Sotsiaalne evolutsioon tänapäeval (0)

Sotsiaalne evolutsioon tänapäeval
Evolutsioon on pöördumatu ajalooline areng ning maailma järkjärguline mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. Enamasti peetakse evulutsiooni mõiste kasutamise all silmas elu arengut maal. Evolutsioon jaguneb mitmeks ja üks nendest on sotsiaalne evolutsioon. Sotsiaalne evulutsioon on inimühiskonna areng maal. Tänapäeval on toimumas väga suured muudatused ja arengud ühiskonnas, mis puudutab ka kõiki inimesi.
Näiteks on maailmas viimasel ajal kiirelt arenenud teadus ja tehnika. Palju on leiutatud uusi vahendeid, kuidas inimeste elu lihtsamaks muuta ja kuidas teadust paremini uurida. Asjade uurimseks ja avastamiseks on leiutatud kõiksuguseid abistavaid masinaid, mis teevad mõne raske protsessi uurimise imelihtsaks. Samuti on kulutulena toimunud uuendused arvutite, telefonid, tahvelarvutite jne vallas. Need aitavad inimestel üksteisega hõlpsamini suhelda, rutem informatsiooni leida, oma meelt lahtutada ja kõike muud.
Peale selle veel on sotsiaalses evolutsioonis tänapäeval toimunud kultuuride segunemine . Inimesed saavad rohkem reisida ja vahetavad tihedamini ka oma elukohti, asudes vahel ka elama teisse riiki. Rahvad ja rahvused segunevad ja samamoodi ka kultuurid.
Samal ajal kui inimeste tehnilised anded on väga kiirelt arenenud, on seisma jäänud nende intellektuaalsed ja kunstilised anded. Kõik on harjunud ühte moodi mõtlema ja kõik asjad on on ühe näpuliigutse kaugusel. Samuti on vähenenud inimeste sotsiaalsus, sest palju suheldakse läbi interneti, mitte inimestega näost näkku. Sellega väheneb ka inimeste enenseväljendus oskus, sest SMSi, Facebooki või Skype teel suheldes kasutatakse palju lühendeid, mis koosnevad kõigest paarist tähest ( nt. ok, mt?, lol, bb jne ). Peale selle veel on ka inimeste emotsioonid jäänud tahaplaanile, kuna neid saab väljendada internetis smailide abiga.
Kasutatud leheküljed:
http://et.wikipedia.org/wiki/Tehnoloogia_sotsiaalne_kujundamine
http://forte.delfi.ee/news/digi/tehnoloogia-areng-muudab-meid-pirtsakaks?id=64105863
http://uudised.err.ee/v/majandus/b9f49f3a-fe22-48a3-bb74-45f47436aa0e
https://annaabi.ee/sotsiaalne-evolutsioon-o.html
http://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=1&ved=0CB8QFjAA&url=http%3A%2F%2Fwww.ebu.ee%2Fesitlus%2Fsaima_evm6iste.ppt&ei=xGglVeCiMsWMsAGK9oDYBw&usg=AFQjCNHgCmxGvmWS6G6G4V8LW3I0mJClqw&sig2=U2YSliXmYi9PGFgbyOtL4A
1 riigi lühikirjeldus
Protistid
Protistid (ka: algloomad ; ladina keeles Protista, Protozoa ) on eukarüoodid, kes ei kuulu loomade, taimede ega seente hulka. Protistid on valdavalt lihtsad organismid, suurem osa neist on üherakulised.
Protiste uurivat teadusharu nimetatakse protistoloogiaks.
Protistid ei ole monofüleetiline rühm. Üldnimetuse "protistid" alla kuulub hulk eukarüootide domeeni kuuluvaid riike, mis on tihtipeale teineteisest erinevamad kui näiteks loomad ja taimed. Protistid on nii geneetiliselt kui ka välis- ja siseehituse poolest palju kordi mitmekesisemad kui seda on taimed, loomad või seened. Algloomadega tegelevat bioloogiaharu nimetatakse vahel protoozoloogiaks (rühma ladinakeelse nimetuse Protoza järgi.
Kuigi protistid kindlasti ei ole taimede, loomade ja seentega võrreldav rühm, kasutatakse terminit "protistid" tihtipeale lihtsustava üldnimetusena eukarüootide kohta, kes ei kuulu kolme eelpoolmainitud riiki.
Protistid elavad pea kõikjal kus on vaba vett.
Paljud protistid, eelkõige vetikad, on olulised primaarprodutsendid ning moodustavad tähtsa osa ookeanide planktonist. Laias laastus jääb nende arvele kuni pool planeedi Maa primaarproduktsioonist. Teised, tsiliaadid, bodoniidid, foraminifeerid, etc. on olulised herbi- ja bakterivoorid maailmamere või mageveekogude ökosüsteemides. Kolmandad -- osad kinetoplastiidsed, apikompleksa, põhjustavad raskelt ravitavaid haigusi inimesel ( malaaria , unitõbi).
Eestis on protiste umbes 3000.

• rohevetikad – 690
  
• mändvetikad – 27
  
• ikkesvetikad– 680
  
• silmviburvetikad– 160
  
• eriviburvetikad– 12
  
• ränivetikad – 940
  
• punavetikad – 26
  
• ruskvetikad – 58
  
• pruunvetikad – 33
  
• ainuraksed – 347
  

Rohevetiktaimed (Chlorophyta)
Rohevetikad on suur rühm vetikaid, millest on arenenud embrüofüüdid. Rohevetikaid on umbes 6000 liiki.
Rohevetikate ehitus on võrreldes teiste vetikatega (puna- ja pruunvetikad) kõige mitmekesisem. Leidub nii üherakulisi viburitega või viburiteta, koloniaalseid vorme kui ka hulkrakseid. Lihtsaima struktuuriga rohevetikad on niitjad , täiuslikematel on plaatjas tallus. Suurus on mõnest mikromeetrist kuni mõnekümne sentimeetrini.
Enamik rohevetikaid elab mageveekogudes. Vähesed suudavad elada mullapinnal või selle pindmistest kihtides. Mõned liigid on kohastunud eluks teistel taimedel. Osa üherakulisi rohevetiktaimede liike elab sümbiontidena teistes organismides.
Rohevetikate süstemaatika on aegade jooksul teinud läbi mitmeid muutusi. Ka tänapäeval omab see mõiste mitmetasandilisust ja sellega kaasnevat mitmetähenduslikkust. Kõige laialdasemalt saab rohevetikaid lugeda koos maismaataimedega üheks monofüleetiliseks rühmaks. Selles kontekstis nimetatakse neid rohelisteks taimedeks.
Kitsamates tähendustes võib rohevetikateks lugeda klorobionte (Chlorobionta), kui neist maha arvata maismaataimed.
Kasutatud leheküljed:
http://et.wikipedia.org/wiki/Riik_%28bioloogia%29
http://et.wikipedia.org/wiki/Protistid
http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_elustik
http://et.wikipedia.org/wiki/Rohevetikad
http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/mikrobioloogia/?MIKROORGANISMID:PROTISTID
http://moritz.botany.ut.ee/~olli/PE/
https://www.google.ee/search?q=rohevetikas&biw=1252&bih=577&tbm=isch&tbo=u&source=univ&sa=X&ei=NbkqVezKGoSbsgH2-oDADw&ved=0CC8QsAQ