Hugol oli armuvahekord vürsti naise Parisinaga ning Azo sai sellest teada. Ta karistas Hugot sellise käitumise eest. Hugos on positiivne see et ta tunnistas oma tegu ja süüd ning mõistis et oli isa suhtes valesti käitunud, ta ei hakanud vastu oma surmanuhtlusele ning leppis oma saatsega. Ta oli uhke ning lootis et taevas selgub siiski õiglus. Negatiivne oli vb see et ta ei hakanud vastu oma surmanuhtlusele ning oli liiga leebe, leplik oma saatuse suhtes. Parisina reedab oma suhte ise ja kogemata. Ta sosistab vürsti kõrval olles Hugo nime ning vürst kohkub seda kuuldes ja mõistab mis toimub. Sel hetkel olid nad üksteise embuses ning voodis. Hugole määrati surmanuhtlus, löödi pea kirvega maha. Parisina karistus oli et ta pidi seda pealt vaatama. Siiski ei teatud Parisina surmast eriti midagi, arvati et ta pandi kloostrisse või suri mõõga või mürgi läbi.
Byron taas elustas 17. sajandi Don Juan i kuju, kellest omal ajal kirjutasid. Byron tegi Don Juanist loodus lapse, kes oma siira naiivsusega täbaratesse olukordadesse satub ja mitte tema ei ole võrgutaja, vaid teda võrgutatakse. Oma lihtsuse ja samas ka inimlikkusega vastandab Byron Don j. jäikadele seltskonna normidele, silmakirjalikkusele ja intriigide punumisele. Ta austab lihtsust ja avameelsust. Poeem pealkirjaga ,,Parisina" Selles poeemis arenevad sündmused ühes renessansi aegses vürsti riigis. Poeem on küllalt traagilise süzeega ja selles on üpris palju psühhologiseeritust. Vürst Azo avastab oma noore naise Parisina ja enda vallaspoja Hugo armuvahekorra. Ta lahendab selle nii, et laseb oma poja ära tappa. (HUGO) Vürst Azo kõhkleb, et kas ta teeb ikka õigesti, lastes oma vallaspoeg hukata, sest ta on ka ise elus kõrvale hüppeid teinud
aastal tegi professionaalse ooperilauljana debüüdi Puccini "Boheemis" Mimi rollis. Hooajal 1960–1961 laulis ta Bremeni Ooperiteatris, kus ta arendas oma laia repertuaari. Aastal 1962 naasis ta Barcelonasse ning tegi debüüdi Liceus, lauldes nimiosa Richard Straussi ooperis "Arabella". Kõige edukamaks aastaks osutus Caballél ilmselt aasta 1974, kus ta laulis mitmeid kuulsaid rolle. Näiteks Verdi ooperites "Aida" ja "Les vêpres siciliennes", Donizetti ooperis "Parisina" ja Bellini "Normas". Cabellé on kõik oma tuntuimad rollid laulnud bel canto stiilis. Ta on laulnud ligi 80-s ooperis. Cabellé on andnud ka mitmeid soolokontserte, kus erilist tähelepanu on pälvinud tema emakeelsed laulud. Tal on hääl, mis on eriliselt puhas, kontrollitav ja tugev. Peale väga hea lauluoskuse on tal ka head näitlejaoskused. Montserrat Cabellé on osalenud ka poppmuusikas. Nimelt laulis ta koos rokklaulja Freddie Mercury´ga laulu "Barcelona", mis sai ka hittlauluks.
Richard Straussi ooperis "Arabella". Aastal 1965. astus ta esmakordselt üles ka Glyndebourne'i Festivalil. Aastal 1969 andis ta Arena di Veronassis silmapaistva esitluse Giuseppe Verdi ooperis "Don Carlos". Kolm aastat hiljem esines Cabelle Covent Gardenis Verdi ooperis "La Traviata". Kõige edukamaks aastaks osutus Caballél aga ilmselt 1974, kus ta laulis mitmeid kuulsaid rolle. Näiteks Verdi ooperites "Aida", ''Donizetti ooperis "Parisina" ja Bellini "Normas". Laiemalt kuulajaskonnalt pälvist ta tähelepanu ka 1988. aastal, kui ta laulis koos kuulsa rock-muusiku Freddie Mercury'ga laulu ''Barcelona'', millst sai suur hitt. Hiljem oli sama laul Barcelona olümpiamängude hümniks. 1991. aastal pälvis ta Astuuria printsi auhinna. Montserrat Caballé järgi on ka tehtud rahvusvaheline lauljate konkurss ja meistrikursus. Meie arvame, et Montserrat Cabelle on väga andekas ooperilaulja ning on tunnustust väärt
George Byron (1788-1824) Eelnev kirjas vihikus... Ülevaade elust ja loomingust Aastatel 1811-1816 on Byron Inglismaal kuulsuse tippaeg. Ilmuvad ida-poeemid: ,,Giaur", ,,Abydose mõrsja", ,,Korsaar", ,,Lara", ,,Parisina", ,,Korintose piiramine". 1813 tekib intiimsuhe oma poolõe Augusta Legh'ga. Varjab seda suhet, abiellub ebaõnnestunult 1815 Annabella Milbenke'iga, sünnib tütar Augusta Ada. Avalikkuse hukkamõist, süvenev süütunne, poeemid on tulvil melanhooliat ja traagikat. Lahkub Inglismaalt. 1816 aastal elab Sveitsis, Genfi järve ääres, kus kirjutab ,,Childe Haroldi palverännu" III laulu, kohtub Shelly ja tema naise Maryaga. Byroni ettepanek võistelda õudusjuttude
,,Luuletusi", ,,Lamia ja teisi luuletusi" _ Mis on Keatsi luule põhiteema? üldinimlik iluihalus. Ta samastas ilu tõega. 7. G. G. Byron _ Missugune on Byroni elukäik? Raske Miks on sunnitud kodumaalt lahkuma? Kuna ta poolõde laimab teda, et laps olla tema. Kus tunneb end kindlamalt kui ?Inglismaal? (Lühidalt) _ Nimeta Byroni luulekogusid ja poeeme. Loetle Ida-poeemid, iseloomusta nende laadi, võtteid, kangelast. 1)"jõudetunnid" 2)"gjaur", ,,abydose mõrsja", ,,Korsaar", ,,Lara", ,,parisina", ,,Korintose piiramine" 3) Kirjutatud jamblistes 9 või 11silbistes paarisriimilistes värssides või nelikutes. Värssnovell.3) pöördumine lõunamaise ja idalike tegevuspaikade ning tegelaste poole 4) Kangelane- võimsa tahte ja vaimuga üksikmässaja, veendunud võitleja armastuse ja vabaduse eest, pessimist. _ Milline on autori luulelaad? Lüüriline, ent ka humoorikas-satiiriline. _ Miks oli edukas tema poeem ,,Childe Haroldi palverännak"? Sest seal
1813-1818 Childe Harold's Pilgrimage a partly autobiographical narrative poem that describes the travels and reflections of a world-weary young man who, disillusioned with a life of pleasure and revelry, looks for distraction in foreign lands; in a wider sense, it is an expression of the melancholy and disillusionment felt by a generation weary of the wars of the post-Revolutionary and Napoleonic eras. 1813 The Giaour; The Bride of Abydos 1814 The Corsair; Lara 1815 Hebrew melodies 1816 Parisina; The Prisoner of Chillon; The Dream; Prometheus; Darkness 1817 Manfred-a ghost story; The Lament of Tasso 1818 Beppo 1819 Mazeppa; The Prophecy of Dante 1820 Marino Faliero 1821 Sardanapalus; The Two Foscari; Cain 1819-1824 Don Juan a long, digressive satiric poem, based on the legend of Don Juan, which Byron reverses, portraying Juan as someone who is easily seduced by women. Characteristics of Byron's poetry: Strength and masculinity Unflowery and colloquial language Strong feelings
See kõmu halvustas poeedi mainet. Abielu lahutati, Byron sõitis Genfi Shelley juurde. 1823 otsustas sekkuda Kreeka vabadusvõitlusesse. Luulekogud ja poeemid: ,,Childe Haroldi palverännak", ,,Ludiitide laul", ,,Laps olla muretuna veel", ,,Dante ennustus", ,,Kohtunägemus", ,,Chilloni vang", ,,Tasso murelaul". Idapoeemid: ,,Gjaur", ,,Abydose mõrsja", ,,Korsaar", ,,Lara", ,,Parisina", ,,Korintose piiramine". Kirjutatud 9või 11silbilistes paarisriimilistes värssides või nelikutes. Kandev on jutustusliksüzeeline osa. Eksootiline teema, teistsuguse vastandamine. Autori luulelaad oli lüüriline ja humoorikassatiiriline. Poeem ,,Childe Haroldi palverännak" oli edukas, sest Byron oli esimene romantik, kes pöördus kaasaja ühiskondlikpoliitiliste sündmuste poole. Byron taaselustas Spenceri stroofi.
Nii algab ja lõpeb III laul pöördimisega tütre Ada poole, kellega poeet enam kunagi ei kohtu.Neljanda laulu pühendas Byronnoma sõbrale ja kunagisele reisikaaslasele Hobhous´ile. Byroni lüroeepilisest värsist sai vorm, mis võimaldas väljendada arvamust kaasaegse inimese kohta. Aastatel 1811- 1816 oli ta Inglismaal. See ol tema kuulsuse ja menukuse tippaeg kodumaal. Ta loob lüüriliste poeemide sarja, sinna kuuluvad:"Giave", ,,Abydose mõrsja", ,,Korsaar", ,,Zara", ,,Parisina" ja ,,Korintose piiramine"Londoni periood algab Byronil luuletsükliga ,,Thyrzale". Luuletuses Tyrzale on esimest korda märgata, hukutava, lootusetu romntilise armastuse kujundit. Luuletus ,,Stantsid muusikast". Romanssidest koosnev lüüriline tsükkel ,,Heebrea meloodiad". Lõpetamata jäänud poeem ,,Don Juan". Byroni Londoni perioodi lüüriliseks kokkuvõtteks on luuletused, mis on pühendatud poolõele. Sveitsis ilmus kogumik ,,Chilloni vang"
keegi teda kahjustada oleks suutnud. Byronit imetleti, kuid ei sallitud aristokraatlikes ringkondades, ta oli teistest liiga erinev ja terava keelega, kes ei kartnud oma arvamust avaldada. Augusta oli Byronile ka inspiratsioon nii sündis idamaa-aineline poeem "Gjaur" (1818) illustratsioon poeemile ,,Gjaur" Sel perioodil kirjutas Byron mitmeid teisi idamaa-ainelisi poeeme: "Lara", "Abydose mõrsja", "Korsaar", "Korintose piiramine", "Parisina". Eriti suur menu oli poeemil "Korsaar": peategelane oli korsaar Conrad, metsik, üksik, kummaline, tüüpiline Byroni kangelane; saladuslik, tema jaoks pole ei kahetsust, karistust ega lunastust; rahu leiab alles hauas; põgeneb iseenda eest tegevusse, õilsa päritoluga ja elus pettunud. Conrad juhib hulljulgete mereröövlite ohtlikku tegevust. Nooruses on ta ihanud head teha, kuid kibedad pettumused sunnivad teda endasse sulguma
annaabi.ee 
