Antonio Lucio Vivaldi 4. märts 1678 Veneetsias 28. juuli 1741 Viinis Itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija Elulugu Vivaldi sündis 4. märtsil 1678, olles kuuest lapsest vanim ning ainus, kes oli hiljem ametilt muusik. Tema esimeseks muusikaõpetajaks oli isa, kes õpetas talle viiulit. Enne muusikukarjääri oli ta eri allikate andmetel kas pagar või habemeajaja. Ta võeti vaimulikuseisusesse vastu 15-aastaselt, 18. septembril 1693. Preestriks sai ta 23. märtsil 1703. Viiuldaja ja õpetaja Temast sai viiuliõpetaja lastekodus Ospedale della Pietà. Lastekodus töötades tegeles Vivaldi aktiivselt ka heliloominguga, 1711. aastaks oli välja antud juba 36 Vivaldi teose noodid. Vivaldi töötas kõigis tolleaegsetes institutsioonides. Arukad reisid Pärast 1711. aastat hakkas Vivaldi reisima, andes kontserte nii teistes Itaalia linnades kui ka välismaal. Sellegipoolest töötas ta vaheaegadega 1740. aastani
-- , , . (. medicus) . , , . , . : 6 : · · · · · · · · · · · «» 1) , , 2) 3) 4) 5) 6) 7) 8) 9) · · · · · · 26 500 ( 1693 ) !
(16931740) (17301740) p 28 1693 , V , I, . , 15 . , , , , , . 1708 , , . 1710 I, , -, . 31 , , . 1711 , - , , - . I, ( ) . 1726 , , , . . 1727 , - - , . II 1730 , , .., . , 37- , , («»), . «», , . , , , . («») (VI ). , , , 8 . «» . , . , 25 1730 , "". , , , . . 28.4.1730 . , , , . , . , 1732 . , , . , . , . 1731 , . - , « » . , 1731 , 1732 , , 1736 25 . « ». , « ». «», , . , , , , . , , . . 1730- , , , ...
St. St.Olaf's Olaf's Church Church Liivia Liivia Narvik Narvik 10a Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Once upon a time Fifth level DATA 1549 - 1625 HISTORY Norwegian king 114 cm golden egg Saint Mary chapel Church fires 1433 1625 1693 1698 1700 1707 1719 1736 1820 1931 THANK YOU !
2 2025 18,42 339,964 27 2005 38,42 1476,0964 3 2671 627,58 393856,65 28 2068 24,58 604,1764 4 1807 236,42 55894,416 29 2032 11,42 130,4164 5 2032 11,42 130,4164 30 2014 29,42 865,5364 6 2078 34,58 1195,7764 31 1995 48,42 2344,4964 7 1693 350,42 122794,17 32 2036 7,42 55,0564 8 1808 235,42 55422,576 33 2107 63,58 4042,4164 9 2042 1,42 2,0164 34 1995 48,42 2344,4964 10 2125 81,58 6655,2964 35 2003 40,42 1633,7764 11 2075 31,58 997,2964 36 2228 184,58 34069,776
(1575-1642), , . (1577-1640) XVII . , , . , , , . , (1599-1641). , (1580/85-1666), (1606-1669) (1632-1675). (1599-1660), - (1593-1665), , , - . (. , . , . . ) , , , . , , , , , . , , . . -- (), , . (1556--1629 .), . -- - (1603 .). , 1620 . . . , . ., ., ., . , . , . . 1693 -- . , , --- (1645--1652 .). , , ( ), , , . , ( ), . -- , . , -- , . , . , , . « » . , , . . . - , . , 18 . , -- . , , , , , . . - . , . XVII (« », « »). XVIII I - . -- « » ( ), . . . . - ( -- . . , . . ) (. . ). : (), (), (), (), ().
Varauusaeg 1558-1561 Liivi sõda 1561 Põhja-Eesti alistub Rootsile 1570 Põhjamaade sõja lõpp, Taani Loovutas Rootsile Muhumaa ja Saaremaa 1629 Altmargi vaherahu: Poola loovutab Rootsile mandri-Eesti ja Põhja-Läti 1632 avati Tartu ülikool 1637 H.Stahl koostas esimese eesti keelse Grammatika 1645 Brömsebro rahu: Taani loovutab Rootsile Saaremaa ja Muhu 1660 Oliwa rahu: Rootsi ja Poola vaheline 1684 Tartu lähedale rajati õpetajate seminar 1686 Ilmus lõunaeesti keelne Uus Testament 1693 ladinakeelne eesti keele grammatika 1696-1697 suur näljahäda 1700-1721 Põhjasõda 1710 Tartu ülikool suleti 1710 Eesti ala üleminek Rootsi kuningalt Vene riigi kätte 1715 ilmus põhjaeesti keelne Uus Testament 1721 Uusikaupunkti rahu, Eestis lõppes Rootsi aeg 1739 Ilmus terviklik piibel
Rüütelkonna kõrgeim võimuorgan oli Maapäev. Rüütelkonnapealik tegeles igapäeva küsimustega, maanõunin tegeles rüütelkonna asjadega(kõrgeim ametnik) Rahvastik *Sõdade tulemused-üle poole rahvast oli hävinenud, väga suur migratsioon->vähe viljakalt aladelt viljakatele aladele. Saarlased asuvad mandri Eestisse. Väljast sisseränne->võõrad->Eestisse(ven, lätl, leed, saks, ung, pool, soom). Venelased on koos Peipsi lähedal, rootslased samuti koos. 1693 oli rahvaarv umbes 350 000. 1695-1697 suur närlg, üle 20% rahvast suri nälga. Kultuur *Usk-valitseb luteriusk, riigitasandil, sest see oli Rootsis valitsev usk ka. Talupojal puudusid suured teadmised usust. Kirjaoskuse levik, lugeja pidi Piibli läbi lugema, et õndsaks saada, saab alguse talurahva haridus. *Kirjakeel Luther ütles, et Piibel peab olema emakeeles. 1. saks.k grammatika 2. soome keele grammatika. Forseliuse seminar talurahvakoolide õpetajatele. 1680 talurahvakoolid
Ta jõudis kindlale otsusele, et senist kirjaviisi tuleb parandada ja kirjandus rahvale arusaadavaks teha. Selleks kirjutas ta eestikeelse aabitsaraamatu, mis kirikuõpetajate keskel suurt poolehoidu leidis. Forselius tegi ettepaneku kasutada eesti keele kirjutamisel soome keele eeskujul foneetilist kirjaviisi, kuid see lükati vanameelsete pastorite poolt tagasi. Kirjaviisi üle vaieldi ka piiblikonverentsidel 1686. ja 1687. aastal, kuid üksmeelele ei jõutud ka seekord. 1693. aastal avaldas Johan Hornung ladinakeelse eesti keele grammatika, pannes mõlemalt koolkonnalt laenates kirja põhjaeesti õigekirjareeglid. Need reeglid, mida me tunneme niinimetatult vana kirjaviisi nime all, kehtisid 19. sajandi keskpaigani. Rootsi ajal ei ilmunud piibel eesti keeles tervikuna, kuna kirjaviisi osas ei suudetud kokkuleppele jõuda. 1686. aastal anti siiski välja lõunaeestikeelne Uus Testament, mille tõlkisid ja toimetasid Kambja pastor Andreas Virginius ja tema poeg Adrian
Nimetatakse seda VANAKS KIRJAVIISIKS. 7. Millega läksid kultuuri ajalukku J.Jhering, H.Samson, J.Hornung, A.ja A. Virginius, J.Skytte, Gustav II Adolf, J.Fischer, 1) J. Jhering - ta oli piiskop, kes tegi Eestimaal suure töö luteri kiriku organisatsioonilisel ülesehitamisel. Andis välja esimese eesti keelse aabitsa 2)H.Samson- 1626. avaldas ta nõiajutluste kogumiku ning oli Rootsi -aegne Liivimaa luterlik superintendent 3) J.Hornung- Avaldas ladina keelse eesti keelse grammatika 1693. aastal, mis erinevalt omaaegsest Stahli grammatikast arvestas märksa rohkem eesti keele eripära. Tegi reeglistiku - vana kirjaviis. 4) A.ja A. Virginius- andsid Lõuna-Eestis 1686. aastal välja lõunaeestikeelse Vastse testamendi 5) J.Skytte- Liivimaa kindralkuberner, üks oma aja haritumaid rootslasi, kes asutas 1632 a Tartu ülikooli 6) Gustav II Adolf- ta kirjutas alla 1632.aastal Tartu Ülikooli asutamise üürikule. Tema mälestuseks hakati ülikooli kutsuma Akadeemia Gustaviaanaks.
Benandonner võttis väljakutse vastu ja tuli mööda tammi Iirimaale. Ta oli Finn’ist suurem ja tugevam. Seda nähes riietas Finn’i naine oma mehe titerõivastesse. Kui Benandonner nende majja saabus ja „last“ nägi, lõi ta kartma ja põgenes tagasi šotimaale ning purustas enda järel teetammi, et Finn talle järgneda ei saaks. Iirimaale jäid järele vaid kivid, Avastaja • Hiiglaste tee tegi avalikkusele teatavaks Richard Bulkeley aastal 1693. Loomad/taimestik • Erinevad merelinnud • Haruldased ja ebatavalised taimed: – Meri raunjalg – Konn-orhidee – Meri aruhein • https:// www.youtube.com/watch?v=bBARpg nYKvU Kasutatud kirjandus • http:// wol.jw.org/et/wol/d/r37/lp-st/102005805 • Maailma loodusimed lk 18-19 Autorid: Dr. John Baxter, Dr. Peter Clarkson, Dr. Elizabeth Cruwys, Dr. Beau Riffenburgh • http://images.google.com • http:// en.wikipedia.org/wiki/Giant's_Causeway
Eestlastel oli kaks kirjakeelt tartumurdeline lõunaeesti ja tallinnamurdeline põhjaeesti kirjakeel. Mõlemad loodi estofiilsete sakslastest pastorite poolt jumalasõna levitamise eesmärgil saksa ja ladina keele grammatikareeglite alusel. Esimese eesti grammatikaõpiku koostas H. Stahl ja see ilmus 1637. Keeleküsimustes üksmeele saavutamiseks korraldati kaks piiblikonverentsi, millel aga üksmeelele ei jõutudki. 1686. andsid Verginiused välja ,,Wastse Testamendi" st evangeeliumid. 1693. avaldas J. Hornung esimese tallinnamurdelise rahvakeelel põhineva grammatika ja võttis kasutusele uue kirjaviisi, mis jäi püsima pooleteiseks sajandiks. *Nõiaprotsessid Luteri kirik juuris karmilt välja rahvausku, paganlikke ja katolikuaegseid uskumusi ja kombeid. Kirikule oli antud hariduse, propaganda ja elanikkonna üle arve pidamise alal ametiasutuste ülesanded. Kõiki teisi usutunnistusi kiusati kurjalt taga
b) Teemat ,,Preparation of glycolide from glycolic acid" kajastab 147 referaati e Glycolide CAS RN on 502-97-6 glycolide f) Glycolide saamise kohta on 234 referaati g) Avasin aine glycolide`i lehe, vajutasin nuppu GET REFERENCES ning valisin loetelust PREPARATION. 3.3 ,,Aine otsing" a) Võtsin EXPLORE SUBSTANCES, seejärel SUBSTANCE IDENTIFIER, sinna kirjutasin CYCLOPROPANE b) Aine cyclopropane CAS RN on 75-19-4 c) Aine arvestusil tihegus on 0.790±0.06 g/cm3 c) Leidsin 1693 referaati d) Cyclopropane juures vajutasin nuppu GET REFERENCES ja valisin loetelust PROPERTIES 3.4 ,,Aine otsing molekulaarvalemi järgi" a) Valisin EXPLORE SUBSTANCES, sealt valisin MOLECULAR FORMULA ning sisestasin valemi b) Sellise valemiga leidsin 40 ainet c) Reaktandina on 6 reaktsiooni, reagendina 0 reaktsiooni d) Vajutiasin nuppu GET REACTIONS ning sealt valisin REAGENT (0 tulemust) ja REAKTANT (6 tulemust) 3.5 ,,Aine otsing SciFinder joonistusprogrammi abil"
ROOTSI AEG Kultuurielu põhijooned Kõrgharidus *liivimaa kindral kubener J.Skytte eesvõtul avati 1630a. Tartus Gümnaasium. *30.Juulil 1632 kirjutas GustavIIAdolf alla Tartu Ülikooli asutamis ülikule. Talurahva koolid *1684-avati Tartu lähedal Piiskopimõisas õppeasutus külakooli õpetajatele välja koolitamiseks. *1687-liivimaa maapäeva otsusega tuli igasse kihelkonda asutada kool talulastele ja palgata koolmester. Eesti keele trükisõna *1637-anti välja eesti keele grammatika õpikH.Stahl *17.sai lõpul korraldati piibli konv. Kus tegeleti eest keele uurim. Ning õigekirja reeglite paika panemisega. *1693-avaldati J.Hornungi käsitlus Tallina murdelise kirjaviisi kohta. *1686Tõlkisid ja avaldasid Andreas ja Adrian Virginius uue testamendi(Wastse Testamendi)- Lõuna murdeline. *Ajakirjanduse algust loetakse ajalehest ,,Revalsche Post-Zeitung" 1689-1710 Vana hea Rootsi aeg Positiivne: *pandi täpsemalt paika talupoegade koormised *kiriku kirraldus...
b) hernuutlust usuvagadus, alandlikkus, kõlblus, sotsiaalne võrdsus, vendlus c) teoloogilist ratsionalismi- jutlustused olid õpetlikud 6. Kes olid: · Karl M.- · Bengt Gottfried Forselius Tartu Forseliuse õpetajate seminari esimene õpetaja. · Heinrich Stahl I eesti keele grammatika koostaja ( 1637 ), Tallinna toomkiriku õpetaja · Johan Hornung Ladinakeelse eesti keele grammatika koostaja ( 1693 ) · Johan Skytte Liivimaa kindralkuberner, Tartu Ülikooli üks asutajatest · Johann Georg Eisen Ratsionalistide kirikuõpetaja, kes töötas välja mitmeid agraarprojekte · August Wilhelm Hupel Literaat, kes pärandas tänapäevale hinnalisi kirjeldusi oma kaasajast · Anton Thor Helle I eesti keelse Piibili tervikväljaande looja
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Referaat muusikaajaloos Antonio Vivaldi koostas: TarmoEtti Tartu 2007 Sisukord · 1 Biograafia · 2 Looming o 2.1 Kontserdid 2.1.1 Mandoliinile 2.1.2 Plokkflöödile ja flöödile o 2.2 Ooperid Biograafia Antonio Lucio Vivaldi (4. märts 1678 Veneetsia 28. juuli 1741 Viin) oli Itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija. Tema kuulsaim neljast viiulikontserdist koosnev teos kannab koondnime "Neli aastaaega". Tema isa Giovanni Battista oli enne professionaalset viiuldajakärjaari habemeajaja. Isa õpetas ka pojale st.Marksi katedraalis viiulimängijana töötamise ajal viiulimängu ning koos kandsid nad Veneetsias ette mitu kontserti. 1693. aastal hakkas Vivaldi õppima preestriametit ning selleks ta ka 1703. aastal pühitseti. Noore preestrina töötas ta mõnda aega orbude konservatooriu...
23 173 353 557 751 971 1187 1429 1621 1877 29 179 359 563 757 977 1193 1433 1627 1879 31 181 367 569 761 983 1201 1439 1637 1889 37 191 373 571 769 991 1213 1447 1657 1901 41 193 379 577 773 997 1217 1451 1663 1907 43 197 383 587 787 1009 1223 1453 1667 1913 47 199 389 593 797 1013 1229 1459 1669 1931 53 211 397 599 809 1019 1231 1471 1693 1933 59 223 401 601 811 1021 1237 1481 1697 1949 61 227 409 607 821 1031 1249 1483 1699 1951 67 229 419 613 823 1033 1259 1487 1709 1973 71 233 421 617 827 1039 1277 1489 1721 1979 73 239 431 619 829 1049 1279 1493 1723 1987 79 241 433 631 839 1051 1283 1499 1733 1993 83 251 439 641 853 1061 1289 1511 1741 1997
Rootsi ajal elasid mitmed kultuuritegelased, tänu kellele arenes haridus rahva seas. Aastal 1630 loodi Tartus Akadeemiline Gümnaasium Johan Skytte poolt, sellest kasvas välja aga juba 1632. aastal Tartu Ülikool. Sel ajal elas ka B.G. Forselius, kes tasuta õpetas talupoisse, et need omakorda edasi õpetajateks läheksid. Samuti pandi sel ajal kirja palju grammatikareegleid 1637. aastal koostati esimene eesti keelne grammatika H. Stahli poolt ja 1693. aastal avaldati ladinakeelne eesti keele grammatika J.Hornungi poolt. Sõdade tõttu oli Eestimaa tõeliselt räsitud. Sõdadega kaasnesid vaesus ja nälg. Kuigi Rootsi ajal iseenesest ei toimunud ühtegi sõda, ei saa öelda, et tänu sellele see periood kerge oleks inimestele olnud. Levis katk, mis hävitas suure osa elanikkonnast, aastail 1695-1697 oli laastavaim näljahäda kogu Eesti ajaloos, levisid tüüfus, düsanteeria. Suri iga viies inimene ehk umbes 70 000 inimest.
Bonaventura Tomaso, Zanetta Anna, ja Francesco Gaetano. Kirik, kus Vivaldi ristiti Vivaldi tervis oli problemaatiline. Tema sümptomid, strettezza di petto ("survetunne rinnus"), on tõlgendatud kui astma. See ei takista tal õppida viiulit mängima, või osaleda muusikalistes tegevustes. Ning se ei takistanud tal mängida puhkpilli. Aastal 1693, vanuses 15, hakkas ta õpib saada preestriks. Ta pühitseti aastal 1703 25-aastasena. Tuntumad ooperid 1. "Ottone in villa" (kirjutatud 1713) on Antonio Vivaldi esimene ooper. 2. "Orlando finto pazzo" (1714) on Antonio Vivaldi teine ooper. 3. ,,II Teuzzone" oli neljas Antonio Vivaldi ooper, mis valmis 1719. Esimesena esitati see Teatro Arciducales mis asub Mantovas. Antonio Vivaldi. Antonio kuulsaim Viiuli kontrert Kasutatud kirjandus: · http://et.wikipedia
Bengt Gottfried Forseliuse poolt õpetajate seminar, kus õpetati õpetama. Sellest ajast on teada juba 41 talurahvakooli tegutsemisest, enamik neist paiknesid Lõuna-Eestis. EESTI KEELE KIRJAPILT JA GRAMMATIKA Juba Gustav II Adolfi ajal ilmusid mõned vaimuliku sisuga raamatud, kuid need olid raskesti loetavad ning vigases keeles. Seetõttu koostaski 1637. aastal Tallinna Toomkiriku õpetaja Heinrich Stahl esimese eesti keele grammatika reeglistiku. 1693 aastal ilmus J. Hornungi ladinakeelne Eesti keele grammatika, kus pani kokku Forseliuse ning Stahli põhjal Põhja-Eesti õigekirjareeglid. Need reeglid, mida me tunneme nn vana kirjaviisi nime all, kehtisid 19.saj keskpaigani Vene ajal 19. saj algul Venemaal toimunud ümberkorraldustega sätestati kogu maal neljaastmeline ühtluskool: kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasiumid kubermangulinnades ning ülikool. Gümnaasiumites õpetati süvendatult antiikkeeli, kirjandust ja ajalugu
dirigendiks oli Alberto Lizzio, esitas Zagreb. Antonio Lucio Vivaldi sündis 4. märtsil 1678 Veneetsias ja suri 28. juulil 1741 Viinis, ta oli Itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija. Tema kuulsaim neljast viiulikontsertist koosnev teos kannab koondnime "Neli aastaaega", mida ma ka kuulasin. Tema isa Giovanni Battista oli enne professionaalset viiuldajakärjaari habemeajaja. Isa õpetas ka pojale viiulimängu ning koos kandsid nad Veneetsias ette mitu kontserti. 1693. aastal hakkas Vivaldi õppima preestriametit ning selleks ta ka 1703. aastal pühitseti. Alates aastast 1740 oli ta Viinis õukonnamuusik. Nagu paljud tolleaegsed muusikud suri ta vaesena. Peale Vivaldi surma tema looming unustati ning see taasavastati alles 1920. aastatel. Minu muljed kontserdist: Ma arvan, et esiteks ma tegin õigesti, et kuulasin seekord plaadi pealt ühe suurmeistri aegumatuid lugusid, sest mulle väga meeldis
234 g) kuidas leidsid küsitud referaadid: Avasin aine glycolide'i lehe, vajutasin nuppu Get References ja valisin loetelust Preparations. 3.3. (2 P) Harjutusülesanne"Aine otsing". Leia aine cyclopropane. Esita: a) otsivõimalus: Võtsin Explore Substances, seejärel Substance Identifier ja kirjutasin sinna cyclopropane. Sain tulemuse. b) aine cyclopropane CAS RN: 75-19-4 c) aine cyclopropane arvestuslik tihedus (predicted density): 0.790±0.06 g/cm3 b) mitu referaati leidsid? 1693 c) kuidas need referaadid leidsid? Tsüklopropaani juurde hiirega minnes tekivad väiksed noolekesed, neile vajutades võtsin Get Refences ja panin linnukese Properties ette ja vajutasin Get. 3.4. (2 P) Harjutusülesanne "Aine otsing molekulaarvalemi järgi". Leia ained, mille molekulaarvalem on C8 H9 N2 O2 Esita: a) otsivõimalus: Explore substances, molecular formula b) mitu ainet leidsid? 40 ainet c) mitu ainet nendest on saamisel reaktandi või reagendi (reaktant or reagent) osas?
Õpetöö toimus tollal, nagu ka teistes ülikoolides Ladina Keeles. Piibli tõlkimise vajaduse tulemusena, loodi Eestis uued ja korralikumad grammatika reeglid. Piibli arusaadavaks tegemisel rahvamassidele oli vaja välja kujundada korralik grammatika mida kõik ühiselt mõistaks. Esimese grammatika saksapärase reeglistiku järgi avaldas Heinrich Stahl. See aga ei meeldinud Forseliusele ja Johann Hornungle. Murranguliseks osutus Hornungi loodud grammatika 1693.aastal, mis tunnustas eesti keele tegelikku vormiõpetust. See oli aga siiski raskesti hääldatav, ning meie tunneme seda vana kirjaviisi nime all. Rootsi võimu all oldud aega võime pidada tõesti heaks ajaks, sest Eesti riigikorraldus tehti korrapärasemaks, ning haridus muutus senisest kättesaadavamaks ja paremaks. Rootsi ajal loodi meie au ja uhkus Tartu ülikool, mis tänapäeval annab kõrgharidust paljudele eestlastele. Raul Paat 11.B
parandamiseks. + Leeris õpetati lugemist ja kirjutamist (sunniviisiliselt), et inimesed täitsa lollid ei oleks. Tänu kiriku poolt lugema õpetamisele ja kirjutamisele oli Rootsi aja lõpuks eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrge. Leerist ei saanud läbi kui puudus lugemis ja kirjutus oskus. + Esimesed eesti keelsed grammatikad. H.Stahl koostas esimese eesti keele grammatika 1637. aastal, mis oli saksa keele reeglitele kohandatud. J.Hornung avaldas piiblikonverentside alusel 1693. aastal ladinakeelse eesti keele grammatika (vana kirjaviis). Tänu grammatikaraamatutele ühtlustus eesti keel, mis tõi lihtsuse keele õppimiseks ja arusaamiseks. Arvan, et isegi ilma Rootsi ajata oleks loodud grammatika raamatuid, kuid hoopis hiljem (vene ajal tohtis ju ainult vene keelt rääkida ja vene keelseid teoseid avaldada). + Ajakirjanduse algus. 1675. aastal hakkas Tallinnas ilmuma saksakeelne nädalaleht "Ordinari Freytags Post-Zeitung".
Rootsi võim tõi kaasa Eestisse luteri usu, seega jumalateenistus oli emakeelne, samuti inimene sai õndsaks tänu usule ( piibli lugemine) , mis tõi kaasa eesti keele arengu. Selle tõttu hakati õpetama talupoegi lugema talurahvakoolides. Hakkas tegutsema õpetajate seminar, mis koolitas välja koolmeitreid, samuti õpiti seal ka rehkendamist, saksa keelt ja raamatuköitmist. Ilmusid ka esimene eesti keel grammatika, mille koostas toomkiriku õpetaja Heinrich Stahl. 1693. aasatl ilmus Johann Hornungi ladinakeelne eesti keelne grammatika, need raamatud ühtlustasid eesti keelt, muutsid lihtsamaks eesti keelest arusaamise ja õppimise. Rootsi ajal 1632.aastal avati ka Akadeemiline gümnaasium ehk Tartu ülikool. Kuid see ei olnud eesti talupoegadele nii oluline muutus, sest seal õppisid peamiselt Rootsi ja Soome päritolu tudengid. Suurimaid negatiivseid aspekte tõi kaasa luteri usk, mis ilmnes nõidade põletamises
Johan Skytte eestvedamisel loodi Tartus 1630. aastal niinimetatud Akadeemiline gümnaasium. Seesama gümnaasium sai 1632. aastal ülikooliks. Tartu Ülikool avati 15. oktoober 1632. aastal. Andreas Virginius tõlkis 1686. aastal välja antud Uue Testamendi lõunaeesti keelde. B. G. Forselius oli koolmeistrite väljaõpetaja. Ta õpetas talupoisse tasuta ja oli Piiskopimõisa seminari ainus õpetaja. 1637.aastal koostas aga H. Stahl esimese eesti keelse grammatika. J. Hornung avaldas 1693. aastal ladinakeelse eesti keele grammatika. Need reeglid kehtisid kuni XIX sajandi keskpaigani. Rootsi ajal muutus valitsevaks usuks Eestis luteri usk. Taheti meelitada rohkem eestlasi kirikusse, selleks peeti enamus jutlusi eesti keeles. Samuti oli enamus kirikuõpetajatest ülikooli haridusega. Lisaks taastati paljud kirikud. Koguduste majandusasajdega tegelemiseks seati ametisse maarahva hulgast valitud vöörmündrid, mis lähendas talupoegi kirikule. Tehti kõik, mis võimalik, et muuta
Rootsi aeg, kordamisküsimused 1)Millal ja mis sündmustega algas Rootsi aeg? Liivi sõjaga, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi mõju alla. Sõlmiti Altmargi vaherahu(1629), millega Poola loovutas kõik Väina jõest ülespoole jäävad alad Rootsile. Brömsebro rahu- 1645, Taani loovutas Saaremaa Rootsile. 2)Kuidas Rootsi ajal Eestit valitseti? 2 kubermangu, (keda valitsesid kindralkubernerid)Eestimaa ja Liivimaa kubermang. Liivimaa kubermang-Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti. Eestimaa kubermang-Põhja Eesti. Olid ka rüütelkonnad. 3)Rahvastik Rootsi ajal(algul, lõpul) Mis sündmused mõjutasid rahvaarvu tõusu ja langust? Mis rahvuste esindajad Eestisse tulid? 1620. a oli rahvvarv kahanenud, 120 000 140 000. 1695.a-350 000-400 000 Rahvaarvu tõusu ja langust mõjutasid näljahäda ja sõjad. Pikk rahuaeg soodustas sündimust, eesti mehi ei võetud sundkorras Rootsi sõjaväkke. Eestisse tulid vene vanausulise...
oli Rootsi aja lpuks eestlaste lugemisoskus mrkimisvrselt krge. Tnu grammatikaraamatutele htlustus eesti keel, mis ti lihtsuse keele ppimiseks ja arusaamiseks. Arvan, et isegi ilma Rootsi ajata oleks loodud grammatikaraamatuid, kuid hoopis hiljem. Samuti oli piibli tlkimine oluline usuelu seisukohalt, kuna sel viisil toimus jumalasna levimine ning usust saadi paremini aru. Veti kasutusele ka uued grammatikad (niteks Johann Hornungi ladinakeelne eesti keele grammatika, mis ilmus 1693.aastal ning Heinrich Stahli eesti keele grammatika, mille ta koostas 1637.aastal ja mis oli htlasi ka esimeseks eesti keele grammatikaks). Kokkuvtvalt vib elda, et Rootsi aeg oli haridus- ja kultuurielu arenguks soodne. Eriti thtis oli see eestlaste hariduse arenduse poolest. Ma arvan, et Rootsi aeg andis siinsele talurahvale lootust, et kunagi vivad nad vabaks saada, mis aitas tugevamatel le elada jrgnevad rasked aastasajad, mis muidu oleksid tundunud veel sngemad. Ning ma usun, et Rootsi
loetelust valisin Preparations 3.3. Harjutusülesanne"Aine otsing" Leia aine cyclopropane. Esita: a) otsivõimalus: Võtsin Explore Substances, siis Substance Identifier ning sinna kirjutasin cyclopropane b) aine cyclopropane CAS RN: 75-19-4 c) aine cyclopropane arvestuslik tihedus (predicted density): 0,790±0,06g/cm3 Leia referaadid (Get references), mis on seotud aine cyclopropane omadustega (properties). b) mitu referaati leidsid? 1693 c) kuidas need referaadid leidsid? Tsüklopropaani juurde hiirega minnes tekivad väikesed noolekesed, neile vajutades valisin Get Refences ja panin linnukese Properties ette ja vajutasin Get 3.4. Harjutusülesanne "Aine otsing molekulaarvalemi järgi" Leia ained, mille molekulaarvalem on C8H9N2O2 Esita: a) otsivõimalus: Explore substaces, molecular formula b) mitu ainet leidsid? 40 ainet c) mitu ainet nendest on saamisel reaktandi või reagendi (reaktant or reagent) osas?
Hiiglaste tee on looduslik hiigelsuurte mõõtmetega astmestik, mis viib merre. (Asub Põhja-Iirimaal) Laiale avalikkusele sai Hiiglaste tee tuntuks 1693. aastal. Aasta varem sellesse paika sattunud piiskop Derry linnast ja üks Cambridge'ist tulnud õpetatud mees avaldasid teadusajakirjas asjakohase kirjutise. Aga veel 18. sajandi lõpus oli doktor Samuel Johnson öelnud, et Hiiglaste tee "väärib küll vaatamist, aga mitte vaatama tulekut". 1986. aastal kanti Hiiglaste tee UNESCO maailmapärandi loendisse. Põhja-Atlandi ookeani tekkimise algusaegadel, kui eraldunud mandrite vahele tekkinud
Õiguslik olukord oli talupoegadel hea, talupoegadele anti õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike ja valitsejate peale, kui need rikkusid kehtestatud seadusi. Tänu Rootsi ajale paranesid siinsed haridus- ja kirikuolud. Tekkisid esimesed eesti keelsed grammatikad. H. Stahl koostas esimese eesti keele grammatika 1637. aastal, mis oli saksa keele reeglitele kohandatud. J. Hornung avaldas piiblikonverentside alusel 1693. aastal ladinakeelse eesti keele grammatika (vana kirjaviis). Tänu grammatikaraamatutele ühtlustus eesti keel, mis tõi lihtsuse keele õppimiseks ja arusaamiseks. Rahvahariduse korraldamine tulenes luteri usu põhiseisukohtadest. Arusaam ,et inimene saab õndsaks tänu usule ,seadis eesmärgiks õpetada iga talupoeg piiblit lugema. Suurimaks probleemiks osutus ,aga sobilike koolmeistrite puudumine. Selle lahendamiseks asutati Tartu lähedale Piiskopimõisasse 1684
Kohtu alla ei sattunud mitte ainult eesti talupojad, oli ka sakslasi. Rootsi ajal sai alguse hariduse andmine talupoegadele. 1684. aastal avati Tartu lähedal Piiskopimõisas nn Forseliuse seminar, kus hakati ettevalmistama eesti keelseid köstreid- koolmeistreid. Seminaris sai õpetust umbes 160 talupoissi, kellest koolmeistriks hakkas umbes 50. See osutus küllaldaseks, et külvata kirjaoskus pöördumatult eesti rahva hulka. Kirjakeele arengule pani aluse Harnungi grammatika 1693. aastast, mis tunnustas eesti keele tegelikku vormiõpetust. Tänapäeval nimetatakse tema ortograafiat vanaks kirjaviisiks. 1630. aastal asutas Gustav Adolf Tartusse jesuiitide gümnaasiumi hoonesse oma gümnaasiumi, millest kaks aastat hiljem kujunes välja Eesti esimene ülikool- Academia Gustaviana. Tartu Ülikool on väga hinnatud kool ka tänasel päeval ning arvan, et tänu kõrgtasemel koolide rajamisele Rootsi ajal on eestlastele väga oluline hea haridus.
Vaatasin 1. jaanuaril ETV arhiivist ,,Antoine´i neli aastaaega", mis räägib Antonio Lucio Vivaldi neljast aastaajast "The four seasons". Orkestrit juhatab vaieldamatult parim Vivaldi ja barokkmuusika asjatundja Rinaldo Alessandrini. Antonio Lucio Vivaldi (Itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija) sündis 4. märtsil 1678 Veneetsias ja suri 28. juulil 1741 Viinis. Tema kuulsaim neljast viiulikontsertist koosnev teos kannab koondnime "Neli aastaaega", mida ma ka kuulasin. 1693. aastal hakkas Vivaldi õppima preestriametit ning ta ka 1703. aastal selleks pühitseti. 1740 aastast oli ta Viinis õukonnamuusik. Nagu paljud tolleaegsed muusikud suri ta vaesena. Peale Vivaldi surma tema looming unustati ning see taasavastati alles 1920. aastatel. Minu arvates oli see üks meloodilisemaid ja kaunemaid kontserte. Need laulud olid nii ilusad ja juba varemgi väheke tuntud ja kusagil kuuldud, aga praegu ma aina kuulan ja kuulan neid, kuna need hakkasid mulle väga meelima
Ajalugu Rootsi ülemvõimu kehtestamine Eestis: See võttis aega üle 80 aasta (toimus järk-järgult). · 1561 Liivi sõda · 1583 Pljussa rahu (Põhja-Eesti kehtestati Rootsi võimu alla) · 1629 Altmargi rahu Poolaga peetud (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti läksid Rootsi kontrolli alla) · 1654 Brömsebro rahu Taaniga peetud (Saaremaa Rootsi alla) Halduskorraldus: Kubermangude valitsemine: Kohalike asjade otsustamisega tegelesid Rootsi riigiametnikud Aadli omavalisusorganid Kindralkuberner Linnavalitsus *Kõrgeim sõjaväejuht *Kogus ja kontrollis makse *Juhtis alamaste ametnike tegevust Johan Skytte-Liivimaa kindralkuberner (1629- 163...
sest luteri usk seda nöudis. Seati sisse talurahva koolide juhid köstrid. Nende kooltiamiseks rajas Forselius a 1684 tartu lähedale öpetajate seminari, mis töötas 4 aastat ja koolitas ära 160 inimest. F suri a 1688 ja sellega pandi löpp öp seminarile. H.Stahl oli I, kes koostas eesti keele grammatika a 1637. Anti välja Uus (wastne) Testament a 1686, mille tölkisid andreasja Adrian Virginius. 1693. a ilmus J.Hornungi ladinakeelne esti keele grammatika, millest kuj vana kirjaviis, mis oli kas kuni 19.saj keskpaigani. Ettevalmistus piibli tölkimisele. Arendati kirjakeelt, pandi haridusele alus, Academia Gustaviano. A 1632. J.Skytte eestvedamisel avati Tartus Ülikool, kus oli 4 teaduskonda(usu,äigus, arsti ja filosoofia). 6. Isel Veneaegset vaimuelu Miinimumnöue oli katekismuse lugema tundmine, möisas paluti teha koolid(suurem kui 5adramaad), aga igal poo lseda ei tehtud
Kordamisküsimused: Eesti varauusaeg 1.Võrdle talupoegade ja aadlike olukorda 17. ja 18. sajandil. Mis muutus ja miks? (Millised sündmused ja kuidas neid muutusi mõjutasid. (Nt. Talupojad Rootsi ajal: pärisorjastamine, Liivimaa majandusreglement, vakuraamatute sisseseadmine, suur nälg; Vene ajal: Roseni deklaratsioon, Browni positiivsed määrused, pearaha maksu ja nekrutite andmise kohustuse sisseseadmine, Mõisnikud Rootsi ajal: reduktsioon, Vene ajal: restitutsioon jms) 17saj-Rootsi aeg Reduktsioon- 1680 mõisnike võimu vähendamine võetakse tagasi erakätesse sattunud riigimaad. Rohkem oli neid Liivimaal. Liivimaal langes reduktsiooni alla maadest(see vallutati sõjaga), eestimaal 54% ja saaremal 30%(need saadi vabatahtliku truuduse andmisega). Tagasivõetud maad anti rendile nende endistele valdajatele kes pidid nüüd rendimaksu maksma. Nii kasvasid riigi sissetulekud märkimisväärselt. Selle ta...
Eesti ajalugu Muinasajast 19.sajandi lõpuni Muinasaeg 9at eKr - 13.saj. 1. Pool Haldusjaotus: 45 kihelkond, 8 maakonda: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala; iseseisvad kihelkonnad: Alempois, Nurmekund, Mõhu, Vaiga, Jogentagana Tegelased: piiskop Hiltinus, piiskop Fulco, munk Nicolaus Keskaeg 13.saj - 1558 Tegelased: piiskop Meinhard, Üksküla piiskop Berthold, hilisem Eestimaa piiskop Theoderich, piiskop Albert, liivlaste vanem Kaupo, Sakala vanem Lembitu, Taani kuningas Valdemar II, Modena piiskop Guillelmus(Wilhelm), Tartu piiskop Dietrich damerow Muu: Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu (mõõgavendade ordu), Danzigi kongress 1397, maapäevad 1420(vaimulikud, ordumeister, vasallkonnad, linnad), Kalmari unioonTaani, Rootsi, Norra); Krevo unioon 1385(Leedu, Poola), Liivimaa meister Wolter von Plettenberg, tsistertslased, kerjusmunaordud(dominiiklased, fran...
1030 Kiievi vürst Jaroslav Tark vallutab Tartu, mis jääb 31. aastaks Vene võimu alla 1238 Stensby lepinguga läheb Tallinn, Rävala, Harju- ja Virumaa Taani valdusesse; Sakala, Järvamaa, Mõhu, Nurmekund ja osa Vaigast Liivi ordule; Ugandi, Jogentagana, osa Vaigast Tartu piiskopkonnale; enamik Läänemaast ja saartest Saare-Lääne piiskopkonnale. 1346 Taani kuningas müüb Põhja-Eesti Saksa ordule 1583 Rootsi ja Venemaa sõlmivad Pljussa vaherahu. Lõpeb Liivi sõda. Rootsile jääb Põhja-Eesti, Lõuna-Eesti läheb Poola ja Saaremaa Taani võimu alla. 1620 Eesti rahvaarvu hinnatakse vähem kui 100 000-le 1629 Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile 1629 Ametisse astus kindralkuberner Johan Skytte 1630-ndad Maad hakati uuesti kasutusele võtma, talupoegade elukohavahetus 1630-ndad Saarlaste elanikkond moodustab eestlastest 25% 1630 Luuakse Tartu Akadeemiline gümnaasium 16...
vabaks saada. Reduktsiooni läbiviimisest ja mõisate rendile andmisest sai Rootsi raha, mis läks haridus- ja kirikuolude parandamiseks. Leeris õpetati lugemist ja kirjutamist. Tänu kiriku poolt lugema õpetamisele ja kirjutamisele oli Rootsi aja lõpuks eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrge. 1637. aastal koostas Heinrich Stahl esimese eesti keele grammatika, mis oli saksa keele reeglitele kohandatud. Johan Hornung avaldas piiblikonverentside alusel 1693. aastal ladinakeelse eesti keele grammatika. Tänu grammatikaraamatutele ühtlustus eesti keel. 1630. aastal loodi Tartus Akadeemiline gümnaasium, mis muudeti ümber Tartu ülikooliks. Rootsi ajal arenes haridus küll jõutalt, kuid siiski takistati talupoegade edasi õppimist ülikoolis, sest talupoeg ei tohtinud olla targem kui mõisnikule vajalik. Tekib küsimus: "Kellele, peale rootslaste muidugi, oli siis hea?" Kahtlemata oli sel perioodil positiivseid külgi
Search for references by Research Topic Analyse Reference Answers Set 3.3. Harjutusülesanne"Aine otsing". Leia aine cyclopropane. Esita: a) otsivõimalus: Valisin explore substances ja sealt edasi substance identifier. Sisestasin sõna cyclopropane. b) aine cyclopropane CAS RN: 75-19-4 c) aine cyclopropane arvestuslik tihedus (predicted density): 0.790±0.06g/cm3 Leia referaadid (Get references), mis on seotud aine cyclopropane omadustega (properties). b) mitu referaati leidsid? 1693 c) kuidas need referaadid leidsid? Kuna tsüklopropaani juurde hiirega minnes tekivad nooled, siis klikkasin neile. Sealt omakorda klikkasin get references'i peale ning linnukese panin properties'e ette. Seejärel sain tulemuse. Juhised ülesande lahendamiseks leiad: Introduction to Substance Searching 3.4. Harjutusülesanne "Aine otsing molekulaarvalemi järgi". Leia ained, mille molekulaarvalem on C8 H9 N2 O2 Esita:
Antonio Lucio Vivaldi (1678-1741) Sisukord:________________________________ - Kes oli Antonio Vivaldi - Biograafia - Tema looming - Allikad Kes oli A.Vivaldi? Antonio vivaldi on sündinud 1678 veneetsias ning oli itaallasest muusik, viiulimängija ja preester. Ta oli üks euroopa parimatest barokk aja muusikutest ning teda teatakse eelkõige viiulikontsertide, ooperite ja oma ühe kuulsama viiulikontserdi aastaajad järgi. Biograafia Ta sündis 1678 veneetsias ning ta ristiti kohe pärast sündi mitteametlikult tõenäoliselt maavärina tõttu mis tabas tema linna samal päeval. Ametlikult ristiti vivaldi paari kuu pärast. Vivaldi vanemateks olid giovanni battista ja camilla calicchio. Tal oli viis venda-õde. Vivaldi isa õpetas teda viiulit mängima väga noorelt mida tõendab see et tal oli 24 aastasena väga laialdased muusikaalased teadmised. Oma esimese õppetunni muusikakompositsiooni kohta andis talle giovanni legren...
Indiaani kultuuri mõju avaldus laensõnades ning mütoloogias Aafrika oma eeskätt muusikas ja käsitöös Oluline komponent oli hariduse levik Kirjaoskusele panid rõhku puritaanid, kelle jaoks oli oluline pühakirja lugemine Võeti vastu seadus, et igas linnas ja asulas, kus on üle 50 elaniku tuleb asutada ladina kool 17. sajandil jõuti ka kõrghariduseni 1636 asutati Harvardi kolledz, millest hiljem kujunes Harvardi ülikool 1693 Williami ja Mary kolledz 1701 Yale Ameerika rahvuse kujunemisel oli oluline osa ka valgustusideoloogial BENJAMIN FRANKLIN esitas Põhja-Ameerika kolooniate liidu projekti, mille kohaselt kuulus seadusandlik võim kolmeks aastaks valitavale parlamendile Suurele Nõukogule Kolooniate ja emamaa vaheliste konfliktide puhul võitles Franklin asumaade iseseisvuse eest Teine silmapaistev valgustaja oli Thomas Jefferson (1743-1826)
Tänu kiriku poolt lugema õpetamisele ja kirjutamisele oli Rootsi aja lõpuks eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrge. Leerist ei saanud läbi kui puudus lugemis ja kirjutus oskus. + Esimesed eesti keelsed grammatikad. H.Stahl koostas esimese eesti keele grammatika 1637. aastal, mis oli saksa keele reeglitele kohandatud. J.Hornung avaldas piiblikonverentside alusel 1693. aastal ladinakeelse eesti keele grammatika (vana kirjaviis). Tänu grammatikaraamatutele ühtlustus eesti keel, mis tõi lihtsuse keele õppimiseks ja arusaamiseks. Arvan, et isegi ilma Rootsi ajata oleks loodud grammatika raamatuid, kuid hoopis hiljem (vene ajal tohtis ju ainult vene keelt rääkida ja vene keelseid teoseid avaldada). + Ajakirjanduse algus. 1675
Ignatsi Jaak Forseliuse õpilane testament 7. Pakri Hansu Jüri Forseliuse 9. 1700 Põhjasõja algus õpilane 10.1710 Eesti alad Venemaa alla 8. Heinrich Stahl Esimene 11.1721 Uusikaupunki rahu, Balti grammatika reeglistik 1637 erikord 9. Johan Hornung Kavandas eesti 12.1739 koolikohustus keelse grammatikavärgi 1693 13.1765 Browne'i seadused 10.Johann Reinhold von Patkul 14.1783 Kehtestati pearaha maks, Liivi aadlik, hakkas Rootsi võimule asehalduskord vastu, Käivitas reduktsiooni 15.1797 Lõppes asehalduskord, Paul 11.Peeter I - Vene tsaar, alustas ja I võitis Põhjasõja, Asutas Peterburi 16.1802 Taasavatakse Tartu ülikool 12.Katariina II - Vene tsarinna, 17
Rootsi aeg sai alguse Eesti peale Liivi sõda, mis lõppes 1583.aastal. 1660. aastal sai Rootsi Oliva rahuga endale Ruhnu saare ning see oli viimane Eesti ala mis läks rootsile. Peale seda kuulusid roostile kõik alad eestis. Rootsi ajal toimus palju muutusi hariduses, vaimuelus ja haldusjaotuses. Rootsi ajal jagati Eesti alad kubemangudeks. Tekkisid Liivimaa kubermang ja Eestimaa kubermang. Riigivõimu kubermangudes teostas kindralkuberner, kes kontrollis raha laekumisi , sõjaväge, nimetasid ametisse riigi ametnikke ja kontrollisid neid. Eestimaa kindralkuberner resideeris Tallinnas Toompeal, Liivimaa kindralkuberner Riias Väina jõe kaldal asuvas lossis.Rootsi või Vene voimu poolt ametisse seatyud kindralkuberneride ja teiste riigiametnikega kõrvuti teostasid Eesti-ja Liivimaal võimu ka rüütelkonnad. Eesti alal oli neid kolm : Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa rüütelkonnad. Rüütelkondade ülesandeks oli kaitsa aadlike õigusi ja lahendasid k...
1. Rootsi suurriigi ajastu a) Suhted Venemaa ja Poolaga: · Karl IX ajal: suhted poolaga halvenesid; sõjas poolaga otsiti liitlast, milleks sobis venemaa; vene tsaar kutsus rootsit appi; rootsi võttis enda kontrolli alla novgorodi ja ingerimaa. · Gustav II Adolf ajal 1617 omandas rootsi ingerimaa ja käkisalmi lääni; alanus sõjategevus poola vastu oli edukas ja 1629 kinnitati ametlikult liivimaa kuulumist rootsile. b) Suhted Taaniga ja Rootsi Kolmekümneaastases sõjas: - Taaniga sõditi korduvalt (põhjuseks et saavutada ülemvõim läänemerel) - 30-aastasesse sõtta astus rootsi 1630 sooviga kaitsta protestantismi katoliikluse vastu saksamaal (armee polnud piisavalt suur, kuid hästi välja õpetatud ja distsiplineeritud; vaatamata edule sai kuningas 1632 lützeni lahingus püssikuulist tabatuna surma) - Järgmises sõjas taani vastu oli rootsi ed...
kiriku struktuur, parandati kiriku materiaalset taset, Parandati kirikuõpetajate haridustaset, nõiaprotsessid, talupoegade kaasamine (vöörmünder). Talurahvaharidus – probleemid (vähe koole maal, vähe õpikuid, õpetajatel kehv haridus), 1684-88 Forseliuse seminar (õpetajate õpetamine), hakkas kujunema talurahva koolide võrk. 1637 1.eesti keele grammatika koostamine (Stahl), 1686-67 nn piiblikonverentsid (keel), 1693 uus eesti keele grammatika (Hornung), 1686 Uus Testament 8. Põhjasõda. Millal? Miks? Tähtsamad osapooled (4). Tulemused. 1700-1721. Põhjused: 1699.a kujunes Rootsi vastane liit. Taheti tagasi saada alasid, mis olid Rootsi poolt ära võetud, vaen, pärimus, mõjuvõim. Kes: Rootsi, Taani, Venemaa ja Poola. Tulemused: Uuskaupunki rahuga liideti Ingeri-, Eesti- ja Liivima Vene riigiga. Rootsi kaotas suurriigi staatuse
Kiriku peamiseks keeleks sai mitte ladina keel, mida ühtki talupoeg ei saaks aru, vaid eesti keel, mis iga talupoeg saab aru. Ikkagi Hans Süsi hakkas piiblit eesti keelde tõlkima. Selleks et uue religiooni levitada, ka rajati kirikukoole ja tõsti rahvaharidust. Ilmus esimene eestikeelne grammatika. 1637. Stahl koostas esimese grmmatikat saksa keel alusel, kuid aga reeglid olid väga rasked ja ta ei levinud. Hornung 1693. aastal näitas ilmale ladina keele alusel grammatikat. 1631.aastal avati esimesed gümnaasiumid. Tallinna gümnaasium, mille nimi on Gustav II Adolfi gümnaaium töötab siiamaani. Johan Skytte esitas kuningale palvet Tartu gümnaasiumi muutuda ülikooliks, ja 1632. Aastal pidulikult avati Eesti esimene Tartu Ülikool. Ülikool on hea, aga talurahvase haridus oli kehv. Selleks Forselius rajas õpetajate seminaari, kus õpetati lugemist, usuõpetust, arvutamist ja saksa keelt
kool asus rehetoas, kus oli pime ja külm, lapsed istusid ja laudu oli väga vähe, kuna enamasti istuti ning vähestes koolides kirjutati. Õpilasi oli nii noori, kui ka vanu, enamasti noored poisid, tüdrukuid oli väga vähe. Koolmeistrid olid noored Forseliuse õpilased, kelle palk oli madal või olematu. 1687/88 on fikseeritud 41 talurahvakooli, aga sajandi lõpul tahtsid mõisnikud tagasi saada koolmeistritena töötavaid talupoegi. 1693 avaldas Johan Hornung ladinakeelse eesti keele grammatika ja pani kirja põhjaeesti kirjakeele reeglid. Just kui rahvaarv oli paisunud üle 350 000, algas 1695. aastal kaheaastane Suur nälg, mis oli tingitud halbadest ilmastikuoludest- suri viiendik Eesti rahvastikust. Ka redutseeritud mõisates alustatud talupoegade pärisorjusest vabastamine jäi pooleli, kuna tuli Põhjasõda (1700-1721), mis ka lõpetas Rootsi aja.
Rootsi aeg Eestis Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Rootsi aeg kestis tinglikult 16291699. Üldiselt loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõpuks ühe arvamuse kohaselt peetakse aastat 1710, kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla. Teise arvamuse järgi aga aastat 1721, kui sõlmiti Uusikaupunki rahu. Kolmandaks arvatakse, et Rootsi aja lõpetas Põhjasõda. Rootsi ajal valitsesid Eestimaal kolme erineva riigi kuningad. Rootsi aeg, mis kestis peaaegu 100 aastat, tõi siinsetele elanikele kaasa palju uusi muutusi. Tähtsamateks neist olid kohtusüsteemi ümberkorraldamine ja uue haldusjaotuse väljakujunemine. Eestikeelne kirjasõna 1637. aastal koostas Heinrich Stahl, kes oli Tallinna Toomkiriku õ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
