Luuletused riimuvad Iga rida stroofides algab suure tähega Looming avaldati ja kogus suurt Kirjutas ka saksa keeles populaarsust Luuletused ei riimu Tüüpiline riimiskeem :ababcdcd Väga patriotistlik sünnimaa Patriotism elukoha mitte sünnikoha vastu: ( ,, Kuu " ) vastu (,, Laps olla muretuna veel") Loomingut ei avaldatud Kirjutab armastusesest negatiivses toonis ( ,, Maryle " , ,, Augustale ") Vaba riimiskeem Lahingute kirjeldused (,, II ") Pikad laused Ergutusluule( ,, Ludiidide laul " ) Kirjutab karjastest või mainib neid üpris tihti ( ,,Karjaste laul. Ott ning
KIRJANDUS 20.05.14 ROMANTISMILUULE 1. Luuletuse „Tiiger“ põhiidee on see, et maailmas on nii jubedusi kui ka meeldivaid asju, neid on maailmas tasakaalus. 2. Luuletuse „Kinnas“ puänt on see, et rüütel Delorges ei tahtnudki lõpuks preili Kunigundi, sest too käitus tema tunnetega nagu naljaga. 3. Wordsworthi luuletuses tekitab vikerkaare nägemine autoris head tunnet ja vanade aegade meenutamist. 4. „Laps olla muretuna veel“ minajutustaja tahab, et saatus ta kaljudele viiks, sest ta tahab olla vaba. Ta süda on üksik, sest kõik ta sõbrad ja kallid on kadunud ja lahku läinud. 5. „Sügisele“ Keatsi lemmikhooaeg on sügis, sest sügises on nii palju aardeid (värvid, viljad). 6. „Sileesia kangurid“ Korduv fraas „me koome“ kannab läbi truudust riigile, ükskõik, mida see neile halba tegi, nad jätkavad ikka. 7
seda nii altkäemaksu võtmises, korruptsioonis ja usalduse kuritarvitamises. mees, kes on sellisel kohal peaks ju olema aus mees, kes räägib tõtt ja ainult tõtt. võimu ja tõe vahekord ei kajastu ainult inimestes ja meedias, vaid ka ilukirjanduses. näiteks M.Bulgakovi teoses "Meister ja Margarita" Jesua loos oli võim prokuraatori käes. kuigi ta teadis, mis on tõde, lähtus ta siiski oma ametist ja ühiskonna surves ning mõistis Jesua süüdi. Lord George Gordon "laps olla muretuna veel" Nii igav on mul nende seas, kes lipitsevad võimu pärast, ei sõbraks, vaenlaseks neid pea- nad mulle võõrad pidusäras. Too tagasi mu sõbrad truud, kel tundmusi ei muuda aeg,- siis ma ei vaja miskit muud, seltskonnast tühisest siis pean!
Avada Internetist aadress www.hot.ee/mjneorotic/byron.htm Koostada ingliskeelsest tekstist eestikeelne Byroni elu ja loomingu kokkuvõte. III Byroni luule lähivaatlus 1. Loe "Maailmakirjanduse lugemikust" lk 370-373 läbi järgmised luuletused. (Töö kiirendamiseks võiksid need olla koos töölehegasisestatud eelnevalt arvutisse KIRJANDUSE alamkataloogi , kust õpilased need hõlpsasti üles leiavad.) "Laps olla muretuna veel" "Hüvastijätt" "Muusikale" 2. Täida tööleht 1) "Laps olla muretuna veel" a) Millest kirjutab autor selles luuletuses? b) Millist elu autor taunib, millist väärtustab? c) Milline tunne valdab lugejat? d) Too välja luuletuse romantilised jooned. 2) "Hüvastijätt" a) Millest luuletus räägib? b) Kirjelda luuletuse meeleolu
Kaasosalised ei olnud õnnelikud ning rikkusest hoolimata jäi neil vajaka millestki väga tähtsast nimelt armastusest. Raha võimu tõttu on moraalsed väärtused asendunud materiaalsetega Rahas ei peitu õnn. Nüüdisaja paljud noored arvavad, et kui sa oled jõukas, siis elu on ilus, kuid ei arvestata sellega, et ka multimiljonäridel on probleeme. Kauni pildi rikaste maailmast on maalinud meile meedia, mis kujutab superstaaride elu glamuurse ja muretuna, kuid ei näita kulisside taha peituvat karmi reaalsust. Elus on palju muud peale raha. Võib öelda nii, et inimene on juba siia ilma tulles rikas, kui ta sünnib perre, kus on olemas ema ja isa, kes teda armastavad. Pahatihti ei hinda me seda, mis meil juba olemas on, vaid mõtleme liigselt välisele särale. Inimesi ei tee õnnelikuks mitte raha, vaid võimalused selle kulutamiseks. Lääne popkultuuri mõjutuste tõttu on kuulsust kogunud mõtteviis, mille kohaselt võidab
· Traagiline armastus · ,,Augustale" · ühiskonnakriitika väljaspool tema · Individualism · ,,Sonett Chilloule" · armastus- ja lembeluule kodumaad peeti teda · Saatuslik viha · ,,Chilloni vang" vabaduse prohvetiks. · Lahkheli iseendaga · draama ,,Manfred" · Kompjalgsus- lonkas · ,,Laps olla muretuna · Armusuhe poisiga veel" Samuel Taylor · vend kasutas tema peal · ,,Lüürilised ballaadid" · müstika Coleridge'i elulugu Coleridge vägivalda · ,,Kesköö külm" tundus väga kurvana, · armus ülikoolieas · ,,Vana meremehe mis tekitas minus
värving. See kõik tõi esiplaanile kannatava inimese rahvahulgast ning kurjus leidis alati karistuse. George Gordon Byron: Ta pärineb aristrokraatsest suguvõsast, sündinud Londonis, kuid lapsepõlve veetis sotimaal. Byron sai hiilgava hariduse, käis ka Cambridge´i ülikoolis. Byroni esimene luulekogu ,, Jõudetunnid" sisaldas nooruslikke armuelamusi ja meenutusi lapsepõlvest Sotimaa looduse keskel. ,,Laps olla muretuna veel" räägib muretust elust Sotimaal. ,,Mu hing on morn" viiul. Byroni küpse loomingu järk algas püroeetilise poeemiga ,, Childe Haroldi palverännak"(ränd), mis räägib üksikisiku konfliktist ühiskonnaga. See on poeetiline reisipäevik, mis ülistab vabadust, peategelaseks maailmavalu käes piinlev uhke ja üksildank aristrokraat, kes on vaenujalal nii ühiskonna, kui iseendaga. Temas avalduvad tugevad tunded kirglik ja traagiline armastus, viha
Talle meeldis avarus ja üksindus. Byroni kohustuseks oli seltskonnaelu tema seisuse tõttu. Ta looming võeti vastu vaimustusega, reisinud oli ta Hispaaniast Türgini, selle põhjal ta ka kirjutas. Byron lahkus Inglismaalt jäädavalt 1816. Toetas Kreeka vabadusvõitlejaid Türgi vastases sõjas. Hiljem haigestus ta malaariasse ja suri. Kasuõde korraldas ta matmise inglismaale. Looming: Kirjutas lüürilisi luuletusi ja romantilisi poeeme. "Laps olla muretuna veel" kirjeldab ta lapsepõlve Sotimaa mägedes. "Maryle" on luuletus täditütrest, kellesse ta armus. "Ela hästi" oli abikaasale, lahkumineku puhul. "Mu hing on morn" kirjeldas tema hingevalu, ilma otsese põhjuseta. "Augustale" oli luuletus, mille ta pühendas kasuõele. Palju poeeme kirjutas ta Kreeka vabadusvõitlejatele, "Kain", "Gjaur", "Korsaar" räägib mereröövlist, kes merd sõites tunneb end vabana. Tähtis on "Childe Haroldi palveränd",
kuninglikku verd. Vanemate kooselu oli õnnetu. Isa oli seikleja, priiskaja. Ema on heitliku loomuga. George oli sünnist saati ühest jalast sant, kuigi vehkles ja ratsutas. Ema saatis ta suveks Sotimaale, kus ta elas maal talupoegade juures. Noore poisina puutus kokku eheda rahva olemusega. Teisalt puutus kokku soti loodusega. Tema loomingut jääb läbima igatsuseotsing avaruse ja kõrguse järele, humaansus, inimeste võrdsuse tunnustamine. Seda perioodi iseloomustab ,,Laps olla muretuna veel". Kui oli kümnene, suri ta vanaonu, kes jättis päranduseks lordi tiitli ja lossi. Ta võis olla seltskondlik, samas otsis teisel hetkel üksindust. Armastas ujuda. Huvitus ajaloost ja kirjandusest. Esimene teadaolev armumine oli kuueteistkümneaastaselt, sest armumist marysse kirjeldab luuletustest. Aasta hiljem astus Cambridge'i. Neil aastail ilmus temalt anonüümne luulekogu. Siis ilmus ,,Jõudetunnid", mis sai kriitika aluseks
Born in , he made his debut on the opera stage at the age of 11 as Trujamán in 's and went on to a career that encompassed over 60 roles on the stages of the world's leading opera houses and in the recording studio.Josep Maria Carreras i Coll sündis 5. detsemberil 1946 Barcelonas, Kataloonia pealinnas. (Carreras "õige" eesnimi on Josep, katalaani versioon José.) Kolmest lapsest noorim, on ta kirjeldanud oma lapsepõlve õnneliku ja muretuna. Pere emigreerus korraks Argentiinasse 1951, kuid leidmata sealt paremat elu, pöördusid nad vähem kui aasta hiljem Barcelonasse tagasi. On öeldud, et paljudel noortel lauljatel on peaaegu füüsiline vajadus lauldes oma arvamust väljendada ja Carreras ei olnud erand. Ta võttis hääleseade ja klaveri tunde. Esimene avalik esinemine toimus lauluga "La Donna e Mobile" Hispaania Rahvuslikus Raadios. Ilusat poiss-sopranit on kuuldud ka Barcelona
vaatlema noorukiea eripärasid. Alates noorukieast seisab meil ees rida kriitilisi arengumuutusi, mis kestavad läbi elu. Toimuvad nii füüsiline, seksuaalne, moraalne ja tunnetuslik areng. Murde- ja noorukieas toimuvad muutused on niivõrd kõikehaaravad, et toovad endaga reeglina kaasa alaväärsustunde paljud noored kannatavad selle all. Samas püüab igaüks seda tunnet varjata. End alaväärsena tundev noor püüab seda varjata, näidates end hoolimatu, lõbusa, muretuna. Üks põhiline viis end alaväärsena tunda on enese pidev võrdlemine ilusamate, edukamate ja rikkamatega. Olulisemad tunnusjooned noorukieas on: vajadus eakaaslaste poolt tunnustatud olla (tunnustusvajadus on selles vanuses suurem kui kunagi varem) lubatu ja lubamatu piiri järelproovimine (teiste inimestega manipuleerimine) äärmuslike vaadete ja käitumisega eksperimenteerimine sagedane segadus ja hirm (ühel hetkel nõutakse endi täieliku iseseisvuse
Tema süda maetakse Kreekasse, põrm viiakse kodumaale. Kui kodumaale jõuab teade tema surmast , ostetakse ühe päeva jooksul ära kõik tema teosed ja ka raamatukogudest laenutatakse ära kõik tema raamatud. Looming Esimene loominguperiood (1807-1809). Luulekogu ,,Jõulutunnd" (1807) avameelsed (ka piklikud) muljed nooruse armuelamustest. Luulekogu lüüriline kangelane arvustab kõrgseltskonda, tahab põgeneda silmakirjalikkuse ja vale eest koduse Sotimaa mägedesse. (,,Laps olla muretuna veel"). Suhtlemises loodusega püüab leida tervememist hingepiinadest. Armastus ja sõprus pakuvad vaid ajutist lohutust. Eitav retsensioon. Byron vastab satiirilise poeemiga ,,Inglise bardid ja Soti kriitikud" humoorikas satiiriline ülevaade kaasaegsest inglise kirjandusest, naerab nii romantismi kui ka vanema kirjanikepõlvkonna üle (W.Scott), äratas laiemat tähelepanu. Teine loominguperiood (1809-1818) Poeem ,,Childe Haroldi palverännak" (kokku neli laulu)
sotsiaalse õigluse kaitseks. Üritas korda saada ka isiklikku elu abiellus kõrgaadlisse kuuluva neiuga. Ent veidi varem oli poolõde sünnitanud tütre, kes kuulujuttude järgi olevat Byroni laps. See kõmu halvustas poeedi mainet. Abielu lahutati, Byron sõitis Genfi Shelley juurde. 1823 otsustas sekkuda Kreeka vabadusvõitlusesse. Luulekogud ja poeemid: ,,Childe Haroldi palverännak", ,,Ludiitide laul", ,,Laps olla muretuna veel", ,,Dante ennustus", ,,Kohtunägemus", ,,Chilloni vang", ,,Tasso murelaul". Idapoeemid: ,,Gjaur", ,,Abydose mõrsja", ,,Korsaar", ,,Lara", ,,Parisina", ,,Korintose piiramine". Kirjutatud 9või 11silbilistes paarisriimilistes värssides või nelikutes. Kandev on jutustusliksüzeeline osa. Eksootiline teema, teistsuguse vastandamine. Autori luulelaad oli lüüriline ja humoorikassatiiriline.
vaatlema noorukiea eripärasid. Alates noorukieast seisab meil ees rida kriitilisi arengumuutusi, mis kestavad läbi elu. Toimuvad nii füüsiline, seksuaalne, moraalne ja tunnetuslik areng. Murde- ja noorukieas toimuvad muutused on niivõrd kõikehaaravad, et toovad endaga reeglina kaasa alaväärsustunde paljud noored kannatavad selle all. Samas püüab igaüks seda tunnet varjata. End alaväärsena tundev noor püüab seda varjata, näidates end hoolimatu, lõbusa, muretuna. Üks põhiline viis end alaväärsena tunda on enese pidev võrdlemine ilusamate, edukamate ja rikkamatega. (6) Olulisemad tunnusjooned noorukieas on: vajadus eakaaslaste poolt tunnustatud olla (tunnustusvajadus on selles vanuses suurem kui kunagi varem) lubatu ja lubamatu piiri järelproovimine (teiste inimestega manipuleerimine) äärmuslike vaadete ja käitumisega eksperimenteerimine
Catherine maksis pidevalt pillava isa võlgu, kuid armastas oma mehega koos ka pidutseda. Catherine armastas oma meest piiritult ja kulutas tema peale suure hulga raha, kuid selline kooselu ei saanud kaua koos püsida. 1788. aastal (Catherine oli 23-aastane) sündis nende esimene ühine laps, tulevane luuletaja ning ema kolis paarinädalase lapsega Sotimaale. Karm mägiloodus, mille keskel möödusid kümme lapsepõlveaastat, jätsid Byroni hinge sügavaid jälgi (luuletus "Laps olla muretuna veel..."). Byron oli lapsepõlves silmapaistvalt kena, kuid lonkas. Ema poolt oli ta pärinud äkkviha ja tulise ning uhke iseloomu. Kuigi ta kannatas oma lonkamise pärast, ei sallinud ta haletsemist. Pärast lapse sündimist ei saanud vanemad enam eriti läbi ja elasid enamasti eraldi. 1790. aastal sõitis Jack Byron Prantsusmaale, kus elas lõbusat priiskavat elu armukesed, võlad. Prantsusmaal ta ka suri, mis kurvastas väga ta naist, kes iial polnud
Seitsmeteistkümneaastaselt läks Cambridge'i ülikooli. SUHTED VANEMATEGA: isa suri varakult, ema kohtles liigse hellituse ja liigse karmusega AMETID: Lordide Koda? Drury Lane'i teatri juhatuse liige. Mitmete ülestõusude organiseerija ja aitaja (Itaalia, Kreeka) ERILISUS/OMANE VEIDRUS: tõeütleja, ülbe, lonkas jalga. Loomult vastuokslik. LOOMING: alustas kirjutamist noorelt. Seitsmeteistkümneaastaselt avaldas esimesed värsid, kuid anonüümselt. 1807-,,Laps olla muretuna veel"; 1815-,,Muusikale"; 1820-,,Epigramm"; 1820-,,Stansid" ,,Childe Haroldi palveränd" 4 osa, satiir ,,Inglise bardid ja Soti kriitikud", värsikogu ,,Nooruki värsid"; ,,Ood masinapurustajate vastu suunatud seaduse tegijaile"; ,,Chillioni vang" Järeldus: Sandor Petöfi (1823-1849) TAUST: ungari luuletaja ja rahvusliku vabadusvõitluse kangelane ta juhtis 1848. aasta Ungari revolutsiooni Austria vastu... suri 27 aastasena duellis. HARIDUS: SUHTED VANEMATEGA: AMETID:
oli sünnist saadik ühest jalast vigane, ta lonkas, aga ta kange iseloom pidas sellele vastu. Ta ei arvanud end teistest halvemaks olevat, ta ratsutas, vehkles jms. Sotimaa elas Byron maal talupoegade juures. Noore poisina puutus kokku eheda rahva olemusega ja ka Sotimaa loodusega. Tema loomingut jääb läbima üksinduseotsing, igatsus avaruse ja kõrguse järele, humaansus ja inimeste võrdsuse tunnustamine. Seda iseloomustab eriti ta luuletus ,,Laps olla muretuna veel". 10-aastasena suri ta vanaonu, kes jättis talle päranduseks lorditiitli ja lossi. Kuskil tunnustatud ülikoolis omandas ta täielikult ladina ja kreeka keele oskuse. Tema olemus oli sama vastuoluline nagu ta emalgi ta võis olla väga seltskondlik, aga samas otsis üksindust ja omaette olemist. Ta oli rekordujuja, huvitus ka ajaloost ja kirjandusest. Tema esimene armumine oli 16-aastaselt oma kiindumust Mary'sse väljendas ta mitmetes erinevates luuletustes. Ta astus
Veelgi halvemad olid siis elamistingimused. Veel praegugi käib mul värin üle selja, kui ma meenutan neid kasarmuid, kus massiliselt elas neid õnnetuid, neid rusuvaid pilte vaesusest, mustusest ja veel palju hullemast, mida mul näha tuli. Mida head võib oodata hetkest, mil neist kasarmuist ühel ilusal päeval tungib välja pidurdamatu voog väljavihastatud orje, kellele muretu linn isegi ei mõtle mitte? Jah, muretu on see rikaste maailm. Muretuna kujutab ta asjade käiku enesele ette, isegi mõtlemata sellele, et varem või hiljem toob saatus kaasa kätte-maksu, kui inimesed üldsegi ei mõtle sellele, kuidas teda armulisemaks muuta. Kui tänulik olen ma nüüd oma ettemääratusele selle eest, et ta andis mulle võimaluse see kool läbi teha! Selles koolis ei pidanud ma eirama kõike seda, mis mulle ei meeldinud. See kool kasvatas mind kiiresti ja põhjalikult.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
