Baltisaksa aadlikelt võeti riigile kõik rootsi ajal läänistatud maad ja kõik varem saadud maad, mille valdusõigust nad dokumentaalselt tõestada ei suutnud. Liivimaal läks riigi kätte 5/6 ja eestimaal üle poole mõisatest. Kõik talupoegade kohustused mõisa ees kanti vakuraamatusse. Taluperemehed vabastati peksukaristusest. Riigimaadel pärisorjus sisuliselt kaotati. 1694. piiras kuningas Liivimaa rüütelkonna omavalitsust, maanõunike kolleegium kaotati. *Suur nälg 1695.1697. oli kõikjal PõhjaEuroopas ikaldus. Linnades oli nälga surnuid vähem kui maal, sest seal olid viljavarud. Nälga suri Eestis umbes 70 000 75 000 inimest. Rootsi vedas samal ajal Eestist vilja välja. 1697. sai Rootsi kuningaks 15aastane Karl XII. Põhjasõda *Sõja algus ja Narva lahing Põhjasõda algas Kuramaale koondatud Saksi vägede üllatusrünnakuga Riiale ööl vastu 12. veebruari 1700. Linna vallutada ei õnnestunud, algas Riia piiramine
Rootsi ajal sai alguse ka Eesti rahvaharidus.: • 1684.a. asutas Bengt Gottfried Forselius koolmeistrite seminari, kus hakati õpetama külakoolide õpetajaid. Esimesed külakoolid (õpetatakse usuõpetust, laulmist, lugemist ja kirjutamist) 17.saj. Eesti kirjakeele uurimise algus. Probleem on kas võtta kirjakeele aluseks põhja- või lõuna-eesti keelemurre. 1640-1740 Nõiaprotsessid Eestis. Süüdi mõisteti üle 100 nõia (naised, erakud ja maaravitsejad) Karl XI (1660)-1672 – 1697) Üle tüki aja Rootsi kuningas, kes ei sõdinud kogu aeg. Teostas siseriiklike reforme Liivimaal: • 1680-1681 viidi Eestis läbi reduktsioon (mõisamaade riigistamine) • Vähendas talupoegade koormisi, viies sisse vakuraamatud kus kõik talupoja kohustused kirjas olid. Riigistamise vastu on siinsed mõisnikud – Joh. Reinhold von Patkul (põgenes ja aitab luua Rootsi- vastast sõjaliitu) Suur nälg 1695-1697 (Eesti ajaloo suurim) – sureb u. 75000 inimest e. iga 5 eestlane
turismiinfo). Paljandisse on uuristatud kolm käiku, mis keskosas ühinevad. Varem sai peaaegu inimese kõrgustes käikudes pisut kummargil liikuda. Praegu on käigud osaliselt täitunud vooluvetega mäest alla kandunud mulla, kivikeste, puulehtede jm prahiga. Käikusid pole aastaid puhastatud, kuna kõrgel liivakivipaljandil kasvava puu juured võivad olla kahjustanud liivakivi ja see võib olla liikujatele ohtlik (Tarvastu kultuurilugu. 1696-1697 suur näljaaeg Suislepas. Infotahvel). Esimest korda võeti Suislepa paljand kaitse alla 21.08.1990. Samal aastal kanti Suislepa paljand IUCN (International Union for the Conservation of Nature) kolmanda kategooria looduskaitstavate üksikobjektide nimekirja (Eelis). Suislepa paljand pole looduskaitseobjektina tähistatud (Tarvastu valla kodulehekülg). Viimane kanne Suislepa paljandi kohta tehti 02.01.2009. Suislepa paljandi valitsejaks on Keskkonnaameti Pärnu-
· 1819 Pärisorjuse kaotamine Liivimaal · 1849 avaldati uued talurahvaseadused · 1856 Mõisnikel keelati kodukari õigus · 1857 Perno Postimees loomine I Eesti keelne ajaleht · 1863 Passiseadus, mis lubas talupoegadel riigi piires rännata · 1865 Asutatakse laulu ja mänguseltsid Tartus ja Tallinnas · 1869 I Üldlaulupidu Tartus · 1878 Sakala lehe asustamine Isikud 1. Karl XI Rootsi kuningas 1660 1697, alustas 1680 maade tagastamist riigile ja toetas Eestis Bengt Forseliuse tegevust. Suri vähki. 2. Karl XII Rootsi kuningas 16971718, paistis Põhjasõjas silma andeka väejuhina, suri sõjakäigus. 3. Gustav II Adolf Rootsi kuningas 161132. Juhtis 162829 Liivimaa vallutamist, asutas Eesti ja Liivimaal 1630 riigikohtud, rajas 1632 Tartu ülikooli, osales aastast 1630 võidukalt Kolmekümneaastases sõjas. 4
PÕHJASÕDA ( 1700 1721 ) 1. Olukord enne sõda: 1) Rootsi kuningriigis : XVII sajandil muutumine suurriigiks. Rootsi riigi koosseisu kuulusid SOOME; INGERIMAA; EESTIMAA LIIVIMAA; PÕHJA-SAKSAMAA rannikualad. Rootsil oli hea sõjavägi ja relvastus. XVII saj. Lõpul ikaldusaastad, ka Baltimail Riigikassa oli tühi. 1697 suri kuningas Kark XI, troonile sai noor poeg (15-aastane) Karl XII Teistele riikidele oli soodne alustada sõda. 2) Venemaal: Puudus väljapääs meredele, et suhelda, kaubelda Euroopaga. 1682 1725 võimul Peeter I, kes seadis eesmärgiks saada pääs Läänemerele. 1697 1698 pidas Peeter I läbirääkimisi Rootsi vastu liidu moodustamiseks 1699 toimus liidu sõlmimine Saksi kuurvürsti ja Taani kuningaga Küsimus: MIKS OLID NIMETATUD ALADE VALITSEJAD NÕUS ASTUMA LIITU VENEMAAGA
Kui räägitakse Eesti ajaloost, siis tihtipeale mainitakse "Vana head Rootsi aega". See aeg oli kindlasti nii mõnestki küljest vaadatuna parem nii talle eelnenud Saksa ajast kui ka järgnenud Vene ajast, kuid kas ta oli siis tõesti nii hea, et seda meenutada "Vana hea Rootsi ajana" Rootsi aeg algas 1629 ja lõppes 1699. Sellel ajavahemikul jõudis valitseda 5 kuningat Gustav II Adolf 1611-1632, Kuninganna Kristiina 1632-1654, Karl X Gustav 1654-1660, Karl XI 1660-1697, Karl XII 1697-1718. Rootsi ajal oli olulisi positiivseid külgi. Näiteks kuningas Karl XI tahtis lahti saada päris orjusest. Mis oleks olnud Eestlastele väga positiivne. Riigi mõisad võeti ära ja hakkati nende kasutamise eest renti küsima. Tema valitsemis ajal kehtestati ka vakuraamatud kuhu pandi kirja maksud mida talupoeg maksis. Rootsi ajal asustati ka TÜ ja hakkati ka ehitama linnakoole ja talurahvakoole. Eestimaa saamine Rootsi kuninga valduseks oli üks tähtsamaid reforme
· Hollandlased, sotlased, ungarlased, leedulased jt. · Mitteeestlasi oli 1630.ndatel aastatel Lõuna-Eestis kuuendik kogu maarahvastikust. · Põhja-Eestis võis olla see arv suuremgi. · Eestlaste osatähtsus hakkas rahvastikus siiski järjekindlalt kasvama. · Võõrad võtsid peagi omaks kohaliku keele ja kombed. · Võõrasustus jäi püsima vaid Peipsi ääres(venelased) ning Lääne-Eesti väikesaartel(rootslased) Suur näljahäda · Rootsi valitsusaja lõpul, 1696-1697 tabas Eestit senise ajaloo suurim näljahäda · 1696.aastal põhjustas hiline kevad ja lausvihmades suvi täieliku ikalduse. · Näljahädale lisandus tüüfus ja düsenteeria. · Kõige enam suri inimesi nälja 1697.aasta kevadel. · Ohvreid 70 000-75 000 inimest, mis moodustas ligi viiendiku tollasest rahvastikust.
Peetri algatusel töötati välja suurt laevaehituse kava. Selle rahastamiseks viidi sisse uut liiki koormised: maavaldajad ühendati "kumpanstvotesse". Iga "kumpanstvo" pidi oma rahaga laeva ehitama. Laevastikku ehitades ja armeed reorganiseerides kasutas Peeter välismaa asjatundjate abi. Pärast Azovi sõjakäike otsustas ta saata noori aadlikke välismaale õppima ning suundus ka ise Euroopa-reisile. Umbes samal ajal ilmnesid esimesed märgid rahulolematusest Peetri poliitikaga. Aastal 1697 esitas munk Avrami tsaarile palvekirja, kus ta osutas tsaari tegude ebaõigsusele ning tema käitumise vastuolule traditsioonidega. Pisut hiljem avastati Ivan Tsõkleri vandenõu: too püüdis organiseerida streletside ülestõusu. Mõlemal korral said teisitimõtlejad range karistuse. Aastal 1697 läks Moskvast teele "Suur saatkond", mis sai nime oma rohkearvulisuse tõttu. Saatkonna koosseisus oli Pjotr Mihhailovi nime all ka tsaar ise. Poolteist aastat
Narva ainult sadamalinnad. Riika hakkas linnu piirama. Majanduse elavnemine tekitas vajadust uute kaupade järgi, samuti näiteks laevaehituseks. Põhiliseks väljaveoks oli kuivatatud teravili, samuti oli tähtis lina, kanep ja sool. Kaubanduse kõrval oli väga oluline ka käsitöö. Tsunftikord muutsu senisest rangemaks ja keerulisemaks. Kaotati Oleviste gild, mistõttu paljud selle liikmed arvati nüüd lihtrahva hulka. Lisaks olid manufaktuurid e suurettevõtted. 1695-1697. aasta näljahäda on suurim Eestis olnud näljahäda. Ilmastik oli viljakasvatuseks ebasoodne. 1695 sadas terve suve läbi vihma, nii et ei saanud teha heina, rukis ei õitsenud ega valminud. Oli ka varane külm. Järgmine aasta oli saak veelgi kehvem. Juba kevadel hakkasid talupojad nälga surema. 1697 sulas teede ääres lume alt välja palju laipu. Talurahvas tungles linnadesse, kuid sealgi polnud süüa ja tänavatel kisendasid nälgivad inimesed. 1696
1632.a tuli võimule aristrokaatia, msi saavutas kiiresti üksmeele Livimaa aadliga Aadli omavalitsust hakati nimetama Landesstaadiks ehk maariigiks, mis iseloomustab kätte võidetud rüütli vabadust ja õigusi Rahvastik 1629 sõlmisid Poola ja Rootsi vaherahu 1630-ndatel hakati rüüstatud maad uuesti kasutusele võtma 1630-ndatel moodustas Saaremaa elanikkond umbes veernadi rahvastikust 17.sajandil tuli Eestisse välisrahvast: venelased, lätlased ja soomlased 1697 rahvaarv oli jälle tõusnud üle 350 000 1695-1697.aastal oli suur näljahäda Reduktsioon Erakätesse antud maade tagasivõtmine 1680 laiendati reduktsiooni Eesti- ja Liivimaale, mis tekitas balti aadlis tugevat vastuseisu Kehtestati riiklik kontroll Baltikumi mõisavaldustele Reduktsiooni vastased Liivimaa aadlipositsiooni juht Johann Reinhold Patkul (maanõunik), kes mõisteti
olukorda paremaks. Kõige varem Rootsi kätte Tallinn 1561. Rootsi sai liivimaa Altmargi rahuga. Liivimaa koolihariduse edendamises, rahvakirjanduse väljaandmises ja kiriku organisatsioonilises kindlustamises olid suured teened ka Liivimaa vaimulikkonna eesotsas seisnud kindralsuperintendendil Johann Fischeril. Eestit valitsevad kuningad rootsi ajal 1600-1611 Karl 9, 1611- 1632 Gustav 2 Adolf, 1644-1656 Kuninganna Kristiina, 1656-1660 Karl 10 Gustav, 1672-1697 Karl 11, 1697-1710 Karl 12 Johan Skytte - Uppsala ülikooli kantsler. Tänu temale loodi loodi tartu ülikool. Johann Batkul - ?? Peeter 1 - ehk Peeter Suur oli Vene tsaar 16821721 ja Venemaa Keisririigi keiser. Heinri Tahl - Tallinna Toomkiriku õpetaja ja esimese eesti keele grammatika reeglistiku kirjutaja. Vennad Virginiused - tõlkisid piibli, tehti lõunaeestikeelne Uus Testament. Käsu Hans - oli eesti juhuluuletaja. Oli Puhjas köster ja õpetaja. Suur nälg - 1695-97 Eestis, suri
Rahvaaru tõusule aitas kaasa pikk rahuaeg. Eesti jäi aastakümneks sõjategevusest puutumatuks. Aitas ka see, et Eesti mehed ei pidanud minema Rootsi sõjaväkke. Seega aitas ümberasustamine võtta kasutusele viljakamaid maid ning soodustas omakorda sündimuse kasvu. Inimesed said hakata oma elujärge parandama. Eestlastel ei lastud ikkagi lõplikult oma elujärge parandada. Näljahädast saadi küll toibuda, aga peagi tabas Eestit uus näljahäda. 1696-1697 toimunud näljahäda võib lugeda senise ajaloo suurimaks. Juba eelmisel aasta oli olnud halb saaks ning 1696. aasta halb suvi aitas sellelegi veelgi kaasa. Asi, aga näljahädaga ei piirdunud. 1697. aasta kevadel lisanud näljahädale tüüfus ja düsenteeria. Kokku langes näljahäda ohvriks 70 000- 75 000 inimest. Seega andis uus näljahäda ja haigused uue suure põntsu Eesti pihta, mis omakorda takistas eestlaste jätkusuutlikust. Toibumiseks, aga eestlastele aega ei antud
Põhjasõda ja Karl XII Laiuse linnuses Rootsi kuningas Karl XII (1682-1718) Karl XII Päris Rootsi Kuningriigi trooni aastal 1697, pärast oma isa, Karl XI surma. Kuna Karl XII oli sel hetkel vaid 15-aastane, läks riigijuhtimine algul tema ema, Hedvig Eleonora kätte, kes asus juhtima kiiresti ebapopulaarseks muutunud eestkostevalitsust. Vahest just selle tõttu otsustasid juhtivad poliitikud 1697.aasta Riigipäeval kuulutada Karli täisealiseks ning kroonida ta Rootsi kuningaks. Karl XII oli saanud tolleaegses mõttes hea hariduse, eriti armastas ta matemaatikat, valdas mitmeid keeli ning oli väga töökas. Kuningana oli ta võimekas, väejuhina väga julge, mis kohati viis mõttetute riskideni. Ainsaks puuduseks võis vast pidada seda, et Karl oli väga kangekaelne ega tahtnud kuulda võtta nõuandeid, mis pisutki erinesid tema arusaamadest.
Selle tõttu hakati korraldama hingeloendusi. ·Nimed: ·Ivan IV Julm Venemaa valitseja ·G. Kettler Liivimaa ordumeister ·Magnus Taani kuningriigi prints ning 1570-1577 Liivimaa kuningas ·Ivo Schenkenberg Tallinna käsitöölise poeg, kes Vene-Liivi sõjas juhtis Vene vägede vastu sõdinud eestlaste väesalka ·S.Batory Poola kuningas 1567. a. alates kuni surmani ·Gustav II Adolf Rootsi kuningas 1611-1632 ·Karl XI Rootsi kuningas 1660-1697 ·B.Russow Kroonik ja Tallinna Pühavaimu kiriku eesti koguduse õpetaja, kes kirjutas alamsaksakeelse kroonika ·J.Skytte Rootsi ühiskonna- ja riigitegelane ·Forselius Eesti kirjakeele uuendaja, rahvavalgustaja ·Andreas Virginius 1658. aastast Eestimaa piiskop. 1632-1658 Tartu Ülikooli I usuteaduse professor ·Adrian Virginius Otepää pastor ja eestikeelse kirjasõna üks autoriteetsemaid ja asjatundlikumaid arendajaid omal ajal
1721- Uusikaupunki rahu - Ingeri-, Eesti-, ja Liivimaa liideti Vene riigiga. ROOTSI AEG LÄBI ! - Eesti jääb 2-ks aastaks Vene võimu alla. Eestlased põhjasõjas : -hoidsid rootslaste poole -nõrk relvastus, talumeestel puudus väljaõpe, vanad relvad ja venelastelt saadud mõõgad -sõjalärmirahutused (talupojad rüüstasid mõisaid ja röövisid vara) -sõda jättis rahva mällu tugeva jälje -,,vana hea Rootsi aeg" 4. RAHVASTIK 13. 17. 1620 1695 1697 1710 18. 1695-1697 Suur nälg ( 1696.a kevadel hakkasid talupojad nälga surema) Esimestena surid vaeslapsed, sulased, teenijad; kujunesid nälgijate salgad, kes surid teedel. - Abi anti vähe, kuna samal ajal oli näljahäda ka Rootsis ja Soomes. -Rahvaarvu kukkumist põhjustasid : näljahädad, sõjad, katk, haigused. 5. VALITSEMINE Põhja-Eesti (Eestimaa kubermangu)- Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa Lõuna-Eesti (Liivimaa kubermangu)- Pärnumaa, Tartumaa, Saaremaa
1570 Põhjamaade sõja lõpp, Taani Loovutas Rootsile Muhumaa ja Saaremaa 1629 Altmargi vaherahu: Poola loovutab Rootsile mandri-Eesti ja Põhja-Läti 1632 avati Tartu ülikool 1637 H.Stahl koostas esimese eesti keelse Grammatika 1645 Brömsebro rahu: Taani loovutab Rootsile Saaremaa ja Muhu 1660 Oliwa rahu: Rootsi ja Poola vaheline 1684 Tartu lähedale rajati õpetajate seminar 1686 Ilmus lõunaeesti keelne Uus Testament 1693 ladinakeelne eesti keele grammatika 1696-1697 suur näljahäda 1700-1721 Põhjasõda 1710 Tartu ülikool suleti 1710 Eesti ala üleminek Rootsi kuningalt Vene riigi kätte 1715 ilmus põhjaeesti keelne Uus Testament 1721 Uusikaupunkti rahu, Eestis lõppes Rootsi aeg 1739 Ilmus terviklik piibel
PRÉVOST " MANON LESCAUT" Laura Kivilo 10. klass ANTOINE FRANÇOIS PRÉVOST 1697 1763 Prantsuse kirjanik 1731 " Manon Lescaut" Teos oli vastuoluline, keelati Prantsusmaal MANON LESCAUT Noor ja ilus neiu Manipuleeriv Armastas raha ja meelelahutust Keeras mehi ümber sõrme LE CHEVALIER DES GRIEUX Armus Manoni esimesest silmapilgust Oli oma armastatu jaoks kõigeks valmis Aitas kaasa meeste petmises Ei suutnud Manoni unustada MANON JA DES GRIEUX Keeruline suhe Des Grieux andestas Manonile kõik patud
siis, kui mõisa põllud olid korjatud. Lisaks sellele pidid talupojad loomusrendina andma mõisale osa oma põllult saadud viljasaagist, samuti maksma ka riigimakse. Lisaks sõjakoledusele, hakkas levima katk, mis hävitas suure osa Eesti rahvastikust, mõisnikud ja pastorid kaasa arvatud. Aastatel 1665-1690 ei toimunud katku tõttu õppetööd isegi Tartu Ülikoolis. Teadaolevalt kõigi aegade laastavaim näljahäda oli Eestis 1695-1697. Ilm oli viljakasvuks ebasoodne- sadas suvi läbi külma vihma ja sügisel tuli varakult külm. 1696. aastal hakkasid esimesed inimesed nälga surema. 1697. aastal, kui teede ja asulate ümber hakkas lumi sulama, leiti palju laipu, kes olid talvel surnud. Rootsi võimud ei andnud näjahädalistele mingisugust abi. Samal ajal kui talupojad massiliselt nälga surid, veeti vilja isegi maalt välja Soome ja Rootsi, kus oli samuti näljahäda.
Maapäev. Rüütelkonnapealik tegeles igapäeva küsimustega, maanõunin tegeles rüütelkonna asjadega(kõrgeim ametnik) Rahvastik *Sõdade tulemused-üle poole rahvast oli hävinenud, väga suur migratsioon->vähe viljakalt aladelt viljakatele aladele. Saarlased asuvad mandri Eestisse. Väljast sisseränne->võõrad->Eestisse(ven, lätl, leed, saks, ung, pool, soom). Venelased on koos Peipsi lähedal, rootslased samuti koos. 1693 oli rahvaarv umbes 350 000. 1695-1697 suur närlg, üle 20% rahvast suri nälga. Kultuur *Usk-valitseb luteriusk, riigitasandil, sest see oli Rootsis valitsev usk ka. Talupojal puudusid suured teadmised usust. Kirjaoskuse levik, lugeja pidi Piibli läbi lugema, et õndsaks saada, saab alguse talurahva haridus. *Kirjakeel Luther ütles, et Piibel peab olema emakeeles. 1. saks.k grammatika 2. soome keele grammatika. Forseliuse seminar talurahvakoolide õpetajatele. 1680 talurahvakoolid. Kõige enne olid gümn. Tartus ja TLN-s
jalutajale aeg-ajalt üllatuslikke vaateid. Ojad paisuvad erineva kujuga järvekeste reaks. Looduslikud kärestikud ja kosed. (6) Inglise park Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kujutav kunst Kõrgtasemeline kujutav kunst taaselustus Inglismaal alles 18. sajandil. Üks taaselustajatest oli William Hogarth(1697-1764). Võttis eeskujuks Madalmaade realistliku maalikunsti. Ta sai kuulsaks õpetlike, tihti satiiriliste jutustava sisuga pildisarjadega, mida teostas nii õlimaalide kui ka vasegravüüridega. (7) William Hogarth(1697- 1764) Ta kritiseeris kõike, mis oli taunitav kodaniku moraali seisukohalt.(7) Hogarthi pilte saab lugeda nagu jutustust, sest kõik üksikasjad on tähendusrikkad. Tema teosed olid maaliliselt värsked ja huvitavad, olenemata üksikasjade rohkusest.
Muinasjutt 7.klassi kirjandustund M.Tõnts Pärnu Ülejõe Gümnaasium Koolitaja:T.Dreier Esimene muinasjuturaamat Esimene muinasjuturaamat ilmus 1697.aastal ja sisaldas jutte: "Punamütsike", "Saabastega kass", "Tuhkatriinu" Eesti muinasjutud Hakati uurima 19. sajandi teisel poolel Esimesed kogud: J Kunder" Eesti muinasjutud", Fr.R.Kreutzwald"Eesti rahva ennemuistsed jutud" Muinasjutu tunnused Väljakujunenud algus ja lõpp Sündmustiku kordumine, kindlad arvud Tegelased vastandlike omadustega Õnnelik lõpp Muinasjuttude liigid Imemuinasjutud Loomamuinasjutud
KLJUTSEVSKAJA SOPKA ÜLDINE INFO Vulkaan Euraasia mandril, Aasia maailmajaos, Venamaal Kamtsatka poolsaarel 56° N ja 160° E Kihtvulkaan ja tegevvulkaan MÕÕDUD Kõrgus 4750 m Kõrgeim aktiivne vulkaan Euraasias Kraatri läbimõõt ligi 0,5 km ISELOOMUSTUS Tipul liustikke Nõlvul rohkesti külgkraatreid Pidev hall aur ja suits vulkaanitipu ümber, koos samaaegse plahvatusega tekitab see punase valguse PURSKED Esimene purse 1697. aastal, kokku olnud üle 50 purske Viimased pursked on olnud aastatel 2007, 2010 ja 2012 Lähim inimasustus on 30 km kaugusel VULKAANIPURSETE MÕJU 28 okt 2010 purskusid Kamtsatka poolsaarel korraga vulkaanid Kljutsevskaja Sopka ja Siveluts 30 km kaugusel asuv UstKamtsatki küla mattus tuha alla, suleti koolid ja lasteaiad, nähtavus vaid mõni meeter HUVITAVAID FAKTE Vulkaanijalamile on paigaldatud veebikaamerad. Populaarne turistide ja mägironijate seas.
edaspidistes sõdades oluline tegur ja nö pehme kõhualune. 1658. a. august - alustab uue sõja Taani vastu. Taaniga liituvad Holland ja Inglismaa. Kopenhaagenit ei suudeta 1659. a. vallutada, Taani iseseisvus säilis. Kaotatakse Bornholm ja Trondheim. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Karl X Gustav (1654-1660) 1660. a. veebruaris KARL X GUSTAV sureb kopsuhaigusesse. Järeltulija KARL XI on 4-aastane. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Karl XI (1660-1697) Ø EESTKOSTEVALITSUS: leskkuninganna Kõrgaadel Krahv Magnus Gabriel De la Gardie eestkostevalitsuse juht. Nõrk riigimees Toetas Uppsala ülikooli Rootsi suurvõim 1611-1718 De la Gardie eeskostevalitsus (1660-1672) 1660. a. Oliwa rahu Poola, Brandenburgi ja Saksa-Rooma keisriga. Poola tunnustas Rootsi õigusi Liivimaal. Johan Kasimir Vasa ütles lahti taotlustest Rootsi troonile. Rootsi loovutab Preisi sadamad, mis ta oli vallutanud.
19.sajandil.Vara uusajal muutus ühiskond aeglaselt, enamik inimesi elas oma külas. Maadeavastustega laienes inimeste maailmapilt.Elu mõjutas trükikunsti leiutamine. Rigid tugevnesid. Valitsejad arendasid majandust.Prantsuse revolutsioon kuulutas vabadust ja võrdsust. 2.EUROOPA UUSAJA HAKUL Kardeti 3 suurt nuhtlust: sõda,katku ja näljahäda.17.sajandi esmesel poolel Euroopas suur kriis. Saksamaal sõda (1618-1648) Külm + niiske kliima = viljaikaldus. Euroopa näljahäda (1696-1697).Katk Inglismaal 1665 , Eestis 1710-1711 , Prantsusmaal 1720 , Venemaal 1770. Isa + ema + lapsed = tuumikperekond. Abielluti: tüdrukud 12.aastaselt, poisid 14.aastaselt . Abielu oli leping, milleeesmärk oli laste kasvatamine. Naise elu seisnsabielunaise ja pereema rolli täitmises.
Selle rahastamiseks kehtestati uut liiki koormised: maavaldajad ühendati "kumpanstvotesse". Iga "kumpanstvo" pidi oma rahaga laeva ehitama. Laevastikku ehitades ja armeed reorganiseerides kasutas Peeter välismaa asjatundjate abi. Pärast Azovi sõjakäike otsustas ta saata noori aadlikke (bojaare) välismaale õppima ning suundus ka ise Euroopa-reisile. Umbes samal ajal ilmnesid esimesed märgid rahulolematusest Peetri poliitikaga. Aastal 1697 esitas munk Avrami tsaarile palvekirja, kus ta osutas tsaari tegude ebaõigsusele ning tema käitumise vastuolule traditsioonidega. Pisut hiljem avastati suureulatuslik vandenõu, mis on tuntud "streletside ülestõusuna" (1698). Mõlemal korral said teisitimõtlejad ja vana aadlikorra esindajad range karistuse. Peeter I hävitas aadli matrikliraamatud ning jagas aadlitiitlid oma uutele soosikutele. Aastal 1697 läks Moskvast teele "Suur saatkond", mis sai nime oma rohkearvulisuse tõttu
uusasustajad aastakümnete jooksul, laialipillutatult, sulandusid siinse rahva hulka nt Lõuna-Eestisse ca 17% vene talupojad, (kalurid, käsitöölised), + 17. saj. lõpus vanausulised soomlased (Harjus ca 20%), Põltsamaa, Tartu ümbrus; põgenesid nekrutikohustuste eest; Rootsi kuningad kehtestasid rootsi (ja soome) talupoegadele suuremad õigused lätlased 1695.a. maarahvast < 350 000 NB! 1695.-1697.a. nn Suur nälg, suri ca 20%. Rootsi riigivõim ja balti aadel Reduktsioon ehk mõisate tagastamine, redutseerimine Karl XI 1672.a. troonile tulles tühi riigikassa, olukorrast väljapääsuna nägi võimalust "kingitud maade" tagasivõtmist ehk algas reduktsioon, aadlike tugev vastuseis (majanduslikud huvid, õiguste rikkumine), hoogustus rüütelkonna tegevus reduktsiooni alla loeti esmalt vaid Rootsi kuningate kingitud maad (st mitte varem kingitud) mõisate tagastamise järel
nööritud, heinasaadudena paisusid seelikud. Tarbekunst Mööbel oli mugavam, kergem ja nõtkemate vormidega kui barokkstiilis. Värvidest eelistas rokokoo sidrunkollast, õrnroosat, helesinist. Rokokoostiilis ruume täiendasid mitmesugused luksusesemed ja armsad iluasjakesed. Kuulsaid rokokookunstnikke Thomas Gainsborough (1727—1788) Antonie Watteau Jean Baptiste Simeon Chardin Jean Honoré Fragonard (1732-1806) William Hogarth (1697—1764) "Palverännak Kythera saarele“Antoine W atteau Teem ajake Sanssoucilossipargis Rokokoo m ööbel
Põhjasõda 1700-1721 Põhjused: · Poola, Taani ja Venemaa olid Rootsi ainuvõimu vastu · Rootsil ja liitlastel olid probleemid · Rootsi siseolukord oli kehv 1697. aastal uus kuningas Karl XIII · Poola, Venemaa ja Taani kuningad sõlmisid liidu Rootsi vastu · Rootsi sõjaline võimsus · August II Saksi väed ründasid Riia linna Osapooled: Poola, Taani, Venemaa, Rootsi, Saksimaa Lahingud, olulisemad sündmused: · Narva lahing, Rootsi ja Venemaa vahel. 19. nov, Vene väed põgenesid, uppusid paljud jõevoogudes, välismaalastest koosnev vene väejuhatus läks Rootsi poolele üle.
MUINASJUTUD Esimene muinasjuturaamat ilmus 1697. aastal. MUINASJUTTUDE SEADUSED ALGUSE SEADUS iseloomulik, rahulik algus (Ühes kohas elas üks vanamees, kellel olnud üks väike poeg...). KORDUSE SEADUS olulisust rõhutatakse tegevuste kordamise abil (hunt tuli akna alla ... mõne päeva pärast tuli hunt tagasi). KOLMARVU SEADUS eelistatakse arvu kolm ja selle kordusi -kuus, üheksa, kaksteis. (Kolm põrsakest, kolm venda jne). LAVALISE KAKSUSE SEADUS tegevuses on korraga vaid kaks tegelast.
Karl XII Marlen Kokla 8.a Karl XII · Sündis 27. juuni 1682 Stockholmis · Suri 11. detsember 1718 Fredikshaldis · Karl XI ja Ulrika Eleonora vanema poeg · Tõusis troonile 15-aastaselt · Valitses Rootsit 1697-1718 Sõjaline tegevus · Taani, Poola ja Venemaa sõlmisid liidu Karli vastu, alustasid 1700. Põhjasõda (ründasid Riiat) · Karl XII sundis 1700. Taani, 1706. Poola sõjast välja astuma · 1707. asus sõjakäigule Venemaa vastu · Poltava lahingus (1709.) sai ta hävitavalt lüüa, põgenes väe riismetega Türki, naases Rootsi alles 1715. · Kaotas Eestimaa ja Liivimaa kubermangu 1710. Venemaale · Peale Põhjasõda kaotas Rootsi meretagused
1. Aastaarvud Liivi sõda 1558-1583 Jam Zapolski rahu 1582 Pljussa vaherahu 1583 Altmargi rahu 1629 Brömsebro rahu 1645 Oliwa rahu 1660 suur näljahäda 1696-1697 Forseliuse seminari tegutsemisaastad 1684 esimene eesti keelne grammatika 1637 Tartu ülikooli asutamine 1632 2. Isikud Balthasar Russow Tallinna kroonikakirjutaja ja luterlik vaimulik Erik XIV Rootsi kuningas (1560-1568); sekkus Liivi sõtta, hakkates Eestimaad valitsema Gustav II Adolf Rootsi kuningas (1611-1632); kirjutas alla Tartu Ülikooli asutusürikule; langes sõjas
· Rootsi-Soov muuta Läänemeri sisemereks,kaitsta oma valdusi. · Poola-Soov saada tagasi oma kaotatud alad. · Taani-Soov saada ülemvõim Läänemerel. · Venemaa-Soov saada väljapääs Läänemerele ja tagasi kaotatud alad. Võitlesid · Rootsi · Moskva tsaaririik · Taani · Saksamaa · Rzeczpospolita · Preisimaa · Hannover Peeter I · 1682-1725 · Vene tsaar 1682-1725 http://shrt.st/uuk Karl XII · 1682-1718 · Kuningas 1697-1718 http://shrt.st/uul August II Tugev · 1670-1733 · Saksi kuurvürst al. 1694 · Poola kuningas al. 1697-1704 http://shrt.st/uuj Sõja algus · 22. veebruar. · Saksimaa kuurvürstiriigi ja Poola väed ründasid Riiat Liivimaa Kubermangus. · Taani ründab Rootsi liitlast Holstein- Gotlopi ja 11. märtsil kuulutas Rootsile sõja. Sõjakäik 1 · Inglismaa ja Hollandi provintside haldur William III asus Rootsi poolele. · Eskaader Rootsi toetuseks Göteborgi. · 23
Liivi soda(1558-1583) Pohja-Eesti Rootsi voimu all Louna-Eesti koos Pohja-Latiga Poolale(Liivimaa) Poola ja Rootsi soda(1600-1629) Br8msebro rahu(1645) Taani loovutas Saaremaa Rootsile Altmargi vaherahuga(1629) Louna-ja Pohja-Lati Rootsile Tungisid Venemaa vaed Baltikumi, vallutasid Tartu ja piirasid Riia-1656 1661-Karde rahuleping, Venemaa loobus noudmistest Baltikumile Tartu Ulikooli asustamine (1632) 1695-1697 suur naljahada, 1/5 kaput Reduktsioon- Aadlile annetatud maade taasriigistamine, moisnikud jaid rentnikuteks, oma osa sissetulekutest riigile maksma Koormised seati vastavusse majanduslike voimalustega, vakuraamatusse 17 lopul austati Tartu lahedal seminar, kus opetajaks oli B.G Forselius Louna eestikeelne uus Testament1686 Segaduste aeg Venemaal(1605-1613) Romanovite d8nastia(1613) Kirikulohe-1656 Pandi vanausulised kirikuvande alla Soda Rootsiga(1656-1661) 30a-ne soda(1618-1648)
maad hakati hindama, kaardistama ja selleks võeti kasutusele vakuraamatud. Talupoegadel tekkis võimalus kaebada mõisarentnike peale, koormised pandi täpselt kirja ja sõltuvus mõisnikest vähenes. Katk ja suur nälg mõjusid Eestile laastavalt. 1665-1690 aastatel levinud katk hävitas suure osa Eesti rahvastikust ja sel ajal ei toimunud õppetööd isegi mitte Tartu Ülikoolis. Suur Nälg (1695-1697) on teadaolevalt kõige laastavam näljahäda Eestis. Rootsi võimud ei andnud näljahädalistele mingisugust abi. Arvatakse, et selle aja jooksul suri 70 000-75 000 inimest (20% rahvastikust) ehk umbes iga viies inimene. Rootsi ajal olid omad head ja pahed, kuid see ,,hea Rootsi aeg" kestis ainult lühikese aja vältel. Eestit laastasid sõjad, katk ja ikaldus ning tohutult suur hulk rahvastikust suri selle aja jooksul.
Thor Helle, Anton 1683 - 1748 Jüri koguduse õpetajatest on sügavaimad jäljed nii Jüri kihelkonna ellu kui ka kogu Eesti kultuurilukku jätnud Anton Thor Helle, kes asus Jüri pastori kohale 1713.a. Anton Thor Helle alustas Jüris tegevust väga raskel ajal. 1695.-1697.a. suure nälja ajal kihelkonnas surnud umbes 600 inimest, 1710.a. Eesti alal lõppenud Põhjasõda ja sellega kaasnenud katk olid kihelkonnale toonud erakordseid kannatusi. Tallinna piiramine Vene vägede poolt oli nii Jüri kihelkonnale kui kogu Tallinna lähimale ümbrusele tekitanud korvamatuid kaotusi. Riisudes ja hävitades käisid kihelkonnas ringi sõjaröövlid, kes võtsid rahvalt viimase varanduse, mõisad olid enamasti maha põletatud või muul viisil hävitatud.
THOMAS GAISSBOROUGH (1727-1788) alustas maastiku maalidega, kuid majanduslikul kaalutustel hakkas portreisid maalima. Eeskujuks Van Daycke parad portreed. Figuurid mõjuvaid jäikatena, sest kasutas elusuuruseid nukke. Hiljem maalis ka elustikumaale. Alustas maalimist paksude värvipindadega, hiljem muutus maalimisviis õhulisemaks. ''Poiss sinises'' ITAALIAS Prantsuse rokokoo eriti ei kodunenudning tekkis veduut- väga täpselt maalitud linna või kodu maal. CANALETTO (1697-1768) Ligi 20 aastat maalis ta Veneetsia vaateid, mis olid väga populaarsed inglise turistide seas. Maalis Londoni vaateid. Enne surma veetis kodumaal. Suri tundmatuna. CANALETTO JUUNIOR (1720-1780) (vennapoeg) Esialgu elas Veneetsias. Seejärel Bresdenis ja Varssavis EESTI Eesti rokokoo on tagasihoidlik. Gootiaegsete majade fassade kaunistati rokokoo elementidega. Ilusaim näide on Põltsamaa loss.
Valgustatud monarhina (valgustusajastu oli ajajärk 18. sajandi Euroopas, mil vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse printsiipidesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse ning hakati rohkem väärtustama ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust) oli ta kuulus oma hiilgava kontserdielu poolest, milles osalesid Euroopa parimad muusikud ja ka kuningas ise oli virtuoosne flöödimängija. Õukonnas tegutses Johann Joachim Quantz (1697 1773). Ta kirjutas kuningale (ja ainult temale, sest trükis ei tohtinud neid noote avaldada) 300 flöödikontserti ja 200 sonaati. Ajalukku on ta pigem läinud oma flöödiõpikuga.
jõustunud kubermanguseadusele. Keskvõim ei seganud esialgu vahele usuasjadesse ega kirikuga seotud kooliküsimustesse. Rüütelkonnal ei olnud enam koolide vastu mingeid kohustusi. Eesti- ja Liivimaal puudus üldine koolikorraldus, igas kihelkonnas valitsesid kooliõpetuse suhtes omad põhimõtted. Mõisnikel avanes võimalus tagasi võtta koolimaad, mis enne sõda olid eraldatud koolmeistri ülalpidamiseks. Paljudes kihelkondades koolid likvideeriti. Karl XII - Rootsi kuningasaastatel 1697–1718. Poltava lahing - toimus Vene ja Rootsi vägede vahel Põhjasõja ajal Ukrainas Poltava linna lähedal 8. juulil 1709. Restitutsioon mõisad anti tagasi nende omanikele. Aadlimatriklid olid aadlikorporatsioonidesseimmatrikuleeritud aadlisuguvõsade ametlikud nimekirjad. Katariina II oli Venemaa keisrinna aastatel 1762–1796 Pearahamaks ehk hingemaks oli 18.–19. sajandil Venemaa keisririigile kehtestatud riigimaks talurahva ajaarvestusmeetod arvestati mingist tähtpäevast teise
pärast jumalateenistust. 1550 1620 1695 1698 1710 Rahvaarv 280- 120-170 350-400 tuhat 300-330 120-170 300 tuhat tuhat tuhat tuhat Põhjustas Sõjad ja Loomulik iive oli Suur nälg Põhja sõda, nälg kõrge; sisseränne (1696-1697) katk (ikaldus) [rootslased, soomlased (sõjaväe eest põgenesid); lätlased (paremad maade otsingul); venelased (kirikulõhe ehk usulise
Jonathan Swift 1667-1745 Sündis Dublinis Inglise-iiri proosakirjanik, valgustuslik publitsist ja ühiskonna tegelane. Inglise kirjanduse suurim satiir Muusa Stella 1697. a kirjutas allegoorilise pamfleti "Raamatute lahing". Teemaks õpetatus. Samal aastal kirjutas ka religioonivastase satiiri "Vaadilugu". Käsitleb usutunnistuste vahelist sõda. Pamflett- publitsistika zanr, milles terava-tooniliselt paljastatakse ja naeruvääristatakse ühiskonna-, poliitika- ja kirjandustegelasi või nähtusi. Satiir- isiku või ühiskonna pahedele ja puudustele hinnangut andev, tauniv , väja naerev suhtumisviis. 1709. aastal ilmus esimene luulekogu "Baucus ja Pihilemon"
19. Kes kirjutas alla Tartu ülikooli asutamisürikule? Gustav II Adolf 20. Mida kujutasid endast vakuraamatud? Sisaldasid talupoegade kohustusi mõisale, riigile ja kirikule, seniseid võlgu, mõisa teenijate arvu, loomade hulka, kasutatavad mõõdud ja kaalud. 21. Valitsev elamutüüp talurahval. Rehielamu 22. Teotöö 2 tähtsamat liiki. Rakmetegu ja jalategu 23. Suur Näljahäda (piirdaatumid). 1695 1697 .a. 24. Millal algas Põhjasõda (kuupäev, kuu, aasta)? 12.veeb.1700 .a. 25. Missugune nakkushaigus levis Põhjasõja ajal Eestisse? Katk 26. Kuidas nimetati endiste talupoegade ja sõdurite röövsalku? sissid 27. Kes olid Põhjasõja ajal: a) Rootsi kuningas, b) Vene tsaar? a) Karl XII ja b) Peeter I 28. Mis aastal lõppes Põhjasõda? 1721. aastal
Maakonna tasemel meeskohtud (Saaremaa, E) ja maakohtud (L) (võlad, nõidumine jms) Eestimaa ülemmaakohus, Liivimaa Õuekohus (arutati aadlike süüasju) Rahvastik: 1620. aastal 120 000 inimest 1695. aastal 350-400 000 inimest Rahvaarvu kasvu põhjused: Sisseränne (venelased, soomlased, lätlased) Sõdadest oli jäänud ellu noorem ja tervem rahvas Soodsad olud (sõdade vähesus) 1695-1697 näljahäda: Põhjus: halb ilmastik 1695- niiske suvi, sügisel läks varakult külmaks 1696- hiline kevad, suvised lausvihmad Hukkunuid 70-75 000 Reduktsioon: Erakätesse läinud riigimaade taasriigistamine Põhjus: Rootsi riigivõimu soov tugevdada kuningavõimu Baltikumis Selle viis läbi Karl XI J.R. Patkul- Liivimaa aadlike juht, reduktsiooni vastane Talurahva olukord:
vallutatud alad läksid Poolale. *Pljussa vaherahu-1583 Vene-Rootsi vr. Rootsile läksid Põhja-Eesti ja Ingerimaal vallutatud linnused. Põhjasõda:1700-1721 1)Rahvusvaheline olukord sõja eel-1)Rootsist oli saanud 17saj IIp Läänemere võimsaim riik 2)Poola, Taani ja Vene olid Rootsi ülemvõimu vastu 3)Vene ja Poola olid sõlminud rahu Türgiga 4)Inglismaa, Pr ja Saksa-Rooma keisririik olid seotud omavaheliste probleemidega 5)1697 suri Karl XI, troonile sai 15a.Karl XII 6)1699 sõlmisid Poola, Taani ja Vene liidu Rootsi vastu 2)*sõja algus-12.02.1700 ründasid AugustII väed Riiat. Suvel ründasid taanlased rootsi valdusi Põhja-Saksamaal, sunniti Taanit sõjast lahkuma. Sept ründasid vene väesalgad Rootsis Narvat. Otstutstati esmalt purustada venelased ja siis Riia Sakslaste väed. 3)Narva lahing-19 nov 1700, venelased said Rootsilt lüüa. 30 nov asusid Rootsi väed lahingusse, neid tabas lumetorm
Põhjasõda (1700-1721). 17. sajandi lõpuaastatel hakkas Rootsi riigile kohale kerkima tõsine hädaoht. Rootsi põlised vaenlased Taani, Venemaa ja Poola otsisid omavahel liitu. Läbirääkimise vahendas Rootsi riigi verevaenlane Johann Reinhold Patkul. Venemaa soovis esialgu vaid Ingerimaad ja Pääsu merele, Taani Lõuna-Rootsit, Poola aga Eesti- ja Liivimaad. Poola kuningas oli 1697.aastal Venemaa toetusel valitud Saksi kuurvürst August Tugev. Prantsusmaa ja Inglismaa sõda 1701.aastal. 1697. Aastal sõitis venemaalt saatkond Lääne-Euroopasse koos Peeter 1-ga. 1699. Aasta suvel Rootsi troonile oli asunud Karl 7. Sama aasta detsembris vormistati Saksimaa pealinnas Drestenis lõplikult Venemaa, Saksi, Poola ja Taani liit Rootsi vastu. 1700. Aasta alguses ründasid saksilased Riiat. Seejärel ründasid taanlased Rootsi liitlast Holsteini
valdustes. Põhjasõda ( 1700 1721. a.) Sõja põhjused: · Venemaa jätkuv soov oma alade laiendamiseks Läänemerele. ( Peeter 1) · Rootsi noore kuninga vastu kujunes Venemaa, Taani, Poola koalitsioon, kõik nad olid Rootsi ülemvõimu vastu Läänemerel ning nad pretendeerisid osale Rootsi valdustest. · Rootsi raske olukord ( 1695-1697 näljahäda ; Rootsi kuninga noorus) · Osa Liivimaa aadelkonnast oli meelestatud Rootsi vastaselt. Kuningad : August 2 Tugev Poola kungingas Frederik 4 Taani kuningas Peeter 1 Vene tsaar Rootsi enne sõda : · Noor kuningas 15. a.( Karl 12) · Pungil riigikassa (reduktisoon) · Esmaklassiline armee Sõja algus: · 12. veebruaril 1700 ründavad August 2 väed Riiat Pikaajaline piiramine. · Taanlased ründavad Rootsi valdusi Põhja Saksamaal (1700 . a
inimeste ja ühiskonna pahesid. Tegelased on enamasti loomad. Sündmus Moraal-õpetlik järeldus Tuntumad valmi kirjutajad: Aisopos, Jean de la Fontaine, Ivan Krõlov, Jakob Tamm Muinasjutt-rahvaluule põhiliik mis pajatab väljamõeldud sündmustes Imemuinasjutud Loomamuinasjutud Tõsielulised muinasutud Üks vanimaid muinasjutu kogumikke on araablaste "Tuhat ja üks ööd" Üks esimesi muinasjuttude kirjanikke oli Charles Perrault (1628-1703) 1697 a avalas juttukogu mille pealkirjaks oli "mineviku lood ja jutsutused moraaliga", alapealkirjaga "Haneema jutud". Perrault oli mees kes andis üldtuntud lugudele kirjaliku élogieuse. Algselt oli Perraulti lood mõeldud täiskasvanutele: Kriitika aristkraatliku elu pihta tegelased on konkreetsed isikud hirm ja õudused Tuntumaad lood Saabastega Kass, Punamütsike, Tuhkatriinu e. Kristallkinngake, Sinihabe, Uinuv Kaunitar
· The current Cathedral the fourth to occupy this site was designed by the court architect Sir Christopher Wren and built between 1675 and 1710 after it's predecessor was destroyed in the Great Fire of London. · It's architectural and artistic importance reflect the determination of the five monarchs who oversaw its building that London's leading church should be as beautiful and imposing as their private palaces. · Since the first service was held here in 1697, Wren's masterpiece has been where people and events of overwhelming importance to the country have been celebrated, mourned and commemorated. Important services have included the funerals of Lord Nelson, the Duke of Wellington and Sir Winston Churchill; Jubilee celebrations for Queen Victoria;
29 179 359 563 757 977 1193 1433 1627 1879 31 181 367 569 761 983 1201 1439 1637 1889 37 191 373 571 769 991 1213 1447 1657 1901 41 193 379 577 773 997 1217 1451 1663 1907 43 197 383 587 787 1009 1223 1453 1667 1913 47 199 389 593 797 1013 1229 1459 1669 1931 53 211 397 599 809 1019 1231 1471 1693 1933 59 223 401 601 811 1021 1237 1481 1697 1949 61 227 409 607 821 1031 1249 1483 1699 1951 67 229 419 613 823 1033 1259 1487 1709 1973 71 233 421 617 827 1039 1277 1489 1721 1979 73 239 431 619 829 1049 1279 1493 1723 1987 79 241 433 631 839 1051 1283 1499 1733 1993 83 251 439 641 853 1061 1289 1511 1741 1997 89 257 443 643 857 1063 1291 1523 1747 1999
-Lõppes 1583 3. Mõisade reduktsioon (kirjuta lahti, mis kuningas, mõju, kasu kuningale ja talupoegadele, kes kaotas) Agar läänistamine tõi kaasa selle, et Rootsi riik ei saanud Balti provintsidest niigi palju tulu, et katta nende kaitsmiseks tehtud kulutusi. Kuningavõimu katsetele osa maid kroonile tagasi võtta (ehk redutseerida) seisid vastu nii provintside aadlikud kui ka mõjukad Rootsi aristokraadid, kellel oli siin valdusi. Otsustavamalt hakkas tegutsema Karl XI (1660-1697), kes kehtestas 1680. aastal Rootsis absolutistliku kuningavõimu. Samal aastal otsustati, et nii Rootsi emamaal kui ka Balti provintside tuleb läbi viia suur reduktsioon. Eesti- ja Liivimaal tähendas see seda, et riigile võeti tagasi Rootsi võimu ajal läänistatud mõisad, mis olid olnud juba orduajal ning Poola ja Taani võimu ajal erivalduses. Reduktsiooni tulemusel kasvas riigi maaomand Eestimaal 54 protsendini, Saaremaal 75 protsendini ning Liivimaal koguni 83 protsendini
Vana hea Rootsi aeg? Eestis algas Rootsi aeg pärast 70 aastast sõdade perioodi. Rootsi aeg kestis 16291699, kuid see on siiski vaieldav daatum. See ajastu tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Pärast sõdade lõppu hakkas eestlaste arv jõudsalt kasvama, kuid Suur nälg (1695-1697) pidurdas selle. Rootsi saatis kõigest hoolimata teravilja ja muud eluks vajalikku toitu Eesti aladelt välja ning tegi olukorra aina halvemaks. Suure nälja lõpuks oli hävinud ligikaudu 20% rahvastikust. See on minu meelest esimene näide sellest, et Rootsi aeg polnud sugugi hea. Eesti talupoegadel säilitati sunnismaisus ja pärisorjus. Samas vähenes mõisnike võim taupoegade üle, sest reduktsiooniga ehk mõisate riigile tagasi ostmisega läks suur osa eramõisatest Rootsile
annaabi.ee 
