John Locke (1632-1704) · Kaasaegse liberaalse demokraatia isa. · Sõnastas inimese loomulikud vabadused, millest võtsid eeskuju prantsuse valgustajad · Kirjutas teose sallivusest Locke'i mõju: · Valikuvabadus · Liberalism · Üksikisiku (subjekti) väärtustamine · Õigus elule · Demokraatia · Sõnavabadus · Õigus omandile · Inimväärikus · Sallivus · Usuvabadus · Võrdsed õigused John Locke'i vaated: 1. Locke'i inimesekäsitlus- looduslikus seisundis kasutavad inimesed oma loomulikku õigust enesesäilitamisele; ent oma ellujäämisväljavaadete parandamise nimel loovutavad nad lepinguga osa oma õigustest riigile kui suveräänile ning astuvad sellega ühiskondlikku seisundisee. Erineb Hobbes'i omast, sest Locke'i jaoks ei ole inimene enam mitte loomu poolest egoistlik ja jõhker olend, vaid eetiline su...
Tallinna Ülikool Õigusakadeemia Kadri Soonberg TARTU ÜLIKOOLI ASUTAMINE Essee Tallinn 2011 Tartu ülikooli asutamine 1632. aastal. Liivi sõja lõppedes 1583. aastal kehtestati Lääne- ja Põhja-Eestis Rootsi võim. Kuningas kinnitas siin kõik aadli senised õigused ja eesõigused. 1600. aastal hakkasid kolm kuningat Eesti alade pärast uuesti võitlema. 1611. aastal sai Rootsi kuningaks Gustav II Adolf, kes sõlmis Poolaga vaherahu ja sai endale ka Põhja-Eesti alad. Brömsebro rahuga loovutati ka Saaremaa Rootsile. Nii oli kogu Eesti ala läinud Rootsi riigile.
Kontrolltöö Liivi sõda 1558 – 1583 Tallinna piiramised 1570, 1577 Altmargi vaherahu 1629 Brömesbro rahu 1645 Tartu Ülikool 1632 Reduktsioon 1680 Forseeliuse seminar 1684 1686 NG Ivan Julm – Algatas liivisõja hertsog Magnus Pontos de la Gordie – Rootsi väejuht Stefan Batory – 1576. aastal Poola kuningas, kes alustas 1578.a. pealetungi venelaste vastu Balthsar Russow - Kroonik Johan Skytte – Tartu Ülikooli asutaja Bengt Gottfried Forselius Uus ordumeister/Asutati Piiskopimõisa seminar, kus hakati ette valmistama eesti koolmeistreid ja köstreid Jgnatsi Jaak Forseliuse õpilane
JEAN-BAPTISTE LULLY 1632-1687 Lapsepõlv Sünnipärase nimega Giovanni Battista Lulli. Sündinud 28. november, 1632. Pärit Itaaliast, Firenzest. Lully ei saanud nooruses mingisugust haridust, ent tal oli erakordset annet nii tantsimises kui ka pillimängus ta mängis kitarri ja viiulit.Alustas oma karjääri 1646.aastal Orléansi printsessi toapoisina. Leedi abiga arendati Lully andeid ning ta omandas solfedzot Nicolas Metru käe all. Töö õukonnas Andeka viiuldajana nimetati ta 1653.aastal juba õukonna heliloojaks. Temast sai ka kuninga
Jan Vermeer van Delft ,,Piima kallav teenijatüdruk" Jan Vermeer van Delfti elu Jan Vermeer van Delft ristitud 31. oktoobril 1632 Delftis nimega Joannis. Maetud 15. detsembril 1675 aastal. Hollandi maalikunstnik. Elu ajal erilist edu ei saavutanud Tegutses ka kunstikaupmehe ja kõrtsipidajana, gildivanema koht nõudis samuti aega ja tööd. 1662 valiti Vermeer gildivanemaks. Ta valiti tagasi aastail 1663, 1670 ja 1671, mis tõendab, et teda peeti heaks kunstnikuks. Tal oli Delftis palju tema kunsti austajaid, kuid tema kuulsus hajus pärast tema surma. Jan Vermeer van Delfti looming
1. Eesti vabadussõda algas-1918.28 nov-2.veeb 1920 2. Tartu ülikool avati-1632 3. Tartu rahuleping sõlmiti-1920 Sellega lopes-vabadussõda 4. Eestlaste esimene laulupidu toimus-tartus 1869 5. See pühendati järgmisele sündmusele-50 aasta möödumisele pärisorjuse kaotamisele liivimaal. 6. Laulupeo üldjuhtideks olid-Jansen,Kunileid 7. K.Päts valiti eesti presidendiks-24.aprill 1938 8. 1949.25 märts-uus massiküüditamine,mille ohvriks langes 21 tuh. inimest 9. 1648-forceliuse kooli rajamine 10. 1700-1721-põhjasõda 11. 1343-jüriöö ülestõus 12. 1217-madisepäeva lahing-eestlaste otsustav lüüasaamine ristirüütlitelt 13. 1210-ümera lahing 14. 1525-Lübecis trükitakse esimene teadaolev eestikeelne raamat 15. 1816-pärisorjuse kaotamine eestis 16. 1819-pärisorjuse kaotamine liivimaal 17. Jaan Poska-tartu rahu allkirjastaja 18. Forcelius-rajas õpetajate ja köstrite kooli 19. Jüri Vilms-poliitik ja iseseisvusmanifesti autor 20. Tartu ülikooli taasavam...
sellele kuulutati ta 26. detsembril 1611 võimeliseks iseseisvalt riiki valitsema Sai tuntuks hiilgava väejuhina Kolmekümneaastases sõjas. Langes Lützeni lahingus, mille rootslased siiski võitsid. Veidi enne lahingut kirjutas ta alla Tartu Ülikooli asutamisürikule. Riigivalitsemise moderniseerimise kõrval pööras Gustav Adolf tähelepanu haridusele, mida tõendab 1620. aastate ulatuslik gümnaasiumiteprogramm, gümnaasiumid Tartus ja Tallinnas ning Tartu Ülikooli rajamine 1632. aastal. Gustav Adolf viibis korduvalt Eesti- ja Liivimaal, 1626. aasta algul oli ta pikemalt Tallinnas. Visiidil Tallinna juhatas ta sisse provintside reformid, taotledes Eesti- ja Liivimaa tihedamat liitmist Rootsiga. Gustav II Adolf oli sõjapidamise tõttu kodust eemal vähemalt poole oma valitsemisajast Gustav II Adolfit võib pidada Rootsi kõigi aegade kõige silmapaistvamaks kuningaks. Gustav II Adolfit võib pidada Rootsi kõigi aegade kõige silmapaistvamaks kuningaks.
Venemaalt. Põltsamaa klaasi valmistamine. 18. sajandi lõpul tuli siinsesse majandusellu üha enam kapitalistlikke jooni. Senised tsunftipiirangud kaotati ning ka kauplemispiirangud. Kaupmeeste positsiooni hakkas määrama nende käsutuses oleva kapitali suurus. 6. Mõisted ja isikud Tartu ülikool Ülikooli asutamine oli üks osa Rootsi riigivõimu kindlustamisest Liivimaal. Ülikooli asutamise tegeliku töö tegi ära Liivimaa kindralkuberner Johan Skytte. 1632. aastal avas Tartu Ülikool uksed. Neli teaduskonda. Usu-, õigus-, arsti- ja filosoofiateaduskond. Õpetöö toimus Ladina keeles. Forseliuse seminar Bengt Gottfried Forseliuse poolt loodud 1684. aastal. Seminari õpilasteks võeti Tartumaalt pärit talupoisse. Lisaks usuõpetusele ja kirikulaulule õpetati ka rehkendamist, saksa keelt, ja raamatu köitmist. Talurahvakoolid 1687 aastal võttis Liivimaa maapäev võimude nõudel vastu otsuse rajada mõisnike kulul
Here are some of the most notable dates from Estonian history. 3rd millennium BC the Finno-Ugric tribes arrive in Estonia 1154 First written mention of Tallinn (by al-Idrisi) 13th century German and Danish invade Estonia. Estonians' numerous attempts to restore independence fail 1343 St. George's Night uprising 1558-1583 the Livonian War after which Northern Estonia is occupied by Sweden and Southern Estonia occupied by Poland 1632 Tartu University was founded 1860-1885 the era of national awakening, the foundation for Estonian journalism was laid, collection of folklore 1869 First all-Estonian Song Festival in Tartu 1884 The blue-black-and-white flag of Estonian Students' Society was consecrated 24 February 1918 the birth of the Republic of Estonia 23 June 1919 victory over Landeswehr in the Battle of Võnnu
lahingus, mille rootslased siiski võitsid. Veidi enne lahingut kirjutas ta alla soomlased. Tartu kuna ta oli venemaale lähedal. Õppida sai usu-, arsti-, Tartu Ülikooli rajaja. Skyttet peetakse Tartu Ülikooli rajamise Tartu Ülikooli asutamisürikule. FORSELIUS 1684. aastal organiseeris Tartus filosoofia- ja õigusteaduskondades. Talupeogi hakati harima kuna luteri peainitsiaatoriks ja läbiviijaks. Ülikool rajati ametlikult 1632. aastal. Piiskopi mõisas rahvakoolmeistrite Forseliuse seminari, et ette valmistada usku nõudis et inimene oskaks ja saaks lugeda jumalasõma ise ja oma LANDESTAAD on välja kujunenud aadliku maariik. KODUKARIÕIGUS oli eesti maarahva jaoks köstreid ja koolmeistreid. Forselius kasutas seminaris keeles. VASTNE TESTAMENT 1685. aastal kehtestati kogu Põhja–Eesti mõisniku õigus mõista oma talupoegade üle kohut ning neid karistada
w 920 416 920 496 0 w 920 528 920 640 0 w 920 640 840 640 0 w 920 520 904 520 0 w 904 520 904 560 0 w 904 560 848 560 0 w 920 504 904 504 0 w 904 504 904 488 0 w 904 488 840 488 0 152 1024 304 1096 304 1 2 5 5 w 808 216 1016 216 0 w 1016 216 1016 296 0 w 1016 296 1024 296 0 w 1024 312 1016 312 0 w 1016 312 1016 512 0 w 1016 512 992 512 0 w 1016 216 1104 216 0 w 1016 512 1088 512 0 L 1568 928 1568 1000 0 0 false 5 0 L 1736 928 1736 1000 0 1 false 5 0 I 1504 880 1504 816 0 0.5 5 I 1632 872 1632 808 0 0.5 5 150 1632 744 1632 680 1 2 0 5 150 1744 744 1744 680 1 2 5 5 150 1856 744 1856 680 1 2 0 5 w 1504 800 1504 744 0 w 1632 808 1632 776 0 w 1632 776 1520 776 0 w 1520 776 1520 744 0 w 1504 800 1752 800 0 w 1624 760 1568 760 0 w 1568 760 1568 928 0 w 1568 928 1504 928 0 w 1696 928 1568 928 0 w 1632 872 1632 904 0 w 1632 904 1736 904 0 w 1864 744 1864 928 0 w 1736 744 1736 776 0 w 1736 776 1848 776 0 w 1848 776 1848 744 0 w 1736 776 1736 904 0 w 1632 776 1640 776 0 w 1640 776 1640 744 0
Gustaf II Adolf Miks just see inimene? • Huvitav teema • Väga tihedalt seotud Eesti ajalooga • On väga tähtsal kohal Euroopa ajaloos ja selle mõjutamsiel Algus • 19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632 • Karl IX poeg ja kuninganna Kristiina isa Jätkuv • Rootsi kuningas 1611–1632 • hiilgav väejuht Kolmekümneaastases sõjas • langes Lützeni lahingus • enne lahingut kirjutas alla Tartu Ülikooli asutamisürikule (1632) Perekond • Maria Eleonora von Brandenburg • Christina I – Rootsi kuninganna Lõpp • Lützeni lahing • Kolmekümneaastase sõja (1618–48) osa:
Bradenburg - 1620 Lapsed Kristina Augusta Kristiina I 3 Troonile saamine Charles IX 16 - aastane Sõdade lõpetamine 1613 - rahu Taaniga 1617 - sõja lõpp Venemaaga 1629 - rahu Poolaga 4 Kolmekümneaastane sõda 1618 - 1648 Hiilgav väejuht Territoorium laieneb Edukas armee Läänemere võimsaim riik Napoleon austas 5 6 Lützelni lahing - surm 6. november 1632 Suri haavadesse Nyköpingi loss Lahingu võitsid rootslased 7 Tähtsus Eestile Tähelepanu haridusele Gustav Adolfi Gümnaasium - 1631 Academia Dorpatensis - Tartu Ülikool - 1632 Asustamisürik 8 9 Rahva südames Gustav Adolf Suur Põhjamaade lõvi Kuldne kuningas 6. november 10 AITÄH! 11 Allikad https://en.wikipedia.org/wiki/Gustavus_Adolp
w -624 -656 -16 -656 0 w -640 272 -608 272 0 w -640 304 -592 304 0 w -640 336 -576 336 0 w -608 272 -608 -592 0 w -608 -592 -16 -592 0 w -16 -528 -592 -528 0 w -592 -528 -592 304 0 w -576 336 -576 -464 0 w -576 -464 -16 -464 0 w 112 -672 640 -672 0 w 640 -672 640 -112 0 w 640 -112 2016 -112 0 w 112 -608 656 -608 0 w 656 -608 656 256 0 w 656 256 2016 256 0 w 112 -544 672 -544 0 w 672 -544 672 576 0 w 672 576 2016 576 0 w 2016 896 688 896 0 w 688 896 688 -480 0 w 688 -480 112 -480 0 L 1632 1808 1632 1888 0 1 false 5 0 L 1680 1808 1680 1888 0 0 false 5 0 I 1632 1808 1632 1728 0 0.5 5 I 1680 1808 1680 1728 0 0.5 5 150 1648 1632 1648 1520 0 2 0 5 150 1712 1632 1712 1520 0 2 0 5 150 1776 1632 1776 1520 0 2 5 5 150 1840 1632 1840 1520 0 2 0 5 w 1632 1728 1632 1632 0 w 1680 1728 1664 1728 0 w 1664 1728 1664 1632 0 w 1632 1728 1632 1664 0 w 1632 1664 1696 1664 0 w 1696 1664 1696 1632 0 w 1680 1728 1760 1728 0 w 1760 1728 1760 1632 0 w 1632 1808 1792 1808 0 w 1792 1808 1856 1808 0
2)H.Samson- 1626. avaldas ta nõiajutluste kogumiku ning oli Rootsi -aegne Liivimaa luterlik superintendent 3) J.Hornung- Avaldas ladina keelse eesti keelse grammatika 1693. aastal, mis erinevalt omaaegsest Stahli grammatikast arvestas märksa rohkem eesti keele eripära. Tegi reeglistiku - vana kirjaviis. 4) A.ja A. Virginius- andsid Lõuna-Eestis 1686. aastal välja lõunaeestikeelse Vastse testamendi 5) J.Skytte- Liivimaa kindralkuberner, üks oma aja haritumaid rootslasi, kes asutas 1632 a Tartu ülikooli 6) Gustav II Adolf- ta kirjutas alla 1632.aastal Tartu Ülikooli asutamise üürikule. Tema mälestuseks hakati ülikooli kutsuma Akadeemia Gustaviaanaks. 7) J.Fischer-kuulsaim kindralsuperintendent Rootsi ajal , kes pööras suurt tähelepanu rahvakoolide rajamisele, rahva kirjanduse väljaandmisele ja Liivimaa kiriku organisatsioonilisele kindlustamisele. 8. Tartu Ülikool: millal ja millise nime all avati, teaduskonnad, õppetöö vormid, tegevuse lõpp. lk 119
Ta oli haritud mees ning Rootsis oli ta olnud kuningas Gustav II Adolfi kasvataja ning hiljem Upsala ülikooli kantsler. Gümnaasiumi korraldus oli üsna sarnane ülikoolile ja kujuneski selle eelastmeks. 1632-15.okt Tartu ülikool 1631. aastal esitas Johan Skytte kuningas Gustav II Adolfile palve anda Tartu gümnaasiumile ülikooli staatus. Järgmise aasta suvel andiski kuningas loa ning Tartu ülikool avati pidulikult 15. oktoobril 1632. aastal. Avaaktusel pidas Skytte kõne, kus ta ütles, et ülikool on mõeldud nii aadlikele kui ka linnakodanikele ja talupoegadele. Talupojad ülikooli siiski ei pääsenud. Ülikoolist sai kuninga auks Academia Gustaviana. Klassikalisele ülikoolile kohaselt oli Tartu ülikoolis neli teaduskonda: filosoofia-, usu-, õigus- ja arstiteaduskond, kusjuures filosoofiateaduskonnas õppisid kõik tudengid. Seal omandati teistes teaduskondades õppimiseks eelteadmised
Tartu Ülikool Tartu Ülikool on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool. 30. juunil 1632 avas Rootsi kuningas Gustav II Adolf Academia Dorpatensise asutamisüriku. Esimesed üliõpilased võeti 20. ja 21. aprillil 1632. Academia Dorpatensise pidulik avamine toimus 15. oktoobril 1632. Aktusel pidas Liivimaa kindralkuberner ja ülikooli kantsler Johan Skytte kõne, milles esitas oma seisukoha, et ülikoolis peavad saama õppida mitte üksnes aadlikud ja linnakodanikud, vaid ka vaesed talupojad. . Ülikooli töö Tartus katkes Vene-Rootsi sõja tõttu ja Vene vägede rünnakuga Rootsi Balti provintside vallutamiseks 1656. aastal. Selle käigus kapituleerus ka Tartu linna piiravatele Vene vägedele
Diego Velazquez Rasmus ja Roger 10.M Diego Rodríguez de Silva y Velázquez. Sünd Päritolu Elu peres Autoportree, u 1640 Õpingud Maalimisstiilist Antiikmütoloogiast. Sevilla Maalimistehnika veemüüja u 1620 Abielu Velázqueze naine Juana Pacheco u 1631 1623 Elu kuningas Felipe all Järgnevatel aastad Mütoloogilised pildid "Venus peegliga" (1644 48) 1629-1631 Veneetsia maalikunstiga Velázqueze maalimisviisis tekkis muutus Balthasar Carlose ratsaportee, 1632-1634 · Veel maalimistehnikast "Vulcanuse sepikojas,, 1632-1634 Kuulsaim töö `Piigid' 1635 ,,Piigid", 1635 1649 Elu R...
Anthony van Dyck Anette Haidak 12.Klass 2013 Anthony van Dyck 22.märts 1599- 9.detsember 1641 Teda tuntakse peamiselt portremaalijana. Flaami barokkiajastu maalikunstnik, kellest sai juhtiv õuekunstnik Inglismaal. Ta on enim tuntud Charles I ja tema perekonna ning õukonna portreede poolest. Portree päevalillega 1633 Elulugu Sündis jõukas perekonnas Belgia linnas Antwerpenis. Juba 16 aastaselt oli ta iseseisev kunstnik ja avas maaliatlee. Van Dyckist sai peaassistent Rubensile, kes pidas teda oma parimaks õpilaseks 21. aastaselt suundus ta esimest korda Inglismaale, neli kuud hiljem suundus ta Itaaliasse, kuhu jäi ta 6 aastaks. 1627 aastal läks ta tagasi Antwerpenisse. 1632 aasatal saabus van Dyck Inglismaale. Seal löödi ta koheselt rüütliks ja temast sai kuninga õuekunstnik. Inglismaal saatis teda suur edu. Van Dyck on teinud umbes 40 portreed Charles I ja 30 portreed tema naisest. 1638 aastal abiellus ta Mary Lo...
Osa teaduspärandist, mis sai alguse akadeemiliste kollektsioonidena, asub ülikooli muuseumides ja on tänapäeval avatud kõigile huvilistele. Omanäoline ja väärtuslik ajaloopärand on kogu ülikooli hoonekompleks, mille seob ühtseks tervikuks Toomemägi ja seal asuv park koos mälestusmärkidega. Paljud ülikooli ajaloolised hooned on saanud omamoodi Tartu sümboliteks, kandes endas akadeemilist vaimsust ülikooli algusaegadest kuni tänapäevani. Tartu Ülikooli ajalugu 30. juunil 1632. aastal kinnitas Rootsi kuningas Gustav II Adolf oma kuningliku allkirjaga Nürnbergi all sõjalaagris Academia Dorpatensis'e asutamisüriku, mis lubab meie suurkooli ajalugu sellest ajast alustada ja auväärseks lugeda. 1632-1710 Academia Dorpatensis / rootsiaegne Tartu Ülikool * Academia Gustaviana 1632-1665 * Academia Gustavo-Carolina 1690-1710 Esimesed üliõpilased immatrikuleeriti 20. ja 21. aprillil 1632. Academia Dorpatensise (Academia Gustaviana) pidulik avamine toimus 15
,,Kiri algab kirikust, rahvas algab raamatust." Hando Runnel MAARAHVA KIRJASÕNA KUJUNEMINE Aeg Autor Tekst Sisu ja eripära 13. saj Preester Henrik ,,Henriku Liivimaa Esimesed kroonika" eestikeelsed sõnad (,,Laula, laula, pappi!") 1535 S.Wanradt ja tõlkis ,,Wanradti ja Koelli Lahknes Lutheri J.Koell katekismus" katekismusest 1632-38 Heinrich Stahl ,,Käsi- ja Lutheri väikene koduraamat" katekismus, ...
·1629 sõlmiti Altmarki vaherahu, mis lõpetas sõja Poolaga. Selle vaherahu käigus sai Poola suure osa Liivimaast endale ·1630 Sekkus Rootsi juhtimisel 30aastasesse sõtta, et kindlustada oma ülemvõim lõunarannikul. Gustav II Adolf maabus oma vägedega Pommeris ja purustas kataliiklasste väed ning tungis Baierimi. oli põhiline vastutaja, kes pidi tagama neile edu. See kestis 1618-1648. ·6.november 1632 kohtusid Leipzingis Wallensteini ja Gustav II Adolfi väed Lützeni lahinh. See lahing oli saatuslik , kus suri austatud väejuht ja kuningas. Gustav II Adolf küll suri, kuid rootslased tulid siiski võitjaks. IV Slaid- adolf &eesti · Pärast 1629. aastat, kui Liivimaa läks täielikult Rootsi võimu alla, tehti juttu rohkem haridusest. Haritud Rootsi kuningal Gustav II Adolfil oli selleks kindel soov, et Liivimaal on vaja haritud inimesi . Kahe aasta
Gustav II Adolf Koostaja: Gerttu Blank Xb Isiklikelu: Sündis 19.detsember 1594 Isa Karl IX ja ema Kristina Holstein-Gottorp 1611.a saab Gustav Adolf kuningaks Abiellus 1620 Maria Elenororega, kellega sai ta kaks tütart 16.november 1632 sureb Gustav II Adolf Lützeni lahingus Gustav II Adolf Gustav II ADOLF kui väejuht: "Modernne sõjapidaja" Oli ülimalt võimekas väejuht Tema sõjategevus oli agresiivne taktika ja hästi koolitatud sõjamehed Muutis Rootsi üheks domineerivamaks riigiks Rootsi ja Poola sõda Gustav II Adolf sõjategevus: Troonile astudes sai sõjalise päranduse
· lina ja kanepi tööstuse manufaktuur. Lina toodi Venemaalt · vaseveskid. Toorvasest: 1) vaseplekk 2) vaseplaadid · suur hulk saeveskeid. Inglismaalt toodi. Tehti planke aga ka laudu 1664 hakati Tallinnas kaltsudest tootma paberit 1695-1697 suur näljahäda. Oletatavati suri nälga u 75 000 inimest. Kõigerohkem suri inimesi Lõuna- ja Kesk-Eestis. See oli suurim näljahäda, mis eestlasi senimaani tabanud, kuid nüüd hakati kasvatama kartulit. 15 oktoober 1632 avati Tartu Ülikool. 4 teaduskonda: 1) õigus 2) usk 3) arest 4) filosoofia õpetati ladina keeles, õpetati ainult mehi. Eesti kirjakeele arendamine- 1686- esimene piiblikonverents 1687 teine piibli konverents, pilistveres. Arutati Eesti keele küsimusi. Millise kirjakeele alusel tõlkida piiblit. Tõlgiti Põhja-Eesti kirjakeeles. Eesti sai kirjakeele. Kolm argumenti, et Rootsi aega saab nimetada kuldseks ajaks, kolm vastuargumenti Poolt: 1632 rajati Tartusse Ülikool
ISIKUD:Karl XI-oli Rootsi kuningas 16601697. Karl XI oli Karl X poeg ning sai vaid 4-aastasena troonile pärast tolle ootamatut surma.M.Romanov-oli Romanovite dünastia rajaja Venemaal.Ta oli Vene tsaar 11. juulist 1613 kuni surmani.Tema ühendas killustatud Venemaa suureks Venemaaks.Gustav II Adolf-oli Rootsi kuningas 16111632.Karl IX poeg.Oli 30a. sõjas hiilgav väejuht.Karl XII-oli Rootsi kuningas 16971718. 1707 asus Karl sõjakäigule Venemaa vastu.Osales põhjasõjas.Jan Sobieski-oli Poola kuningas 1674 kuni surmani.Tõkestas türklaste tee euroopasse ja peatas nad Viini all.G.Otrepjev-munk,ta oli esimene,kes pidas end pääsenud Dmitriks.1605 krooniti ta tsaariks, kuid vähem kui aasta pärast tapsid ta vandenõulased. Segaduste aeg Venemaal- Segaduste ajal venemaal oli väga palju segadusi,nt. See et kõik nimetasid end pääsenud Dmitriteks.Toimusid sõjad ja segadused.Segaduste aeg lõppes Romanovite dünastia võimuletuleku tagajärjel. PÕHJASÕDA ...
Missa-Rooma kaoliku kiriku jumalateenistus Reekviem-teos surnute mälestamiseks Passion-vaimulik instrumentaal teos kristuse kannatustest Ooper-lavaline teos kus ainult tantsitakse Ballett-lavaline teos kus ainult tantsitakse Gregoorius Suur-esimene koraalide väljaandija Munk arezzo-võttis kasutusele noodi silbid,tõstis noodi joonte arvu neljani ning koostas noodimärgid. motett-mitmehäälne laul kus hääled jäljendasid üksteist kontrapunkt-väljapeetud noot ühes hääles, liikumine < - muusika muutub vaiksemaks, diminendo > - muusika muutub valjemaks, vuscendo barokk tähendab ebakorrapärast pärli fuuga- 2-5 häälne, teemat korrutatakse prelüüd-eelmäng, kasutai alati fuugaga koos,et viia kuulaja meeleollu 1.allemande-4/4 taktimõõdus, aeglane ja pikaldane kõigis häältes muutumatult 2.courante-prantsuse tants 3/4 taktimõõdus, elav 3.sarabonde-hispaania tants 3/4 taktimõõdus, aeglane 4.gique-inglise tants 2/4 taktimõõdus, väga kiire Orlandius Lass...
ROOTSI AEG "Vana hea" Rootsi aeg Olla eestlane tähendas olla pärisori. Balti provintsid olid Rootsile vajalikud kaitsevallina Venemaa ja Poola vastu. Rootsi võim muutis Eesti kultuuriliselt osaks PõhjaEuroopast, pani aluse luteriusule, rahva haridusele ja kirjakeele arengule. *Rahvastik 17. sajandi alguses oli rahvaarv langenud 100 00ni. Kõige vähem kannatasid sõdades Saaremaa ja Hiiumaa. Saarlasi asustati vägisi ja meelitati mandrile. Toimus sisseränne Venemaalt, Soomest, Lätist, kuid tuli isegi sotlasi ja hollandlasi. Sisserändajad segunesid eestlastega v.a. venelased. 17. sajandi lõpuks tõusis rahvaarv 400 000 ni. *Balti maariigi kujunemine 12 liimeline maanõunike kollegium oli mõlemas kubermangus kuberneri eesistumisel kõrgeim võimuasutus. Eestimaal ka kõrgeim kohus. Riigivõim ei saanud ühtegi olulist otsust Balti provintsides läbi viia ilma kohalike aadlike nõusolekuta. Nii tekkis 17. sajandi keskel nn Balti maariik. ...
Tartu Ülikool Academia Gustaviana(1632-1665) Asutatud Rootsi kuninga Gustav II Adolfi poolt Pidulik avaaktus 25. november 1632 4 teaduskonda: filosoofia-, usu-, õigus- ja arstiteaduskond. Esimene rektor Johan Skytte Vene-Rootsi sõda 1656-1665 ülikool Tallinnas Tartu Ülikooli avamise kõne tiitelleht Academia Gustavo-Carolina (1690-1710) 1690. aastast ülikool taas Tartus Näljahädade ja Rootsi-vastase koalitsiooni tõttu koliti ülikool Pärnusse Ülikool suleti 1710 Kaiserliche Universität zu Dorpat (1802- 1918) 1802 taasavati Tartu Ülikool
OLULISED AASTAARVUD: EESTI 17. SAJANDIL 1558-algas Liivi sõda 1582-Jam Zapolski rahuVenemaa-Poola vahel Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti läksid Rootsile 1583-Pljusa rahuVenemaa-Rootsi vahel Põhja-Eesti läks Rootsile 1629-Altmargi rahu - Poola loovutas Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti Rootsile 1645-Taani loovutas Rootsile Saaremaa (Bromsebrö rahu) 1661 Kärde rahu- Venemaa loobus nõudmistest Baltimaadele 1630-asutati gümnaasium Tallinnasse ( praegune Gustav Adolfi-nimeline) 1632-asutati gümnaasium Tartusse 1632-asutati Tartu Ülikool (Academia Gustaviana) asutamisele kirjutas alla Rootsi kuningas Gustav II Adolf 1660-1688-Bengt Gottfried Forseliuse eluaastad 1684-asutas B.G.Forselius Tartusse seminari köstrite ja koolmeistrite ettevalmistamiseks 1686-B.G.Forselius käis 2 koolipoisiga Rootsis, et tõestada Eesti talupoegade võimekust 1. Kas me võime nimetada Rootsi aega ,,vanaks heaks Rootsi ajaks"? Pluss...
1613-1917- Romanovid valitsesid Venemaal 1640- Revolutsioon Inglismaal 1762- KatariinaII valitseb Venemaal 1809- Soome + Venemaa 1781- USA moodustamine 1632- Lützeni lahing 1613- Venemaal troonil Romanovite dünastia 1643-1715- Valitses Louis14 1689- Inglismaal kehtestatakse parlamentaarne monarhia 1611-1632- GustavII Adolf Rootsi kuningas 1721- Rootsi ja RUS sõlmisid Uusikapunkti rahu 1762-1796- KatariinaII valitses 1648- Vestfaali rahu lõpetas 30.a sõja 4.07.1776-Põhja-Ameerika võttis vastu Iikontinentaal kongressi Iseseisvusdeklaratsiooni 1618-1648- 30.a sõda 1740-1780- Maria Theresia valitses 1682-1725- PeeterI valitses 1558-1603- Elizabeth valitses 1694-1778- Voltaire elas J.Lilburne-ingl poliitiline agitaator Nikon-Vene patriarh ja kiriku reformija, 17.saj Boriss Godunov-Vene tsaar(1598-1605) C.Montesquieu-valgustusajastu FRA poliitiline võitleja B.Franklin-Ameer. Ühendriikide leidur(piksevarras), riigimees, ajakirjanik H.Grotius-...
teadusliku saadikuna 1611 · Accademia dei Lincei liikmeks saamine · Galilei raamat `'päikeseplekkidest'' · Tüli Christoph Scheineriga Elulugu - Koperniku ideede hukkamõist katoliku kiriku poolt · Rooma külastamine 1619 · Paulus V komisjoni moodustamine · Koperniku ideedesse uskumise keelamine · Paavsti vastuvõtt Elulugu - "Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi vahel" ja Galilei protsess · `'Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi vahel'' 1632 · Rooma inkvisitsioonikohus · Süü omaksvõtmine · Eluaegne vanglakaristus · `'Diolago'', `'Discorsi'' ja `'Diagramma'' Elulugu Galileo vangistus ja surm · Toskaana saatkond Roomas · Siena peapiiskop · Arcetri villa · Surm 1642 Galileo on maetud Firenze Santa Croce kirikusse. Tuntumad saavutused · 1597 termoskoop · 1597 geomeetriline ja militaarne kompass · 1609 Galilei teleskoop ja tööd sellega. `'Täheteataja''
Maria) Pandi esimest korda kirja eesti keel 1517. jumalateenistusi hakati pidama rahvuskeeles 1525. olevat välja antud esimene eestikeelne rmt 1535. Wanradt-Koelli katekismus, leiti 1929 Saksamaal ühe teise raamatu kaanetäidisena, raamatu ilmus kahekeelsena , saksa-(põhja)eesti, küsimuste-vastuste vormis piibliteemaline raamat. 1622. ilmus lõunaeestikeeles Agend aParva 1630. täna Rootsile loodi esimesed gümnaasiumid 1631. avati Tartus esimene trükikoda / 1632. avati Tartu Ülikool / 1635 . avati trükikoda Tallinnas 17. sajandil tegutses Forseliuse kool( usuõpetus, arvutamine, kirjutamine), tegutses 4 aastat. 1632 1638 Andis Heinrich Stahl Käsi ja Kodu raamatut välja, kus olid paralleelselt eesti ja saksa tekstid, võeti kasutusele tänu temale Stahli grammatika. 1637 . esimene juhuluuletus R. Brockmann 1639. J. Hornungi eesti keele grammatika 1709. esimene eestikeelne luuletus Käsu-Hansu kaebelaul ( Oh ma vaene Tartu linn..) 1739
ROOTSI AEG Kultuurielu põhijooned Kõrgharidus *liivimaa kindral kubener J.Skytte eesvõtul avati 1630a. Tartus Gümnaasium. *30.Juulil 1632 kirjutas GustavIIAdolf alla Tartu Ülikooli asutamis ülikule. Talurahva koolid *1684-avati Tartu lähedal Piiskopimõisas õppeasutus külakooli õpetajatele välja koolitamiseks. *1687-liivimaa maapäeva otsusega tuli igasse kihelkonda asutada kool talulastele ja palgata koolmester. Eesti keele trükisõna *1637-anti välja eesti keele grammatika õpikH.Stahl *17.sai lõpul korraldati piibli konv. Kus tegeleti eest keele uurim. Ning õigekirja reeglite paika panemisega. *1693-avaldati J
Liivimaa Õuekohus Tartus seal arutati raskemaid kuritegusid ja aadlike kohtuasju. Iga kohtuotsust võis kaevata edasi Rootsi kuningale, kes suveräänina oli ka viimane kohtuinstants. oluline tegelane kindralkuberner Johan Skytte, kes oli Rootsi kuninga Gustav II Adolf kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler. Tänu temale loodi 1630. aastal Tartus Akadeemiline Gümnaasium. 1631. aastal esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. 1632. aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu ülikool, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. Eestlastest üliõpilasi sellel ajal veel ei olnud, õppuriteks olid sakslased ja rootslased, vähemal määral ka soomlased. Juba 1641. aastast pärinevad ka esimesed kindlad teated esimese eestikeelse aabitsa väljaandmise kohta. Talupoegade jaoks otsustas Rootsi riik sisse seada rahvakoolide süsteemi. Hakati nõudma, et koguduste juures töötaksid ka kooliõpetajad.
Johan Skytte ja Tartu Ülikooli asutamine Kes oli Johan Skytte? Mai 1557-25.märts 1645 Johan Skytte õppis Schroderuse nime all Nyköpingis ja Stockholmis, sai 1617. aastal riiginõunikuks, oli aastatel 16221645 Uppsala Ülikooli kantsler, tegutses Põhja- Soome laamanina, oli 16291634 Liivimaa, Ingerimaa ja Karjala kindralkuberner, 1632. aastast Tartu Ülikooli esimene kantsler, 1634. aastast Göta õuekohtu esimene president, saadik Brömsebro rahu sõlmimisel 1645. J. Skytte oli ka Rootsi kuninga Gustav II Adolfi isiklik õpetaja, ning hiljem nõunik. Ta tegeles eriti haridus- ja majandusprobleemidega. Rootsiaegne Tartu Ülikool (1632-1710) Esimesed üliõpilased kanti sisse 20. ja 21. aprillil 1632. Pidulik avamine toimus sama aasta 15. oktoobril. 1690. aastal sai Tartust jälle ülikoolilinn
17 saj. tekkisid Esimesed manufaktuurid(tööd tehakse käsitsi, tööjaotus) Hiiumaal klaasi manufaktuur,Narvas ja Tallinnas saekaatrid,vaseveskid 10) Sisseveao kaubad: Sool ja luksuskaup, vürtse, alkohooli Väljaveo kaubad: teravilja, lina ja kanepit 11) Forseliuse seminar- valmistati ette eestlasi Talurahvaste kooli õpetajateks Tegeleti *Lugemine,Kirjutamine *Usuõpetus, kirikulaul *Rehkendamine *Saksakeel *Raamatuköitmine 12) Academia Gustaviana- Tartu ülikooli asustamine 1632 Vanim Gümnaasium Eestis 1632 andis Rootsi kuningas Gustav II Adolf loa asutada ülikool. 1632 tomus pidulik avamine. Ülikooli eellaseks oli 1630 a asutatud akadeeminiline gümn, mis Johan Skytte ettevõtmise muudeti ülikooliks. eestlasi ülikoolis ei olnud,käisid soomlased,rootslased ja baltisakslased.Eestlased käia ei saanud kuna nad olid pärisorjad ja talupojad. 13) Eesti keele grrammatikad 1637 a koostas esimese eesti keele grammatika Heinrich Stahl 1693
kindralsuperintendent. Bengt Gottfried Forselius-Harju-Madise ja Risti rootslasest pastori poeg.1684.aastal lõi Forseliuse seminari, kus koolitati Eesti talupoegadest õpetajaid välja. Pakri Hansu Jüri ja Ignatsi Jaagu õpetaja, viis nad Karl XI ette. Seminaris u160 talupoissi, kellest 50 said õpetajateks. Andis suure panuse Rootsi ajal eestlaste haridusse. Johan Skytte-Liivimaa kuberner(1629-1634). Skytte eestvedamisel rajati 1630. Tartusse gümnaasium, millest 1632. aastal sai Tartu Ülikool(ametl. Academia Gustaviana)lepingu allkirjastas Gustav Adolf II enne oma surma. 1631 Tallinna Gümnaasium(GAG). Suur reduktsioon-Karl XI asus kärpima otsustavalt balti aadlike võimu. Riigitulude suurendamise eesmärgil algatas ta kunagiste riigimaade, hiljem erakätesse läinud valduste tagasivõtmise Rootsis k.a kogu Eestis. Põhja-Eestis võisid mõisnikud jääda mõisate rentnikeks,st et mõisnik pidi hakkama riigile mõisa
Liivi sõda, Rootsi aeg Eestis, Põhjasõda (+talupoegade ja mõisnike olukord peale sõda). 1Mõisted: 2,,Tartu maks" - Venemaa poolt 1550. aastatel Tartu piiskopkonnalt nõutud maksunõue. 3,,Liivimaa kroonika" - preester Henriku kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses. 4Vasturformatsioon algatatud abinõud protestantismile kaotatud alade tagasivõitmiseks. 5Jesuiidid katoliku kiriku mungaordu liikmed. 6Reduktsioon mõisate riigistamine. 7Maanõunike kolleegium tähtsate isikute koosolek. 8Manufaktuur hiliskeskajal arenenud tööjaotusega käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised. 9Academia Gustaviana 1632-1656 trükitud ladinakeelne juhuluule. 10Vakuraamat talude ja nendel lasuvatekoormiste nimekiri. 11Restitutsioon mõisate tagastamine endistele valdajatele. 12Aadlimatriklid rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad. Üksnes aadli...
Facts about Tartu · 1030 Tartu was first mentioned · 1280 - Tartu became a member of the Hanseatic League · In 1558 the Livonian War started and the Russian army occupied Tartu University of Tartu Stone Bridge · 1600-1603 Tartu was in the hands The University of Tartu was founded in of the Swedish king 1632 by the Swedish king Gustavus Tartu was hit by a great fire in 1775, Adolphus. during the course of which a large part of · 1632 The University of Tartu the city center burned down. Catherine II was founded In 1665 it was ordered the restoration of the town and
Kindral kuberneri ülesanded- kamandasid oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid kõigi riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus. Nad kandsid hoolt ka postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest. Kubermang- Eesti kubermang (Viru, Järva, Harju, Lääne), Liivimaa kubermang (Pärnu, Tartu, Võnnu, Riia). Johann Skytte- Liivimaa kubermang, kes on Tartu Ülikooli asutaja. Ülikool avas uksed 1632. aastal ja seal õppisid enamasti Rootsi ja Soome päritolu tudengid. Mõisa tüübid- Kõige enam oli Eestis era- e rüütlimõisad, mis kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele. Teise suurema mõisate rühma moodustasid riigi- e kroonumõisad. Riik rentis oma mõisad mõneks ajaks välja riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel rüütlimõisat polnud. Kolmanda suurema rühma moodustasid kirikumõisad e pastoraadid, mis olid rüütli- või kroonumõisatega võrreldes märksa
Vana hea Rootsi aeg? Kui räägitakse Eesti ajaloost, siis tihtipeale mainitakse "Vana head Rootsi aega". See aeg oli kindlasti nii mõnestki küljest vaadatuna parem nii talle eelnenud Saksa ajast kui ka järgnenud Vene ajast, kuid kas ta oli siis tõesti nii hea, et seda meenutada "Vana hea Rootsi ajana" Rootsi aeg algas 1629 ja lõppes 1699. Sellel ajavahemikul jõudis valitseda 5 kuningat Gustav II Adolf 1611-1632, Kuninganna Kristiina 1632-1654, Karl X Gustav 1654-1660, Karl XI 1660-1697, Karl XII 1697-1718. Rootsi ajal oli olulisi positiivseid külgi. Näiteks kuningas Karl XI tahtis lahti saada päris orjusest. Mis oleks olnud Eestlastele väga positiivne. Riigi mõisad võeti ära ja hakkati nende kasutamise eest renti küsima. Tema valitsemis ajal kehtestati ka vakuraamatud kuhu pandi kirja maksud mida talupoeg maksis. Rootsi ajal asustati ka TÜ ja hakkati ka ehitama linnakoole ja talurahvakoole. ...
rootslastes oma inimesi. 543Arutle, kas Rootsi aega sai nimetada heaks ajaks või mitte? Võimalikult palju näiteid Tuli kasutusele rohkem rauda, haridus, kirjaoskuse levik, orjusekaotamine halvad asjad Suured näljad, Sõjad, Nõiaprotsessid. 546Kuidas jagunes Balti hertsogiriik Rootsi ajal? Eestimaa; Liivimaa; Saaremaa hertsokriigid. 5435Mis kunstistiil oli Rootsi ajal Eestis valdavaks, näited? Parokk kunstistiil 1632 Tartu Ülikool või Kadrioru loss 4324Kuidas nimetati esimesi tootmisettevõtteid Eestis ja mis eesmärgil rajati? Monofaktorid Lubi ja klaas tootlikus oli suurem. 43Millal asutati Tartu Ülikool ja mis linnades ta Rootsi ajal asus? 1632.a. asutati Tartu Ülikool ning asus Tallinnas ja Pärnus. Academia Gustaviana- Tartu Ülikool Gottfried Forselius- Asutas koolimeistrite seminari Reduktsioon- Mõisamaade riigistamine Vakuraamatud- Raamat, kus olid kirjas talupoegade kohustused.
Peter Paul Rubens ja Rembrandt Peter Paul Rubens (1577-1640) oli flaami maalikunstnik. oli kunstnikuna väga viljakas. Kuulsust lisas tema diplomaadikarjäär, mis kindlustas tohutu tellimuste hulga. Sageli tegi Rubens teosele üksnes visandi ja viimased viimistlevad pintslitõmbed ning signeeris maali, muu töö tegid ära tema abilised. Tänapäeval hinnatakse umbes 500 teost nii-öelda tõelisteks Rubensiteks. Perekonnaportreede ja olmestseenide juures võib kindlam olla, et õpilased meistrit abistanud pole. Peter Paul Rubens Peter Paul Rubensi looming Püüdis ühendada flaami kultuuri Lõuna-Euroopa omaga, mis ajendas teda kasutama antiikmütoloogiat. Rubens püüdis edasi anda inimkeha graatsiat ja jõudu. Rubens vaatas klassikalist iluideaali kriitilise pilguga ja sulatas selle flaami rahvusliku joonega, püüdes edasi anda terve, tugeva ja õitsva inimkeha ilu, soojust ja tundelisust. Ted...
Hilisemalt lisandus portreedesse rohkem väärikust maalile. Oma viimastel autoportreedel kujutab Rembrandt ennast aga rahulikus poosis, kuid endiselt väga elavate värvidega. 4. Nimi ja allkiri Rembrandti varasemad tööd olid signeeritud kas tähega "R" või monogrammiga "RH" (Rembrandt Harmenszoon ehk Rembrandt Harmeni poeg). Alates aastast 1629 olid teosed signeeritud tähekombinatsiooniga "RHL", kus "L" tähendas arvatavasti Leidenit. Üks Rembrandti ofort aastast 1632 on signeeritud ka "RHL-van Rijn", kuid järgnevad teosed kandsid nime "Rembrant", millele ta lisas 1633. aastal "d"-tähe. Sellest hoolimata kasutasid enamus Rembrandti eluajal tema kohta käinud dokumente nime "Rembrant". 5. Tuntuimad teosed "Doktor Tulpi anatoomialoeng", 1632 "Autoportree Saskiaga", u. 1635 "Belsatsari pidusöök", u. 1635 "Danae", 1636 "Öine vahtkond", 1642 "Juudi pulm", 1665 "Kadunud poja tagasitulek", u. 1669 ,, Püha perekond" Pildid: "Öine vahtkond", 1642
G Forseliuse poolt, hakati õpetama kihelkonna poisse koolmeistriteks, sest õpetajaid, kes oskasid eesti keeles haridust anda oli vähe. Tänu millele olukord hakkas paranema ja oli teada juba 41 talurahva koolist, mis tegutses. Edasi nõudis kuningas iga kiriku juurde kooli ja kooli võeti lapsi, kel ei olnud võimalus kodus haridust saada. Samuti hakati esimesi gümnaasiume Eestise looma (esimene Tartu). Samuti loodi ka esimene ülikool Tartu J.Skytte poolt 1632, mis on tänani suurim ja tähtsaim ülikool Eestis. Rahvakoolide, gümnaasiumite ja ülikooli rajamine oli suur ja tähtis samm eesti rahva jaoks ja nende hariduse edendamiseks. Anti välja ka esimene eesti keelne aabits ja esimene eesti keelne gramamatika. Nende kõigi loomine on ilmselt kõige oluliseimad toimunud muudatustest Rootsi ajal Eestis. Karl XI hakkas 1680 mõisaid riigistama(mõisate reduktsioon), mis olid ennem erakättes.
Keisri väed, mida juhtisid hiilgavad väejuhid Tilly ja Wallenstein, olid võidukad ja asusid Taanit ründama. Seejärel sekkus Taani toetuseks protestantide poolel Rootsi ja keiser sõlmis Taaniga rahu. 1630-1635 Rootsi sõda. Kui sõtta sekkus Rootsi kuningas Gustav II Adolf, siis kaldus edu protestantide poole. Rootsi uuetüübiline armee purustas Tilly väed Breitenfeldi ja Lechi jõe lahingutes 1631 ja 1632. 1632.a. lützeni lahingus langes Gustav II Adolf ja hoolimata rootsi relvade võidukusest, läks protestantide leeri juhtimine üle Prantsusmaale. 1635-1648 Prantsuse ja Rootsi sõda. Sõja viimane osa, Rootsi-Prantsusmaa sõda Habsburgide vastu oli juba välisriikide sõda Saksamaa pärast. Vaatamata sellele, et prantsusmaa oli katoliiklik, tegutses kardinal Richelieu Habsburgide vastu edukalt nii Lõuna- Saksamaal kui ka Hispaanias
y . : , . . . . . : e , . ,, ' '. : 1950 . - ,, ''. : : . . : . , . : viigipuu : - - . . 1632 1653 . Mahali 2-4 . , -- , . . : . . . .
DESCARTES´I AUHIND · Descartes´i teaduskommunikatsiooni auhind · Euroopa Liidu välja antav auhind teaduse populariseerimise eest. · Sellele auhinnale võivad kandideerida üle Euroopa erinevate riikide esindajad, kes on võitnud riikliku teaduse populariseerimise auhinna. · Eestis anti 2006.aastal esimest korda välja auhind teaduse populariseerimise eest. · https://www.youtube.com/watch?v=aUUSBDM3RQA · BARUCH SPINOZA · 24.November 1632 21.veebruar 1677 · Juudi päritolu Hollandi filosoof. · Spinoza tööde tähtsust märgati alles peale tema surma. · Tänapäeval peetakse teda suurimaks ratsionalistlikuks filosoofiks 17.sajandil, kes pani aluse 18.sajandi valgustusajastule ning tänapäevase piiblikriitikale. · · ELU · Pärines Portugali juutide suguvõsast · Sündis Amsterdamis rikka kaupmehe pojana
: ? P 15 1941 , , . M . 1960 1965 . 1971 . (1980). . (1996) . (1999) (1993) II 9 1594 -- 6 1632 . . .
, 1632 , -- . Academia Gustaviana -- II , . 1802 . I. . , , . , . , , , . , . 70 , 80 35 . , . , , . - - , , - ( ). 9 4 . . . 60,0. , 3 , . , - , . 15% / / ( ) 15% 40% 30%
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
