asutajaliikmete seas olid John Wilkins, Robert Hooke,
Daniel Defoe Anna Kissametova M-14 Elukäik 1660-1731 London Inglise kirjanik Hariduse sai C.M.S.N Lahkusuliste Akadeemiast Julm lapsepõlv Hollandi sõjalaevastik ründas Londonit Londoni katk, tappis 70 000 inimest Puhkes Londoni tulekahju, 3 maja jäi tema linnaosas alles Karjäär ja pere Kirikuteenri asemel sai temast kaupmees Abiellus Mary Tuffley´ga ja sai 8 last Kuulsa revolutsiooni ajal astus Defoe Williami armeesse Alustas tööd ajakirjanikuna ja kirjanikuna Tuntumad teosed
lühikeseks. 1656. aastal lisandus sõjast põhjustatud hädadele katk, mis laastas Eestit kuni 1658. aasta alguseni. See katk püsis eesti rahva ajaloolises mälus veel ka mitusada aastat hiljem (nimetuse all „vana katk”, et eristada seda Põhjasõjaaegsest, seni viimaseks jäänud katkust). Pärast Taani vallutamist 1659.aastal suri Rootsi kuningas Karl X 1660.aastal ning Eestkostevalitsuse juhiks sai krahv Magnus Gabriel de la Gardie (valitses 1660—1680), kes on ajalukku läinud kunstide ja teaduste soosijana, kuid keskpärase riigimehena. Siiski õnnestus tal sõlmida 1660. aastal Oliwa kloostris Danzigi lähedal rahu Poola kuninga, Brandenburgi hertsogi ja SaksaRooma keisriga ning 1661. aastal Kärdes ka Venemaaga
Varauusaeg 1558-1561 Liivi sõda 1561 Põhja-Eesti alistub Rootsile 1570 Põhjamaade sõja lõpp, Taani Loovutas Rootsile Muhumaa ja Saaremaa 1629 Altmargi vaherahu: Poola loovutab Rootsile mandri-Eesti ja Põhja-Läti 1632 avati Tartu ülikool 1637 H.Stahl koostas esimese eesti keelse Grammatika 1645 Brömsebro rahu: Taani loovutab Rootsile Saaremaa ja Muhu 1660 Oliwa rahu: Rootsi ja Poola vaheline 1684 Tartu lähedale rajati õpetajate seminar 1686 Ilmus lõunaeesti keelne Uus Testament 1693 ladinakeelne eesti keele grammatika 1696-1697 suur näljahäda 1700-1721 Põhjasõda 1710 Tartu ülikool suleti 1710 Eesti ala üleminek Rootsi kuningalt Vene riigi kätte 1715 ilmus põhjaeesti keelne Uus Testament 1721 Uusikaupunkti rahu, Eestis lõppes Rootsi aeg 1739 Ilmus terviklik piibel
(13.saj. ristisõdijate järeltulijad) asutasid Eestisse Balti hertsogiriigi (Balti maariik -autonoomia õigustega ehk piiratud iseseisvusega) Hertsogiriik jagunes: Eestimaa-, Liivimaa-, ja Saaremaa rüütelkonnaks. 1671.a. kuulutati eestlased seaduslikult pärisorjadeks. (vastandus kaks poliitikat Eestis: Rootsi keskvalitsuse -Eesti talupoegi soosiv ja Baltisaksa aadlikpoliitika -talupoegadele suuremat orjust pooldav. Kuningas Karl X (1654-1660) Kuningas, kes elas sõjakäikudes • Sõditi Poolaga(1656 – 1660) ja Venemaaga(1658-1661). Sõja käigus on TARTU lühiajaliselt Vene vägede poolt okupeeritud Rootsi kuninga plaan rajada Rootsi-Poola ühendriik, pealinnaga Stockholmis, mis aga Vene vägede tegevuse ja kuninga varase surma tõttu ei teostu. Rootsi aeg kunstis on valitsevaks barokk (Kadrioru loss) Linnad ja kaubandus käisid Rootsi ajal aeglaselt alla, kuna idakaubandus oli mujale kolinud
krahvkonnast ja suuremast linnas 2 esindajat. Parlamendi õigus oli määrata makse. 1603 muutus olukord võimuga. Tuli võimule James I. Elisabeth suri ilma järglasteta, võimule tuli soti päritoluga James I ta oli katoliiklane ja valitsemisideaaliks oli absolutism nagu Prantsusmaal. Olukord kujunes keeruliseks, mis viis kodusõjani 1640(42)-1649. Stuartite dünastia-katkestas umbes 20a parlamendi tegevuse. Kavalesid (Charles I) ümarpead (Cromwell) lõppes kuninga surmaga 1649. 1649-1660 inglise vabariik. 1653-1659 cromwellide diktatuur (sõjaväele toetuv ainuvõim) 1660 taastati monarhia ja troonile kutsuti Stuartid, troonile tuleb Charles II (võimul 25a.) lubati ,,usuvabadust" kiustati katoliiklasi. Riigiametis seisid suurem osa anglikaanid. Kujunevad välja *viigid- sotimaalt pärit presbüterlased. Oldi Jamesi troonipärimise vastu (liberaalid) *toorid- iiri katoliiklased, riigitegelased ja maaomanikud Jamesi toetajad (konservatiivid) 1679s. võeti vastu dokument
William Laud- peapiiskop, kes üritas anglikaani kirikut lähendada katoliiklusele 1641- tegelik võim Inglismaal läks parlamendi kätte 1649- alamkoda moodustas Kõrge Kohtu ehk tribunali, mille otsusega hukati Charles I 1649 19. mai- Inglismaal kuulutati välja vabariik, täidesaatev võim läks Riiginõukogule Oliver Cromwell- independentide liider, kes oli Riiginõukogu eesotsas, 1653 saatis ta selle ja parlamendi laiali, tekkis sõjaline diktatuur 1660- Bredas(Madalmaades) sõlmiti kokkulepe Stuartite monarhia taastamiseks, millest Charles II kinni ei pidanud 1679- parlament koostas Isikuvabaduse Akti viigid- Oranje Willemi pooldajad toorid- Jamesi pooldajad 1688- viigid ja toorid ühinesid katoliikliku James II vastu Kuulus Revolutsioon- James II asendamine Oranje Willemiga 1689- parlament võttis vastu Õiguste billi, mis reguleeris parlamendi õigusi kuninga võimu piiramisel
Charles II Charles II (29. mai 1630 6. veebruar 1685) oli Inglismaa ja Sotimaa kuningas alates 1660. aastast (de iure alates Charles I hukkamisest 1649. aastal) kuni surmani. Ta oli Charles I poeg ja James II vend. Charles II sai võimule pärast seda, kui puritaanide juht Oliver Cromwell oli surnud ja tema poeg Richard Cromwell võimust loobuma sunnitud. Londonisse marssinud Soti armee kutsus Charlesi Inglise troonile ning Stuartite dünastia võim taastus. Charles püüdis samuti saavutada
Hispaania ja Flandria kunst 17.saj · Peamiseks keskuseks Sevilla o Pärit Diego Velazquez o Zurbaran o Murillo o Asutatakse Sevilla Kunstiakadeemia (1660) Esimene rektor Murillo · Hispaania 17.saj skulptuuris pole märgata itaalia renessansi mõjusid o Skulptuur senisest elulähedasem o Kujude näod elavad, silmad klaasist, vahel tõelised juuksed ja riided · Hispaania maalikunst o Elulähedus o Diego VELAZQUEZ Maalis kaasaegseid inimtüüpe ja olmestseene On kujutanud ka tööprotsessi "VULCANUSE SEPIKODA" INNOCENTIUS X PORTREE
Jan Vermeer van Delft ,,Tüdruk pärliga" 1665a. ,,Piima kallav teenijatüdruk" u.1678-1660 Maal asub hetkel Rijksmuuseumis, Amsterdamis. Esemete, mööbli ja riiete illusionistlik kujutamise viis. Kujundid on paigutatud maali vasakusse serva ja on parem serv tühjaks jäätud. Seinad tasapinnaline liigendus. Mööbel- kumerad vormid, igapäevased materjalid. Kolmnurkne kompositsiooniskeem- rahulik, paigalseisev, sümeetria, kooskõlas. Interjöör ühe inimfiguuriga, olistikumaal, jätab igapäevase mulje. Rahulik idüll, pildi taga peitub mõni jutustus
2.CARAVAGGIO(1572-1610) bachos Peetruse ristilöömine Uskmatu Toomas Poiss, keda hammustas Poiss puuviljakorviga sisalik BAROKK PRANTSUSMAAL Louvre'i loss Versaille'i loss BAROKK HISPAANIAS 1.EL GRECO(1541-1614) Kristuse lahti- Püha perekond Veronika rätik riietamine Püha Sebastian apokalüpsise viienda pitseri lahtimurdmine 2.Diego VELAZQUES(1599-1660)-Hispaania baroki peaesindaja Joodikud paavst Innocentius X kuningas Felipe IV Breda alistamine ehk piigid Veenus peegliga olivarese portree infrant ehk Balthazar kojadaamid Carlos Kääbus BAROKK FLANDRIAS 1.Peter Paul RUBENS(1577-1640) Autoportree Maa ja vee liit Kolm graatsiat Kristuse ristilt
· Valitses 1653-1658 (kuni surmani) Inglismaad lordprotektorina Cromwell (valitsusaeg 1653-1658) Cromwelli diktatuuur · Tema valitsusajal soositi puritaanlust, alles jäi ka anglikaani kirik, kuid kaotas riigikiriku positsiooni · Riigis oli rahulolematus, kuid see suudeti sõjaliste vahenditega vaos hoida Kasutatud materjal · http://en.wikipedia.org/wiki/File:Charles_I_(1 630s).jpg · http://www.slideshare.net/katrisilla/inglise- kodusda-1642-1660 · http://et.wikipedia.org/wiki/Inglise_kodus %C3%B5da · http://publicdomainclip- art.blogspot.com/2011/02/oliver- cromwell.html Aitäh kuulamast !
Eesti 17. sajandil Rootsi aeg Rootsi aja algus Eestis Liivi sõja (1558-1583) järel jagatud Eesti ala kolme kuninga vahel: 1) Põhja-Eesti ehk Eestimaa kubermang- Rootsi 2) Lõuna-Eesti (ja Põhja-Läti) ehk Liivimaa- Poola-Leedu kuningas 3) Saaremaa-Taani Antud võimupiirid ei püsi kaua 17. Sajandi algul Pool-Rootsi sõjad 1629 Altmargi vaherahu Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti Rootsile. 1645 Brömsebro rahu Saaremaa läheb Rootsile 1660 Oliwa rahu Ruhnu saar Rootsile Mõis ja talu Rahvaarvu vähenemine tõi kaasa tööjõu vähenemise. Teokohustused omandasid suurema tähtsuse. Talupojad muudetakse sunnismaisteks. Pagenud talupojad tuli mõisnikule tagasi anda. Talupoeg Talurahva elujärg halb Elati korstnata suitsutaredes. Talvel toas ka loomad. Põhiline toit: rukkileib, jahukört, kala. Näljahädad. Aadlikud koonduvad oma huvide kaitseks Rüütelkondadesse.
piiskoppide sõda 1639, Teine piiskoppide sõda 1640, sotlaste osalemine kodusõjas parlamendi poolel 16421646 ning rojalistide poolel 1647/1648 ja 16501652). Kuigi sõdu oli tegelikult mitu, kasutatakse terminit 'Inglise kodusõda' siiski enamasti ainsuses. Mõned ajaloolased, eriti marksistid, on kasutanud ka mõistet 'Inglise (kodanlik) revolutsioon', mis hõlmab tavaliselt laiemaid ajalisi piire: Pika parlamendi kokkukutsumisest (1640) kuni Restauratsioonini (1660). Et konfliktid haarasid kõiki Briti saari, siis on välja pakutud ka mõiste 'Briti kodusõjad'. Esimene kodusõda (16421646) Vaenuleeride väljakujunemine Esimese Inglise kodusõja alguseks peetakse tihti 1642. aasta jaanuari alguse sündmuseid. 3. jaanuaril nõudis Charles I 5 alamkoja liikme, sealhulgas Hampdeni ja Pymi, ning Ülemkoja eesistuja lord Kimboltoni arreteerimist, süüdistades neid riigireetmises ja mässu ettevalmistamises. 4
Portreed on rikkalikud ja mitmekesised. ,,Faust" (1650-52) Söövitus/graveerimismeetod Mõõtmed: 209 x 161 mm Rijksmuuseum, Amsterdam ,,Öine vahtkond" (1642) Õlimaal Mõõtmed: 363 x 437 mm Rijkmuuseum, Amsterdam ,,Kuldse kiivriga mees" (1650) Õlimaal Mõõtmed: 67,5 x 50,7 cm Staatliche'i muuseum ,,Juno" (1664-65) Õlimaal Mõõtmed: 127 x 123 cm Armand Hammer Foundation, Los Angeles ,,Mees suurendusklaasiga" (1660-64) Õlimaal Mõõtmed: 91 x 74 cm Metropoli kunstimuuseum, New York ,,Titus" (1655) Õlimaal Mõõtmed: 77 x 63 cm Bojimans Van Beuningen'i muuseum, Rotterdam ,,Püha perekond" (1640) Õlimaal Mõõtmed: 41 x 34 cm Louvre, Pariis ,,Autoportree" (1659) Õlimaal Mõõtmed: 84,5 x 66 cm Rahvuslik Kunstigalerii, Wahington ,,Danae" (1636-47) Õlimaal Mõõtmed: puuduvad Ermitaaz, Peterburg ,,Õpetlane" (1631) Õlimaal
annaabi.ee 
