Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Rooside väetamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
väetis, roosid, rooside, väetamine, lämmastik, kaalium, väetisi, fosfaat, kompost, garden, võrsediracle, grow, kaaliumi, väetised, kasvuhoones, viidatud, entsüklopeedia, tozz, soovitusi, kuival, option, task, turvas, roosiaed, juhendaja, jälgimine, aegadel, ümbrus, varuda, viljakat, liivmullad, savimullad, liivast, savist, kevadeti, õitsemine1 TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS Juuksur T108JKS Andre Abel Roosid Ainetöö Tallinn 2009 Sisukord Roosid Pealkiri1 Istutamine Pealkiri2 Roosipeenra kujundamine Pealkiri2 Väetamine Pealkiri2 Esimene väetamine Pealkiri3 Haigused ja kahjurid Pealkiri3 Lõikamine Pealkiri2 Sügisene lõikamine Pealkiri3 Kevadine lõikamine Pealkiri3 Suvine lõikamine Pealkiri3 Talveks katmine Pealkiri2 1 ROOSID1 Roose viljeldakse ilutaimena ning roosiõli ja vitamiinirohkete viljade saamiseks. Roosi viljad on ravimtööstuse tooraine. Kroonlehtedest saadakse parfümeeria- ja toiduainetetööstusele roosiõli, viljadest ja kroonlehtedest valmistakse ka keedist ja veini. Seemned sisaldavad
Roos avamaal ja katmikalal Ülevaade Eesti roosikasvatusest • Lõikerooside pioneer Johannes Liivet Vasalemmas • Esimese Eesti Vabariigi ajal aiahuviliste meeliskohaks Toila-Oru lossi rosaarium. Roosid L.Späthi roosikoolist Berliini lähedalt. Hävis 1941 • !930 rajati Kadrioru lossi taha Alar Kotli kavandatud suletud rosaarium • Peale teist MS hakati ulatuslikult kasvatama Lätist sissetoodud peenra- ja lõikeroose • 1960-1970 rajati A.Puki, A.Niine ja V.Veski eestvedamisel TBA inglise stiilis rosaarium, mille baasil on tehtud hulgaliselt teaduslikke töid. (V. Rumberg – rooside haigused ja haiguskindlus). • Alates 1970-ndatest tekkis suur nõudlus
makroelemendid. 2. Taimedes ümberpaiknemise võime alusel jaotatakse toiteelemente järgmiselt: a) kergesti ümberpaiknevad – N, P, K, Mg, millised suure puudused korral liiguvad vanematest kudedest noorematesse; b) raskesti ümberpaiknevad – Ca, Fe, S, mis puuduse korral taimes oma kohta ei muuda. Taimetoiteelementide jaotusprintsiipe rakendatakse eelkõige väetustarbe määramisel. Väetamise põhimõtted, väetised ja väetamine Katrin Uurman 2014 Mille poolest erinevad makroelemendid poolmikro-, mikro- ja ultraelementidest? Nimeta, milliseid toiteelemente võiksid taimed omastada toitainetena loodusest ja milliseid tuleb kindlasti väetistega anda? Taimetoitained ja nende omastamise viisid Taim omastab toiteelemente kindlate ühenditena, mida nimetatakse taimetoitaineteks. Taimetoitaine on ühend, millena toiteelemendid sisenevad taime. Taimetoitained on
Räpina Aianduskool Haljastuse eriala Päevane osakond Iseseisev töö Püsilillepeenra väetamine Koostaja:Allar Kadai Räpina 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Püsilillepeenra väetamine............................................................................................................4 Väetusplaan ja väetiste omaduste kirjeldamine.......................................................................... 6 Kokkuvõte...................................................................................................................................7 Lisa........................................................................................................................
pudenevate vihmapiiskadega. Kahe saju vahel jõuab orhidee kasvukoht tuule ja soojuse mõjul enamasti läbi kuivada. Seepärast on puuoksal kasvavate orhideede juured ja lehed vetthoidvalt paksenenud. (Orhidee tuleb... 2011) Orhideed õitsevad erakordselt pikalt: üks õisik võib värskena püsida kogunisti mitu kuud. Teadagi on õitsemiseks tarvis vajalikul määral toitu ja sobilikke kasvutingimusi. Õige kastmine, regulaarne väetamine, sobilik toatemperatuur ja võimalikult valge kasvukoht kindlustavad orhidee hea tervise ning pikalt kestva õitsemise. (Kuidas kasvatada... 2011) Tänu kasvukohale on orhidee harjunud väga madala toitainete tasemega, saades süüa vaid puukoorel leiduvast ja ülemistelt võradelt alla pudenevates vihmapiiskades sisalduvast. Puuoksal kasvavad orhideed on rohkem harjunud lühema või pikema läbikuivamisega, kui teised orhidee liigid. 5 Joonis 1. Orhidee väliskuju (Siibak 2007: 11)
Mulla veereziimist oleneb otseselt toiteelementide omastamise ulatus. Tähtsat osa etendab ka mullalahuse reaktsioon, enamus meil kasvatavatest kultuuridest eelistab nõrgalt happelist või neutraalset (pH KCl5,6...7.2). taim seab toitelahusele nõude, et too sisaldaks kõiki vajalike toitesooli parajas vahekorras 2. Liikuva lämmastiku allikad ja kao võimalused mullas – lämmastik on ainus toiteelement, mida mulla mineraalosa ei sisalda. mullas oleva lämmastiku kandjaks on mulla orgaaniline aine: huumus, taimejäätmed ja organismid. Taimedele omastavate lämmastikühendite allikaks on: *Org aine lagunemisel vabanevad ammooniumühendid, mis aastas moodustavad 1...2%(30...90kg/ha)lämmastiku üldvarust mullas. *Õhulämmastikku siduvate mikroorganismide kaudu mulda toodud lämmastik
• 1929. a. Maardus segafosfaat • 1956. a. Maardus pulbriline lihtsuperfosfaat • 1971. a. Maardus granuleeritud lihtsuperfosfaat • 1969. a. Kohtla-Järvel lämmastikväetiste tehas – AS Nitrofert Väetiskoguste väljendamise viisid: • Füüsilistes kogustes – Kg, t, g, Mg • Tingväetisena – Ammooniumsulfaat (20,5% N) – Superfosfaat (18,7% P2O5) – Kaalisool (41,6% K2O) • Toimeainena – Lämmastik – N – Fosfor – P2O5 – Kaalium – K2O • Toiteelemendina NPK Taimede toitumine Taimetoiteelemendid on keemilised elemendid, mis on vajalikud taimede kasvamiseks ja arenemiseks ning milledest ühtegi pole võimalik asendada talle omaste funktsioonide tõttu mõne teise elemendiga. Taimedes on kokku avastatud üle 70 keemilise elemendi. Kõige enam
Kordamiskiisimused agrokeemias 1. Muld, kui elusorganism ja taimede nõuded mullale, kui toitekeskkonnale Omad iseregulatsioonivõimet. Ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. 2. Liikuva lämmastiku allikad ja kao võimalused mullas · Kaod NH3 lendumine, kui ammofikatsioon mulla pinnal; Fiksatsioon; Denitrifikatsioon; Immobilisatsioon; Väljauhtumine. · Allikad 3. Kaalium ja tema vormid mullas Üldsisaldus 0,8-2,8%. Väiksem liivmuldades, suurem karbonaatsetes muldades. 99% on liitsilikaatidena, seda taimedele vaid 1% omastatav. Kergetel muldades leostub kergelt välja, kolloidide sisaldus väike. Mulla liikuva K varudest ei tohiks ära kasutada teraviljadel 20-40%, trühvelviljadel 40-60%. Kaaliumi eri vormid mullas: · Mullalahustes. · Neeldunud mullakolloidides.
Kordamiskiisimused agrokeemias 1. Muld, kui elusorganism ja taimede nõuded mullale, kui toitekeskkonnale Omad iseregulatsioonivõimet. Ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. 2. Liikuva lämmastiku allikad ja kao võimalused mullas · Kaod NH3 lendumine, kui ammofikatsioon mulla pinnal; Fiksatsioon; Denitrifikatsioon; Immobilisatsioon; Väljauhtumine. · Allikad 3. Kaalium ja tema vormid mullas Üldsisaldus 0,8-2,8%. Väiksem liivmuldades, suurem karbonaatsetes muldades. 99% on liitsilikaatidena, seda taimedele vaid 1% omastatav. Kergetel muldades leostub kergelt välja, kolloidide sisaldus väike. Mulla liikuva K varudest ei tohiks ära kasutada teraviljadel 20-40%, trühvelviljadel 40-60%. Kaaliumi eri vormid mullas: · Mullalahustes. · Neeldunud mullakolloidides.
mida mulla mineraalosa ei sisalda.. mullas oelva lämmastiku kandjaks on mulla orgaaniline aine: huumus, taimejäätmed ja organismid. Taimedele omastavate lämmastikühendite allikaks on: o Org aine lagunemisel vabanevad ammooniumühendid, mis aastas moodustavad 1...2%(30...90kg/ha)lämmastiku üldvarust mullas o Õhulämmastikku siduvate mikroorganismide kaudu mulda toodud lämmastik. Eristatakse kahte gruppi mikroorganisme: sümbiootilised mikroorganismid, mis seovad suurtes kogustes lämmastikku(50....200kg/ha) ja vabalt elavad bakterid, seened, vetikad jms, mis võivad aastas siduda õhulämmastikku kuni 50 kg/ha o Sademeteveega mulda sattuv nitraatlämmastik(10...15kg/ha) o Org väetistega mulda antud N, ksujuures 1tonni sõnnikuga antakse mulda 5kg/ha N,
II VÄETISED ORGAANILISED VÄETISED Orgaanilisteks väetisteks nim. kõiki loomse või taimse päritoluga aineid, mis otseselt või töödeldult väetisena mulda viiakse, eesmärgiga parandada mulla viljakust. Põhimõtteliselt igasugune orgaaniline materjal. Töödeldud org.väetis kompost, mis on läbinud juba kõdunemisprotsessi. Erinevad orgaanilised väetised: - sõnnik osatähtsus kuni 90% varasemal ajal. - põhk - sapropeel (järvemuda) - mereadru (nt. põisadru) - haljasväetised (green manure) ei korista ära nt. künnad sisse; haljasväetis on nt. põldheina ädal - tööstusjäätmed olla ettevaatlik, võivad olla raskmetallirikkad. - majapidamisjäätmed - (reo)veepuhastusjaamade settemuda väetusväärtus, võrreldav sõnnikuga - kompostid
kobestada, kuid sealjuures ei tohi unustada, et sirelijuured asuvad mulla pindmises kihis. Sirelid 13 eelistavad lubjarikast mulda, kuid kergema lõimise puhul piisab ka neutraalsest reaktsioonist. Sireleid võib väetada juurte või lehtede kaudu. Väetise andmine pritsides on efektiivsem, mõjub kiiremini ja on ökonoomsem. Sireli jaoks tähtsaim makroelement on lämmastik. Eriti vajalik on lämmastikuga varustatus aktiivsel kasvuperioodil aprillist juunini. Kui lämmastikku on mullas vähe, pidurdub taime kasv ja lehed muutuvad matiks. Lämmastikku võib kasutada vaid juuni lõpuni, sest ülemäärane lämmastiku andmine pidurdab võrsete puitumist ja õiepungade moodustumist. Lämmastiku üleküllus soodustab sirelite haigestumist, suurendab külmakahjustuste tõenäosust ning võib vähendada õitsemist.
3. Suvinis 4,2 Ko v01ls140- P-2 K-3 43 6 3,0 60/r3ls1 4. Kaer 3,2 LP ls165/ls2 P-2 K-3 55 6 3,0 3. KÜLVIKORDADE VÄETUSSÜSTEEM 3.2. Orgaaniliste väetiste kasutamine 3.2.1. Orgaaniliste väetiste tootmine Kloostri talu tegeleb peamiselt viljakasvatusega ja kartuli kasvatamisega, sellele kulub kogu orgaaniline väetis. Talus peetakse hetkel 10 veist, 4 noorlooma ja 5 vasikat loomakasvatuse intensiivsus talu maal (lü/ha). 1 loomühik: • 1 hobune • 2 noorlooma • 5 varssa Sügisel ja suvel on loomad rohumaal, külmema ilmaga laudas. Loomadele kasutatakse allapanuks põhku. Loomadest jääb 30% sõnnikust karjamaale. Sõnnik kogutakse läheduses asuvatte sõnnikuhoidlasse. Esmalt selgitatakse välja, kui palju toodavad loomad orgaanilist väetist. Loomadelt saadav tahesõnnik: 10*1+4*1/2+5*1/5=13 lü
Taimede normaalseks kasvuks ja arenguks on vajalik ka sobiv keskkonna reaktsioon. See on kultuuride lõikes küllaltki erinev, kuid valdavale enamikule kultuuridest on soodne neutraalne või nõrgalt happeline reaktsioon. Kultuuride kasvule ja arengule on keskkonna reaktsioon määrava tähtsusega seemnete idanemisfaasis. 4. Toiteelemendid taimede arengu ja kasvutegurina Taimed kasutavad palju põhitoitaineid ehk makroelemente (vajalik kogus üle 10 g/100 m²), milleks on lämmastik, fosfor, kaalium, kaltsium, magneesium, naatrium ja väävel. Taimed vajavad väiksemas koguses mikroelemente (vajalik kogus alla 10 g/100 m²), milleks on boor, vask, mangaan, molübdeen, raud ja tsink. Seemnete idanemiseks on vajalik nii kaalium kui ka fosfor. Lämmastikku vajatakse eelkõige lehtede ja varte arenguks, eriti kasvuperioodi algul. Juurte kasvuks on olulisim kaltsium. Raud ja mangaan osalevad klorofülli moodustumisel. Magneesium ja vask on tähtsad toitained assimilatsiooni- ehk
Porgand on väga levinud köögivili. Teda hinnatakse eelkõige kõrge vitamiinide (A,B1,B2,PP) ja mineraalainete sisalduse poolest. Nagu kõiki aedvilju, nii ka porgandit on kõige kasulikum tarbida värskelt. Porgand eelistab hästi väetatud kerget lubjarikast pinnast, mis on hästi õhustatud. Otsest väetamist värske sõnnikuga porgand ei talu, see soodustab õisiku ja külgjuurte teket. Sama põhjustab ka liigne lämmastikuga väetamine. Porgand talub hästi külma, seetõttu võib seemned külvata kevadel vara või hilissügisel.Külvinorm on 0,3- 0,5 g/m2,külvisügavus 1-2 cm, reavahe 20-25 cm. Seemned idanevad aeglaselt, seetõttu võib neid külvata koos varaste kultuuridega (salat, redis). See soodustab pinnase õhustamist ja umbrohtude eemaldamist veel enne porgandi tärkamist, kuna pinnasekoorik ja umbrohud kahjustavad võrseid. Võimalikult vara tuleb tõusmeid harvendada
Juurevälisel toitumisel sisenevad taimetoitained taimesse maapealsete osade kaudu. Omastatakse - peamiselt CO2, O2, SO2, NH3 (gaasilistena) - ka lahustunud mineraal- ja isegi orgaanilisi aineid. Peamiselt leiavad kasutamist: - N-väetised - Fe, Mn, Zn, Co soolade lahjad lahused. Kasutamise efekt oleneb: _ lahuse kontsentratsioonist, _ välistemperatuurist, _ niiskusest, _ taime vanusest, _ taime füsioloogilisest seisundist. 13. N, P, K ülesanded taimes. N - lämmastik vajalik eelkõige lehtede ja varte kasvuks, eriti kasvuperioodi algul P fosfor vajalik seemnete idanemiseks, juurdumiseks, õiepungade arenguks K kaalium tugevdab kudesid, vajalik seemnete idanemisel, viljade ja mugulate arenguks. Pikendab õitsemist, kirgastab õite värvust. Muudab taimed vastupidavamaks kuivuse, haiguste ja temperatuuri suhtes. 14. Millisel kujul võivad toiteelemendid mullas olla? Vedelal ja tahkel kujul 15. Mis on neeldumine?
Emasõied ja külgvõrsed eemaldatakse alguses taime alumises osas kuni 4 leheni. Alumised külgvõrsed näpistatakse tagasi alates teise lehe kaenlast, aga keskel ja ülaosas teise ja kolmanda lehe kaenlas. Vilja kandmise lõpetanud võrsed ja haiged lehed eemaldatakse koheselt. Väga tähtis on mitte lasta taimel üle spaleeri vohada ! Sellega muutuvad halvemaks valgustingimused ja saagikus langeb märgatavalt. Kõrgete kurgisaakide saamiseks on vaja pidev orgaanika ja mineraalidega väetamine. Esimene tehakse kohe kui taim on juurdunud, umbes 5-6 päeva peale istutamist. Linnusõnnik segatakse veega vahekorras 1:15 ja lisatakse 5 g magneesiumsulfaati 1 ämbri kohta. Lahus jäetakse kasvuhoonesse 3-5 päevaks seisma. Selle ajaga ta käärib ja temast eraldub suur hulk süsihappegaasi mis on vajalik taimedele. Edasi antakse väetist iga 15 päeva tagant- orgaanikat koos mineraalidega. Mineraalväetisena on kõige parem kasutada- lämmastik- fosfor-
fosforit, 50% kaaliumi. 1 tonni kvaliteetse veise sõnnikuga viiakse mulda 1. aastal omastatavaid toiteelemente järgmiselt: N 1,25 kg; P 0,4kg; K 2,5kg. Orgaaniliste väetiste otsemõju leiame vastavalt kultuurile planeeritud orgaanilise väetise normi kaudu, võttes aluseks toiteelementide üldsisaldust ja nende kasutamis koefitsent esimesel aastal. Lämmastiku, kaaliumi ja fosfori vajadus lihtsustatud bilansi meetodil on esitatud tabelites. (Tabel 2. Lämmastik väetiste vajadus lihtsustatud bilansi meetodil) Välja nr. Kultuur ha Hu% Saak St Km X N vajadus t/ha (kg/ha) (St*Km) kokku kg Välja nr. Kultuur ha Hu% Saak St P-tarve Km X P vajadus
kasvatamine ei ole võimalik. Samuti kasutatakse konteinertaimi suurte kaubakeskuste, tervisespordikeskusete, hotellide jt. asutuste haljastamisel. Paljudel juhtudel on ehituslike konstruktsioonide kandevõime limiteerivaks faktoriks ja väga rasked kasvusubstraadid ei ole soositud. Väärtuslikuks omaduseks on ka perliidi suur veeimamisvõime, kuna konteinertaimed kuivavad väga kiiresti läbi. Kui kasutatakse veeslahustuvaid väetisi, tähendab suur veeimamisvõime ka seda, et vees lahutuvaid toitaineid saab kasutada kauem ja nõnda vähenevad taimede hooldamise kulud. Mõned perliidil põhinevad tüüpilised kasvusubstraadid konteineraianduses: 1. 100% peenefraktsioonilist perliiti + väetised. 2. 50% aianduslikku perliiti, 50% jämedat turvast + väetised (hea segu seemnete idandamiseks). 3. perliit, turvas, kompost 1:1:1.
oluliseks tuleb pidada mügarbaktereid. Muld on taimedele kinnitumise keskkonnaks. Muldadele avaldab suurt mõju inimtegevus. Muld on põllumajanduses põhilisi ja asendamatuid tootmisvahendeid. Mulla kui tootmisvahendi väärtus oleneb tema viljakusest, see ei ole püsiv väärtus, see muutub pidevalt. Mulla viljakus võib muutuda arenemise kui ka inimtegevuse tagajärjel. Põhiliseks inimtegevuseks loetakse maaharimist ja väetamist. Kui maaharimine ei ole korralik ja väetamine puudub, toimub põllukultuuride kasvatamisel järjekordne mullaviljakuse langus. Muld erineb teistest tootmisvahenditest sellepoolest, et tootmisprotsessis hea peremehelikul kasutamisel ta ei kulu ega vanane, vaid muutub järk järgult paremaks. Mulla happesus Mulla happesus on vesiniku asumine mulla neelavasse kompleksi võib toimuda mitmesugustel põhjustel. Kohtades kus sademete hulk ületab aurumise, toimub mulla pindmistest kihtidest seal leiduva
Sõnnik t = lü * 10...12 27*11= 297 t Loomade toodetud sõnnikuhulk aastas: 297−104 ( 35 ) =193 t Sõnnikut on väetamiseks 193 t, mis on väetamiseks täiesti piisav. Loomakasvatuse intensiivsus: Hobusekasvatustalu suurus kokku on 30 ha, talli suurus on 0,2 ha. Seega on loomakasvatuse intensiivsus talu maal 1 lü/ha. 8 2.2.2. Orgaaniliste väetisnormide planeerimine Talus vajavad orgaanilisi väetisi aedmaasikad, kaer ja lutsern, aastas kokku 15 ha. Väetisnormide arvutamisel kasutan tinghektarite meetodit. Sel meetodil väetisnormide planeerimist saab rakendada orgaaniliste väetiste koguste planeerimisel. Selleks selgitan välja, kui palju on saab talu kasutada sõnnikut ja kui suured on väetist vajavate kultuuride kasvupinnad (ha). Veel on vaja teada kultuuride suhtelist väetistarvet (K t) ja mulla väetistarbe koefitsenti (Km). Tinghektar = ha*Kt*Km
Põhiosa toodetavatest fosfaatidest leiabki rakendust fosforväetistena. Fosforväetis Fosforväetis on lihtväetis, mille toimeaine on fosfor. Fosforit sisaldub ka mitmes teises mineraal- ja orgaanilises väetises. Esimesena kasutati fosforväetisena pikka aega kondijahu. Hiljem hakati saksa keemiku J. Liebigi ettepanekul seda väävelhappega töötlema, mille tulemusena saadi taimede poolt paremini omastatav väetis superfosfaat. 1842 toodeti Inglismaa keemiatööstuses esimest korda superfosfaati, mis on praeguseks üks enim kasutatavaid ja odavamaid fosforväetisi. 1922 hakati fosforväetisi tootma ka Eestis. Superfosfaaditehas lasti Maardus käiku 1965. aastal. Enam Eestis fosforväetisi ei toodeta. Fosforväetiste põhitoorained on apatiit ja Eestis suurtes kogustes leiduv fosforiit. Fosforväetiste toomiseks kasutatakse ka fosforhapet. Apatiit ja fosforiit on vees praktiliselt
hilisepoolne `Bounty'. Tõrjeks sobivad preparaadid Topas, Rovral ja Euparen. Haiguse ennetamiseks eemaldage kuivanud lehed varakevadel esimesel võimalusel, väetage tasakaalustatult. Happelisemal mullal anda ka kaltsiumi sisaldavat väetist, saagiajal korjta pidevalt nakatunud marjad kokku ja hävitada. Maasika-jahukaste levikut soodustab kuiv ja soe ilm. Niiskust vajab ta vaid idanemise ajal taimesse tungimiseks. Rohke lämmastikuga väetamine võib jahukaste esinemist suurendada. Jahukastest kahjustatud lehtede servad tõmbuvad krussi ja nende alumine külg muutub punakaks. Kahjustatud toored marjad jäävad väikseks, küpsed marjad muutuvad jahukaste mõjul hallikaks ja halvamaitseliseks. Parim viis jahukastet vältida on kasvatada jahukastekindlaid sorte. Viirus- ja mükoplasmahaigused Nende vastu tõrjet pole, taimed tuleb üles kaevata ja hävitada.
liivsavi mullad. Sellistes muldades on piisavalt suuri poore, et mullaelustikule vajalik õhk saaks liikuda ja piisavalt peenikesi poore, mis vett kinni hoiavad Keskkonna reaktsioon Neutraalne,nõrgalt happeline enamikele sobilikum. Kultuuride kasvule ja arengule on keskkonna reaktsioon määrava tähtsusega seemnete idanemisfaasis. 4. Toiteelemendid taimede arengu ja kasvutegurina -Põhitoitaineid ehk makroelemendid, milleks on lämmastik, fosfor, kaalium, kaltsium, magneesium, naatrium ja väävel. --vajalik kogus üle 10 g/100 m² -Mikroelemente , milleks on boor, vask, mangaan, molübdeen, raud ja tsink. --vajalik kogus alla 10 g/100 m² Seemne idanemine- kaalium,fosfor Lehe,varre kasv- lämmastik Juure kasv- kaltsium Ainevahetus- magnesium,vask Õitsemine- fosfor,väävel,boor,kaalium 5. Taime kasvutegurite toimimise objektiivsed seaduspärasused Taime kasvutegurite toimimise objektiivsed seaduspärasused 1
kilerulli või kasvuhoones paiknevatesse lavadesse. Paremini juurduvad pistikud suure õhuniiskuse (üle 95%) ning 20-25 °C mulla- ja õhutemperatuuri juures. Kasvusubstraadi optimaalse temperatuuri tagamiseks paigaldatakse lavade alla küttekaabel, mis soojendab ka altpoolt. Pistoksad juurduvad vähemalt 2 kuud ning sel ajal ei tohi neid väetada. Alles siis, kui pistikutele on kasvanud juured (selle kontrollimiseks võetakse mõni pistik üles), võib alustada väetamist. Väetamine lõpetatakse juuli lõpus, et võrsed jõuaksid enne vegetatsiooniperioodi lõppu puituda. Esimesel kasvuaastal väetatakse juurdunud pistikuid 1-2 korda juunis-juulis, kõige efektiivsem on kastmine mõne vees lahustuva, marjakultuuridele sobiva kastmisväetisega. Talvel või varakevadel jälgitakse, et temperatuur kasvuhoones ei langeks alla 8 °C. Madalam temperatuur põhjustab kasvu alustanud taimede arengus füsioloogilisi häireid. Taimed
Annist, 2006). Kuusehekk on ilus 50–70 aastat, seejärel hakkab ta alt hõredaks jääma. Siis tuleb heki alla noored taimed istutada ja lõpuks vanad puud välja juurida (E. Käger, 2011). 6.1 Hooldus Harilik kuusk ei talu saastunud õhku ega sooldunud mulda, ei sobi piirdeks liiklusrohkete teede äärde (Ilus kodu). Ta on asendamatu suuremate kruntide piirdeks maal ja äärelinnades, kus on puhtam õhk. Enne kuuse istiku mulda panemist, oleks mõtekas väetis mulda segada. Sellega tagatakse toitainete juurdepääs juurtele. Vahetult peale istutamist vajab kuusk igapäevast kastmist, vähemalt 3 nädalat. Väetamist ei ole mõistlik teha kevadel kohe pärast maapinna sulamist, sellega võidakse teha taimele kahju (Eesti Päevaleht, 2004). Toitainete rohkuses võib taim hakata väga varakult kasvatama noorivõrseid, mis võivad öökülmadega hävida. Väikeseid kuuseistikuid vajavad rohimist, kuna kasvavad kuused peavad valgust saama
õhustatus – õhuvaeses mullas pidurdatud taimede normaalne areng. Takistatud on orgaanilise aine lagunemine ja õhulämmastiku sidumine •Umbrohtuvus -Mullaprotsesside liikumapanevaks jõuks on orgaanilise aine lagunemisel vabanev energia! 2. Liikuva lämmastiku allikad ja kao võimalused mullas-–•Orgaanilise aine lagunemisel (ammonifikatsioonil) vabanevad ammooniumühendid – 1-2% üldvarudest (30-90 kg/ha). • Õhulämmastikku siduvate bakterite poolt mulda toodud lämmastik – Sümbiootilised mikroorganismid – 50-200 kg/ha – Vabalt mullas elunevad mikroorganismid – kuni 50 kg/ha • Orgaaniliste väetistega mulda antav lämmastik. Keskmiselt viiakse 1 tonni kvaliteetse sõnnikuga mulda 5 kg lämmastikku millest ca. 25% (1,25 kg) on omastatav esimesel aastal. Sõnnikul on arvestatav järelmõju ka 2. ja 3. aastal (vastavalt 10 ja 5%). Vedelate orgaaniliste väetiste kasutamisel tuleb arvestada üleväetamise ohuga (omastamine esimesel aastal 50%)
jagunedes rühmadesse, mille sees ei ole üksteisega sobivaid sorte. Kui tegemist ei ole isefertiilse sordiga, on oluline osta erinevatesse rühmadesse kuuluvad sordid, kes aga õitsevad ühel ajal. Mõned sordid tolmeldavad kõiki samal ajal õitsvaid sorte, neid tuntakse kui universaalseid tolmeldajaid. (Aianduse entsüklopeedia 2010) Paljasjuurseid kirsipuid istutatakse hilissügisel, konteinertaimi võib istutada aasta ringi. (Aianduse entsüklopeedia 2010) Vilju ei ole vaja harvendada. Väetamine ei ole samuti vajalik, kuid multsida tuleks kindlasti. Kui puud on nõrgad, tuleb lisaks anda ammooniumsulfaati 35 g/m² kohta. Kuival ajal vajavad kirsipuud põhjalikku kastmist, kuid kuiva mulla ootamatu kastmine võib põhjustada marjade pakatamist. (Aianduse entsüklopeedia 2010) Kui marjad hakkavad värvi muutma, tuleb need kaitseks lindude eest katta võrkudega. Põõsaspuid ja pooltüvivorme on raskem võrkudega katta, sellepärast tuleb saak korjata kohe, kui see valmib
loengu konspekte ning lisaks neile MES nõuandeteenistuse võrguallikaid. Kursusetöö lugeja saab põgusa ülevaate põllutöödest, mis on vajalikud kultuuride kasvatamiseks ning nende saagikuse kindlustamiseks või lausa tõstmiseks. 1. MAAVILJELUS Maaviljelus hõlmab endas maapinna kasutamist taimede kasvatamiseks koos selleks vajalikke tööde ning meetoditega. Maaviljeluse juurde kuuluvad näiteks: Mullaharimine, väetamine ja taimekaitse. Eesmärgiks on luua võimalikult head tingimused taimede kasvuks ning seeläbi saada võimalikult suurt saaki. Optimaalse kasvukeskkonna saavutamiseks on mitmeid erinevaid viise, millest mõnda ei ole võimalik asendada. Laias laastus jaguneb maaviljelus kolmeks: tavasüsteem, integreeritud süsteem ja ökoloogiline süsteem. Käesolev töö keskendub pigem traditsioonilisematele maaviljelusmeetoditele.[1] 2. MULLAHARIMINE
viljakat mulda. Noorte kirsipuude istutamisel aeda tuleb kaevata meetrise läbimõõduga auk, mis on umbes poole meetri sügavune. Kaevamisel võib panna viljaka pealiskihi ühte hunnikusse ning sügavamalt võetud vähemviljaka mulla teise hunnikusse.Istutamisel võib augu põhja panna murukamara, seejärel istiku ja kui on vajalik tugiteivas, siis see samuti paika panna. Edasi asetatakse auku viljakas muld, seejärel sõnnik või kompost ning kõige peale vähemviljakas muld. Kui kirsipuu istik on väiksem, tuleb pärast murukamara asetamist augu põhja lisada viljakat mulda ja alles seejärel istik. Istutusaugu parajat suurust tuleb otsustada kohapeal ja istutamise käigus. Pärast istutamist peab mulla istiku ümber hoolega kinni tallama ning kastma istikut vähemalt 10 liitri veega. Kõige parem on istutada kahekesi, kuna istiku juured peavad jääma sirgelt ja
a) taimede mineraalse toitumise teooria b) miinimumteooria "tünnilaua seadus" saagi taseme määrab miinimumis olev toiteelement. 1 c) toitainete täieliku tagastamise teooria väetistega tuleb mulda anda sama palju toitaineid kui sealt saagiga eemaldame. - Prjanisnikov (1865-1948) kolmnurk. - Gedroits (1872-1932) neeldumisnähtused mullas. - 1913a. rajas R.Steiner (1861-1925) Sveitsis Antroposoofia Seltsi (alternatiivne väetamine, mahe, biodünaamilisd preparaadid, kuu seisu arvestamine). - 1924-1928a. biodünaamilised preparaadid. EESTIS - C.R.Jakobson (1841-1882), 1869a. "teadus ja seadus põllul" (soovitusi kasutatakse ka tänapäeval). - Dr. A. Eisenschmidt (1876-1914), mineraalkatsed. - Prof. A. Nõmmik (1882-1957) katsed mineraalväetistega. - Prof. O. Hallik (1906-1964) põldude lupjamine. - A. Piho (1924-1978) väetiste efektiivsus. - E
Jõhvi Gümnaasium Fosfor- ja lämmastikväetised Referaat Koostaja:Maila Meldre Klass:10A Juhendaja: Kristelle Kaarmaa Jõhvi 2009 Lämmastikväetised Lämmastikväetised on vees hästi lahustuvad. Lämmastik on meie mineraalmuldades esimene miinimumis olev toitelement ja tema mõju saagikusele seetõttu kõige suurem. Lämmastikuga üleväetamine pikendab aga taime kasvuperioodi, põhjustab teraviljade lamandumist, saagi nitraatidesisalduse suurenemist, keskkonna reostust . Mineraalväetiste lämmastik kas on nitraatne või muutub mullas mõne tunni kuni mõne päeva jooksul nitraatideks. Taimed kasutavad nitraate valkude jt ühendite sünteesil.
.....................................................90 Kirjeldus..................................................................................................................................... 90 Tagasilõikamine..........................................................................................................................91 Hooldamine................................................................................................................................ 91 Väetamine...................................................................................................................................91 TUHKPUU..................................................................................................................................... 92 Iseloomustus............................................................................................................................... 92 Kasvutingimused ja kasutamine..........................................
annaabi.ee 
