enamus tähistusi on pärit kreeka tähestikust. Samas kasutatakse ladina kirja variante tänapäeval sadade erinevate keelte ülesmärkimiseks ning nüüd on ta saanud maailma kõige levinumaks kirjasüsteemiks. Ka eesti keele ülesmärkimiseks kasutatakse ladina kirja varianti. Ülikooli mõningates teaduskondades on vaja õppida siiski ka algset ladina keelt. Üks suur eelis on Kreekal minu arvates Olümpiamängude korraldamine. Roomal pole selles suhtes midagi vastu panna. On ju Olümpiamängud üks suurimaid võistlusi maailmas, kuhu võistlema pääseda on iga sportlase eluunistus. Just nii suur tähtsus on sellel mitu tuhat aastat vanal traditsioonil veel tänapäevalgi. Juba siis oli olümpiavõitja tiitel väga ihaldatud ja on seda ka veel nüüd. Lisaks aule ja kuulsusele, kaasneb võiduga ju ka materiaalne kasub, mis on olnud läbi olümpiamängude ajaloo päris korralik. Samas oli Rooma aluspanija õigusteadusele
leevendama impeeriumi lääneosade üha suurenevaid majandusraskusi. Praktikas polnud sellest aga erilist kasu. Otse vastupidi: nüüd avati vaba juurdepääs oma võimustruktuuridele ja seda eriti barbaritele ja nii võtsid viimased võimust ja allutasid lõpuks Lääne-Rooma enda võimu alla. Lääne-Rooma languse põhjusteks loetakse veel halbu geograafilisi tingimusi, rikkalike materiaalsete ja inimresursside puudumist, majanduslikku allakäiku ja nõrka sõjaväge. Ida-Roomal olid palju soodsamad geograafilised tingimused ning märksa rikalikumad materiaalsed ja inimresursid. Lisaks mindi barbarite vastu üle kaitsetaktikalt ründavale. Nii haarati strateegiline initsiatiiv ja vallutati piirkonnad, millest oleks võinud saada barbarite edasise sissetungi sillapead. Väga tähtis osa oli ka laevastikul. Kuna barbarid meresõitu ei tundnud, said bütsantslased laevastiku abil mitmeid võite. Kõigele lisaks oli Ida-Roomal tohutu
Mago. TÄHTSAMAD SÜNDMUSED 196 eKr valiti Hannibal sufeediks. Ta korraldas demokraatlikke reforme, et mobiliseerida Kartaagot uueks relvakokkupõrkeks Roomaga. TÄHTSAMAD LAHINGUD Ta võitis Rooma leegione Ticinuse lahingus, Trebia lahingus ( 218 eKr), Trasimenuse lahingus (217 eKr) ja Cannae lahingus(216 eKr) 203 eKr kutsuti ta Aafrikasse tagasi Publius Cornelius Scipio vastu sõdima, kuid sai temalt Zama lahingus aastal 202 eKr otsustavalt lüüa. See lahing aitas Roomal kiiresti maailmariigiks tõusta. ELU PÄRAST KARTAAGO HÄVINGUST Ta läks Kreekasse, osa Roomlaste laevastikku juhtima. Ta sõdis Rooma vaenlase Pergamoni vastu. Kui ta lüüa sai, põgenes ta Bithyniasse. KUIDAS TA SURI 183 eKr Lybissa linnas ta tegi ensetapu. Roomlased tahtsid teda elusalt kätte saada, sest ta sai Pergamonlaste käest lüüa. (Ta tappis end mürgiga). PILDID KUST MA INFOT SAIN https://et.wikipedia.org/wiki/Hannibal http://www.biography.com/ http://www.ancient
Rooma vabariik(510 30 aastat eKr) Vabariigi algus(510. aastal eKr) Aastal 510 eKr kehtestati Roomas vabariik, mis püsis 30. aastani eKr. Alguses oli Rooma üks lihtne linnriik, kuid lühikese ajaga suutis ta kehtestada ülemvõimu Kesk-Itaalias. Roomat ohustas gallide sissetung 387. aastal eKr ning hiljem kimbutasid roomlasi ka samniidid, kellega peeti kolm rasket sõda ning lõpuks õnnestus Roomal samniitidest jagu saada. Hiljem vallutati Lõuna-Itaalia kreeka linnad saatusliku Pyrrhose võiduga ning aastaks 265 eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all. Vabariiklik kord põhines kahel olulisel eeldusel- kodanikel pidi olema võimalus isiklikult osa võtta riigiasjade otsustamisest ehk rahvakoosolekute või senati tööst. Kodanikud pidid ka riiki kaitsma, kuid mida suuremaks Rooma kasvas, seda vähem olid need tingimused täidetud. Patriitsid ja plebeid
res publica, s rahvas võttis valitsemisest osa. Kõik roomlased moodustasid kodanikkonna ehk rooma rahva. Riiki juhtisid igal aastal valitavad magistraadid ja vanemate nõukogu senat, seega juhtis riiki nobiliteet. Rahvakoosolekud võimaldasid ka lihtrahval riigiasjades osaleda. Kreeka ajaloolase Polybiose arvates polegi paremat riigikorda leida kui seda oli Roomal. Magistraadid ~valiti rahvakoosolekul enamasti üheks aastaks ning igasse riigiametisse valiti vähemalt kaks meest. *konsulid olid kõrgeimad magistraadid, neile kuulus kõrgeim võim riigis. *preetoridjärgnesid tähtsuselt konsulile ja võisid neid asendada. *tsensorid valiti viieks aastaks endiste konsulite hulgast. Nende ülesanne oli kodanike loenduse korraldamine ja senaatorite nimekirja koostamine.
Athena, Apollo-Apollon, Diana-Artemis, Mercurius-Hermes, Venus- Aphrodite, Bacchus-Dionysos, Saturnus-Kronos, Vesta-Hestia. 2. Isikud: Peetrus ja Paulus- Kristluse levitajad, Peetrus oli esimene Rooma piiskop. Titus Livius- tuntuim ajaloolane Vergilius- kirjanik ``Aeneis`` Cicero- rooma üks silmapaistvamaid riigimehi, kõnemees Octavianus ehk Augustus- keiser Romulus- pärimuse järgi rooma linna rajaja. Romulus ja Remus Nero- keiser, julm Traianus- keiser, suurim ulatus Roomal Caesar ja Pompeius, Antonius, Lepidus, Crassus. Diocletianus- sisekorra ja piiride taastamine,, sõjaväe tugevdamine, senat kaotab tähtsuse, kristlaste tagakiusamine. Constatinus 306-337, pooldas ristiusku, 313 legaliseeriti ristiusk. 3. Mõisted: Puunia sõda- sõjad Rooma ja Kartaago vahel, 3 sõda. Patriits- suursuguse suguvõsa liige Plebei- plebs-rahvahulk, ülejäänud kodanikud roomas, jäid jõukuselt alla. Patroon- rikas roomlane, eestkostja Klient- vaene roomlane
Roomlased olid väga lõbujanulised. Teatri jaoks ei otsinud nad sobivat küngast nagu kreeklased, vaid ehitasid eraldi hooned. Rooma skulptuur oli arhitektuuriga võrreldes vähem iseseisev. Kreekast rööviti ohtrasti skulptuure, tehti koopiaid, tegutsesid kreeka meistrid. Hellenite plastika mõju avaldus eriti figuurikäsitluses ja reljeefis. Nii nagu Kreekast, ei ole ka Roomast tahvelmaali säilinud. Antiik-Roomal ja Antiik-Kreekal on palju ühiseid ja erinevaid jooni, kuid Rooma oli siiski Kreekast üsna palju maha jäänud ning palju matkitigi hellenite pealt.
Kukutasid valitseja võimult, läksid tülli. Romulus tappis Remuse ja ehitas linna üksinda edasi. ( Lühikokkuvõte sellest) Mis asjaoludel oli Rooma armee edukas? · Sõdurid paiknesid malelaua ruutudena ja see võimaldas neil võidelda ka künklikul maastikul. · Kõrgel tasemel varustus. Kuidas oli Roomale kasulik ,,Jaga ja valitse'' põhimõte? · Erinevate piirkondade ning rahvastega sõlmiti erinevad kokkulepped, mistõttu oli Roomal edu suur. · Roomlased ei seganud ennast allutatud riikide siseasjadesse. · Rooma kehtestas erinevaid tingimusi, mille pärast polnud keegi Rooma peale vihane. Mis tähtsus on Rooma õigusel? · Pani aluse tänapäeva õigusteadusele. (12 tahvli seadused) · Kõik olid seaduse ees võrdsed. Pontifex- Tähtsaim preester. Augur- Riiklik ennustaja. Sibyll- Sibülliraamatud (ennustusraamatud tähtsateks puhkudeks). Roomlaste kuulsaim eeposte kirjutaja:
Hellenism oli Kreeka ja Idamaade ühiskonnakorralduse uus ajajärk. Väljapääsu kriisist otsisid Makedoonia mõjukad ringkonnad Aleksander Suure juhtimisel võõraid maid ja majanduspiirkondi vallutades. Hellenism tõi kaasa vaid suhtelise ja ajutise edu samuti puudusid eeldused orjandusliku ühiskonna arendamiseks eesrindlikumaga. Nii tekkis hellenismis eneses kriisiolukord, millest ajutiseks päästis Rooma laialdumine ja hellenistlike riikide alistamine. Makedoonial ja hiljem Roomal õnnestus idamaiste riikide kiire vallutamine seetõttu, et riigid olid poliitiliselt killustatud, majanduses maha jäänud ja ühiskondlikest vastuoludest lõhestatud. Majanduses tähendas hellenism antiikmaailma arenenuma tootmisviisi levimist Idamaile. Sellega kaasnes uute orjandusvormide teke ning piir orjade ja sõltuvuses olevate vabade vahel muutus aina ähmasemaks. Koos tehnika edenemisega avardus hellenism luues ühtse majanduspiirkonna ja tõstes põllumajanduslikku tootmist.
Rooma ajaloo tähtsündmused minu arvates Nii nagu igal riigil ja linnal on ka Roomal pikk ja huvitav ajalugu. Just sellepärast huvitav, et Rooma on olnud nii asula, linn, linnriik, vabariik, impeerium kui ka keisririik. Tänapäeval tunneme me Roomat, kui Itaalia pealinna. Erinevaid ajalooraamatuid lugedes, võime märgata, et igas ühes on esile toodud erinevad sündmused Rooma ajaloo kohta. Ühes räägitakse rohkem kultuurist, teises sõdadest ja kolmandas on kirjutatud tähtsamatest isikutest. Minu arvates algab Rooma ajalugu 753.a.eKr Rooma linna asutamisega
Mis oli tuhandeaastase Rooma riigi tugevus? Roomal olid kõik eeldused, et olla võimas tugev riik. Hea asukoht, põlluharimiseks head põllud ja rannajoon pole ka nii liigendatud. Rooma tugevusele on aidanud kaasa mitmed teised tegurid: valitsejad, poliitiline kord ja paljud teised tegurid. Aastal 510 eKr kehtestati Roomas vabariik. Alates sellest ajast seisid riigi eesotsas senat ja valitavad kaks konsulit.. Rooma vabariik püsis kuni aastani 30 eKr. Rooma oli algul üks paljudest Latiumi
suurmaavaldused- latifendiumid. harisid isiklikku või suurmaaomaniku maad. 2. Miks Ida-Rooma jäi püsima, kui Lääne-Rooma hävis barbarite kallaletungi tulemusena? 1p Ida-Rooma riigi territoorium jäi barbarite rännuteedest eemale, riik oli kõrgemal tasemel ja seega rikkam. Tänu rikkusele oli Ida-Roomal korralik alaline armee ja tohutu riigiaparaat. 3. Millega on ajalukku läinud järgmised isikud? Iseloomusta nende tegevust! 10p Caesar Ta oli Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik. Ta vallutas Gallia ja oli esimene rooma väejuht, kes üritas Britanniat vallutada. Ta oli Vana-Rooma kuulsaimaid kõnemehi. Augustus Ta oli esimene Vana-Rooma keiser. Constantinus Suur Oli Vana-Rooma keiser, kes alistas Maxentiuse. Tema tegevuses oli alati kavalus. Ta asutas uue
rikkamad, ostsid endale ratsaväe varustuse, kes olid vaesemad, need jalaväe oma. Rooma sõjaväe peamine löögijõud oli leegion. Leegionis paiknesid väeosad nagu ruudud malelaual, vajadusel sai neid välja vahetada. Selline sõjaväerivistus andis Roomlastele suure eelise Kreeklaste faalanksi ees, sest Roomlased said nii ka mägisel pinnal võidelda. Esialgu oli kõigi Rooma kodanike maakaitsevägi jagatud kahte leegioni, üks kummagi konsuli juhtimisel. Enamus ajast oli Roomal 25 leegionit tegevteenistuses. Leegioni kõrgemateks ohvitserideks olid sõjatribuunid, kelle algul nimetasid konsulid, hiljem aga valiti nad rahvakoosolekul. Hiljem kujunes leegionist roomlaste suurim iseseisvalt tegutsev väeüksus, kuhu kuulus enamasti 4500 sõdurit. Peamise löögijõu moodustasid 3000 raskeltrelvastatud jalameest, kes jagunesid allüksusteks: 30 maniipuliks ja 60 tsentuuriaks. Hiljem liideti 3 maniipulit üheks kohordiks ja leegioni meeste arvu suurendati kuni 7
täielikult. Alates 4. sajandist saavutas barbarite sesseränne seoses hunnide läände liikumisega senisest suurema ulatuse. Enamus sissetungijatest olid põgenikud. Rooma eraldus Lääne- ja Ida-Roomaks. Lääne-Rooma feodaaltsivilisatsioon väljus barbarite invansiooni ajastust killustatuna, Ida-Rooma aga ühtsena. Lääne-Rooma lagunemise põhjusteks olid veel vallutatud piirkonnad, kuhu barbarid oleksid võinud lihtsalt sisse tungida. Ida-Roomal olid püsimajäämiseks kaks olulist tegurit: soodsamad geograafilisd tingimused ja rikkamad materjaalsed- ja inimressursid. 9 sajandil alguse saanud kirikulõhe eraldas Bütsantsi õigeusu kirik Lääne-Euroopa katoliiklusest lõplikult,jagades maailma kahte vaenulikku leeri. Liidus Genovaga õnnestus Bütsantsil 1261. aastal oma riik taastada, kuid tervikuna kujutas Bütsants siiski vaid kunagise hiilguse haledat varju. 29.
elatiseta. I teos “Bucolica” = karjaselaul – idüllliline poeem elust vabas looduses ja sellest, kuidas karjased elavad. Selle avastas Maecenas (Rooma kunstide kaitsja), kes oli seda lugenud ja võttis Vergiliuse oma tiiva alla. II teos “Georgica” = põllumeeste laul. Lisaks elu kirjeldustele annab ta põllumajandusalaseid näpunäiteid. See meeldis Augustusele, kes otsustas, et Vergilius võiks kirjutada Rooma eepose, sest enne polnud Roomal oma eepost, vaid olid Kreeka eeposed “Ilias” ja “Odysseia”. CARMINA BURÀNA (Baierimaa laulud) ______ vagandid O fortuna! O Fortuna Oo saatus velut luna nagu kuu statu variabilis, olekult muutlik, semper crescis alati kasvad aut decrescis; või kahaned; vita detestabilis vastik elu nunc obdurat nüüd karastab et tunc curat ja teinekord hellitab ludo mentis aciem, mänguga vaimu teravust, egestatem vaesust potestatem rikkust
mistõttu uuendasid ja parandasid nad pidevalt oma piiramistehnikat ja üleüldist sõjapidamis taktikat. Teisalt oli neil vaja ka juba vallutatuid ja riigile juurde liidetud alasid kaitsta ülestõusude või välississetungijate vastu. Kõik see pani roomlasi paratamatult üha uusi asju proovima. Lisaks tolle aja kohta kõrgelt arenenud sõjatehnoloogiale, peitus Rooma sõjaväe võimsus ka väga karmis distsipliinis. Tänu nendele kahele aspektile õnnestuski Roomal luua maailmariik. Üks tänapäeva maailma enam mõjutanud valdkond, kust me oleme Roomalt ja Kreekalt midagi saanud on riigivalitsemine ja õigussüsteem. Kreeka on ajalukku läinud demokraatia sünnimaana ning Rooma, kui rooma õiguse väljatöötajana. Nii demokraatia kui ka rooma õigus on enamustes tänapäeva riikides kasutusel, seal hulgas ka Eestis. Ega ei kujutakski elu ilma nendeta ette, kõik oleks hoopis teistsugune. Valitseks diktatuur ja kõrgemal seisvate
476.a kukutas Germaani väepealik viimase Rooma keisri, tunnustas I-Rooma keisrit kui riigipead ja L-Rooma riigil oli lõpp. Panteoni tipus seisis taeva-, pikse-, ja tormijumakl Jupiter, tema tähtsaimaks pühamuks oli tempel Kapitooliumil, kus teda austati koos jumalannade Juno ja Minervaga. Jupiteri isa Saturnus oli põllutööde ja viljakasvu edendaja. Kõrgelt austatud oli sõjajumal Mars. Kodukolde jumalanna Vesta. I Puunia sõda (264- 241) peeti merel ja Sitsiili saarel. Roomal puudus laevastik. II Puunia sõda (218 201) Kartaago pealik Hannibal tungis Hisp. läbi. III Puunia sõda (146 eKr) Roomlased vallutasid ja hävitasid Kartaago. Roomlased olid head ehituskunstis. Võtsid kasutusele sambad. Rajasid kivist teid ja sildu. Kasutasid enamasti tellist. Rajasid akvedukte mis varustasid linnu joogiveega. Majades põrandaalused küttesüsteemid. Kreeka kultuuri mõjul hakati haridusele rohkem tähelepanu pöörama ja seda tähtsaks pidama. Hakati saatma oma
Kirikust oli niimoodi välja kujundatud frankide oma riigikirik, mis suutis ise ilma välisabita saavutada formaalse võidu germaanipärasest paganlusest. Seitsmendast sajandist hakati riigivõimu tasandil nõudma kõikide sundristimist. Kuigi võiks arvata, et frankide ristimisest katoliku usku võitsid nii kirik kui frangid, ei toonud see esialgu paavstitoolile mingit kirikupoliitilist võitu. Paavsti primaati formaalselt küll tunnustati, kuid Roomal ei olnud praktiliselt mingit sõnaõigust kiriku elu arengu osas uutes germaani maakirikutes. Kuid kui ei oleks olnud frankide ristimist, kas oleks läänegootide kuningas Rekkared 587.aastal üle läinud katoliiklusesse ja 589.aastal Toledo kirikukogul Hispaania läänegootid ,,ariaanlusest" lahti ütelnud. 4
Teda on nimetatud Igaveseks linnaks. VANA-ROOMA Rooma vabariik - 150 - 30 eKr. Senat ja 2 konsulit. 5. saj lõpuks Rooma Kesk- Itaalia tugevaim linnriik.Tagasilöök - gallide (keldi hõimud) sissetung 387eKr. Võitlesid samuti samniitidega. Sõltumatud veel Lõuna-Itaalia linnriigid. 265. eKr kogu Itaalia Rooma võimu all. Võitlesid Kartaagoga- Puunia sõjad. Esimene Puunia sõda (264-241 eKr) - võitlus peamiselt merel ja Sitsiilias. Algselt puudus Roomal merevägi, tekitasid selle ja alistasid puunlased. Teine Puunia sõda (218-201 eKr) - Kartaago väepealik Hannibal purustas Cannae lahingus Rooma väed, ei suutnud seda aga ära kasutada ja kartaagolased said hävitavalt lüüa. Kolmas Puunia sõda (164 eKr) - Kartaago hävitati täielikult 149 eKr võitsid roomlased Makedoonia ja Kreeka ja liitsid oma riigile. 133 eKr pärisid nad Pergamoni riigi. Rooma riigiorganid: senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud e magistraadid.
Kesk-Itaalia rannikualal. Sel ajal kui latiinid roomlastega kokku puutusid, olid nad ürgkogukondliku korra viimases staadiumis. Juba varakult tegelesid latiinid põllunduse ja karjandusega ning oskasid maad kuivendada. Nad elasid kindlustatud asulais ja neil olid ühised pühamud. 496 e.m.a. võitsid roomlased latiinide Regilluse järve ääres, 493 sõlmisid nad latiinidega liidulepingu. Latiini linnadel olid väiksemad õigused kui Roomal. 340 e.m.a. alustas latiinide liit Rooma-vastast ülestõusu, mis lõppes 338 latiinide lüüasaamisega. Nende linnadel oli sealtpeale piiratud (latiini) kodanikuõigus (jus sine suffragio). Alles pärast Liitlassõda (90-88 e.m.a.) said latiinid Rooma kodanikuõiguse. Antiigileksikon 1. A- Met. Tallinn 1983, lk 307. 3 Rooma impeeriumis olid Rooma ülemvõimule alistunud rahvad ühed vabakslastutest. Nad eksisteerisid inimeste klassina nad polnud ei orjad, kodanikud ega latiinid
Pärast kasvatas nad üles kohalik karjus. Suureks sirgunud kukutasid vennaksed oma vanaisa võimult ja asusid omale uut linna rajama. Töö käigus puhkenud tülis tappis Romulus Remuse ja lõpetas ehituse üksi. Tema nime järgi saanud Rooma oma nime. Kuningate aeg Pärimuse järgi oli Romulus esimene Rooma kuningas. Kokku valitsenud seitse kuningat. Kungingate ajal sai Roomast võimsaim linnriik. Ostia sadam aitas kaasa saada Roomal ka suureks kaubanduslinnaks. Viimase kuninga vastu tõusis ülestõus ning seejärel hakati valima riigiametnikke, seega oli kuningate aeg läbi. Rooma varane ühiskond Rooma eesotsas seisis rahvakoosolekul kinnitatud kuningas. Ta valitses koos nõukogu- Senatiga, mille koosseisu kuulusid tähtsamate sugukondade vanemad. Rooma kodanikkond jagunes sugukondadeks(genus) ning need omakorda perekondadeks(familia). Pereisal oli piiramatu võim
· Ida-Rooma riigi territoorium jäi barbarite rännuteedest eemale mistõttu ta kannatas nende rünnakute all vähe ja tema alale ei tekkinud ka barbarite riiki. · Ida-Rooma majandus oli kõrgemal tasemel ja riik seega rikkam. Ida-Roomas oli laialdane kiht väikepõllupidajaid, kes olid tublid maksumaksijad. Ka tähtsamad käsitöö- ja kaubanduskeskused jäid Ida-Roomasse. (Konstantinoopol, Aleksandria, Korintose) · Ida-Roomal oli korralik alaline armee ja tohutu riigiaparaat. Sõdurid ja ametnikud said palka puhtas kullas. · Arendati edasi hellenistlikku kultuuri samal ajal, kui lääneosas toimus vaimne tagasikäik. 9. Keskaja ruumiline ja ajaline piiritlemine. Keskaja algus Keskaja lõpp 313.a-Constantinus kuulutas välja 1453.a-Konstantinoopoli vallutamine usuvabaduse, mis tähendas Kristluse
alamjooksul. Alates 1871. aastast on Rooma ühendatud Itaalia pealinn. Teda on nimetatud Igaveseks linnaks. Rooma on Lazio maakonna ja Rooma provintsi halduskeskus. Ta jääb Itaalia kahe väga erineva osa arenenuma, eduka Põhja-Itaalia ning mahajäänuma, põllumajandusliku Lõuna-Itaalia piirile. Linnaosad: Tevere jõe vasakul kaldal asub vana kesklinn. Rooma on kunsti- ja arhitektuurimälestiste poolest maailma rikkamaid linnu. Ühtset ärikeskust Roomal ei ole, enamik ettevõtteid, panku ja riigiasutusi asub Tevere paremal kaldal. Rooma on Milano järel äri- ja tööstuslinnana Itaalias teisel kohal. Rooma piires asub ka Vatikani linnriik. Asutamine: Rooma kohal voolab Tevere laias orus järskude kallaste vahel, mis on külgorgudega küngasteks jaotatud. Neist küngastest seisab kõige rohkem eraldi Palatinuse küngas, mida orunõlvadega ühendab vaid madal Velia seljak. Sinna rajasid Romulus ja Remus pärimuse kohaselt 21
451 Katalaunia lahing (roomlased+germaanlastest liitlased vs Attila jõud).Hunnide edasitung peatati, nõrga rooma sõjaväe tõttu langesid suured territooriumid germaanlaste kätte. Germaanlased-goodid(ida-ja lääne), burgundid, vandaalid, saksid, langobardid, frangid, anglid 3.Lääne-Rooma langes rahvasterändamise käigus, 476 viimase keisri kukutamine. Oli nõrk ja lõhestunud., üsna vaene, ei panustanud nii väga sõjandusse. Ida-Roomal soodsamad geogr tingimused-võimalus pidada sõda merel. Rikkam, rohkem sõjaväelasi ja võimsam sõjavgi. Tsentraliseeritud-tugeva keskvõimuga riik(keisril piiramatu võim) 4.Bütsants tsentraliseeritud riik, eesotsas keisri e basileusega(piiramatu võim)+õukond(kõrgemad võimunakndajd). Konstantinoopol-1 ristiusukeskus Rooma kõrval. Patriarh-juhtis Bütsantsi kirikut, ei olnud nii võimas kui Rooma paavst. Kirik-kreeka-katoliku e õigeusu e ortodoksi kirik.
Huvitavaid fakte raamatust - Agrippina varandus 180 miljonit , seda ei olnud keisrinna jaoks sugugi vähe - Nerost sai 17. aastaselt princeps - kord, kui neli orja kandetooli jooksusammul läbi linna kandsid, oli Agrippina rebinud endal riided seljast ja haaranud Nero käe, silitanud nendega üle oma ihu, kuni nooruk sai orgasmi - Nerost hakati lugu pidama peale tema esimest kõne. - Claudiuse valitsusajal ei tulnud Roomal kannatada ühtegi suuremat kaotust - Drususe mõrva taga oli mees nimega Seianus - Drusus oli olnud kergemeelne ja ülearu lodeva eluviisiga - Agrippina Vanem suri 33. aastal pärast Kristust, kui ta oli nelikümmend seitse aastat vana - mitte kunagi ei olnud langetatud nii palju surmaotsuseid kui Tiberiuse ajal - 16 märts 37 aasta suri Tiberius - Agrippina tõi ilmale poisslapse, kelle nimeks sai isa järgi Lucius Domitius Abenobarbus
Abielu sõlmiti tavaliselt 20-40 aastates mehe ning vaevalt murdeeast väljunud neiu vahel ning abielulepinguga läks neiu oma isa eestkoste alt oma mehe (või selle isa või vanaisa) eestkoste alla. Rooma sõjavägi Rooma sõjaväe põhiüksuseks oli leegion (5000 meest, hilisemal ajal 4500 ja impeeriumi lõpus 7000 meest). Leegion jagunes maniipuliteks ning tsentuuriateks (1 tsentuuria = 100 meest), hilisemal ajal kohortideks ning tsentuuriateks. Enamus ajast oli Roomal 25 leegionit tegevteenistuses. 2 Rooma ajalugu konspekt nr. 1 753 eKr 100 eKr Moodustati kodanikest ja Sobis lähemate maa-alade talupoegadest vallutamiseks, kasutamine
Liitis maise ja taevase sõjaväe andes kõrgemad vaimulikud ametid väejuhtidele - tagas alamate ustavuse ja kiriku maavaldused ega lõhkunud kumbagi oma võimu alustala. Karolingide võimule tulek. Pärast Karl Martelli surma võim poeg Pippin Lühikesele - kindlakäeline, ettenägelik valitseja, maandas kirikumaade riigistamisest tekkinud pinged, võitis frangi kõrgvaimulike poolhoiu, suunas pilgu Rooma poole, kus asus paavst, katoliku kiriku pea. Roomal oli raskusi elanikel elu sees hoidmisega, paavsti ähvardasid väljastpoolt Roomat langobardid ning linnas rahulolematu ilmalik ja vaimulik ülikkond. Tugeva valitseja toetus oli valitsejale hädavajalik ja Pippin tõi esile oma kandidatuuri. 754 ja 756 korraldas kaks sõjakäiku, mille tulemusel loovutasid langobardid paavstile mõne Rooma lähipiirkonna -Paavstiriik e Kirikuriik - tasuks seadustas paavst Pippini õiguslikus mõttes kahtlase
Abielu sõlmiti tavaliselt 20-40 aastates mehe ning vaevalt murdeeast väljunud neiu vahel ning abielulepinguga läks neiu oma isa eestkoste alt oma mehe (või selle isa või vanaisa) eestkoste alla. Rooma sõjavägi Rooma sõjaväe põhiüksuseks oli leegion (5000 meest, hilisemal ajal 4500 ja impeeriumi lõpus 7000 meest). Leegion jagunes maniipuliteks ning tsentuuriateks (1 tsentuuria = 100 meest), hilisemal ajal kohortideks ning tsentuuriateks. Enamus ajast oli Roomal 25 leegionit tegevteenistuses. 2 Rooma ajalugu konspekt nr. 1 753 eKr – 100 eKr Moodustati kodanikest ja Sobis lähemate maa-alade talupoegadest vallutamiseks, kasutamine
· nii mõnelegi orjale anti võidu puhul vabadus §26Kirjasõna ja kultuur Kreeka mõjud rooma kultuuris · varajasest kultuurist poole teada peaaegu mitte midagi · tõeline kirjandus kujunes välja 3. saj eKr kreeka kultuuri ja kirjasõna mõjul · esimesed rooma arutorid piirdusid teoste tõlkimise ja mugandamisega · ka teatrer kõnekunst ja ajalookirjutised on välja kujunenud kreeka mõjutustest · neis valdkondades pole roomal originaalseid teoseid peaaegu üldse. · püüdsid leida kreeklaste kirjutistele konkreetseid elu-ja käitumisjuhendeid Teater · roomlaste silmis polnud teater nii tähtis kui kreekas · populaarsuselt jäi hipodroomisõidule ja gladiaatorivõitlustele alla · teatriettendused piirdusid rahva naerutamise ja lõbustamisega · ei käsitletud kreeka draama kombel olulisi maailmavaatelisi ja kõlbelisi probleeme · etendused toimusid vabas õhus
Kogu varase vabariigi ajal konfliktid patriitside ja plebeide vahel. Patriits - jõukas maavaldaja, ainult nemad võisid olla riigiametnikud jms. Plebei - mitte patriits, vaesem, õigusteta. Plebeid saavad õiguse valida ametnikud, kes nende huve kaitsevad - rahvatribuunid. 450 eKr esimene Rooma seadustekogu - 12 tahvli seadused. Võitlesid Kartaagoga (puunlased) - Puunia sõjad. Esimene Puunia sõda (264-241 eKr) - võitlus peamiselt merel ja Sitsiilias. Algselt puudus Roomal merevägi, tekitasid selle ja alistasid puunlased. Teine Puunia sõda (218-201 eKr) - Kartaago väepealik Hannibal purustas Cannae lahingus Rooma väed, ei suutnud seda aga ära kasutada ja kartaagolased said hävitavalt lüüa. Kolmas Puunia sõda (164 eKr) - Kartaago hävitati täielikult 149 eKr võitsid roomlased Makedoonia ja Kreeka ja liitsid oma riigile. 133 eKr pärisid nad Pergamoni riigi. Rooma riigiorganid: senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud e magistraadid. Magistraadid -
Mida küll üritas reanimeerida Ida-Rooma ehk Bütsants. Jumal teab kust välja ilmunud valdavalt indo-euroopa keelt kõnelenud rändrahvad (keldid, lääne-goodid, vandaalid) aga võtsid kujunevast Euroopast ja Impeeriumi varemeist tugevat matti. Palju aega enne lokaalset kataklüsmi oli Scipio Zama all ütelnud Hannibalile, et su ees olid Rooma väravad lahti, aga sa ei kasutanud võimalust. Sama seis oli ka Attilal. Kas on Roomal, iseäranis Tiberi küngastel mingi esoteeriliselt seletamatu puutumatus? Piibli, eriti Vana Testamendi ebamäärane kronoloogia annab pidevalt ajamääratluse keskmiselt 40 aastat. Nende aastate olulisem aspekt on see, et israeliidid näivad olevat kulutanud suurema osa ajast "nurisemisele". Jumal andis nad vilistlaste kätte veel 40-ks aastaks. Mõistmiseks on oluline aspekt,et kui viit Moosese raamatut(Pentateuh)kirjutati, ei tehtud heebrea keeles vahet mineviku eri vormide vahel
latiini hõimud võitlesid selle vastu. Teada aga sellest kõigest on vaid legendaarsete allikate kaudu. Legend räägib et kangelane nimega Mucius Scaevola olevat tunginud Porsenna välilaagrisse ja tahtis kuningat tappa, aga ta langes vangi, temalt hakati välja pinnima ____, tema aga pani käe tulekohale ja lasi sel söestuda, Porsenna seda imetles ja lasi ta vabaks. Selles legendis Mucius on Rooma kõigi vooruste ideaal ja kehastus, ideaalne stoik. Paralleelselt etruskitega oli Roomal kokkupõrkeid ka teiste latiini linnadega, kes aga samuti võitlesid etruskitega. Et seda sõda võita sõlmisid 8 latiini linna liidu, juhtiv linn oli Tuscunum. Aastal 496eKr toimus oluline lahing Roomlaste ja latiini linnade vahel. See lahing pärimuse järgi toimus Regilluse järve ääres, latiinid said selles lahingus lüüa. Roomlased aga jätkuvalt vajasid tuge etruskite vastu ja tegid ettepaneku sõlmida liit etruskide vastu. Liit sõlmiti 493eKr ja kõik linnad olid
Kolmas osa nimetati liitlasteks (ei saanud küll kodaniku õigusi, kuid ei pidanud maksma makse ning sõjavägi läks Rooma kasutusse). * Alad väljaspool itaaliat olid provintsid neid pandi juhtima asehaldurid, kes kogusid makse ja juhtisid elu. Asehaldurid kasutasid seda ametit enda hüvedes ära. * Rooma sõjaväe põhiüksus oli leegion (4500 meest 1/3 noored, 1/3 keskealised, 1/3 vanemad ja kogenumad). Kui Rooma vabariik sai 509 e.Kr alguse, siis oli Roomal vaid 2 leegionit, kuid 3. Sajandi lõpuks e.Kr, oli sõjaväe suurus juba 214'000 meest. * Leegion koosnes raskerelvastusega üksusest (3000 meest), kergerelvastusega üksustest (1200 meest) ja ratsanikud (300 meest). -) Raskerelvastus 1.5m pikk, 5kg kaaluv viskeoda. Kergerelvastus 0.5k pikk torkeoda. -) Leegioni põhiosa moodustasid talupojad, kes olid vähemalt 17a vanad. * I Põllumajandust -) Talupoegade väikemajandus ~30 jugenit (7,5ha; 1ha = 4j) toodeti enda tarbeks.
Roomlsed võtsid kasutusele ka põletatud telliskivid (40x50cm). Varem sellist asja ei tuntud. Võtsid ka algelise betooni kasutusele, kus kasutati vulkaanilist tuhka. Need uued materjalid võimaldavad ehitada keerulisi konstruktsioone - kuppel, suuri ehitisi, väiksemate kulutustega. Nad hakkasid esimesena suuri lae pindu võlvima. · Silindervõlv üksteise taha ehitatud kaarte rida. · Ristvõlv kahe silindervõlvi ristumine. Roomal oli väga hea teedevõrk. Osa neist maanteedest on säilinud tänapäevani, mis on kivi sillutisega maanteed, 4. saj. lõpus e.Kr. Esimene maantee ühendas Roomat lõunas oleva Via Appia-ga. Ehitati ka sildu üle jõgede. Veejuhtmeid, mis tõid puhast vett mägiallikatest või järvedest. betoonist müüridega kaitsti linnu. Ühiskondlikest hoonetest olid tähtsamad saunad termid. Termides olid erineva
rajas 418. aastal esimese barbarite kuningriigi. Nende eeskuju järgisid vandaalid, kes vallutasid Rooma Aafrika- provintsi ja panid aluse oma kuningriigile. Burgundid rajasid kuningriigi Rhone'i ja Saone'i ülem- ja keskjooksule. · Rooma sõjakunsti viimaseks sõnaks jäi hunnide võitmine väejuht Aetiuse juhtimisel 451. aastal Katalaunia väljadel. Seal olid abiks ka läänegoodid, frangid ja burgundid. · Lääne-Roomal oli valitseda veel Itaalia, kui 476. aastal kukutas barbarite väejuht Odoaker Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse ja saatis tema võimu sümbolid Ida-Rooma keiser Zenonile. LÄÄNE-ROOMA LANGUSE JA IDA-ROOMA PÜSIMISE PROBLEEM · Bütsants püsis järkjärguliste muutuste hinnaga kuni 15. sajandi keskpaigani tal olid paremad geograafilised tingimused ning rikkalikumad materiaalsed- ja inimressursid.
tsiviilvõimu, ent samuti ka teatud religioosseid funktsioone. Otseselt tähendas imperium õigust juhtida sõjaväge. 2) Kuningas; tema võim ja funktsioonid Terve kogukonna eesotsas seisis kuningas, kes valiti komiitsidel kuuriate poolt ja tema võim oli piiratud. Välisteks tunnusteks olid nt pupurmantel ja kulddiadeem. Kuningal oli kõrgeim võim, mis sisaldas eneses väejuhi, kohtuniku ja mõndade religioossete kommete täitja kohustusi. Roomal oli seitse kuningat. Kolm viimast olid etruskid, ning viimase kuninga tarquinius superbuse vastu puhkes ülestõus, mille tagajärjel too pidi maapakku minema. Kuningate aeg sai läb ija algas vabariik. Kuningate perioodil rajati rooma õiguse alused- õigus jagati fas´iks(jumalikud ettekirjutused) ja jus´iks(võimude ettekirjutused, kohus). 3) Senat ja senaatorid Senaatoreid nimetati Patres´iteks. Kuningriigi ajal- esimene senat koondas 100 Romuluse poolt valitud perekonnapead, et
Ta pidi koguma makse ja korraldama kaitset. Makse pidid maksma kõik provintsi endised elanikud. Kui Rooma kodanik asus provintsi elama, siis tema ei pidanud makse maksma. Ka asehalduri amet oli auamet, selle eest palka ei saanud. Nii mitmedki asehaldurid kasutasid ametit ära enda rikastamiseks. Rooma sõjavägi · Põhiüksuseks oli leegion 4500 meest. Rooma vabariigi algusaastal 509 eKr oli tal 2 leegionit, aga nt 3. sajandi lõpuks eKr oli Roomal 214000 meest( umbes 47 leegionit) -Leegion koosnes raskerelvastusega meestest 3000 meest -Kergerelvastusega mehed 1200 -Ratsanikke 300 *Peamine relv oli oda. Raskerelvastuses oli raske viskeoda( 5 kg, 1,5 m pikk). Kergerelvastuses oli tunduvalt lühem ja kergem torkeoda **Leegioni moodustasid talupojad(alates 17-aasaselt) KEISRIRIIK 1. Varane e printsipaat 30 eKr 235 pKr 2. Sõdurkeisrite aeg 235 pKr 284 pKr 3. Hiline ehk dominaat 284 pKr 476 pkr
rikkuses. Rooma elas põhimõttel, et ta ei saa kaitsta end küll sissetungi eest, kuid ta saab end kaitsta väljatungi eest. (Kui toimus sissetung, kogunesid piiriäärsed leegiumid ning ei lasknud enam sissetungijaid välja.) 117 CE Rooma impeerium enam ei laienenud ning võimule tuli Adrianus. ´´Adrianuse müür`` 5. RAHVASTE RÄNDAMINE (seoses Rooma riigi langusega) Algul oli põhjus eelkõige majanduslik, hiljem läks alles poliitiliseks. Erilist ratsaväge ega vibumehi Roomal ei olnud, küll aga olid väga head ja tugevad leegiumid. Kui germaanlased suurema jõuga hakkasid peale tungima, ei suutnud Rooma riik kaua vastu seista. Germaanlased hakkasid jõulisemalt peale tungima hunnide survel, kes ilmusid Aasiast 375. a. ja tungisid lääne poole. Nad panid liikuma kogu Lääne- Euroopa rahvad. Algas rahvasterändamine. Hunnid olid harimatu, kuid väga liikuv ja sõjakas rahvas. Nad olid head ratsutajad ja liikusid seepärast väga kiiresti edasi
Rooma toetada palgasõdureid Sitsiilias Sürakuusas, kes olid kartaagolastega tülli läinud. Roomlased läksid Sitsiiliasse ja ehitasid endale spets laevad, millega ründasid Kartaago laevastikku ning võitsid. Sõja lõpuks oli Rooma terve Sitsiilia vallutanud ja sellest sai esimene Rooma provints ning Roomast sai suurim merevõim Vahemere lääneosas. Kuna Kartaagolased ei suutnud palgasõduritele maksta alustasid need mässu, mis võimaldas Roomal ka Sardiinia ja Korsika vallutada ning neist teise provintsi moodustada. 2. II Puunia sõda: 218-201 eKr: Hamilcar Barca: väepealik, suundus pärast Sardiinia kaotamist 237 Hispaaniasse, et Kartaago võimuala suurendada. Edukas kuid suri varsti. Hannibal: eelmise poeg, sai eelmise uueks väepealikuks Hispaanias ja ründas seal Rooma liitlast, mis tõi Rooma poolse sõjakuulutamise ning ettevalmistuse saata väed Hispaaniasse ja Aafrikasse
kujutisele antud uus tähendus, millest said aru ainult usklikud. 13.Milliseid esemeid kaunistati reljeefidega? Reljeefidega kaunistati näiteks sarkofaage. 14.Miks välditi varakristlikus kunstis skulptuure? Skulptuure ei loodud, sest püüti vältida sarnastust paganlike religioonidega ja neile omase kujude kummardamisega. Kirikuehituse algus. Mosaiigid 1.Milline usukuulutaja lõi ristikoguduse Rooma linnas? Milline oli tema saatus? Legendi järgi tuli Peetrus Roomal linna ja rajas seal ristikoguduse. Ta suri märtsisurma 64.-67.a paiku keiser Nero ajal (ta löödi pea alaspidi risti). 2.Miks ei sobinud antiikaegne tempel ristiusu kirikuks? Antiikaegne tempel ei sobinud ristiusu kirikuks juba usulistel kaalutlustel, kuid ka praktiliselt polnud ta sobiv. Antiiktempel oli eelkõige monument ja jumalakuju asupaik, tema siseruumid olid kitsad ja hämarad ning kunstiline väljendusjõud koondus hoone välisilmesse. Kristlased vajasid aga ruumi, mis oleks sobiv
Luther: inimene saab õndsaks vaid usu läbi. Üha enam süvenes Lutheris arusaam, et kui inimesel puudub seesmine usk, siis pelgalt kirikus käimisest õndsakssaamiseks ei piisa. Õndsakssaamine sünnib vaid tänu Jumala armu, inimese enda usu ning pühakirja järgimise läbi. Luterliku reformatsiooni võidukäik Saksamaal Saksamaal oli rahulolematus katoliku kiriku vastu kõige suurem ning riiklikult killustunud Saksamaal oli Roomal märksa vabam voli toimetada, sest Prantsusmaal, Inglismaal ja Hispaanias oli paavstivõim sunnitud tugevnevale kuningavõimule mööndusi tegema. Lutheri teesid leidsid kogu Saksamaal väga suurt vastukaja. Oma osa etendas selles sakslaste loomupärane religioossus. Pühakute ja reliikviate kultuses ületasid sakslased teisi Euroopa rahvaid. 13 Ka vaimulikul kirjandusel oli tollasel Saksamaal suur mõju. Hulgaliselt ilmus pihi,
Katoliku kiriku seitsmest sakramendist tunnistas Luther vaid kahte Piiblis põhjendatut: ristimist ja armulauda. Ta leidsin, et pole õige, et kirik lubab armulauaveini vaid vaimulikele. Paavstlus reformatsiooni vallandumise ajal. Paavstivõim suhtus toimuvasse esialgu täieliku ignorantsusega. 16. sajandi algust on nimetatud ka renessansspaavstide ajajärguks. Nö. sõjardpaavstid. Saksamaal alanud reformatsiooni pidas paavst Leo X üksnes „munkade omavaheliseks lobaks”. Roomal oli muidki muresid – kas või lähenevad Saksa keisri valimised. Pärast Maximilian I surma 1519. aastal polnud ka keisrivõimust reformatsiooni takistajat. Tee Lutheri vaadete üha laiemale levikule oli sellega avatud. Luterliku reformatsiooni võidukäik Saksamaal ja Põhja-Euroopas. Saksi kuurvürst Friedrich Tark ja Wittenbergi ülikool toetavad Lutherit. Reformatsioon vallandas mitmeid rahvaliikumisi. Üle kogu Saksamaa seikles arvukalt
Himmel schwing´t (Kui kulden kasti kolksatab, hing põrgust taeva volksatab). Kus Tetzel oli indulgentse müünud, jäid kirikud tühjaks, sest rahvas oli end vabaks ostnud nii juba sooritatud kui veel teha kavatsetavate pattude eest. Just Saksamaal oli rahulolematus katoliku kiriku vastu suurim. Kui Prantsusmaal, Hispaanias ja Inglismaal oli paavstivõim sunnitud tegema tugevnevale kuningavõimule mööndusi, siis riiklikult killustunud Saksamaal oli Roomal märksa vabam voli toimetada. Reformatsiooni Saksamaal aitas ette valmistada ka humanismi mõju. Erinevalt itaalia humanismist, mis avaldus eelkõige antiikaja kultuses, meditsiinis ja õigusteaduses, toetus saksa humanism moraali ja filosoofia küsimustele, seades eesmärgiks viia ka teoloogia teaduslikule alusele. Reformatsiooni seisukohalt oli oluline ,,Saksamaa kaheks silmaks" tituleeritud Rotterdami Erasmuse (14671536) ning Johann Reuchlini (14551522) piiblikriitika
Väga kindlad ei olda. Arheoloogid on täpsustanud, 475 ekr. Sellest alates kreeka elemendid praktiliselt kaovad. Samast ajast alates etruskid hakkavad taanduma oma algsele asualale, roomast põhjapoole. Hakkavad jääma tahaplaanile itaalias. Etruuriasse. Rooma kaotab esialgu oma mõjuvõimu, sest etruskid olid tugev majanduslik ja poliitiline võim. Toimub pidev võitlus naabritega, kes on etruskid ja muud ümberkaudsed rahvad, lingvistiliselt sarnased. Al 5 ekr õnnestub roomal sõlmida rahu teiste linnadega, saabub stabiilsus, sealt algab ekspasioon väljapoole latiumi. Sisepoliitilselt toimub pidev võitlus patriitside ja plebeide vahel. Mis on põhiline vastuolu vabariigi ajal. Etruskid Vara- itaalia põlisasukate säravaim tsivilisatsioon. Põhiline asuala oli Etruuria(roomast põhjapool). Ekspansioon- oma asualalt suuremõõtmeline ümberasumine ümberkaudsete aladele. Tungisid nii põhja kui ka lõuna- itaaliasse. Põhjas Po madalik ja lõunas Campania
eristab isikuid teovõime, kuid karistusõiguses eristab neid süüdivus.) 1.3. Tsiviilõiguse allikad Allikad on kohad, kust me leiame õigust. Õigusallikateks nimetatakse õigusnormide objektiivse esinemise vorme. Tekkeviisist tulenevalt liigituvad tsiviilõiguse allikad kehtestatud õiguseks ja tavaõiguseks. Tsiviilseadustiku üldosa seadus sätestab tsiviilõiguse allikatena seadused ja tavad (TsÜS § 2 lg 1). Tänapäeval on nendeks nt seadused, üldaktid ja määrused. Roomal oli õigusallikaks selles mõttes orjandusliku ühiskonnaelu tingimused sellistena, nagu nad väljendusid tolle aja ühiskondlikes suhetes. Teiseks, formaalses tähenduses, on õigusallikateks need vormid, milles avalduvad kehtivad õigusnormid. Siia kuuluvad tavad, seadused ja muud seadusandlikud aktid. Peamiselt ajalooliselt on õigusallikaks ka nn juristide õigus, eriti nende õigusteadusliku teosed. Kolmandaks, õigusallikateks
esile Teise Puunia sõja. Ületanud Püreneed ja Alpid, jõudis ta kiiresti Itaaliasse ning nurjas sellega roomlaste plaani paisata oma sõjavägi Aafrikasse. Ta võitis Rooma leegione Ticinuse lahingus, Trebia lahingus (218 eKr, Trasimenuse lahingus (217 eKr) ja Cannae lahingus (216 eKr).203 eKr kutsuti ta Aafrikasse tagasi Publius Cornelius Scipio vastu sõdima, kuid sai temalt Zama lahingus aastal 202 eKr otsustavalt lüüa. See lahing aitas Roomal kiiresti maailmariigiks tõusta.196 eKr valiti Hannibal sufeediks. Ta korraldas demokraatlikke reforme, et mobiliseerida Kartaagot uueks relvakokkupõrkeks Roomaga. Kartes, et ta võidakse roomlastele välja anda, põgenes Hannibal 195 eKr Seleukiidide riigi kuninga Antiochos III õukonda, kus tegutses Antiochose sõjalise nõunikuna sõjas Rooma vastu. Kui Seleukiidid lüüa said ja Rooma tema väljaandmist nõudis, põgenes ta 188 eKr
annaabi.ee 
