Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Doc söödavad vetikad (0)

1 Hindamata
Punktid
Sisukord
Söödavad vetikad :
Korella
Kuulub rohevetikate hulka
Lehtadru
Kuulub pruunvtikate hulka
Agarik
Kuulub punavetikate hulka
Kokkuvõte
Korella
Korellat kasutatakse tänapüeval sööda -ja toidulisa saamiseks. Korella sisal dab tunduvalt rohkem valke ja vitamiine kui teraviljad . Korella kasutamisvõimalusi on uuritud ka kosmoselendudel, korella rikastab õhku hapnikuga fotosünteerides ja ka söödav. Korellat kasutatakse paljudes kreemides ja ravimites.
Korellat on lihtne kasvatada. Korella on üherakuline rohevetikas , korella on kera kujuline ja koppvetikast väiksem. Korella on oma suuruselt 2-15um tema suurus oleneb keskonnast. Korella paljuneb easting. Korellat on ainult tulus kasvatada kus on piassava päikesevalgust ja viljakat põllumulda, korella kasvab peamiselt märjalmaapinnal,veekogudes, lamblike talluses ning alamate selgrootutega.
Lehtadru
Lehtadru kasutatakse palju Hiinas ja Jaapanis. Lehtadru nimetatakse sagely merekapsaks on tuntud ka ravimtaimena. Lehtadru sisal dab rohkesti joodi. Teda kasutatakse sageli kilpnäärme suurenemisel ravimina.
Lehtadru liike on teada 30tk mitmeid neist ttarvitatakse toiduks ja töötsies.
Elab peamiselt atlandi -ja vaikse ookiani põhja pool elab peamiselt 8-30 meetri sügavusel soojades vetes maksimaalselt 120m sügavusel.
Agar
Ladina keelne nimetus Furcella. Agar on punavetikas pikkus on tall 4-40um elab peamiselt 40-60m sügavusel. Agariga tehakse marmelaadi, pastillat, dražeekompvekke jms. Agarit kasutatakse veel paberitööstuses paberi tiheduse ja läike andmiseks . Tekstiili tootsies hinnaliste kangaste viimistlemisel.
Kuumutades moodustab agar kolloidlahuse ning lahuse jahtumisel moodustub geelitaoline aine.
Üldiselt
Vetikaid kasutatakse väga palju igasugustes ravimites, tööstustes, toitudes ja veel paljudes kohtades. Minu teada peamised söödavad vetikad on Lehtader, Agar, Korella ja Purfüülia.
Doc söödavad vetikad #1 Doc söödavad vetikad #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-11-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mihkel martin fersel Õppematerjali autor
erinevad vetikad ja kus kasutatakse ja kuidas

Sarnased õppematerjalid

Botaanika eksami konspekt 2017
84
docx

Botaanika eksami konspekt 2017

BOTAANIKA KÜSIMUSED TTÜ 1. Botaanika eri harud ja seosed teiste teadustega. Botaanika eriharud: 1) morfoloogia (ehitus) - anatoomia (koed & organid) - tsütoloogia (rakkude ehituse varieeruvus) - embrüoloogia (looteline areng, seeme) 2) süstemaatika (liikide rühmitamine) - florograafia (liikide käsitlemine regioonides; floorad) 3) taimegeograafia (annab flooradele tähenduse) 4) (taime-) ökoloogia 4 & 5 = ökofüsioloogia 5) taimefüsioloogia 6) paleobotaanika (väljasurnud taimed) Seosed teiste teadustega: - botaanika – meditsiini eriharu, täpsemalt farmaatsia (rohud-ravimid; rohuteadus) - agronoomia (maamajandus ja põlluteadus) - looduskaitse 2. Kes on taim? Biosüstemaatika mõttes taimeriigi esindaja. Primaarsed plastiidid, ühendav tunnus (va pruunvetikatel). Veepõhine fotosünteesiv organism. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoo

Aiandus
Eluslooduse eksami kordamine
40
docx

Eluslooduse eksami kordamine

EESTI ELUPAIGAD, KASVUKOHAD, TAIMEKOOSLUSED KASVUKOHT ehk ÖKOTOOP on abiootiliste tegurite kompleks koosluses: muld, veereziim, mikro- ja mesokliima KOOSLUS ehk BIOTSÖNOOS on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogumit. ELUPAIK ehk HABITAAT on sarnaste keskkonnatingimustega ala, mida asustab stabiilne kooslus (biotsönoos) ÖKOSÜSTEEM ­ kooslus ja abiootiliste tegurite kompleks moodustavad tervikliku isereguleeruva ja areneva terviku KASVUKOHATÜÜP ­ erinevates paikades korduvad sarnased keskkonnategurite kompleksid. ELUPAIGATÜÜP ­ ka kooslus on sarnane. Tüüp on klassifitseerimise, tüpologiseerimise alus. Pinnakate ehk kvaternaarisetted lasuvad aluspõhjal. Eesti pinnakate on kujunenud mandrijäätumise ja liustike tegevuse tulemusel. Ta koosneb põhilisest moreenist, lisaks liiv, savi, turvas, graniitsed rahnud. Moreen on materjal, mis on liustiku liikudes kaasa haaratud ja sulades maha jäetud. Pinnaka

Bioloogia
Botaanika Eksam
50
doc

Botaanika Eksam

Hüüfid on vaheseintega. Paljunemine toimub koniidide abil. Suguline paljunemine puudub. Klassi kuuluvad seened on parasiidid ja saprofüüdid. Paljud liigid on looduses laialt levinud, põhjustavad tihti põllumajandustaimede haigestumist ja hukkumist. Teisseeni liigitatakse koniidikandjate paiknemise ja koniidide kuju järgi. Koniidikandjad võivad paikneda väikeste kimbukeste ehk koreemiumidena, hüüfide põimikul ehk stroomal, kerakujulises või ovaalses pükniidis. 18. Vetikad- Algae. Vetikad on taimeriigi ürgsed esindajad. Nad on tekkinud vees ja elanud seal üle terveid geoloogilisi aegkondi. Veekeskkonna omaduste püsivuse tõttu on paljud vetikad nüüdisajani säilitanud esialgsest väga vähe erineva kuju. Need on üherakulised ja koloonialised vetikad, mis on lähedased algloomadele. Fülogeneesi käigus arenesid vetikad üherakulistest ja koloonialistest keerulise ehitusega paljurakulisteks hiidorganismideks, mille pikkus ulatub mitmekümne meetrini ja

inglise teaduskeel
Botaanika Eksam
50
doc

Botaanika Eksam

Hüüfid on vaheseintega. Paljunemine toimub koniidide abil. Suguline paljunemine puudub. Klassi kuuluvad seened on parasiidid ja saprofüüdid. Paljud liigid on looduses laialt levinud, põhjustavad tihti põllumajandustaimede haigestumist ja hukkumist. Teisseeni liigitatakse koniidikandjate paiknemise ja koniidide kuju järgi. Koniidikandjad võivad paikneda väikeste kimbukeste ehk koreemiumidena, hüüfide põimikul ehk stroomal, kerakujulises või ovaalses pükniidis. 18. Vetikad- Algae. Vetikad on taimeriigi ürgsed esindajad. Nad on tekkinud vees ja elanud seal üle terveid geoloogilisi aegkondi. Veekeskkonna omaduste püsivuse tõttu on paljud vetikad nüüdisajani säilitanud esialgsest väga vähe erineva kuju. Need on üherakulised ja koloonialised vetikad, mis on lähedased algloomadele. Fülogeneesi käigus arenesid vetikad üherakulistest ja koloonialistest keerulise ehitusega paljurakulisteks hiidorganismideks, mille pikkus ulatub mitmekümne meetrini ja

Botaanika



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun