Protistid Rohevetikad Keit Arula ja Kadri Talvik Miina Härma Gümnaasium 2012 Üldist: · Rohevetikaid võib lugeda nii protistideks kui taimedeks. · Kõige liigirikkam vetikate hõimkond. · Rohevetikaid on u 6000 liiki. · Rohevetiktaimedel esinevad kõik sugulise ja mittesugulise paljunemise viisid. Miina Härma Gümnaasium 2012 Ehitus: · Rohevetikate ehitus on väga mitmekesine. · Suurus erineb mõnest mikromeetrist kuni mõnekümne sentimeetrini. Nii ainurakseid kui · hulkrakseid Osad liigid suudavad · elada ka puutüvedel, mis näitab head kohastumist. Miina Härma Gümnaasium 2012 Elupaik: · Elavad põhiliselt mageveekogudes, kuid paljud liigid on kohastunud ka eluks merevees või mõned ka väljaspool veekeskkonda. · Osa rohevetikate liike elab teistes
· Vetikatest valmistatakse toidulisandeid 2) Kuidas saab vetikate abil hinnata veekogu puhtust? Puhtas vees on toitainete sisaldus enam-vähem ühesugune aasta läbi, see tähendab et vesi on puhas. Mida rohkem on vees vetikaid, seda toitaineterikkam ja puhtam on vesi. 3) Koosta neljalüliline toiduahel järgmistest organismidest: haug, ahvena maim, klorella (vetikas), vesikirp Klorella -> vesikirp -> ahvena maim -> haug 4) Koosta tabel rohevetikate, punavetikate ja pruunvetikate sarnasuste ja erinevuste kohta. Vetikad Sarnasused Erinevused Rohevetikad Kõik elavad vees, kõigil Rohevetikas elab madalal fotosünteesib peaaegu rannavees, teised elavad kogu keha, imavad vett ja sügavamal. Erinevad värvuse Pruunvetikad vees lahustunud aineid poolest. Pruunvetikad kogu keha pinnaga. meenutavad maismaataimi,
Sinivetikad. Koloniaalsed vetikad. Iseloomustab rakutuuma puudumine, on levinud peamiselt magevees. Läänemere planktonis esinevad liigid on kohastunud eluks riimvees ning taluvad soolsust kuni 8 (10) . Sinivetikad arenevad kõige intensiivsemalt suvekuudel, kui merevee pinnakihtide tõuseb üle 14-15º Rohevetikad - koloniaalselt mageveelise levikuga vetikad on Läänemere piirkonnas esindatud väheste liikidega. Väikese soolsusega rannikuvetes suureneb rohevetikate liikide arv järsult. Rohevetikad arenevad soojal aastaajal. Mändvetikad - üherakulised v. koloniaalsed vetikad. Riimvees on esindatud suurem arv liike kui meres v. magevees. Rohevetikate kõige massilisem arenemine toimub külmal aastaajal, eriti kevadel. Läänemere plankton. Läänemere bakterid, fütoplankton ja zooplankton moodustavad koosluse, mis käitub kaootiliselt.
Pooldumisel saab kumbki tütarrakk endale pantseri ühe poolme. Alati moodustub juurde pantseri väiksem pool. Seega need rakud, mis saavad endale sisemise poole, vähenevad pidevalt. Niisugune rakkude vähenemine lakkab, kui tütarraku maht on ainult pool kuni kolmandik omaraku esialgsest mahust (suurusest). Siis tekib rakust auksospoor, millega kaasneb raku esialgse suuruse taastumine. Sageli kaasneb aukspooride tekkega suguline protsess. Rohevetiktaimed (Chlorophyta) on rohevetikate hõimkond, kuhu kuulub umbes 500 perekonda 8000 liigiga fotosünteesivaid eukarüootseid organisme. Nagu maismaataimedki, sisaldavad rohevetiktaimed klorofülli ja A ja B ning varuainena on tavaliselt plastiidides olev tärklis. Rohevetiktaimed on seotud mändvetikate ja embrüofüütidega, moodustades üheskoos taimeriigi. Rohevetikate hõimkonda kuulub nii üherakulisi kui ka hulkrakseid liike. Enamik neist on mageveelised, kuid esineb ka suur hulk mereveeliike
Läänemeri Loodusõpetus 6. klass Läänemere taimestik Astelpaju Sinerõigas Liiv-vareskaer Merikapsas Merihumur Merihein Läänemere vetikad Sinivetikate vöönd Rohevetikate vöönd Pruunvetikate sh põisadruvöönd Punavetikate vöönd Läänemere linnustik Kivirullija Punajalg-tilder Meriski Lauk Kühmnokk-luik Hahk Läänemere kalad Räim Kilu Tursk Lest Lõhe meriforell angerjas Läänemere imetajad viigerhüljes hallhüljes
Liitvetikad on muudele taimedele mitmete tunnuste poolest sarnasemad, kuid sisaldavad kloroplastide asemel tsüanelle. Samas ei kinnita mitmed molekulaarsed uuringud nende suuremat lähedust ülejäänud taimedele. Rohevetikad on rühmaks, millest põlvnevad hulkraksed maismaataimed (embrüofüüdid). Seega on rohevetikad nende suhtes parafüleetiline takson, ning peaks rangelt põlvnemist järgivas süsteemis ka neid sisaldama. Teised olulisemad rohevetikate harud on Parasinophycaceae, rohevetikad kitsamas mõttes, Ulvophycaceae ja mändvetikad (viimased on lähimad maismaataimedele, ja neid ühendatakse koos maismaataimede ja mõne teise rohevetikate rühmaga harusse Streptophyta). Algelisimaks maismaataimede (embrüofüütide) rühmaks on sammaltaimed. Osad sammaltaimed (kõdersamblad) on veel kudedeks eristumata tallusega, arenenumad samblad aga juba üsna keerulise ehitusega. Sammaltaimede hulka kuulusid ka sõnajalgtaimede
inimesel (malaaria, unitõbi). Eestis on protiste umbes 3000. rohevetikad– 690 mändvetikad– 27 ikkesvetikad– 680 silmviburvetikad– 160 eriviburvetikad– 12 ränivetikad – 940 punavetikad – 26 ruskvetikad – 58 pruunvetikad – 33 ainuraksed – 347 Rohevetiktaimed (Chlorophyta) Rohevetikad on suur rühm vetikaid, millest on arenenud embrüofüüdid. Rohevetikaid on umbes 6000 liiki. Rohevetikate ehitus on võrreldes teiste vetikatega (puna- ja pruunvetikad) kõige mitmekesisem. Leidub nii üherakulisi viburitega või viburiteta, koloniaalseid vorme kui ka hulkrakseid. Lihtsaima struktuuriga rohevetikad on niitjad, täiuslikematel on plaatjas tallus. Suurus on mõnest mikromeetrist kuni mõnekümne sentimeetrini. Enamik rohevetikaid elab mageveekogudes. Vähesed suudavad elada mullapinnal või selle pindmistest kihtides. Mõned liigid on kohastunud eluks teistel taimedel
Pindala 373 000 km2 Keskmine sügavus on 54 m Sügavaim koht 459 m Vesi Riimvesi Erinevates osades on erinev soolsus Süvaosa 10-15 promilli Pinnakihid 6-8 promilli Aastas suubub Läänemerre üle 1100 km3 magedat vett Soolsus Suur magevee kogus ning napp ühendus maailmamerega Vesi kihistub Hapnikupuudus Elustik Isenditerohke, kuid liigivaene Tuhat erinevat taime- ja loomaliiki Vetikad Lämmastik, fosfor, valgus, temperatuur Veealused vööndid 1) sinivetikate vöönd 2) rohevetikate vöönd (nt karevetikad) 3) põisadrevöönd (nt põisadru) 4) punavetikate vöönd Vetikad Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Imetajad Hallhüljes 17 700 Viiger umbes 8 000 Randal
Siirde kalad on räim,tursk ja lest. 5.Nimeta 10 lindu, kes on seotud Läänemerega. Vastus:1)Kurg 2)Naerukajakas 3)Luiged 4)Hahk 5)Merisk 6)Jääkoskel 7)Kajakad 8)Merikotkas 9)Kühmnokk-luik. 6.Kuidas nafta sattumine vette mõjetab sealset elustikku? Vastus:Nafta on võimeline tappa linnu ja rikkuka rannal olevat mulla elistikku kahjustada. 7.Kuidas on ühendatud Läänemerei Atlandi ookeaniga? Vastus:Atlandi ookean on ühendatud Läänemerega väinade abil. 8. Miks kutsutakse rohevetikate vööndit mereloomade lasteaiaks? Vastus:Sest, et väikestel kaladel meeldib rohevetikatesse peituda. 9. Mis soodustab Läänemere talvist jäätumist? Vastus:Sest, et suvel päike soojendab Läänemerd 10. Milliseid imetajaid elab Läänemeres? Vastus:1)Hallhüljes 2)Viigrit. 11.Kuidas mõjutab Läänemere madal soolsus siin elavaid liike? Too vähemalt üks konkreetne näide. Vastus:Peaegu sama mis ka mage vees. Kui oleks soolsus suurem siis kalad sureks ära. 12
tarrendi. Kasutatakse marmelaadis, ja ka paberitööstustes| karevetikad-kõige madalamal, Sambliku keha on kõikjalt sarnase ehitusega, sellepärast ei saa sellel organismil eristada põisadru-keskel, agarik-kõige sügavamal| Sambliku ehituses ei saa erinevalt sammaldest erinevaid osi, vaid kogu keha kohta öeldakse tallus. Talluses elavad seeneniidid sümbioosis eristada vart ja lehti, kuigi põõsakujulisel põdrasamblikul tunduvad need osad olemas olevat. rohevetikate/sinikutega(tsüanobakter)|Samblikud kasvavad: puudel, maja katustel, kividel, Sambliku keha on kõikjalt sarnase ehitusega, sellepärast ei saa sellel organismil eristada kaljudel, (seal ka kus on ebasoodne neil) mullapeal jne.| S. Kasvuvormid: 3 rühma: erinevaid osi, vaid kogu keha kohta öeldakse tallus. Talluses elavad seeneniidid sümbioosis koorik(kaartsamblik), leht(seinakorp), põõsasamblikud (habe-,põõsasamblik)| Paljunevad
Sisukord Söödavad vetikad: Korella Kuulub rohevetikate hulka Lehtadru Kuulub pruunvtikate hulka Agarik Kuulub punavetikate hulka Kokkuvõte Korella Korellat kasutatakse tänapüeval sööda -ja toidulisa saamiseks. Korella sisal dab tunduvalt rohkem valke ja vitamiine kui teraviljad. Korella kasutamisvõimalusi on uuritud ka kosmoselendudel, korella rikastab õhku hapnikuga fotosünteerides ja ka söödav. Korellat kasutatakse paljudes kreemides ja ravimites. Korellat on lihtne kasvatada. Korella on üherakuline rohevetikas, korella on kera kujuline ja koppvetikast väiksem. Korella on oma suuruselt 2-15um tema suurus oleneb keskonnast. Korella paljuneb easting. Korellat on ainult tulus kasvatada kus on piassava päikesevalgust ja viljakat põllumulda, korella kasvab peamiselt märjalmaapinnal,veekogudes, lamblike talluses ning alamate selgrootutega. Lehtadru Lehtadru kasutatakse palju Hiinas ja Jaapanis. Lehtadru nimetatakse sagely mereka...
Hulkraksed vetikad niitvetikad 8 klass 2006 1 · Vesijuus kuulub rohevetikate hulka, kasvab jahedaveelistes jõgedes ja ojades. · Tema pikad juuksetaolised niidid on väga pikad ja peenikesed, on need vastupidavad isegi tugevale veevoolule. · Ühe taimeniidi läbimõõt on alla 0,05 mm. 2 · Veekogudes on vesijuus hästi nähtav tänu sellele, et tavaliselt kasvab koos sadu vesijuukseid, mis kinnituvad otsapidi veealustele esemetele ja hõljuvad veevoolus. 3
Kuid vetikatel puudub taimedele iseloomulik ehitus, neil pole eristunud taimedele omaseid kudesid ja organeid (juuri, varsi, lehti). Vetikate hulkrakset keha nimetatakse talluseks. Sarnaselt taimedega on vetika rakkudes kloroplastid. Kuid erinevalt taimdest on vetikate kloroplatid mitmesuguse kuju, suuruse ja värvusega. (Taimede kloroplastid on rohelised ja läätsekujulised.) Koppvetikas: Koppvetika iseloomustus Põisadru on ainurakne vetikas ja kuulub rohevetikate hõimkonda Ladinakeelseks nimeks on tal Chlamydomonas. Ehitus kehakuju on silindriline. Ta paistab roheline selle pärast et tal on kehas kloroplast. Tal on veel silmtäpp mille abil ta liigub valguse poole ja liikumiseks on tal kaks viburit. Kasvukoht ja toitumine Koppvetikas elab väikestes mageveekogudes ja isegi lompides. Toituvad fotosünteesides. Levik väga tavaline vetikas kogu maalimad. Sageli esineb massiivselt põhjustades väiksematel veekogudel õitsenguid.
Eestis valmistatakse agarit frutsellaariast ehk punasest vetikast. Rohevetikad- enamik neist elab magevetes,vähemal määral leidub neid ka mullas,puutüvedes ja isegi lumel. Nende seas on nii üherakulisi,koloonialisi,kui ka hulkrakseid vorme. Osa neist elab sümbioosis vee algloomadega,selgrootute loomadega või seentega(samblikega). Teada on üle 8000 rohevetika liigi. Nad sisaldavad klorofilli ja säilitusaineteks on tärklis(nagu taimedelgi). Rohevetikate seas on liike,mis taluvad madalaid temperatuure,tugevat päikesevalgust ja samuti suudavad nad kasvada erakordselt madala toitainete taseme juures.
punavetikaid. Enamik punavetikaid on hulkaksed, värvuselt valdavalt punased, sisaldavad klorofülli rohelist värvust varjavaid punaseid pigmente, mis aitavad fotosünteesida nõrgas valguses. Neist toodetakse agarit kallerduvat ainet, mida kasutatakse toiduainetööstuses ja meditsiinis. Rohevetikad üle 8000 liigi, enamik elab magevetes, vähemal määral leidub neid ka mullas, puutüvedel ja isegi lumel. Rohevetikate seas on nii üherakulisi, koloonialisi kui hulkrakseid vorme. Osa rohevetikaid elab sümbioosis vees elavate algloomadega, selgrootute või seentega. Rohevetikad on taimedele väga sarnased, sisaldavad sama tüüpi klorofülli ning plastiidides sisalduv säilitusaine on tärklis. On liike mis suudavad taluda madalaid temperatuure, tugevat päikesekiirgust, erakordselt madalat toitainete taset. Osad võimelised kasvama lumel, põhjustades lume värvumise punaseks, roheliseks või oranziks.
Kõikidel amitokondriaalsetel (mitokondrita) eukarüootidel on kindlaks tehtud, et neil kas on kunagi olnud mitokonder (tõenduseks on tüüpiliste mitokondri geenide esinemine rakutuumas) või on see tugevalt redutseerunud e. taandarenenud (näiteks hüdrogenosoomideks, mitosoomideks). Kloroplastide evolutsioon on pisut keerulisem. Primaarne endosümbioos (eukarüoot neelab tsüanobakteri, kellest kujuneb sümbiont) leidis aset liitvetikate, punavetikate ja rohevetikate (kellest pärinevad kõik maismaataimed) ühisel eellasel. Sekundaarse endosümbioosi (eukarüoot neelab juba kloroplastiga varustatud eukarüoodi) juhtumeid on olnud rohkem. On kahte tüüpi sekundaarsete plastiididega vetikaid ühtede plastiidid on pärit punavetikast ja teiste omad rohevetikast. Punavetika tüüpi plastiidid on järgmistel rühmadel: neelvetikad (Cryptophyta), haptofüüdid (Haptophyta), stramenopiilid (Heterokonta; nt. pruunvetikad, ränivetikad) ja
Seened · Seened (Seigseened, kottseened, kandseened) Seente loend · Samblikud Loomad · Käsnad · Ainuõõssed · Ussid (Lameussid, Ümarussid, Rõngussid) · Lülijalgsed (Koorikloomad, Ämblikulaadsed, Putukad) · Limused (Peajalgsed, Teod, Karbid) · Okasnahksed · Keelikloomad (Kõhrkalad, Luukalad, Kahepaiksed, Roomajad, Linnud, Imetajad) Eesti elusloodus · Eesti taimestik · Eesti rohevetikate nimestik · Eesti samblikud · Eesti samblad · Eesti sõnajalgtaimede nimestik · Eesti paljasseemnetaimede süstemaatiline nimestik · Eesti üheiduleheliste süstemaatiline nimestik · Eesti kaheiduleheliste nimestik · Eesti seenestik · Eesti seente süstemaatiline nimestik · Eesti loomastik · Eesti putukad
Mõned vetikad säilitavad eluvõime väga madalatel temperatuuridel. Polaarmaades ja kõrgmägedes elavad nad lumel, värvides selle sageli punaseks, roheliseks või kollaseks. Levik Ja Majanduslik Tähtsus Vetikad elavad ka mullal, mullas ja isegi õhus. Mõned liigid, mis koos bakteritega satuvad viljatutele pindadele, on nende asustamise pioneerideks. Paljud neist osalevad aktiivselt mulla tekkes. Lämmastikku siduvad vetikad rikastavad mulda lämmastikühenditega. Mõned rohevetikate liigid kuuluvad samblike koostisse. Vetikad rikastavad vett hapnikuga ning on ühtlasi kalade ja veelindude toiduks. Vetikajahu kasutatakse põllumajandusloomade söödaks. Vetikaid kasutatakse ka väetisena. Pruun ja punavetikad on agari tooraineks. Agarit kasutatakse kondiitritööstuses ja mikrobioloogias, vetikate tuhka aga broomi ja joodi saamiseks. Vetikate Kasutamine Toiduks Kõige rohkem merevetikaid tarbitakse Jaapanis. Neid kogutakse seal 330 000420 000 tonni aastas
Ka ujulehtedega taimed ei saa lainetele avatud rannikul kasvada, sest tormid rebivad nad lihtsalt katki. Lainetele avatud rannikul jäävad ellu vaid veesisesed taimed nagu näiteks merehein. Vetikad Erinevad vetikarühmad kasvavad eri sügavusel vöönditena.Suuri silmaga nähtavaid vetikad on meres eri värvi ja kuju.Rohevetikad vajavad kasvamiseks kõige enam valgust ja seepärast on need vetikad kõige kõrgemal vööndis .Pruunvetikad vajavad natuke vähem valgust ja seega on nad rohevetikate vööndist all pool. Pruunvetikatest tuntuim on põisadru. Punavetikad ei vaja praktiliselt üldse valgust seega on nemad täiesti all ehk pruunvetikate vööndist veel all pool.Tuntuim Läänemere punavetikas on agarik .Sellest saadakse zelatiinitaolist ainet, millest tehakse näiteks marelaadi. Kaldalähedased kivid on sageli kaetud erkroheliste vetikatuustidega.Need vetikad on mitmesugused rohevetikad.Üks tavalisemaid neist on karevetikas
NR 3 leht Kordamisküsimused ja ülesanded Bakterid 1. Miks nimetatakse baktereid eeltuumseteks organismideks? Sest neil pole see päris välja kujunenud, neil on pärilikkusaine rõngakujulises kromosoomis otse tsütoplasmas. 2. Kas lagundajad on autotroofsed või heterotroofsed bakterid? Põhjenda oma seisukohta. Nad on heterotroofsed bakterid, sest ta saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest. 3. Taimed kasutavad fotosünteesi käigus orgaanilise aine valmistamiseks süsihappegaasi. Kuidas jõuab orgaanilisse ainesse seotud süsihappegaas bakterite kaasaabil tagasi atmosfääri? 4. Miks moodustab osa baktereid spoore? Kui keskkonnatingimused muutuvad ebasoodsaks, moodustab osa baktereid spoori. N: Kõrge või madal temperatuur, kuivust, kiirgust ja säilitavad ka sellistes oludes eluvõime. 5. Nimeta üks tunnus, mille poolest bakterirakk sarnaneb taimerakuga. Neil m...
Toiteainete seisukord (eriti fosfaatide ja nitraatide kontsentratsioonid) on kahtlemata olulised, kuid ka teised keskkonnaaspektid nagu temperatuur, pH, mineraalainete sisaldus ja vee turbulentsus on samuti tähtsad. Mõned nendest teguritest, näiteks oligotroofsus ja happesus on täiesti vastavuses olevad tingimused, kuid näiteks krüsofüüdid, mida leidub tavaliselt oligotroofsetes järvedes, suudavad elada ka happelises keskkonnas. Rohevetikate, sinivetikate ja vähem levinud krüsofüütide lai morfoloogia spekter on paralleelselt seotud ökoloogiliste eelistustege. Väikesed üherakulised rühmad on tavaliselt iseloomulikud oligotroofsetele veekogudele, kuid samas suured koloonialised vormid domineerivad eutroofsetes järvedes. Väikeste üherakuliste vetikate võime eksisteerida ja konkureerida suurte koloonialiste vormidega madalal toiteainete sisaldusel on seotud nende suurema pinna ruumalaga
139 soontaimeliiki. Mürgiseid taimeliike tuntakse üle 2500. Hk. rohevetiktaimed. (sh. Hk. Mändvetiktaimed, hk Ikkesvetiktaimed). Rohevetikaid on umbes 8000 liiki. Ehitus on palju mitmekesisem kui teistel. Leidub nii üherakulisi viburtega või viburiteta, koloniaalseid vorme kui ka hulkrakseid. Lihtsama struktuuriga rohevetikad on niitjad, täiuslikematel on plaatjas tallus. Mändvetiktaimed – Rohevetikate hõimkond, mille hulka kuuluvad lähimad embrüofüütides sugulased. Umbes 300 liiki teatakse. Suurem osa elab magevees, mõed riimvees. Ei sisalda embrüofüüte, on see parafüleetiline rühm. Ikkesvetiktaimed – Klass rohevetikaid. Nad on ühetuumalised vetikad, mille arenemistsükklis puuduvad viburitega paljunemisstaadiumid ja esineb omapärane suguline paljunemine - Konjugatsioon. 500 liiki magevees. Kõrgemad taimed. Soontaimed.
50%; () 100%; () 1%; () 0.1% Toksilisi õitsenguid põhjustavad: (x) Haptophyta; (x) Dinophyta; (x) Raphidiophyceae; (x) Cyanophyta; () Phaeophyceae; () Rhodophyceae; () Euglenophyta; () Chlorophyta; () Eustigmatophyceae; () Xantophyceae; () Chrysophyceae SÜSTEMAATILINE OSA Sinivetikad. Kuuluvad fülogeneetiliselt: (x) gram - eubakterite hulka; () gram + eubakterite hulka; () purpurbakterite hulka; () arhebakterite hulka; () rohevetikate hulka; () glaukofüütide hulka; () primitiivsete prümnesiofüütide hulka Sinivetikad on eluvormilt: () amööbed; () monaadsed; (x) kokkoidsed; (x) niitjad; (x) koloonialised; () sifonaalsed; () sifonokladiaalsed Sinivetikatel puuduvad: (x) mitokondrid; (x) golgi aparaat; (x) tuum; (x) endoplasmaatiline retiikulum; () ribosoomid; () DNA; () RNA; (x) vibur; () gaasivakuoolid; () varuained; () klorofüll
LÄÄNEMERILäänemeri on väga madal meri, tema keskmine sügavus on 55m. Põhjamerest tungiv soolane merevesi ning mandrilt valguv sademetena langenud merevesi segunevad Lääänemeres. Vee keskmine soolsus on 0,9 %. Jõgede suudmealadel on vesi mage. Vee madal soolsus, tõusu ja mõõna, merehoovuste puudumine ja mere madalveelisus soodustavad Läänemere talvist jäätumist. Läänemere keskosa on jäävaba.Isel. Vetikaid ning mille alusel moodustub vöönd?Sinivetikate vöönd, rohevetikate-, pruunvetikate- ja punavetikate vöönd. Vees kasvavad vetikad vajavad fotosünteesiks päikesevalgust. Sügaval on valust vähem ning vetikad on sellega kohastunud ja moodustavad sügavuse suunas vööndeid.Miks peetakse ainulaadseks?Läänemere taimede ja loomade hulgas on selliseid mere- ja mageveeliike, kes suudavad elada ka riimvees (merikilk, harjasabalane). Taimestikus elavad kõrvuti nii mere- ja magevatele omased liigid. Kaluri võrgus võin olla seega nii lest kui ka järvekala
Kõige madalamas vööndis kasvavad rohevetikad, siis tulevad pruunvetikad ja kõige sügavamal on punavetikate vöönd. Vetikad pakuvad varju selgrootutele ja ka kaladele. Rohevetikate õitsemine Rannikutaimed Merihein, penikeeled, hanihein, heinmudad, pilliroog, kõrkjad jt. kõrgemad taimed piirduvad tavaliselt madalate riimveeliste lahtedega. Ainsana võib avameres leida vaid meriheina - meie aladel leidub teda rohkesti Saare- ja Hiiumaa ümbruses. Merihumur Merihumur on mereranna taim, kes on mõnevõrra teistsugune kui enamik meie taimi. Ta
Liitvetikad on muudele taimedele mitmete tunnuste poolest sarnasemad, kuid sisaldavad kloroplastide asemel tsüanelle. Samas ei kinnita mitmed molekulaarsed uuringud nende suuremat lähedust ülejäänud taimedele. Rohevetikad on rühmaks, millest põlvnevad hulkraksed maismaataimed (embrüofüüdid). Seega on rohevetikad nende suhtes parafüleetiline takson ning peaks rangelt põlvnemist järgivas süsteemis ka neid sisaldama. Teised olulisemad rohevetikate harud on Parasinophycaceae, rohevetikad kitsamas mõttes, Ulvophycaceae ja mändvetikad (viimased on lähimad maismaataimedele ja neid ühendatakse koos maismaataimede ja mõne teise rohevetikate rühmaga harusse Streptophyta). Algelisimaks maismaataimede (embrüofüütide) rühmaks on sammaltaimed. Osad sammaltaimed (kõdersamblad) on veel kudedeks eristumata tallusega, arenenumad samblad aga juba üsna keerulise ehitusega
elavatest organismidest. Suurem osa saprotroofidest lagundavad surnud taimset materjali. Biotroofid moodustavad kas sümbiontseid suhteid väga erinevate organismidega või on parasiitideks, moodustades suurema osa taimede ning loomade parasiitidest. Parasiidid:taimedel, seentel, imetajatel, lülijalgsetel (ka kaaslejad), nematoodidel (kägistajad) Sümbiondid: taimedega:endofüüdid, samblike moodustajad (koos rohevetikate ja/või tsüanobakteritega), erikoidse ja ektendomükoriisa moodustajad, loomadega (sh. putukatega) Saprotroofid:puidul, puukoorel ja taimedel, koprofiilid Elukeskkonnaks: maismaa maapealsete ning maa-aluste viljakehadega kottseened veekeskond mage- ning merevees elavad kottseened, saprotroofid, parasiidid või endofüüdid taimedel ja loomadel. Inimesele olulised: toiduainete valmistamisel kasutatavad kottseened mitmesuguste käärimisprotsesside
pigmente, sealhulgas klorofülle, ksantofülle, karotenoide, sini-, puna- ja mõningais koldvetikates ka liitvalgulisi, ainult vetikaile omaseid värvaineid fükobiliine. Pigmentide mitmekesisus võimaldab vetikail asustada meres eri sügavusi (puna- ja sinivetikad kasvavad kuni 180 m sügavusel). Vetikate varuained on tärklis ja teised süsivesikud, rasvad ja õlid. Enamik vetikaid on lühiealised, nad poolduvad ühe ööpäeva jooksul mitu korda; pruun-, puna- ja rohevetikate hulgas leidub mitmeaastasi taimi. Vees hõljuvad vetikad vabalt (plankton), lamavad põhjal või on sellele kinnitunud (bentos), paljud kinnituvad ka teistele organismidele (pealiskasv). Vetikad toodavad põhilise osa Maa hüdrosfääri esmasest orgaanilisest ainest (aastas umbes 30 miljardit tonni). Neist toituvad mitmesugused veeloomad, sealhulgas planktontoidulised kalad. Suured merevetikad on toiduks Aasia ja Lääne-Euroopa rannarahvastele, neid
mitmesuguseid suuri vetikaid Suurema osa Läänemre põhjataimestikust moodustavad makroskoopilised vetikad, mis mis kuuluvad rohe-, mänd-, puna- ja ptruunvetikate hõimkonda. Kõrgemate taimede osatähtsus on väiksem arv, kes mere kõige magestunumates osades moodustavad valdava osa taimestiku ja loomastiku hulgast. Magevee vormid tungivad enamasti soolsuseni 4-5 promilli, üksikud neist, aga esinevad 7 promillise soolsuse juures. 6. ROHEVETIKAD Rohevetikate hõimkond on liigirikas ning sisldab väga mitmesuguse ehitusega roheliselt värvunud vetikaid, mis on peamiselt mageveelise levikuga ja sellepärast eelistavad nad elada ja kasvada vähesoolastes ja madalates meredes, mitte rokem kui üks meeter. Nad näevad merepõhjas välja nagu peopesasuurused erkrohelised habemetuustid. Merepõhjas kasvanud liigid on niitjalt hargnenud, põõsalaadsed, toru- või plaadikujulised. Antoomilises ehituses on rohevetikatel sarnaseid jooni kõrgemate taimedega
31) Seente osa inimese elus 1) antibiootikute valmistamine 2)juustu valmistamine(hallitusjuust) 3)toidu ja joogi tegemine(koogid, õlu, vein) 4)toiduks loomadele ja inimestele 5)lõnga värvimine 32) Mükoriisa- taimejuur koos seeneniitide põimikuga Kasulik:1) taimele- varustab taimejuurt vee ja mineraalainetega 2) seenele- saavad juurest orgaanilisi aineid(süsivesikuid) Samblikud 33) Ehitus:1) talluses elavad seeneniidid sümboiisis rohevetikate ja sinikutega 2) seeneniidid+rohevetikad(sinikud) 34) Seeneniidid ja vetikad(või sinikud) elavad lamblike vastastikku kasulikus kooselus she sümbioosis 35) Paljunemine: peamiselt vegetative 36) Kasvukoht Ei kasva seal kus on taimede jaoks soodsad tingimused eluks, sest nad ei kasva kiiresti ja ei suuda konkureerida kõrgete taimedega. 37) Tänu samblikele saab esinemise järgi hinnata õhu puhtust, sest nad on õhku saastvate ühendite suhtes tundlikud. 38) Roll looduses
Lehtereosla e. apoteetsium, apothecium - avatud *askoom; tüüpiliselt liudjas, karikjas või ketasjas, *jalaga või *istuv, ülaküljel paikneva *eoslavaga; harvem diferentseerunud *jalaks ja *kübaraks, kus *eoslava paikneb viimase kärjelisel, kurrulisel, voldilisel või siledal välispinnal; *samblikel asub *talluse pinnal või on sellesse osaliselt süüvinud Lihheniseerumine, lichenization - seente (peamiselt kottseente) üks võimalikke *sümbiootilisi toitumissuhteid rohevetikate või tsüanobakteritega; tulemusena moodustub spetsiifilise struktuuriga *samblikutallus. Lihheniseerunud (seened), lichenized fungi - vt. lihheniseerumine; Lihtpooriga vahesein, simple septum - ühe keskse *pooriga lihtsaim rakuvahesein. Mitootiline eos, mitotic spore - *mitoosi teel tekkinud *eos, näiteks *koniid, *aplanospoor. Mittesuguline paljunemine, asexual reproduction - paljunemisviis, millega ei kaasne
4,7 (keskmiselt 2) m. Jõeorg on keskjooskul 50-200 m lai ja 2-5 m sügav. Alamjooksul varieerub jõeoru laius 100-2000 m ja sügavus 5-15 m. Taimestik. Keila jõgi on üldiselt taimestikurikas. Üheksas jõelõigus registreeriti kokku ligi 40 liiki soontaimi. Sagedaim liik oli harilik jõgiputk. Palju leivinud olid ka väike lemmel, konnaosi, kollane vesikupp, haruline jõgitakjas ja hulgajuurine vesilääts. Taimestikurohkus, domineerivate soontaimede liigiline koosseis ja rohevetikate vohamine mitmes uurimiskohas annab tunnistust Keila jõe valdavalt kõrgest toitelisusest. Kalastik ja põhjaloomastik. Keila juga on merest tulevatele siirdekaladele praktiliselt ületamatu ja mõjutab Keila jõe kalastiku koosseisu. Kalastiku praeguse koosseisu järgi kuulub jõe ülemjooks ja keskjooksu ülemine osa haugi-ahvena jõe ja keskjooksu alumine osa ja alamjooks ülalpool Keila-Joa juga särjejõe kalanduslikku tüüpi.
Koos soolase veega kanduvad läbi Taani väinade Läänemerre merelise päritoluga planktonvetikad. Kui Arkona nõo ülemistes kihtides esinevad riimveelised liigid (Chaetoceros wighami, C. holsaticus), siis põhjalähedastes, soolasemates kihtides on ülekaalus merelise päritoluga Nitzschia serriata, Thalassiothrix nitzschoides. Analoogiliselt kandub fütoplankton koos soolasema veega Läänemere keskosast Riia lahte. Jõgedega kandub Läänemerre mitmesuguseid mageveelisi vetikaliike, eriti rohevetikate ja silmviburvetikate hõimkonnast. Fütoplanktoni sesoonsed muutused · Kevadel: fütoplanktoni arvukus suureneb, sest suureneb valguse intensiivsus ja toitesoolade kontsentratsioon. Soolad kantakse pinnakihti sügavamalt vee ringlemise tõttu. Toiteaineid tuuakse ka jõgedest suurveega.Domineerivad ränivetikad ja dinoflagellaadid. Võib esineda vee õitsemine päikeseliste ilmadega. Kevadise õitsengu ajal kasutatakse ära ülemistes
Tavaliselt kinnituvad nad väikese tallusega nii tugevasti kasvukohale, et neid on võimatu sealt tervena eemaldada. Üheks tuntumaks kooriksamblikuks on kaartsamblik, kes kasvab kividel ja kaljudel. Lehtsamblikel on lehtja või plaatja kujuga tallus, mis jaguneb servades hõlmadeks. Põõsassamblikud meenutavad väikesi põõsakesi maapinnal või ripuvad puuokstel. [5] 3.2. Samblike ehitus ja toitumine Samblike talluses elavad seeneniidid sümbioosis rohevetikate või sinikutega. Talluse välispinnal moodustavad seeneniidid tiheda koorkihi. Keskosas asuvad seeneniidid hõredamalt. Seeneniidid suudavad imeda ja kinni hoida udu, kastet ja ka vihmavett. Nii talletavad nad vetikate või sinikute jaoks vett. Ka eritavad seeneniidid aineid, mis muudavad kivimites ja tolmukübemetes leiduvad mineraalained lahustuvaks. Eluks vajalikke orgaanilisi ühendeid saavad seeneniidid vetikatest või sinikutest. Kahe erineva organismi sümbioosi tõttu
sealt tervena eemaldada. Üheks tuntumaks kooriksamblikuks on kaartsamblik, kes kasvab kividel ja kaljudel. 8 Lehtsamblikel on lehtja või plaatja kujuga tallus, mis jaguneb servades hõlmadeks. Põõsassamblikud meenutavad väikesi põõsakesi maapinnal või ripuvad puuokstel. [5] 3.2. Samblike ehitus ja toitumine Samblike talluses elavad seeneniidid sümbioosis rohevetikate või sinikutega. Talluse välispinnal moodustavad seeneniidid tiheda koorkihi. Keskosas asuvad seeneniidid hõredamalt. Seeneniidid suudavad imeda ja kinni hoida udu, kastet ja ka vihmavett. Nii talletavad nad vetikate või sinikute jaoks vett. Ka eritavad seeneniidid aineid, mis muudavad kivimites ja tolmukübemetes leiduvad mineraalained lahustuvaks. Eluks vajalikke orgaanilisi ühendeid saavad seeneniidid vetikatest või sinikutest
a.t. · KARBON 359,2-299 m.a.t. · PERM 299-251 m.a.t. · KAMBRIUM 542-488,8 m.a.t. · Kliima niiske ja soe, kontinendid poolustest kaugel, kuid ajastu jooksul mitmeid väljasuremisperioode · Skeletiga hulkraksete loomade hulgaline teke · Kambriumi "plahvatus" kiire loomade areng ca 10 miljoni aasta vältel · Ilmusid limused, käsijalgsed, peajalgsed, okasnahksed, lülijalgsed (trilobiidid), arheotsüaadid (esimesi loomseid riffe moodustavad) · Keelikloomade teke - konodondid · Rohevetikate ja punavetikate teke 540-505 miljonit aastat tagasi kiire mitmekesistumise kasv Ilmusid kõikide suundade esindajad (ilma selgete eelasteta) Ilmus skelett Vanimad leiukohad : Burgess fauna (Kanada) - Ch. Walkott, 1909. A. Rohkelt pehmete organismide jälgi lülijalgsed, 140 liiki; problemaatikumid kellel tänapäevaseid analooge ei ole. Sel ajal oli üks hiidkontinent CONDWANA, kuid oli ka väiksemaid kontinente. Olid ainult veelised organismid. Hästi palju oli lülijalgseid
Veepuhastus Millised on erinevad puhastuse liigid? Lühidalt midagi nende kohta öelda; VT heitveepuhastuse alt. · Biopuhastus mikroorganismid tarbivad ära tekkinud saaste. Toimub enamus juhtudel oksüdeerumine vees lahustunud O2 osavõtul. Enamus orgaanilisi aineid laguneb mikroorganismide toimel (va mõned sünteetilised ained). Biopuhastuse intensiivsus sõltub mikroorganismidele loodud tingimustes. Biopuhastuses osalevad mikroorganismid formeeruvad peamiselt aktiivmuda kujul (koosneb elusorganismidest ja tahkest substraadist). Aktiivmuda puhul: Temperatuur optimaalne tavalistele mikrorganismidele 20-30 °C pH=5..9, väljapool piire langeb puhastuse efektiivsus järsult soovitav aktiivmuda kogus 2-4 g/dm3 · Füsiko-keemiline ( koagulatsioon, flotatsioon, ekstraheerimine, absorbtsioon, Aeroobne biopuhastus · Põhiline heitvete puhastusviis · Toimub mikroorganismide k...
Klass liik Putukad Haavalumik; Lapsulibikas; Soo-tondihobu; Suur süsijooksik; Jaanimaridikas, Vapsik, Põdrakärbes. Kõhtjalgsed ehk teod- Harilik kiritigu; Mudatigu Karbid Järvekarp; Jõekarp. 28. Sündmuste ajalisse järjekorda panek! Eksamiküss! Viiruste võimalik esmane teke, esimeste kõige lihtsamate rakkude teke, hingavate organismide teke, esimeste ürgsete imetajate teke, üheiduleheliste taimede teke, hippopotanaamuste väljasuremine, rohevetikate teke, neandertaallaste laialdane esinemine maakeral, sinivetikate teke, mammutite väljasuremine, kahepaiksete (selgroogsete klass) teke 3. viiruste võimalik esmane teke 1. esimeste kõige lihtsamate rakkude teke 5. hingavad organismid 8. esimesed ürgsed imetajad 7. üheidulehelised taimed 9. hippopotanaamuste väljasuremine 4. rohevetikate teke 10 neandertaallaste laialdane esinemine maakeral 2. sinivetikate teke 11. mammutite väljasuremine 13 000 a tagasi 6
ammoniidid Vanaaegkond e. Ürgkahepaiksed, ürg- Sõnajalgtaimed, paleosoikum roomajad, kalad, seemnesõnajalad, maismaa lülijalgsed Mereselgrootud (trilobiidid, peajalgsed) psilofüüdid Aguaegkond e. sini- ja rohevetikate proterosoikum primitiivsed liigid, bakterid Ürgaegkond e. arhaikum Tähtsamate faunagruppide (juhtkivististe) levik (Arold, lk. 156). Allikad I. Arold, A. Raukas, H. Viiding, Geoloogia alused, Tln. 1987 Koolibri õpik 1997, lk 51 55 A.Raukas, Kalliskivid, Tln. 1982 A.Raukas, Õnnekivid, Tln. 1991 Kalle Suuroja. Punane Eesti, Loodus, 2001 detsember http://www.ene.ttu
Neil kõigil on klorofüll a ja karotiinid. Lisaks sisaldavad nad nn. abistavaid või täiendavaid pigmente, mis kehvades valgustingimustes neelavad sügavamale ulatuvat lühilainelist rohelist ja sinist spektri osa ja kannavad selle üle klorofüllile a, muutes selle aktiivseks ja võimaldades toimuda fotosünteesi protsessil. Täiendavad pigmendid on: punavetikatel fükoerütriin (punane) ja fükotsüaan (sinine) pruunvetikatel klorofüll c ja fükoksantiin (annab pruuni värvuse) rohevetikate mõnel väiksemal rühmal, mis kasvavad pimedates kaljuõõntes klorofüll b ja sifonoksantiin, sifoniin. Saame eristada valguse ja varjutaimi. Pigmentide sisaldus lehe pinnaühiku kohta on varjutaimedel sageli suurem. Kõrgetel laiuskraadidel, kus valgus langeb "naklonno" kaldu, ulatub valgus väiksemale sügavusele, kui troopikas. Peale geograafilise asukoha, aasta-aja ja pilvisuse sõltub vee läbipaistvusest see, kui sügavale ulatub valgus. Läbipaistvus sõltub
taluvad soolsust kuni 8 promilli. Sinivetikad arenevad kõige intensiivsemalt suvekuudel, kui merevee pinnakihtide temperatuur tõuseb üle 14-15 kraadi. Viburvetikad. Läänemere piirkonnas on kõige rikkalikumalt vaguviburvetikaid, mis arenevad peamiselt külmal aastaajal, mõned liigid massiivselt sügisel, teised kevadel. Rohevetikad. Koloniaalselt mageveelise levikuga vetikad on Läänemere piirkonnas esindatud väheste liikidega. Väikese soolsusega rannikuvetes suureneb rohevetikate liikide arv järsult. Rohevetikad arenevad soojal aastaajal. Mändvetikad. Üherakulised või koloniaalsed vetikad. Riimvees on esindatud suurem arv liike kui meres või magevees. Rohevetikate kõige massilisem arenemine toimub külmal aastaajal, eriti kevadel. Põhjataimestik. -rohevetikad -mändvetikad – Eesti rannikumeres esineb mändvetikaid suhteliselt arvukalt. Kare mändvetikas moodustab laialdasi veealuseid aasu Paralepa ja Matsalu lahtedes
tarvilik. Pakutav tehnika on väga erinev. Teiseks lahenduseks on mitmesuguste kompostide segamise-kääritamise trumlite, konteinerite, reaktorite jne kasutamise. Allapanuta seasõnniku komplekse kasutamise juurutamiseks töötasime 70-ndatel aastatel välja biotehnoloogilise protsessi, mille tulemusena saime produktid: -bioorgaaniline väetis, -bakteriaalne söödalisand (KA vähemalt 40%), -rohevetikate biomass, tehnoloogiline vesi BHT < 10. Orgaanilise maaviljeluse meetoditega, haljasväetis (valge mesikas) ja komposti kasutamisega, on võimalik orgaanilise väetise vajadus katta 100%. Teravilja põhu kompostimine toimub pinnakihiliselt 2...3 korda kõrrekoorijaga segamine. Põhule laotatakse käärinud sõnnikut, virtsa arvestusega 10-15 kg N ühe tonni põhu kohta. Puu- ja marjaaias kasvav rohi, ka puulehed, kasutatakse orgaanilise väetisena (multsina).
a.t. DEVON 416-359,2 m.a.t. KARBON 359,2-299 m.a.t. PERM 299-251 m.a.t. · KAMBRIUM Kliima niiske ja soe, kontinendid poolustest kaugel, kuid ajastu jooksul mitmeid väljasuremisperioode Skeletiga hulkraksete loomade hulgaline teke Kambriumi "plahvatus" kiire loomade areng ca 10 miljoni aasta vältel Ilmusid limused, käsijalgsed, peajalgsed, okasnahksed, lülijalgsed (trilobiidid), arheotsüaadid (esimesi loomseid riffe moodustavad) Keelikloomade teke - konodondid Rohevetikate ja punavetikate teke · ORDOVIITSIUMI MANDRID Soe kliima, ulatuslikud madalmerealad ohter karbonaatsete setete teke lubikodadest, mereorganismide sugukondade arv kolmekordistus Protistidest ilmuvad kojaga juurjalgsed (kambrilised e. foraminifeerid) Ilmuvad sammalloomad Ohtralt graptoliite harunevaid kolooniaid moodustavad loomad · ORDOVIITSIUM Ilmuvad korallid (rugoosid ja tabulaadid) Esimeste selgroogsete lõuatute teke
liiva liikumist mererannal ja -lehtedes palju B-vitamiini Rannavee neli vetikate vööndi: -sinivetikate vöönd -Soome rannikute suurim vetikas -kasvab kaljusel rannikul, veepiirist -kasvab kuni poole meetri kõrguseks kõrgemals -moodustab madalas vees 0,5-3m sügavusel sinkjasmust suuri kooslusi -rohevetikate vöönd -punavetikate vöönd -asub meetri sügavusel -ulatuvad kõige sügavamale -pakub varju ja toitu veeloomadele -kohastunud vähese valgusega -üheaastased taimed -punavetikate vahel on rohkesti rannakarp -pruunvetikate, sh. põisadru vöönd Läänemere fütoplakton -liigiline koostis sõltub otseselt soolsusest Sinivetikad. Koloniaalsed vetikad
karotiin, beeta-karotiin), fükobiliinid (fükoerütrofibiin ja fükotsüanobiliin). Klorofüllid ei lahustu veel, koostises on a ja b-klorofüll, moodustades ligi 1% taimelehe kuivkaalust. A-klorofülli on 3 korda rohkem, kui teist. A on sinaka, b kollaka tooniga. Karotinoidid vees lahustumatus, org lahustites hästi lahustuvad. Tuntuim esindaja karotiin, Fükobriliinid punavetikate ja rohevetikate pigment. Esinevad reeglina koos klorofülliga, kui sisaldus palju väiksem. Aktsioonispekter iseloomustab protsessi intensiivsuse sõltuvust toimiva valguse lainepikkusest. Kõrgematel taimedel langeb kokku a-klorofülli neeldumisspektriga. Tsüanibakterid ja vetikad kasutavad rohelist ja kollast valgust, mida neelavad 5. Pigmentide tekkimine taimedes. Valguse puudumisel sünteesitakse kõrgemates taimedes klorofüllile lähedane ühend, mis
Trihhomoonas- tekitab suguhaigust. Levib sugulisel teel. Düsenteria amööb-verine kõhulahtisus. Levib vee ja toiduga. Taksoplasma-põhjustab palaviku, löövet jne. levib kassidega, kahjustab loodet. Molaaria- levib hallasääskedega. Põhjustab surma, aga allub ravile. Tähtsus-osalevad toiduahelates ja aineringes. Biopuhastites. SAMBLIKUD KUI LIITORGANISMID Ehitus-talluse ehk keha moodustab tihe seeneniitide põimik, mille vahel asuvad rohevetikate või sinikute rakud. Kuju ja välimus ning see, milline on fotosünteesiv partner, sõltub seeneliigist. Seened loovad talluse struktuuri. Puudel kasvavad samblikud saavad eluks vajalikud toitained ja vee õhust ning koos nendega satuvad samblikesse ka saasteained. sellepärast on nad õhusaaste suhtes tundlikud. VIIRUSED Ehitus- pärilikkusaine ja valgust kest. Mõnedel on väljaspool veel ümbris. Viirushaigused ja levimine: siirutajatega- puukentsefaliit, marutõbi
A-klorofülli on 3 korda rohkem kui b-klorofülli. Need klorofüllid erinevad ka värvilt: a-klorofüll on sinaka, b-klorofüll aga kollaka tooniga. Karotinoidid Vees lahustumuatud, orgaanilistes lahustes hästi lahustuvad. Tuntumaks karotinoidide esindajaks on karotiin (C40H56) (alfa-karotiin ja beeta-karotiin ühesuguse üldvalemiga, kuid erinevad natuke struktuurvalemilt), ja ksantofüll (C40H56O2). Fükobiliinid Siia kuuluvad punavetikate pigment (fükoerütriin) ja rohevetikate pigment (fükotsüaan). Nad esinevad reeglina koos klorfülliga, kuid nende sisaldus on viimasest tunduvalt väiksem. Nad on lahustumatud orgaanilistes lahustes, kuid pärast purustamist ja autolüüsi lahustuvad vees. Nad ei sisalda mingisugust metalli, neil iseloomulik tihe side valkudega. Nende neelamisspektri maksimum langeb spektri rohelisse ja kollasesse ossa. Antotsüaanid Need pigmendid on koondunud rakumahlas ja annavad tõelisi vesilahuseid. Nendega seotud
elama asunud bakteritest. Niisugust päristuumsete rakkude rakkude tekke hüpoteesi nim Endosümbioos- erinevat tüüpi prokarüootide liitumine. Aeroobsed bakterid+tuumaga rakk=mitokonder, fotosünteesivõimelistest bakteritest kloroplastid. Eukarüootne organism neelas sinivetikaraku, mis seejärel sai kõigi plastiidide eellaseks. Kõik plastiidid põlvnevad vabalt elavast sinivetikast. Kolm haru primaarseid plastiide, millest kaks (puna- ja rohevetikate haru) on andnud aluse sekundaarseteks endosümbioosideks. Sekundaarsetel endosümbiontidel ei ole säilinud enam oma mitokondreid. Tertsiaarne variant ka olemas.Plastiidid on taime kasvukuhiku rakkudes kõik ühesugsed- neid nim proplastiidideks. Rakkude spetsialiseerudes moodustuvad mitut tüüpi plastiidid. Need, milles moodustub klorofüll, arenevad fotosünteetiliselt aktiivseiks kloroplastideks. Kromoplastid sisaldavad teisi pigmente ja neis fotosünteesi ei toimu
aga 500m sügavusel ja sügavamalgi. Mõned vetikad säilitavad eluvõime väga madalatel temperatuuridel. Polaarmaades ja kõrgmägedes elavad nad lumel, värvides selle sageli punaseks, roheliseks või kollaseks. Vetikad elavad ka mullal, mullas ja isegi õhus. Mõned liigid, mis koos bakteritega satuvad viljatutele pindadele, on nende asustamise pioneerideks. Paljud neist osalevad aktiivselt mulla tekkes. Lämmastikku siduvad vetikad rikastavad mulda lämmastikühenditega. Mõned rohevetikate liigid kuuluvad kommpleksorganismide samblike koostisse. Vetikad rikastavad vett hapnikuga ning on ühtlasi kalade ja veelindude toiduks. Vetikajahu kasutatakse põllumajandusloomade söödaks. Vetikaid kasutatakse ka väetisena. Pruun- ja punavetikad on agari tooraineks. Agarit kasutatakse kondiitritööstuses ja mikrobioloogias, vetikate tuhka aga broomi ja joodi saamiseks. Vetikate hõimkonnad vt. vetikate hõimkonnad tabelist!!! 19
kvaliteeti näitavate omaduste alusel. Suktsessioon - on erinevate koosluste vahetumine ajas (samas kohas). Jaguneb primaarseks ja sekundaarseks suktsessiooniks. Sümbiogenees - (edosümbioosi hüpotees) evolutsiooniline protsess, mille puhul uus organismitüüp kujuneb endosümbioosi tagajärjel. Näiteks eukarüootide mitokondrite ja kloroplastide arenemine bakterite endosümbioosil eukarüootide eellaste rakus; samblike teke seente ja rohevetikate või tsüanobakterite sümboosi teel. Sümbioos - eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. Sümbioos - on erinevat liiki isendite kasulik kooselu, mis on kujunenud evolutsiooni jooksul (Näiteks: samblikus elavad vetikas ja seen on väga tihedalt seotud nii, et moodustavad ühtse taimekeha). Sümpatriline liigiteke - vt. samamaine liigiteke. Sünaps - koht, kus närviimpulss antakse ühest rakust edasi teise rakku.
annaabi.ee 
