Poola-Venemaa piiril, Läänemerel: I periood 1700-1704: Narva lahing 1700 november rootslaste võit. (Peeter 1 võttis seda õppetunnina, asus sõjaväge ümber korraldama. 1703. aastal vallitas Soome lahe idaranniku kindlused Rootsi käest ja hakkas rajama Peterburgi. 1700-1701 talvitus Karl XII Laiusel. 1701 Karl XII lahkus. Vägede ülemjuhatajaks sai Schlippenbach ja Vene vägedel krahv Seremetjev) 1701 Elastvere lahing vene vägede esimene arvestatav võit. 1702 Hummuli lahing. 1703 venelaste rüüsteretked Viru-, Järva-, Viljandi-, Tartu- ja Võrumaal. Venelased kasutasid põleva maa taktikat. 1704 Tartu ja Narva langemine venelaste kätte. I perioodi lõpuks oli vaienldamatult vene väed saavutanud olulised võidud. Sõja ajal pidid eestlased moona andma mõlematele pooltele. Eesti mehi hakati võtma Rootsi maamiilitsasse. II periood 1705-1707: Eesti ala oli suhteliselt rahulik periood. Oli kujunenud välja mõtteline piir.
Georg Friedrich Händel-23.veebruar 1685-14aprill 1759 Saksamaal halle linnas. Töötas 1702 Halles organistina ja 1703-1706 Hamburgis. 1706-1710 reis Itaaliasse. Händel väljendas ennast peamiselt ooperi zanris. Nt: ,,Orlando". Kirjutas ka oratooriume (30 tk) nt: ,,Messias".Õppis Itaalias, kasutas teadmisi Inglismaal.On loonud veeö orkestrisüite , 20 orelikontserti jne.Johann Sebastian Bach-31 märts 1685 Eisenach-28. Juuli 1750 Lepzig.saksa.Õppis Ohrdrufi Lütseumis. Hiljem Lüneburgi Miikaeli kloostris.Töö-Arustadt (1704-1707), Mühlhausem (alates 1707), Weimar(1708-
Queen Anne Anne's reign (8 March 1702 1 August 1714) · Queen of England, Scotland, Ireland in 1702 · Became the first sovereign of the Kingdom of Great Britain · Last monarch of the House Of Stuart · reigned for twelve years until her death in August 1714. Anne's life · Born at St. James Palace, London · Anne suffered as a child from an eye infection and was sent to France · Anne returned from France in 1670. · On 28 July 1683, Anne married · Anne's husband died in October 1708 Family · Father James II and VII First wife- Lady Anne Hyde
· Richard III 1483-1485 Tuudorid: · King Henry VII 1485 - 1509 · King Henry VIII 1509 - 1547 · King Edward VI 1547 - 1553 · Jane Grey 1554 · Queen Mary I (Bloody Mary) 1553 - 1558 · Queen Elizabeth I 1558 1603 Stuartid: · James I 1603 - 1625 · Charles I 1625 - 1649 · Charles II 1660 - 1685 · James II 1685 - 1688 · William III 1688 - 1702 and Queen Mary II 1688 - 1694 · Queen Anne 1702 - 1714 The house of Hanoverians: · King George I 1714 - 1727 · King George II 1727 - 1760 · King George III 1760 - 1820 · King George IV 1820 - 1830 · King William IV 1830 - 1837 · Queen Victoria 1837 - 1901 Windsorid: · King Edward VII 1901 - 1910 · King George V 1910 - 1936 · King Edward VIII June 1936 · King George VI 1936 - 1952
venelaste nägude poole suunatud ja sadas rootslaste seljatagant, hakkasid venelased taganema ning päeva lõpuks võitis lahingu Rootsi. Karl XII talvitus laiusel. Kevadel 1701 lahkus Karl XII põhivägedega Eestist, jättes maha väga vähe mehi. Vene vägede välismaalastest ohvitserid ruttasid end vangi andma. Lüüasaanutest paljud uppusid Narva jõe voogudes. Rootslaste võit Narva lahingus 1700. a. Erastvere lahing 9. jaanuaril 1702 (vana kalendri järgi 29 detsembril 1701) toimus Põlvamaal Erastvere lahing mille venelased võitsid. Rootslased kaotasid lahingus ligi 2000 meest. Erastvere lahing oli Vene vägede esimene suurem võit Põhjasõjas. Lahingud kandusid Eestist eemale ning venelased teostasid Eestis laastatud maa taktika. Karl tahtis vallutada Moskvat. Poltova lahing 8. juulil 1709 toimus Vene ja Rootsi vägede vahel Poltava lahing mis võttis aset Ukrainas. 6
· 30. august 1700 kuulutab Venemaa Rootsile sõja. · Ründas Rootsile kuuluvat Soomet ja Ingerimaad. · 23. september asus Venemaa Narvat piirama. · 30. november Narva lahing-Rootsi väed võidukad. Kuramaa vallutamine · Peeter I uuendab liitu August II-ga. · 19. juuli 1701 Spilve lahing Daugava ääres. · Oktoober 1701 Kuramaa Rootsi poolt vllutatud. Sõjakäik Poolasse 1 · Poola aadel lükkas tagasi Karl XII nõudmise valida Poolale uus kuningas. · 23. märts 1702 Rootsi väed Poolasse. · 14. mai Varssavi alustas võitluseta. Sõjakäik Poolasse 2 · 9. juulil Keiszowi lahing. · Poola ja Saksamaa jäid Rootsile alla. · Karl XII nõudis jätkuvalt Poola kuninga August II tagandamist. · Selle vastu Poola aadelkond- sissiaktsioonid Rootsi vägede vastu. Sõjakäik Poolasse 3 · 12. juuli 1704 Rootsi armee kaitse all Augusti asemele Stanislaw I Leszynski. · 17. september 1706 rahuleping Poolaga (Altranstadti rahu). Sõjategevus Eestimaal 1
-- , , - , , , , , . , , -, , ( ). 330 , 70 . , , (), , ( ) ( , 1920-30-e ). . 2001 . - 110 ( 240 ) . «» «», XVII -- «» (). 1508--16 36 10--12 , . , « » ( ); . ( -- , , ), - , . (1535--1538) -. 1547 ; 1595 , : ( ), ( ), ( , -). -- . -. XVII , - . (1636--1637) . 1624 -- 1625 () , . -- « » ( ) -- ; , , , , , , . - - , -. , . - , -- - . , -- , , , . , , , - . ( ) ( ), ( ) -- ( , ). 1679--80 - , , . - ( ). 1689 , . 1702--03 « » -- - , 1720--30- . -- « ». 1707--08 ...
Prantsusmaa kaasaegsete heliloojate loomingut. Bach õppis Ohrdrufis ka lütseumis, kus tema koolivendadeks olid ka eluaegne sõber Georg Erdmann ja nõbu Johann Ernst Bach. 14-aastasena sai Bach koos Erdmanniga kooristipendiumi õppimiseks Lüneburgi mainekas Püha Miikaeli kloostri koolis. Lüneburg (1700 - 1702) 17001702 õppis Bach Lüneburgis ning laulis sealses kooris. Weimar (jaanuar - juuni 1703) Alates kooli lõpetamisest Lüneburgis 1702. aasta lihavõttepühade paiku kuni 1703. aastani ei ole Bachi tegevuse kohta selgeid andmeid. 1703. aasta jaanuarist töötas Bach mõnda aega Weimaris Johann Ernst III juures. Kõigi tema kohustuste kohta seal ei ole täit selgust, kuid näib, et tal oli peale muusikutöö ka muusikaga mitteseotud ülesandeid. Arnstadt (alates augustist 1703) Arnstadtis töötas Bach linnaorganistina. 1705. aastal tegi ta õppereisi Lübeckisse. Bach
-- , - , - - , . , - -- , . . -- 27,5 . -, - -- , -- . , (II . .). - , ( I . .) , , , . -. 1147 . 1156 850 3 . 16- 18 5 . 14,5 7 . . , . 1238 - . 1264 . 1339 . -- , -- « », 1330 , -- « ».[1] 1933 . , ( ) . XV . 1830--40 . , 1365 , , . , . 1483 . . 1501--03 , . XX , , 1905 . , . 1929 . 1367 , , ( , ). -- « ». XV . (1475--79), (1484--89), (1487--91), (1505--08) -- ( ) . 1485--95 , III, : , . 1508-- 16 , ...
Uusaja algus-1453 türklased vallutasid Konstantinoopoli, 1492 Kolumbus taasavastas Ameerika, 1517 reformatsiooni käivitumin Uusaja lõpp- 17.-18. saj kuni Prantsuse revolutsioonini, Suure Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade aeg(1789-1815), 19. saj(1815-1900) Prantsuse Revolutsioon- 1789 algas, põhjuseks seisustevahelised probleemid Stuartite dünastia- 1603 algas, võideldi parlamendi õiguste eest Romanovite dün.- 1613 algas, lõppes segaduste aeg 1629- Altmargi rahu, mis lõpetas Eestis pika sõdade perioodi 19. saj kujunes välja industriaalühiskond Prantsusmaa: absolutistlik monarhia- kuninga või keisri võim oli piiramatu 1610- mõrvati Henri IV Generaalstaat- Prantsusmaal 1614 kokkukutsutud seisuste esindused Richelieu(suri 1642)- 1624 sai Prantsusmaa ministriks, keda võis lugeda tegelikuks valitsejaks fronde- võimude vastu liikumine aastatel 1648-1653 Colbert- 1619-1683 finantside peakontrolör Louis XIV ajal Turgot- Louis XVI ajal ...
kokku umbes 6 tonni, lõigati kõik täpse suurusega, et ei peaks kasutama segu. Ehitus kestis 3 aastat ja seal töötas 800-1000 töötajat. Seda kasutati 9. Sajandini ja pärast seda hakkasid inimesed sealt küljest kive ära võtma enda majade ehitamiseks jne. Keskajast kuni 18. Sajandini kasutati akvedukti tavalise sillana, kust inimesed üle käisid, 2. Korruse sambaid vähendati laiuselt, et teha rohkem ruumi liikluseks, aga see ohustas ehitise stabiilsust ja turvalisust. 1702 taastati kõik sambad. See on üks suurimaid turistide atraktsioone Prantsusmaal, seda külastab üle miljoni inimese igal aastal.
· August II Saksi väed ründasid Riia linna Osapooled: Poola, Taani, Venemaa, Rootsi, Saksimaa Lahingud, olulisemad sündmused: · Narva lahing, Rootsi ja Venemaa vahel. 19. nov, Vene väed põgenesid, uppusid paljud jõevoogudes, välismaalastest koosnev vene väejuhatus läks Rootsi poolele üle. · Erastvere mõisa lahing, 1701 talv, Venemaa ja Rootsi vahel, Venemaa võit. Venemaa oli kolmekordses arvulises ülekaalus. · Hummuli mõisa lahing 1702 juuli. Venemaa ja Rootsi vahel, Venemaa võit. · Vihmmõisa lahing 1708, Rootsi kaotas. 1708 küüditati Tartu, Narva linnakodanikud viidi Venemaale. · 1703 venelased ründasid Eesti idapoolt · 1704 Peeter I Narva ja Tartu piiramine · 1709 Poltaava lahing Peeter I purustas rootslaste peaväe täielikult · 1710 29.sept kapitulatsioonile allakirjutamine Talupojad · Põlluharimine ei edenenud · 1700. talurahvarahutused
Lauanõud saavad ohtra kaunistuse. RÕIVASTUS on ülikülluslik ja ebapraktiline. Riided on õrnatoonilised, pitsilised. Soengud spiraal-lokilised, meestel pats ning puudrikihi all. PARGIKUJUNDUS muutus vastupidiselt barokile vabaks nö inglise pargitüübiks. MAAL Õrnad toonid Võbelev valgus Salapärane meeleolu Galantsete pidude teema, jõudeelu, lamburiteema Lainetav kompositsioon ANTOINE WATTEAU 1684-1721 Puhas rokokootunde ja kerguse väljendus. Sündis Põhja Prantsusmaal, asus 1702 aastal Pariisi. Varasemad maalid väikeseformaadilised olustikupildid. Watteau pühendub teatrimiljöö ja kõrgema seltskonnaelu kujutamisele. Kompositsioon rafineeritud ja elegantne, kerge, graatsiline, mahe. Tulvil salajast igatsust armastuse järele. ,,Ärasõit Kythera saarele" ,,Gilles" HONORE FRAGONARD (1732-1806) Peateemaks naised ja armuelu. Ta on kergemeelne ja pikantne, vaimukas. ,,Kiik" ,,Salajane suudlus" THOMAS GEINSBOROUGH (1727-1788) Portreemaalija. Jahedavõitu koloriit.
Peeter I oli teadmishimuline, tahtejõuline ja juhtimisvõimekas, kuid ägeda loomuga inimene. J.R. Patkul- Liivimaa aadliopositsiooni juht. Haritud, kuid samas kiusliku loomuga maanõunik. Patkul mõisteti surma kuid tal õnnestus põgeneda välismaale, kus temast sai Põhjasõja eelõhtul vihasemaid intriigipunujaid. Kättemaksuks Liivimaa aadlile saatis kuningas 1694.a laiali Liivimaa rüütelkonna maanõunike kolleegiumi ning allutas rüütelkonna maapäeva kindralkubernerile. Katariina II- 1702.a suvel tõusis Venemaa troonile. Valitsusaeg tõi kaasa olulisi muutusi balti aadli ja Vene riigivõimu suhetes. Kata rõhutas kõikjal Balti provintside lahutamatut kuulumist Vene impeeriumi koosseisu ning manitses kohalikku aadlit usinamale koostööle keskvõimuga. A.T. Helle- oli 1713. aastast Jüri koguduse ja 1740. aastast Kose Püha Nikolause koguduse koguduse õpetaja. George Browne- Iiri päristolu Riia kindralkuberner. Ta püüdis sõjaväelise pedantsusega
soovitasid tal Poola kuningaga rahu sõlmida. Ent Karl jäi kangekaelseks ja nõudis Seimilt uue kuninga valimist. Enamik Poola aadlist lükkas selle tagasi. Poola-Leedu pidas end neutraalseks ning tahtis olla vahendajaks Karli ja Augusti vahel. Rootsi rünnak Poolale tegi Poola neutraalsuse võimatuks. Rootsi kantsler Bengt Gabrielsson Oxenstierna nägi võimalust, et Rootsi võiks olla Hispaania pärilussõjas vahekohtunikuks, selle asemel et sõda jätkata. Jaanuaris 1702 nihutas Rootsi väe kaugemale lõunasse Leetu. 23. märtsil 1702 lahkus Karl XII Leedust talvekorterist ning marssis sisse Päris-Poolasse. 14. mail 1702 alistus Varssavi võitluseta. Enne kui Karl jätkas oma marssi Krakówi suunas, nõuti poolakatelt suurt kontributsiooni. Teel Krakówisse põrkus Karl Poola-Saksi väega. 9. juulil 1702 toimus Kielcest lõuna pool Kliszówi lahing. Poola ja Saksimaa jäid jälle Rootsile alla. Kaks tuhat
Johann Sebastian Bach Johann Sebastian Bach wurde am 21. März im Jahre 1685 in Eisenach geboren. Sein Vater Ambrosius was selbst Musiker, und seine Mutter, Elisabeth Lämmerhirt, war die Tochter eines Kutschers aus Erfurt. Den ersten Musikunterricht erteilte ihm seinem Bruder Johann Christoph. Die schulische und musikalische Ausbildung erhielt er zuerst auf dem Lyzeum in Ohrdruf . 14-jährige Bach und sein Klassenkamerad Erdmann lernten Musik auch in der Partikularschule ...
6 93 h mm 400 450 310 260 b mm 180 190 300 260 tw mm 8.6 9.4 9 10 tf mm 13.5 14.6 15.5 17.5 r mm 21 21 27 24 Wpl mm3 1307 1702 1628 1283 Wel mm3 1.2G+1.5s 10.98 13.66 13.90 11.29 Mc rd kN* 463.99 604.21 577.94 455.47 Med kN* 444.68 553.33 562.86 457.39 samm m 5 6.25 6.25 5 riivide arv 9 7 7 9
Georg Friedrich Händel [friidrihh hendel] (Briti alamana George Frideric Handel; 23. veebruar 1685 Halle 14. aprill 1759 London) oli saksa helilooja, kes suurema osa oma elust veetis Inglismaal. Händel on Bachi kõrval teine hilisbarokkmuusika suurkuju. Ta väljendas ennast peamiselt ooperizanris, mis jäi Bachist puutumata. Bach esindab veel vana tsunftikunstniku vaimu[viide?], Händel uusaegse karjäärikunstniku mudelit Elukäik Händel sündis Saksamaal Halle linnas 1685, töötas 1702 Halles organistina ja 17031706 Hamburgi ooperiteatris viiuldaja ja orkestrijuhina.Aastatel 17061710 reisis ta Itaalias ja oli 1710. aastast Hannoveri kuurvürsti Georg Ludwigi (hilisem Suurbritannia ja Iirimaa kuningas George I) õukonnas kapellmeister. Aastast 1712 elas ta Londonis ja 1726 võttis Suurbritannia kodakondsuse. Looming Händel on loonud 40 ooperit, millest kuulsamad on "Rinaldo", "Julius Caesar", "Orlando", "Xerxes", "Tamerlan", "Ariodante" ja "Alcina"
Georg Friedrich Händeli elu ja looming Georg Friedrich Händel sündis 23. veebruar 1685 Saksamaal Halles. Ta oli saksa helilooja kes elas suurema osa oma elust Inglismaal. Lapsena õppis Händel orelit, klavessiini ja viiulit. Ta tundis juba väiksena muusika vastu suurt huvi. 1702 läks siiski isa soovil õppima õigusteadust ent samal ajal töötas organistina. 1706-1712 külastas Händel Itaalia muusikalinnu. Ta kohtus seal heliloojate Corelli ja Scarlattiga. Händel oli 1710. aastast Georg Ludwigi õukonnas kapellmeister. 1712. aastast elas ta Londonis ja 1726. aastal võttis Suurbritannia kodakondsuse. Händel loominguline tegevus muutus inglise muusikakultuuri suureks osaks. Varsti aga läks tema itaaliapärane ooper Londonis moest ja teda tabas mitu pankrotti
Heno maja ja Steineri aed Pühavaimu 8 maja (Pärnu Kunstide Maja) ajalugu algas rohkem kui neli sajandit tagasi, kui ettevõtlik mees nimega Samuel Christian HENO Brandenburgist ehitas 1670. aastate alguses Pärnusse uhke maja. Kuid mitte üksnes majaga ei jäädvustanud Heno ennast Pärnu ajalukku: ta pidas tollal väga auväärset apteekriametit ning temast sai Pärnu bürgermeister, teadaolevalt ainus apteekrist bürgermeister Liivimaal. Heno maja kõrvale, kahe keskaegse hoone müüridele, kerkis peagi teine kahekorruseline kivimaja. Selle omanikuks oli Franz Carl STEINER ning tuulelipp maja katusel näitab valmimisaastaks 1674. Ka Steiner kandis raehärra kõrget tiitlit ning aastatel 1702-1704 oli Pärnu bürgermeister. Steineri maja juurde kuulus ka teadaolevalt vanim linna põlispuudega haljasala - Steineri aed. Täna tunneme neid kahte maja Pühavaimu tänaval Heno ja Steineri majade nime all ning need kuuluvad linna vanemate ...
Venemaa euroopalikuks suurriigiks. Tema valitsusajal laienesid ka linnad ning kasvas kodanluse arvukus ja mõjuvõim. Peetri valitsuse all ehitati valmis Venemaa esimene arvestatava suurusega laevastik. Kujundati õmber ka sõjavägi Lääne mallide järgi, sõdurid said mundrid ja moodsad tulirelvad, seati sisse läänemaine väedrill. Peeter rajas Venemaal ilmalikud koolid ja ergutas teaduse arengut. Samuti kehtestas ta juuliuse kalendri ning moderniseeris vene tähestikku. Tema valitsusajal 1702 aastal hakkas ilmuma Venemaa esimene ajaleht Vedomosti. Peeter I andis välja ka määruse, et kõik mehed habeme maha ajaksid. Peeter I valitsuse ajal asus Venemaa sõjajalale nii Türgiga lõunas, kui ka Rootsiga põhjas. Noore tsaari esimene iseseisev samm oli 1695 aastal võetud katse vallutada Azovi, mis asus Doni suudme lähedal. See kindlus oli tähtis, sest Peeter tahtis saavutada väljapääsu Mustale merele. Sõjas Rootsiga said venelased alguse lüüa, kuid jäid lõpuks peale
Venemaa euroopalikuks suurriigiks. Tema valitsusajal laienesid ka linnad ning kasvas kodanluse arvukus ja mõjuvõim. Peetri valitsuse all ehitati valmis Venemaa esimene arvestatava suurusega laevastik. Kujundati õmber ka sõjavägi Lääne mallide järgi, sõdurid said mundrid ja moodsad tulirelvad, seati sisse läänemaine väedrill. Peeter rajas Venemaal ilmalikud koolid ja ergutas teaduse arengut. Samuti kehtestas ta juuliuse kalendri ning moderniseeris vene tähestikku. Tema valitsusajal 1702 aastal hakkas ilmuma Venemaa esimene ajaleht Vedomosti. Peeter I andis välja ka määruse, et kõik mehed habeme maha ajaksid. Peeter I valitsuse ajal asus Venemaa sõjajalale nii Türgiga lõunas, kui ka Rootsiga põhjas. Noore tsaari esimene iseseisev samm oli 1695 aastal võetud katse vallutada Azovi, mis asus Doni suudme lähedal. See kindlus oli tähtis, sest Peeter tahtis saavutada väljapääsu Mustale merele. Sõjas Rootsiga said venelased alguse lüüa, kuid jäid lõpuks peale
piiras tsaar Peeter I juhitav Vene vägi. Järgnes Narva lahing, mille rootslased 30. Novembril 1700 võitsid. Selle võiduga omandas Karl XII Euroopas eduka väejuhi maine. 1700.-1701. Aasta talvel oli Karl XII Laiusel talvekorteris, see on jätnud tugeva jälje Eesti rahvapärimusse. 1701. Aasta sõjaplaani järgi otsustas kuningas hõivata Kuramaa ja tungida Poolasse. Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa kaitseks jäetud jõud olid väikesed ning 1703 vallutas Vene vägi Ingerimaa. 1702. aasta juulis purustas Karl XII Poolas Kliszowi juures Saksi sõjaväe. 1702-1706 Poolasse tehtud sõjakäiguga kõrvaldas ta aastal 1704 troonilt August II Tugeva. Uueks Poole kuningaks sai Stanislaw Leszczynski, kellega Karl XII sõlmis 1705. Aastal rahu- ja liidulepingu. 1706. aastal sõlmis ta rahulepingu ka Saksimaaga. 1705.- 1706. aasta talvel võttis Karl XII ette sõjakäigu Venemaale ja tekitas venelastele suuri kaotusi
jäid Venemaa ja Poola-Saksimaa. Pärast lüüasaamist Narva all 1700. aastal hakkas Venemaa keiser Peeter I tugevdama oma sõjaväge. Rõhku pandi väljaõpetatud jalaväele ning reorganiseeriti Venemaa sõjalaevastik, regulaararmee ning loodi sõjatööstus. Rootsi peaväe seotust Poolas ära kasutades ründas Peeter Eesti- ja Liivimaad. Vene vägede rüüstetegevus toimus aastatel 1701.-1703. ning alates 1702. aastast kontrollis Venemaa Eesti- ja Liivimaad. 1704. aastal 30. augustil astus Rootsi vastu sõtta ka Rzeczpospolita, kuna Venemaaga sõlmiti liiduleping. 1701. aasta kevadel alustas Karl XII ssõjakäiku Poolasse ja Saksimaale. Teel vabastati pikaajalisest piiramisest Riia. August II loobus 1704. aastal Poola troonist ning uueks Kuningaks valiti Stanislaw Leszczynski. 1706. aastal sõlmiti Rootsi ja Poola vahel Altrsnstädti rahu, mille kohaselt Pidi Poola sõjategevuse Rootsi vastu
(välja arvatud "Messias") ei ole tavalises mõttes vaimulikud teosed. Nende väljenduslaad on ooperlik ja dramaatiline ning ka ette kanti neid tavaliselt teatrisaalides, mitte kirikus. Lisaks ooperitele ja oratooriumidele on Händel loonud ligi 20 orelikontserti, 6 concerto grosso 't orkestrile ja 12 keelpillidele, orkestrisüite ("Veemuusika", "Tulevärgimuusika"), kantaate, koorihümne ja sonaate. Elukäik: Händel sündis Saksamaal Halle linnas 23. veebruaril 1685, töötas 1702 Halles organistina ja 17031706 Hamburgi ooperiteatris viiuldaja ning orkestrijuhina. Aastatel 17061710 reisis Itaalias ning oli 1712. aastast Hannoveri õukonnas kapellmeister. Aastast 1712 elas Londonis ja 1726. astus Inglise kodakondsusse. Reisis palju,elas 50 aastat inglismaal, poissmees, polnud peret,skandaalne,töökas, ründav, sügavalt egoistlik, sai kuulsaks juba oma eluajal, kirjutas oopereid ja oratooriumeid, 7aastaselt
*Omapäi Narva lahingu järel talvitus Rootsi armee IdaEestis. Kuninga peakorteriks oli Laiuse ordulinnus. 1701. marssis Rootsi armee Riia alla ning purustas saksilased Spilve lahingus. Edasi tungiti juba Kuramaale, Leetu ja Poolasse. Eesti ja Liivimaa kaitse oli jäetud nende enda hooleks. 1701. a. Moodustati talupoegadest maamiilits. Põhjasõja vältel võeti Rootsi sõjaväkke ligikaudu 15 000 eestlast. Detsembris 1701 purustasid venelased Rootsi väe Erastvere lahingus. 1702 juulis purustasid venelased Hummuli lahingus Rootsi väe lõplikult. 1703. a. Rajati Venemaa uus pealinn SanktPeterburg. 1704.a. vallutasid Vene väed Tartu ja Narva. 1708. a. Küüditati Tartu kodanikud Venemaale ja linn purustati. 1709. a. Said rootslased rängalt lüüa Poltaava lahingus. *Eesti ja Liivimaa vallutamine Peeter I lubas kinnitada kõik aadlike, kiriku ja linnade vanad õigused ja tagastada mõisad. Tallinn ja Eestimaa rüütelkond alistusid Venemaale 1710. 1721.a
süüdistada riigireetmises. Selle järel põgeneb autor Blefuscusse, kus teda võetakse väga sõbralikult vastu. Kui ta aga saare kirderannikul jalutas nägi ta vees paati, mõningate raskuste läbi sa ta paadi veest välja. Ning Blefuscuse monarhi abiga sa ta selle ära parandatud. Pika lahkumistseremoonia järel lahkus Gulliver saarelt 24.septembril 1701. aastal kell 6 hommikul. Kahe päva pärast märkas ta leva, kuhu peale ta sai, ning kus teda hästi koheldi. 13.aprillil 1702 jõudsid nad Inglismaale Dowsonisse. Autor oli ainult kaks kuud oma naise ja laste juures. Peale seda jättis Gulliver oma perekonnaga hüvasti ning asus töötama laevale ,,Seiklus". 20.juunil 1702 väljus laev, kelle kapteniks oli John Nicholas Cornwallist. 3.mail aga puhkes suur torm. Kuna laeval oli joomisvee ouudus, siis saatis kapten mõned mehed ühele saarele või mandrile(nad ei teadnud, mis asi see on), et nad tooksid joogiks
Bachil oli oma aja kohta küllaltki hea humanitaarne ja teoloogiline põhiharidus. Tänu oma ilusale sopranihäälele ja teoloogiline põhiharidus. Tänu oma ilusale sopranihäälele valiti ta Lüneburgi Michaeli kooli koori. Lüneburg (1700 - 1702) 17001702 õppis Bach Lüneburgis ning laulis sealses kooris. Weimar (jaanuar - juuni 1703) 3 3 Alates kooli lõpetamisest Lüneburgis 1702. aasta lihavõttepühade paiku kuni 1703. aastani ei ole Bachi tegevuse kohta selgeid andmeid. 1703. aasta jaanuarist töötas Bach mõnda aega Weimaris Johann Ernst III juures. Kõigi tema kohustuste kohta seal ei ole täit selgust, kuid näib, et tal oli peale muusikutöö ka muusikaga mitteseotud ülesandeid. Arnstadt (alates augustist 1703) Arnstadtis töötas Bach linnaorganistina. 1705. aastal tegi ta õppereisi Lübeckisse. Bach viibis Lübeckis kolm kuud kauem,
PÕHJASÕDA 1700 1721 . Rootsi kuningriik oli XVII sajandi teisel poolel oma võimsuse tipul. Läänemeri oli kujunenud peaaegu tema sisemereks, nii et isegi Taani, kes kõigi teiste riikide laevadelt oma väinades tolli küsisid, ei võinud seda küsida Rootsilt. Poola, Taani ja Venemaa olid Rootsi ülemvõimu vastu Läänemerel. 15. aastaselt troonile tõusnud uus Rootsi kuningas Karl XII oli küllalt kogenematu. 1699. aastal sõlmisid Poola kuningaks valitud Saksi suurvürst August II Tugev, Vene tsaar Peeter I ja Taani kuningas Frederik IV liidu Rootsi vastu. Eesti ja Liivimaa pidid kokkuleppe kohaselt võidu korral minema Poola võimu alla. Põhjasõda algas 1700. aastal 12. veebruaril, mil Kuramaale saabunud August II Saksi väed koondusid Riia linna alla. Sügisel koondusid Vene väed Narva alla. 19. novembril andis Karl XII rünnakukäsu. Võitsid rootslased. 1701. aastal lahkusid Rootsi...
Kaunist advendiaega! Georg Friedrich Händel Hilisbaroki suurkuju Orelikontsert B-duur I osa Allegro Küsimused: · Mis zanri teosega on tegemist? ·Kirjelda, mida kuuled. ·II osa Adagio e fuuga - mille poolest erineb? Eestis Rootsi aeg (1558-1710). Tartu Ülikool. Forseliuse seminar koolmeistrite ja köstrite õpetamiseks Georg Friedrich Händel 23. veebruaril 1685 Halles · Händeli Isa oli õukonnas tunnustatud kirurg · esimesed muusikaõpingud Friedrich Wilchelm Zachow juures (orel, klavessiin, viiul, kompositsioon) ·1702 õppis Halle ülikoolis õigusteadust, samal ajal abiorganist toomkirikus ·1703 lahkub Hamburgi Hamburg 17031706 · Viiuldaja, klavessiinimängija, orkestrijuht · Esimesed ooperid "Almira" ja "Nero" ...
Table of contents Introduction General information History Today Interior Visiting Conclusion References The end Introduction I chose the Buckingham Palace for my topic, because i have always been eager to know more about the house where the British Monarch lives in. The Buckingham Palace Located in the City of Westminster The official London residence of the Queen State occasions and royal entertaining Tourist attraction History Built in 1702 Originally called as the Buckingham House In 1761, King George III bought the house and the building became known as the Queen's House George IV, decided to double the size of the house and transform it into a palace History In 1837 Queen Victoria became the first monarch to use Buckingham Palace as their official residence Many parts of the house have been demolished and rebuilt in time The building was completed just before the
1.Kontsertstiil- 2.Intermeedium- meelelahutuslik vahemäng tõsises ooperis 3.Primadonna- sopran ooperis 4.Kantaat- koosnes kahest/kolmest retsitatiivi aariapaarist, sarnanes väikese ooperistseeniga 5.Passioon- heliteos koorile,vokaalsolistidele ja orkestrile, mis jutustab Kristuse kannatustest ja ristisurmast. Tekkis 17.saj Roomas 6.Sonaat- ansamblile loodud teos (instrumendid) 7.Tempereeritud klaviir(häälestus)- Uus häälestussüsteem,mis kuj 18saj I poolel. 12-tooniline helisüsteem(12 võrdset pooltooni ühes oktavis)jaotatud võrdseteks pooltoonideks.( Klaviir ehk klaverikoondis on muusikas üks partituuri erivorme, orkestriteose transkriptsioon klaverile.) 8.Courante-3-osaline süidi tants 9.Klaviirimuusika- barokiajal klahvpillidele kirjutatud muusika 10.Afetiõpetus- õpetus inimese tundeseisundist 11.Monoodia- stiil,mis väljendub peamiselt ühehäälses meloodias, kaasas harmooniaseade 12.Generaalbass- muusikat pidevalt saatev bassihääl,mille...
muusikakäsikirjade kogudest Saksamaal. On võimalik, et häälemurde saabudes oli Bach sealses kloostris abiorganist. Vahetevahel reisis ta Hamburgi, et kuulata tol ajal kuulsat organisti Johann Adam Reinkenit, ning Cellesse, et kuulata sealse hertsogi poolt ülalpeetavat ja vahetevahel ka Lüneburgi külastavat kapelli. Viimane mängis suures osas prantsuse muusikat, tänu millele õppis Bach ka seda tundma.[8] Johann Sebastian Bach lahkus Lüneburgist 1702. aasta ülestõusmispühade eel. Alates kooli lõpetamisest Lüneburgis kuni 1703. aastani ei ole Bachi tegevuse kohta selgeid andmeid. 1703. aasta aprillist töötas Bach mõnda aega Weimaris sealse pisivürst Johann Ernst III väikese kapelli juures viiuldajana. See, Bachi jaoks vähehuvitav töö oli aga aeganõudev ega andnud võimalust loominguliseks tööks ja enesetäienduseks. Kõigi tema kohustuste kohta seal ei ole täit selgust, kuid näib, et tal oli peale muusikutöö ka
Mis toimus? - 1699.a Poola ja Vene kokkulepe koostööle Rootsi vastu - 1700.a 12.veebruarul Poola väed ründavad Riiat, algab Põhjasõda Põhjasõda - 1700.a Poola väed ründasid Riiat, algab Põhjasõda - 1700.a 19.novembril Rootsi väed Narvale appi, Vene väed alistati - 1701.a septembris Vene väed uuesti Eestisse, Rootsi löödi tagasi - 1701.a detsembris Vene vägede võit Erastvere lahingus - 1702.a Hummuli lahigus Rootslaste järjekordne kaotus - 1704.a hävitati Rootsi Peipsi järve laevastik Põhjasõda - 1704.a langesid venelastele Tartu ja Narva - 1708.a Vinni lahingus said rootslased lüüa - 1709.a Poltaava lahingus alistati rootslased täielikult - 1710.a alistusid Riia, Kuressaare, Pärnu ja Tallinn - 1710.a 29.septembril alistus Harku mõis - 1720.a Rootsi - Vene otsustav merelahing - 1721.a Uusikaupunki rahu, Eesti alad liideti
Daniel Defoe Georg Gutman ja Henry Lemmsalu Elulugu Daniel Defoe (õieti Daniel Foe; 1660. aasta algus või september London – 21. aprill või 26. aprill 1731 London) oli inglise kirjanik, kes on kuulus raamatu "Robinson Crusoe" autorina. Ta on kirjutanud ka raamatu "Moll Flanders" ja teisi teoseid. Daniel Foe (prantsuse aadliseisuse tunnuse de on ta oma nimele ise lisanud) sündis Londonis küünlavalmistaja pojana. Tema lapsepõlves toimus Londonis järjestikustel aastatel kolm jõhkrat sündmust: Hollandi sõjalaevastik tungis Thamesi jõele ja ründas Londonit; puhkes Londoni katk, puhkes Londoni tulekahju.Isa kasvatas teda rangelt puritaanlikus vaimus ning hariduse sai ta Charles Mortoni Stoke Newingtoni Lahkusuliste Akadeemias. Kirikuteenri asemel sai Danielist kaupmees, kes kaubitses riiete, tubaka, austrite, veiniga. Kaubandus oli ta lemmikteema hilisemates pamflettides ja esseedes. Ise ei tegutsenud ta sugugi alati oma kirjutiste ko...
november 1700, Rootsi kalendri järgi 16. november 1700 · Narva lahing (30. (19.) november 1700, Rootsi kalendri järgi 20. november 1700) · Reinbecki lahing (1700) · Spilve lahing (19. (8.) juuli 1701, Rootsi kalendri järgi 9. juuli 1701) · Räpina-Lokuta lahing (Rappin) 4. august 1701 · Vastse-Kasaritsa lahing (Neu-Kasseritz) 5. september 1701 · Rõuge lahing (Rauge) (15. september 1701, Rootsi kalendri järgi 5. september 1701) · Erastvere lahing 9. jaanuar 1702 (29. detsember 1701, Rootsi kalendri järgi 30. detsember 1701) · Kliszówi lahing 9. juuli 1702 · Hummuli lahing (29. (18.) juuli 1702, Rootsi kalendri järgi 19. juuli 1702) · Pultuski lahing 21. aprill 1703 · Saladeni lahing 19. märts 1703 · Kastre lahing 14. mai 1704 · Narva lahing, 10. juuli 27. august 1704 · Tartu vallutamine 1704 12. juuli · Jakobstadti lahing 26. juuli 1704 · Narva vallutamine 9. august 1704 · Poseni lahing 9
Peeter I aga viis peale kaotust Narva all läbi sõjaväe- ja riigireforme: rajas metallurgia- ja relvatehaseid, reorganiseeris sõjaväe, pani aluse sõjalaevastikule. Peale talvitumist läks Karl XII Riia alla, mida Saksi väed olid jälle rünnanud 1701 aastal. Riia alt aeti Saksi vägi taganema, kusjuures ta ise oma ihukaitseväega ajas taga Saksilaste paremat tiiba. Seejärel vallutati tagasi Kuramaa ja mindi ise sõjakäigule Poola, kus riigi valitseja sõjajõuga 1702 asendada üritati. 1705 koondas Peeter I Vene sõjaväe Grodnosse, kuhu suundus ka Karl XII. 1706 tõmbus Venemaa vägi Kiievisse. Nüüd läks Karl XII oma vägedega Saksimaale, kus vürst August sunniti sõjast välja. 1708 läks Karl XII Ukrainalt sõjalist abi paluma, kuid sellest oli vähe kasu. Venemaa alustas pealetungi Liivimaale. Rootsi vägi Karl XII eesotsas ja vene vägi Peeter I eesotsas kohtusid Poltaavas, kus rootslased said häbistavalt lüüa. Karl XII põgenes Türgimaale
Ingerimaad. 23. septembril asusid venelased Narvat piirama, kuid Rootsi garnison suutis hoida linna vaenlaste kätte mitte langemast. 30. novembril ründas Rootsi Vene väge ning saavutas Narva all võidu. 19. juulil 1701. aastal olid Riia all lahingus Saksi ja Rootsi sõdurid. Selle lahingu küll Saksid kaotasid, aga nad kogusid enast ja taganesid. Peale Riiat vallutas Rootsi veel Miitavi ning seejärel kogu Kuramaa. 14. mail 1702 alistus Varssavi võitluseta Rootsile. 9. juulil toimus Kliszowi lahing, kuid jälle jäid Poola ja Saksamaa Rootsile alla. Pärast kaotust pakkus August Karl XII rahu, kuid Karl loobus, sest August ei olnud nõus kuninga kohast loobuma. 24. septembril 1705 kroonita, aga uueks Poola kuningaks Stanislaw I Lescvnski. Rootslased olid sellega rahul ning kirjutasid 17. novembril alla Varssavi rahulepingule. Pärast Narva all lüüasaamist tugevdas Peeter I oma vägesid
· On tehtud mitmeid uuringuid kofeiini mõjust inimesele. Click to edit Master text styles Kohvikud Second level Third level Fourth level Fifth level · 1564. aastal avati esimene kohvik Konstantinoopolis. · Esimene kohvik Tallinnas avati 1702. · Rahakäibe poolest on kohv maailmaturul teisel kohal. · Üldiselt toodetakse kohvi 50 maal. Kolm suurimat tootjat on Brasiilia, Kolumbia, Vietnam. Click to edit Master text styles Kohvijoomise tarditsioonid Second level Third level Fourth level Fifth level ·
1685-1759 Händel sündis Halles 23.02.1685. Ta ilmutas varakult huvi muusika vastu; isa soovis talle paremat tulevikku ja õhutas teda õigusteadust õppima. Hertsog soovitas Händelil orelimängu õppida, mistõttu anti poiss kuulsa organisti Friedrich Wilhelm Zachovi käe alla. Tema juures õppis poiss orelit, klavessiini, viiulit ja kompositsioonialuseid ja kirjutas seal vähemalt 7 kirikukantaati. 1702 astus Händel ülikooli õigusteadust õppima, kuid kõrvalt töötas Halle kalvinistlikus toomkirikus abiorganistina. 1703 lahkus ta Hamburgi. Hamburg (1703-1706) Hamburgis sai Händelist kõigepealt viiuldaja Saksamaa tähtsaimas ooperiteatris, varsti aga istus ta klavessiini taga ja juhatas orkestrit ning 1705 tulid lavale ta esimesed ooperid ,,Almira" ja ,,Nero". Händel oli alguses väga tugev orelil ja fuugade kirjutamises, kuid
juures tegutsenud tänavalaulikute hulka. Õppeedukuselt oli Johann Sebastian alati parimate hulgas. Lapsepõlv Lüneburg (17001702) Bach enam tasuta haridust lütseumis. Ohrdurfi lütseumi kantor soovitas tal minna kloostrisse, andes selleks isegi stipendiumi. Õppimisvõimalused Lüneburgis olid Bachile head. Tänu kloostri rikkusele anti talle tasuta haridust, tänu ilusale poiss-soprani häälele sai Bach kooris laulmise eest väikese tasu. Johann Sebastian Bach lahkus Lüneburgist 1702. aasta ülestõusmispühade eel. Tööaastad Weimar (17031704) Alates kooli lõpetamisest Lüneburgis kuni 1703. aastani ei ole Bachi tegevuse kohta selgeid andmeid. 1703. aasta aprillist töötas Bach mõnda aega Weimaris sealse pisivürst Johann Ernst III väikese kapelli juures viiuldajana. Bachi jaoks oli seevähehuvitav töö aga aeganõudev ega andnud võimalust loominguliseks tööks ja enesetäienduseks. Bach lahkus Weimarist juba aasta pärast sinna saabumist. Arnstadt (17041707)
1030 Kiievi vürst Jaroslav Tark vallutab Tartu, mis jääb 31. aastaks Vene võimu alla 1238 Stensby lepinguga läheb Tallinn, Rävala, Harju- ja Virumaa Taani valdusesse; Sakala, Järvamaa, Mõhu, Nurmekund ja osa Vaigast Liivi ordule; Ugandi, Jogentagana, osa Vaigast Tartu piiskopkonnale; enamik Läänemaast ja saartest Saare-Lääne piiskopkonnale. 1346 Taani kuningas müüb Põhja-Eesti Saksa ordule 1583 Rootsi ja Venemaa sõlmivad Pljussa vaherahu. Lõpeb Liivi sõda. Rootsile jääb Põhja-Eesti, Lõuna-Eesti läheb Poola ja Saaremaa Taani võimu alla. 1620 Eesti rahvaarvu hinnatakse vähem kui 100 000-le 1629 Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile 1629 Ametisse astus kindralkuberner Johan Skytte 1630-ndad Maad hakati uuesti kasutusele võtma, talupoegade elukohavahetus 1630-ndad Saarlaste elanikkond moodustab eestlastest 25% 1630 Luuakse Tartu Akadeemiline gümnaasium 16...
G.F. Händel ja J.S. Bach Georg Friedrich Händel oli saksa helilooja, kes suurema osa oma elust veetis Inglismaal. Händel on Bachi kõrval teine hilisbarokkmuusika suurkuju. Ta väljendas ennast peamiselt ooperizanris, mis jäi Bachist puutumata. Bach esindab veel vana tsunftikunstniku vaimu, Händel uusaegse karjäärikunstniku mudelit. Händel sündis Saksamaal Halle linnas 1685, töötas 1702 Halles organistina ja 1703 1706 Hamburgi ooperiteatris viiuldaja ja orkestrijuhina. Aastatel 17061710 reisis ta Itaalias ja oli 1710. aastast Hannoveri kuurvürsti Georg Ludwigi (hilisem Suurbritannia ja Iirimaa kuningas George I) õukonnaskapellmeister. Aastast 1712 elas ta Londonis ja 1726 võttis Suurbritannia kodakondsusse. Händel on loonud 40 ooperit, millest kuulsamad on "Rinaldo", "Julius Caesar", "Orlando", "Xerxes", "Tamerlan", "Ariodante" ja "Alcina".
1224. aastal, mille järel rajati siia piiskopiloss, mis oli esimeseks kivikindluseks kogu Eestis. Selle jäänused on säilinud tänapäevani. Otepää ja selle ümbruskond on aegade voolus kõvasti kannatanud vaenuvägede tegevuse läbi. Algas see muistse vabadusvõitluse aegadest, siis piiskopkonna ja Saksa ordu omavahelistest arveteõiendamisest XIV sajandi lõpul, mil põletati ka Otepää Linnamäel asunud piiskopiloss. Hävitustegevus jätkus Põhjasõja käigus kui 1702. Aastal rüüstati vene vägede poolt kogu Otepää ümbrus ja põletati nii kirik kui pastoraadihoone. Traagiliseks kujunesid Otepääle 1944. Aasta augustipäevad, mil sõdivate poolte ühisettevõttena hävitati suurem osa tollasest Otepää linnast. Rahvasuus liikuvate mälestuste järgi kattis XIX sajandi algul praeguse Otepää linna all olevat kõrgustikku pähklimets (saksa keeles "Nusstage"). Kui 1862. aastal sai tegevusloa alevik, õnnistati sedagi Nuustaku nimega.
Johann Sebastian Bach Johann Sebastian Bach [bahh] (31. märts (vana kalendri järgi 21. märts) 1685 eisenach 28.juuli 1750 leipzig) oli saksa helilooja, organist ja muusikateadlane, Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige. Paljud peavad teda suurimaks heliloojaks kogu muusikaajaloos. Tema looming on hinnatud nii sügavamõttelisuse, tehnilise täiuslikkuse kui ka ilu ja mõjuvuse poolest. Alates kooli lõpetamisest Lüneburgis 1702. aasta lihavõttepühade paiku kuni 1703. aastani ei ole Bachi tegevuse kohta selgeid andmeid. 1703. aasta jaanuarist töötas Bach mõnda aega Weimaris Johann Ernst III juures. Kõigi tema kohustuste kohta seal ei ole täit selgust, kuid näib, et tal oli peale muusikutöö ka muusikaga mitteseotud ülesandeid. 17001702 õppis Bach lüneburgis ning laulis sealses kooris. 1705 aastal tegi ta õppereisi lübeckisse, et kuulata Dietrich Buxtehude orelimängu
Narva alla. 19. 11. 1700 Narva lahing, rootslaste võit. Karl XII asub talvekorterisse Laiuse linnusesse. 1701 kevad Karl XII lahkub Eestist, jättes siia väikesearvulise väe Anton von Schlippenbachi juhtimisel. 1701 september Vene väed tungivad Kagu-Eestisse. 1701/1702 aastavahetusel Vene väed saavad Erastvere lähedal esimese arvestatava võidu, järgneb rida rootslaste kaotusi. 1702 juuli rootslaste suur kaotus Hummuli lahingus Valga lähedal. 1703 Vene väed jõuavad Järva- ja Viljandimaale. 1704 mai Rootsi laevad jäävad lõksu Emajõel Kastre juures. 1704 juuni Peeter I ründab Narvat ja Tartut. 13 juulil 1704 Tartu alistub. 09. 08. 1704 vallutavad venelased Narva, mõneks ajaks lõpeb aktiivne sõjategevus Eestis. 1708 rootslaste viimane välilahing Vinni mõisa maadel.
Schlippenbachi juhtimisel 4. Venelased saavutavad edu: 1701. aasta septembris koondasid venelased vägesid ja tungisid kolmes kohas Kagu-Eestis üle piiri, kuid nad sunniti rootslaste poolt taganema 1701. aasta detsembris ründasid venelased ootamatult Kanepi lähedal Erastvere mõisas rootslasi ning saavutasid mitmekordse ülekaaluga oma olulisema võidu Põhjasõjas 1702. aasta juulis said Rootsi väed venelastelt lüüa Valga lähedal Hummuli mõisa juures 1703. aastal rüüstasid Vene väed armutult kogu idapoolset Eestit, jõudes välja Järva- ja Viljandimaani 1704. aasta mai alguses sõitis Rootsi laevastik Tartust Peipsi poole, kuid sattus Kastre juures venelaste seatud lõksu, venelased said nüüd Peipsi järve oma kontrolli alla 1704. aasta juunis alustas Peeter I uuesti Narva ja seejärel ka Tartu piiramist 13
Kuna moslemitel olid keelatud alkohoolsed joogid, asendasid nad neid "islami veini" kohviga. Euroopas avati esimesed kohvikud 17. sajandi teisel poolel Marseille's, Londonis, Veneetsias ja Viinis. Kuna kohviube röstiti ja jahvatati kohvikute juures, siis oli neist leviv aroom heaks reklaamiks uue joogi sõpradele. Küll kirusid kohvi ja kohvikuid veini- ja õllemüüjad, kellele oli tekkinud ohtlik võistleja. Eestis avati esimene kohvik Lääne-Euroopaga võrreldes küllalt vara 1702.aastal. Kohvik oli tõepoolest kohvik, mitte aga söökla või kõrts. Alkoholi ei pakutud üheski Tartu kohvikus. Kokoko olla alguses proovinud veini sisse tuua, loobus aga sellest peagi. Pakuti kohvi, teed, sokolaadi, kooke, stritsleid ja saiakesi ja see oli ka kõik. Aga seal sai lugeda kõiki tähtsamaid ajalehti suuremates ka välismaiseid mis olid kinnitatud puidust varre külge ja mida võisid seinalt ise võtta. Või paluda, et ettekandja tooks
2. seminar filosoofia üldkursuse raames. Tekst: James, W. Pragmatismi tõekontseptsioon -- Akadeemia. --Nr. 8/1997 -- Lk. 1702- 1721. Abistavad küsimused: 0. Mis on Jamesi teksti uurimisprobleem ning taotlus? 1. Mille omadus on Jamesi arvates tõde? 2. Milles seisneb pragmatistide ja intellektualistide tüliküsimus tõe defineerimisel? Millise loengul õpitud tõeteooriaga James vaidlusse astub? 3. Sobivuse probleem "mittekopeerivate" ideede puhul (kella näide). 4. Milles seisneb Jamesi järgi intellektuaalse hoiaku epistemoloogiline inertsus. 5. Pragmatistlik küsimusasetus tõe kohta. 6. Pragmatistlik verifikatsiooni ja kehtestamise käsitus. 7. Tõeste uskumuste valdamise praktiline tähtsus, tõemõiste tuletamine sellest. Mõtle järele, kas nõustud punktides 5-7 väidetuga, see on üks teksti keskmeid. 8. Mis on "reaalid" e. "objektid". 9. Miks on mõttekas täielikust verifitseerimisest loobuda (2 põhjust)? 10. Tõesus puhtalt mentaalsete ideede vah...
veebruaril 1700. aastal, kui Poola- Leedu alustas Riia linna piiramist. Alguses oli sõjaõnn Rootslaste poolel, kui 1700. aasta augustis alistus Rootsile Taani ning sama aasta novembris võideti Narva lahingus Venemaad. Kui Rootsi peaväed olid liikunud Riia linna alla seda piiramisrõngast vabastama tungisid 1701. aasta septembris Venelased uuesti Eestisse ja alustasid Eesti alade rüüstamist. Sellest hetkest hakkas Rootslaste sõjaõnn Venelaste vastu kaduma ja juba 1702.aasta 19. juulil toimunud Hummuli lahingus kaotasid Rootslased taas Venelastele. Murrang Põhjasõjas toimus alles Poltaava lahingus 27. juunil 1709.aastal kui Rootslased jäid taas Venelastele alla ja sellega oli ka sõja saatus otsustatud. Tallinn langes Venemaale 29.septembril 1710. aastal ning Põhjasõda lõppes 30.augustil 1721. aastal Uusikaupunki rahuga. Põhjasõja järel läks Eesti 200aastaks Venemaa võimu alla.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
