Protistid ja vetikad (0)

Protistid
-on kunstlik rühmitus.Siia kuuluvad väga erineva päritoluga organismi rühmad.Nad on päristuumsed,kes pole taimed,seened ega loomad.Põhiliselt on nad ainuraksed ja lihtsa ehitusega organismid.Siin esineb nii auto-kui heterotroofe.Protiste leidub praktiliset kõigis ökosüsteemides.Ökoloogiliselt kõige olulistemaks võib pidada vees elavaid fotosünteesivaid vetikaid,kes moodustavad merede ja mageveekogude fütoplanktoni ehk taimse hõljumi.Protiside hulgas on ka loomi ja taimede parasiite.
Vetikad
Teadusharu ,mis uurib vetikaid on algoloogia .Neid on üle 8000 liigi.Põhiliselt elavad magevetes,aga ka mullas,puutüvedel ja lumel .Siin esineb ühe-ja hulrakseid,samuti koloonialisi vorme.Mõned neist sümbioosis algloomadega.Kui vetikad elavad sümbioosis seentega,moodustuvad samblikud.Avavetes,meredes,järvedes on vetikad põhilisteks autotroofideks(fotosünteesijateks).Vetikad on nii plantilised(hõljuvad) kui ka bentilised(põhja kinnituvad).Vetikad on vee elustiku toiduahela esimeseks lüliks.Varustades vee keskkonda.Ühtlasi ka vajaliku hapnikuga.
Ookeani fütoplankton seob fotosünteesi käigus suures koguses süsinikdioksiidi,mille sisaldusest atmosfäärib sõltub oluliselt ka Maa temperatuur.Seepärast ongi fütoplankton oluline Maa kliimamõjutaja ning stabiliseerija.
Heterotroofsed protistid moodustavad koos veeloomadega zooplanktoni ehk loomse hõljuki.
Bakterplanktoni moodustavad mittefotosünteesivad bakterid .Toitainete rohkuse,sobiva temperatuuri ja valguse korral võib vetikate kasvupuhang nii suur,et ainuraksete vetikate kogumid muutuvad vees nähtavaks(vee õitseng).Sügisel kui vetikate fotosüntees aeglustub,võib vees tekkida hapniku nälg( kalad surevad siis).
Ränivetikad- neid on ligikaudu 16000 liiki,elavad mereveedes ja mageveekogudes,võivad hõljuda või elada veekogu põhjas.,on tähtsad fütoplanktoni koostisosad.Ränivetikate iseloomulikuks tunnuseks on neid ümbritsev ränipantser,mis koosneb kahest poolmest.Ränipantserid on väga erineva välimusega ning nad paljunevad pooldudes.
Pruunvetikad -neid on teada 1500 liiki,enamus neist elavad merevees ,nende seas on nii mikro - kui ka makroskoopilisi organisme. Pruunvetikad on võimelised fotosünteesima 20-30 m sügavusel vee all. Eestis on levinud harilik põisadru.
Punavetikad –põhiliselt kasvavad nad soolases vees ja sügavamal kui teised vetikad,s.o 200m sügavusel. Punavetikaid on ligi 5000 liiki,neist elab maismaal ja magevees ainult 150 liiki. Põhiliselt on nad hulkraksed ja sisaldavad klorofülli varjutavaid punaseid pigmente,mis aitavad fotosünteesida nõrgas valguses. Nendest toodetakse agarit, mis on kallerduv aine ja mida kasutatakse toiduainetetööstuses ja meditsiinis. Eestis valmistatakse agarit frutsellaariast ehk punasest vetikast.
Rohevetikad - enamik neist elab magevetes,vähemal määral leidub neid ka mullas,puutüvedes ja isegi lumel. Nende seas on nii üherakulisi,koloonialisi,kui ka hulkrakseid vorme. Osa neist elab sümbioosis vee algloomadega,selgrootute loomadega või seentega(samblikega). Teada on üle 8000 rohevetika liigi. Nad sisaldavad klorofilli ja säilitusaineteks on tärklis(nagu taimedelgi). Rohevetikate seas on liike,mis taluvad madalaid temperatuure ,tugevat päikesevalgust ja samuti suudavad nad kasvada erakordselt madala toitainete taseme juures.