Tallinna Tehnikaülikool 2014/15 õ.a Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool Praktikumi nr. 8 aruanne aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Oliver Nõgols Rühm: MATB11 Esitatud: 10.12.14 Töö eesmärk: (Lühidalt kirjeldada praktikumitöö eesmärk) 1. Identifitseerida plasti väliste tunnuste ja füüsikalis-mehaaniliste omaduste põhjal. 2. Tutvuda mittemetalsete materjalide (plastide, komposiitide) kõvaduse määramise meetoditega (Rockwelli, Barcoli kõvadus). 3. Määrata plasti rakendusomadus. Kasutatud töövahendid: (Kirjeldada katseaparatuuri jmt) 5 erinevat plasti, mida tuli töö käigus identifitseerida. Kõvaduse määramiseks kasutasime Barcoli ja Rockwelli masinat. Tiheduse määramiseks oli kasutusel progra...
Seened inimese tervise ja elukeskkonna ohustajatena Koostaja: Külli Stroo Seened ohustavad inimese tervist nii: seenemürgistus mükotoksikoos seenhaigused Seenemürgitus Eestis kasvavaist (u.4000) seeneliikidest on ligikaudu 150 liiki mürgised. Tapvalt mürgised on neist meie jaoks kaks: valge (roheline) kärbseseen ja punane narmasnutt. Seenemürgituste põhjuseks võib olla: seente muutunud välimus, vaesus, mis paneb korjama mida iganes mõnuainenahallutsinatsioonide esilekutsujana kasutatavate seente üledoseering. Seenemürkide toimeaeg ehk mürgituse avaldumise aeg võib olla erinev. Valge ja roheline kärbseseen ning mõned sirmiku liigid sisaldavad rakkudele mürgist ainet amatoksiini, mille toime avaldub alles 612 tunni pärast. Rakkude tapmine võtab aega. Mürgitus algab kõhulahtisuse, kramplike kõhuvalude ja piinava oksendamisega. Surm saabub maksa , neeru ja südamepuudulikkuse tõttu mõne päevaga. Sarnase toimea...
Teema Töö planeerimine Ülesanne Õpik Toiduvalmistamine suurköögis Lk.50 Töövahendid suurköögis 1. Loetle vastavalt kasutusotstarbele töövahendite rühmad ja sinna kuuluvad töövahendid, määra kasutamise eesmärk: Mõõtevahendid: mõõtekannud, kulbid, termomeetrid. Eeltöötlusvahendid: koorimisnoad, köögiviljanoad, üldnuga, lihanuga, kokanuga, fileerimisnuga, leivanuga, lõikelaud, lihavasar, köögiköörid, riiv, sõel, kastmesõel, vahukulp, sidrunipress, kausid, vormid, tainarull, lõikurid, pintslid, visplid. Kuumtöötlemisvahendid: Potid / Keedunõud, kastrulid, (prae)pannid, kastmekastrulid, pannilabidad, üintsetid. Loetle plastikust lõikelaudade värvid ja kasutamine tooraine ja toidu töötlemisel Sinine- Värske kala. Punane- Tooresliha Kollane- Küps liha Roheline- Salat ja puuvili Valge- Leiva- ja piimatooted 2. Millised noad võiksid kuuluda koka töövahendite põhikomplekti? Üldnuga, k...
- Kohvikus 1) ! Head isu! 2) Jooma 3) E Sööma 4) Tass kohvi/teed 5) Kohv koorega ja suhkruga 6) Lahustav kohv 7) Roheline tee 8) Tee sidruniga ja suhkruta 9) Vaba koht 10) Firmapizza 11) Firmakook 12) Hea hind 13) / See on odav/kallis 14) Tellima 15) ...
Keskaja muusika 1. Kiriku ülemvõim ka muusika üle. 2. Võtteis üle juudi laule enne Gregoreust samuti kreeklaste laule. Peatähelepanu sõnadel. Kirikutes lauldi valdavalt emakeeles laulud, tekstid piiblist. Igas kirikus, kloostris olid oma laulud. 3. Gregorius hakkas ühtlustama Lääne-Euroopa kirikut,uurima piiblitekste mis sobiks erinevate teenistuste juurde. Jaga kirikuaasta kolmeks . · · · Kehtestas kindlad laulud kirikuteenistustele. Nõudis, et kirikumuusika oleks ladinakeelne ja a capella , ühehäälne väga kõrgetes helistikes, see oli selleks, et inimene pingutaks lauldes ja saaks jumalale lähemale. Need nõuded saadeti Lääne Euroopasse kullerite abil, protsess aeglane, võttis aega üle 100a. Ise pole loonud, otsis tekstid, nimetati tema auks Gregoriuse koraalideks 604, hakkas kehtima ainult Roomas, kuna mujale polnud veel jõudnud. Nõudis, et pille kirikus ei kasutataks. Pillid tulevad kuskil 11 saj. kirik...
3. Teema. Kodanikud, huvid ja demokraatia II osa Erakonnad tänapäeva poliitikas. Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised. Sidususe mehhanismid. Ühiskonnaõpetuse õpik, lk 74-94 Helle Pondre 2010 Valimiskäitumine ja valimistulemus 1. Valimiste ettevalmistamine algab õigusliku aluse loomisest (seadus, rahastamine, valijate register, valimiskomisjon, hääletamiseks vajalik dokumentatsioon jt) 2. Valimiskomisjon registreerib kandidaadid (kontroll, kautsjon) 3. Tulemused (tehnoloogia areng võimaldab anda mitteametlikke) 4. Ametlikud tulemused kinnitatakse alles siis kui on laekunud apellatsioonid või on möödunud teatud tähtaeg) 5. Kulukad valimised (reklaam) põhjustavad erakondade kuludele üle rohkem kontrolli Helle Pondre 2010 Valijate käitumist mõjutavad aspektid Klassikuuluvus (sotsiaal-majanduslik positsioon). Varem oli selge ...
Biotehnoloogia on rakendusliku bioloogia valdkond, mis kasutab elusorganisme ja nende saadusi inimese tervise ja elukeskkonna parendamisel. Sai alguse antiikajal Koduloomade kasvatamine Toidu käitlemine Alkoholi kääritamine juba üle 6000 aasta 1276a. esimene viskitehas Iirimaal 1797a. rõugevaktsiin. 1919a. esmakordselt võeti kasutusele väljend ,,biotehnoloogia" PUNANE BIOTEHNOLOOGIA ROHELINE BIOTEHNOLOOGIA VALGE BIOTEHNOLOOGIA Tervishoid Meditsiin Ravimitööstus Antibiootikumide tootmine - ravimid, mida kasutatakse bakterhaiguste raviks. Hormoonide tootmine (nt Insuliin) Vitamiinide tootmine ( B12 vitamiin) Kortsude silumine (Botulismitoksiin) Alkoholide tootmine (kofeiin, nikotiin, morfiin) Kasutatakse nt migreeni ja Parkinsoni tõve raviks. Põllumajandus (paljundamine, säilitamine, bioenergia, loomasöödad) Toiduainetetööstus Keskkonnakaitse GMO taimed Haiguskindlamad ja elujõul...
Tunnikonspekt Tunnikonspekti aluseks on põhikooli näidistunnikonspekt Anu Raudsepa materjalidest loengu Ajaloo ja ühiskonnaõpetuse didaktika juurde. Klass: 8 Aine: ajalugu Teema: Valgustusfilosoofia Õppematerjalid: Tannberg, Tõnu, Laur, Mati, jt. Uusaeg: õpik 8. klassile I osa. Avita: 2003 lk 38-41 Tannberg, Ene, Nagel, Maaja. Uusaeg: töövihik 8. klassile I osa. Avita: 2012 lk 20-21 Lisamaterjalid: PowerPoint esitlus "Valgustusfilosoofia" (koostaja: Terttu-Triin Tomusk) Õpilaste eelteadmised ja oskused (teema käsitlemiseks): Õpilased on eelnevalt õppinud ajaloo tunnis (7. klassis) hiliskeskaegsete sündmustega kaasas käinud muutusi eurooplaste maailmapildis (renesanss ja humanism, suured maadeavastused, reformatsioon) ning on tuttavad üldiste poliitiliste oludega 17. sajandi lõpu 18. sajandi Euroopas (absolutism Prantsusmaal ja selle kehtestamise katsed Inglismaal, usukonfliktid, sõjalised konfliktid). Õpilased oskavad töötada õpiku...
Molekulaargeneetika põhiprotsessid Kõiki neid protsesse nimetatakse matriitsünteesideks. See tähendab, et uued molekulid toodetakse olemasolevate molekulide järgi. 1. Replikatsioon - DNA tootmine DNA järgi 2. Transkriptsioon - RNA tootmine DNA järgi 3. Translatsioon - Valgu molekuli tootmine mRNA järgi DNA replikatsioon - Toimub rakutuumas enne jagunemist - Vaja on: - Ensüüme (DNA polümeraas) - Vabasid DNA nukleotiide (6 miljardit) - Energiarikkaid ühendeid (ATP jt.) - Toimub vastavalt komplementaarsusele (G≡C, A＝T) - Vaata pilti õpik lk. 17 → AATTGGCC → AATTGGCC Algne → TTAACCGG → Kaks identset DNA → TTAACCGG → AATTGGCC molekuli → TTAACCGG Transkriptsioon (DNA → RNA) - Toimub tuumas interfaasi ajal - Toimub ge...
Molekulaargeneetika põhiprotsessid Kõiki neid protsesse nimetatakse matriitsünteesideks. See tähendab, et uued molekulid toodetakse olemasolevate molekulide järgi. 1. Replikatsioon - DNA tootmine DNA järgi 2. Transkriptsioon - RNA tootmine DNA järgi 3. Translatsioon - Valgu molekuli tootmine mRNA järgi DNA replikatsioon - Toimub rakutuumas enne jagunemist - Vaja on: - Ensüüme (DNA polümeraas) - Vabasid DNA nukleotiide (6 miljardit) - Energiarikkaid ühendeid (ATP jt.) - Toimub vastavalt komplementaarsusele (G≡C, A＝T) - Vaata pilti õpik lk. 17 → AATTGGCC → AATTGGCC Algne → TTAACCGG → Kaks identset DNA → TTAACCGG → AATTGGCC molekuli → TTAACCGG Transkriptsioon (DNA → RNA) - Toimub tuumas interfaasi ajal - Toimub ge...
Allikaõpetus 18.02.2012 Allikakriitikad: 1. Väline kriitika- tint, käekiri jne... 2. Sisemine kriitika- teksti süvenemine, autori eesmärgi välja selgitamine, otsida vigu võrdlemise teel Tekst-kodeeritud informatsioon Semiootika-Lotman Kontekst-keeleoskus, tekstist arusaamine Metroo anekdoot-metrovõi Filoloogiline kontekst Primaarne allikas õpilasele-raamat, õpik Sekundaarne allikas- õpetaja Leopold von Ranke- allikaõpetuse ISA- püüdis vanadest dokumentidest tõde välja tuua ,,Kuidas see tegelikult oli" Sulev Vahtre- Eesti ajaloolane Alltekst- teksti vahe Ülesanne 1 · Raamatu väline kriitika Raamat kuldsete tähtedega · Raamatu sisemine kriitika Eessõnast saime aru, et raamat on välja antud 1924 Kroonikad: Henriku Liivimaa kroonika 1227 Liivimaa vanem riimkroonika 1290 Balthasar Russowi Liivimaa kroonika 1578 Statistika 1200 100 ...
EESTI ENERGIAMAJANDUS Sandra OG Mis on energiamajandus? Energiamajandus tegeleb looduslike energiavarade hankimisega, töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ja viimaste kättetoimetamisega tarbijatele, samuti sellealaste äriteenuste osutamisega. Energia Energia on üks kasutatavamaid ja hinnatumaid ressursse, ilma milleta on tänapäeva elu raske ette kujutada. Viimaste aastakümnete jooksul on energia tootmine ja tarbimine kogu maailmas kasvanud. Energiaallikad Energiat ei saa inimene ise luua, vaid ainult hankida looduses juba olemasolevatest varudest. Energiaallikaks võib olla mistahes loodusvara või nähtus, mida inimene oskab ja suudab energia saamiseks ära kasutada. Elektri- ja soojusenergia tootmine Mille abil? Varad Põlevkivi ->Eestis Turvas -> Eestis Tuuleenergia -> Mägedes, veekogu lähedal Helioenergia ...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Karin Sarapuu MK13-TE1 TEE Referaat Juhendaja:Aive Antson Tallinn 2013 Karin Sarapuu Tee SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 TEE VALMISTAMINE.........................................................................................................4 MUST TEE..........
KORDAMISKÜSIMUSED TAIMERAKK JA KOED 1. Nimeta ja kirjelda raku osasid ja nende ülesandeid. Vastus: Rakumembraan Imeõhuke, elastne kile. Ümbritseb ja kaitseb rakku. Laseb valikuliselt aineid raku sisse ja välja. Säilitab ja annab edasi pärilikkuse. Rakutuum Ümmargune, sees paiknevad kromosoomid, sisaldavad DNA-d. Juhib raku elutegevust ja jagunemist. Tsütoplasma Koosneb veest ja orgaanilistest, anorgaanilistest ainetest. Seob raku ühtseks tervikuks. Rakuplasmasse kogunevad raku elutegevusel tekkinud jääkained. Organellid - On raku väikesed koostisosad, mis täidavad ülesandeid. Nt: mitokondrid varustavad rakku energiaga. 2. Joonista loomarakk, taimerakk, märgi juurde osade nimetused. Vastus: Õpik lk 32. 3. Millest koosnevad kromosoomid ja mis ülesannet täidavad? Vastus: Koosnevad raku elutegevuseks vajalikust pärilikust info...
Karjalaste ajalugu Karjala alal tekkis küttide ja kalurite asustus 19. - 8. aastatuhandel eKr. Karjala kannase ehk maakitsuse asukate keskuseks sai Laadoga looderannikul asuv Korela. 1323. aastal läks Karjala lääneosa ning 1617. aastal Laadoga loode-ja põhjarannik Rootsile. Pärast Põhjasõda kuulus karjalaste ala Venemaale. 1920. aastal moodustati Nõukogude Venemaa alal Karjala töökommuun, 1923. aastal muudeti see Karjala ANSV-ks. Pärast Talvesõja lõppu liideti Karjala ANSV-ga mitu Soomelt võetud ala ja moodustati Karjala-Soome NSV. 1956. aastal nimetati Karjala-Soome NSV ümber Karjala ANSV-ks ja 1991. aastal Karjala Vabariigiks. ANSV vapp. Asuala · Karjalaste asualad paiknevad Fennoskandia idaosas paiknevas Karjala Vabariigis. · Karjala Vabariik kuulub Loode Föderaalringkonda. · Pealinn, Petroskoi, kus 2012 aasta seisuga on elanikke 263 639. · Karjala piirneb Soome ja Valg...
RAKU EHITUS JA TALITLUS Mõisted Bakteritoksiin - mõnede bakterite poolt sünteesitav mürkaine. Bakteritoksiinid põhjustavad inimesel haigusi. Biotehnoloogia - rakendusbioloogia haru, mis kasutab mitmesuguste organismide elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks. Biotõrje - üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil. Rakendatakse eelkõige taimekasvatuses kahjurputukate, aga ka umbrohu tõrjes. Eukarüoot organism (ka organismitüüp),mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine. Eukarüootide hulka kuuluvad protistid, seened, taimed, loomad. Raku sisemus on täidetud poolvedela tsütoplasmaga. Golgi kompleks - membraanidest koosnev päristuumse raku organell. Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. Pakib, sorteerib, väljastab tilgakeste kaud...
Vihmaussid Referaat Tallinn 2008 Ehitus Vihmaussile on iseloomulik pikk, lüliline nung mõlemast otsast ahenev keha. Keskmise pikkusega vihmaussi (~15cm) kehas on kuni 180 lüli. Neil puudub pea, silmad, kõrvad ning ning nende keha on kaetud õhukese, limanäärmerikka nahaga. Nende kehapind tundub karedana, kuna iga lüli koosneb kaheksast pisikesest harjast. Neid tunneb vaid vastukarva silitades. Vihmaussid hingavad läbi pindmise limanaha. Maksa asemel talitleb vihmaussidel eriliste rakkude kiht soolel ja suurematel veresoontel, mis kogub endasse ka ainevahetuse ülejääke. Kõige äkilisem jäätmetest vabanemise viis on vihmaussil sabast ilmajäämine, mida ta küll vabatahtlikult ei tee. Asemele kasvab uus saba, jälle noor ja hele. Nende peaaju paikneb suuõõne kohal. Veel tähtsam on neile kõhtmine aju, neid mööda jookseb häire, kui on vaja ennast ohu eest kaitsta ehk kokku tõmbuda. Silmi vihmaussil pole, aga kehaseinas leidub valgustund...
Leiba ja tsirkust? Viljajagamine ja avalikud mängud. Avalikud mängud Roomlased armastasid veriseid vaatemänge, milleks olid elukutseliste gladiaatorite võitlused. Arvatavasti võeti see komme üle etruskidelt, kelle matuserituaalide juurde kuulus sageli orjade või surmamõistetute võitlus lahkunu haual. Esimesed gladiaatorite võitlused Roomas leidsid aset 264 eKr Forum Boariumil Marcus ja Decimus Brutuse vahel nende isa matustel. Kui algselt peeti Roomas gladiaatorite võitlusi samuti rituaalsete toimingutena, siis üsna pea muutusid võitlused vaid publikule suunatud meeliköitvaiks etendusteks. Gladiaatorite mängud toimusid amfiteatrites, millest tuntuim on Colosseum Roomas. Gladiaatorite võitlustel oli kõige tavalisem jõukatsumine kahe erinevas relvastuses võitleja vahel. Gladiaatorid jaotati erinevateks võitlejatüüpideks ehk erialadeks. Primitiivsem jaotus on jaotamine kerge- ja raskevõitlejateks. Üks neist oli varustatud kii...
Meeled ja aisting (Gleitmani õpik ptk 4) 1. Mis on proksimaalne ja distaalne stiimul? distaalne stiimul - välismaailma objekt v sündmus proksimaalne stiimul - välismaailmast tulenevad energiad, mis jõuavad vahetult meie meeleorganitesse 2. Mida tähendavad mõtted, et inimene, kui passiivne tajuja (J.Locke, empirism, tabula rasa) ja inimene, kui aktiivne tajuja (I.Kant, kaasasündinud sensoorse sisendi kategoriseerimise viisid). Passiivne tajuja - inimese mõistus on sündides puhas leht - tabula rasa, millele kogemused jätavad oma jälje (John Locke) Aktiivne tajuja - informatsioon organiseeritakse kindlatesse kategooriatesse, kaasasündinud arusaam ruumisuhetest, ajasuhetest 3. Mis on psühhofüüsika? Taju uurimise viis, mis seostab füüsikalise stiimuli omadusi selle poolt tekitatud sensoorsete kogemustega. Üritab leida vastuseid küsimustele: kuidas me tajume heli teisiti, kui helilainete sagedus muutub? Millised muutused toimuvad...
Pelgulinna Gümnaasium Referaat kivisisalik Reet Silluste 7bk. Tallinn2005 sisukord 1.kivisisaliku kirjeldus 2.kivisisaliku elupaik 3.toitumine 4.sigimine 5.areng 6.siseehitus 7.meeleelundid 8.koht ökosüsteemis 9.ohustatus ja kaitse 1.kirjeldus Kivisisalik on suhteliselt suure peaga ja töntsi kehaehitusega sisalik, kelle kehapikkus on 16...18 (22) cm. Isased loomad on värvuselt rohekad, emased pruunikad. Piki selga kulgeb üks või kaks rida korrapäratu kujuga tumepruune või musti laike. Tihti võib seljamuster ka puududa ning sel juhul on loom ühetooniliselt roheline või pruun. Kätte võtmisel on kivisisalik agressiivne ja püüab hammustada. 2.elupaik Kivisisalikku võib kohata eeskätt kuivematel aladel - eriti tüüpiliseks elupaigaks on talle liivased ja künklikud luitemännikud ning ka nõmmed, teeperved,...
Kordamisküsimused 1970. aastatest Õpik lk. 82-115 1. Selgita, mida tähendab pingelõdvendus! Näited pingelõdvenduse kohta. 1960a lõpust kuni afganistani sõja alguseni 1979.a Oli lääne ja idariikide vaheliste suhete paranemine. 2. Miks Lääneriigid pidasid vajalikuks suhete parandamist Nõukogude Liiduga?Näited Levis seisukoht, et läänel puudub võim kommunistliku süsteemi hävitamiseks. Lääs vajas hingetõmbehetke.NT: Prantsusmaa president külastas Moskvat, Prantsusmaa astus NATOST välja, Helsingi protsess. Usa parandas suhetid NSVL, ühendriigid lahkusid vietnamist, Lääne-sak tunnustas Saksa dv SUHTED PRANTSUSMAA JA NSVL VAHEL? De Caulle astus välja Natost ja hakkas ajama iseseisvat poliitikat. Nsvl võttis ta hästi vastu , sest prantsusmaa abil loodeti lääneriikide senist ühisrinnet lõhestada. Nixoni visiit modkvasse? Eesmärk oli tal heade suhete loomine ...
Sisukord 1. Sissejuhatus Lk 3 1.1 Mis kaitseb meie silmi? Lk 3 1.2Silma ehitus Lk 4 1.3Miks me näeme lähedale ja kaugele Lk 4 1.4Kujutiste tekkimine võrkkestale Lk 5 1.5Värvide eristamine Lk 5 1.6Elu pimedama Lk 5 1.7Testid/pildid Lk 6 1.8Kasutatud materjalid Lk 6 2 Sissejuhatus Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. Nägemine on inimesele väga tähtis, sest silmade abil saame ligikaudu 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise. Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi. 1.1 Mis kaitseb meie silmi? Inimese silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad. Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed ...
Tallinna Teeninduskool Meelika Kärner 031M PRAKTIKA ARUANNE Tallinn 2009 Sisukord MÜÜGITÖÖ ALUSED 3. Sissejuhatus 4. Kaupluse tudvustus TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS 5. Majapidamispaberite sortiment 6. Majapidamispaberid JUUSTE HOOLDUSTOODETE SORTIMENT 7. Juuksehooldusvahendid (lakid, geelid, vahad, maskid) 8.Juuksevahud, juuksemaskid, juuksepiim TOIDUKAUBAÕPETUS 9.Margariinide sortiment 10. Suhkru sortiment 11. Kohvi sortiment 12. Tee sortiment 13.Pastatoodete sortiment ARVESTUS JA ARUANDLUS 14.Kliendile arve kirjutamine 15. Kliendile arve kirjutamine 16. Kauba saatedokumendid 17. Kokkuvõte 18. Kasutatud kirjandus 2 Sissejuhatus Olin praktikal Ülemiste Rimis ajavahemikul 05.01.2009- 09.03.2009. Praktikal käisin esmaspäevast reedeni kella 8.00- 13.30. Igal praktika päeval oli 5 tundi ette nähtud Rimi p...
ÜHISKONNA VALITSEMINE Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord lk.96, Demokraatia on rahva võim Kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Rahvas teostab kõrgeimat võimu PS alusel vt. III ptk § 56 ° Riigikogu valimiste ° rah...
Kordamisküsimused aines digitaalne fotogramm-meetria 2016 1.Fotogramm-meetria etapid, kui ajalooline nähtus I etapp optiline-mehhaaniline meetod Selle tarvis olid suured, keerulised ja kallid instrumendid, mida oli võimalik käsitseda ainult suurte kogemustega, mille tulemuseks oli fotogramm-meetria operaatori ameti loomine. Mitte ainult orienteerimise töö vaid ka igasugune järgnevatest töödest näiteks mõõtmine, kaardistamine ja nii edasi tehti kõik mehhaaniliselt. Hiljem hakati seda etappi nimetama analoog fotogramm-meetriaks. II etapp Analüütiline meetod Koos arvutite kavandamisega tekkis idee kavandada ümber orienteerimine analoogilt algoritmiliseks, läbi valemite koos parameetritega arvutis arvutatud ja salvestatud. Varustus muutus märgatavalt väiksemaks, odavamaks ja lihtsamini käsitsetavaks ning oli varustatud lineaar ja pöörde impulsside lugejatega, et regis...
H.Palamets "Keskaja kultuurist ja olustikust" Lugesin läbi Hillar Palametsa raamatu "Keskaja kultuurist ja olustikust", mis tutvustab keskaja kultuuri ja olustiku neid külgi, mida tavaline õpik enamasti ei tutvusta. Raamat räägib keskajast mitmest küljest - keskaegsest maailmapildist, koolist, linnaelust, tehnika arengust jne. Esimene peatükk räägib tootmise ja tehnika arengust, sealhulgas ka feodaalsest hierarhiast ja naturaalmajandusest. Sain feodaalkorra süsteemist palju paremini aru, kui kooliõpikust, sest seletatud on äärmiselt lihtsalt. Feodaalse hierarhia süsteem meenutas treppi, mille kõige kõrgemal astmel seisis kuningas, kellele kuulusid kõik kuningriigi maad, mida ta siis suurfeodaalidele läänistas. Lääni saanud suurfeodaalid, kelleks olid vürstid, hertsogid ja krahvid, olid kohustatud koos oma väeüksusega kuningat sõjakäikudel saatma või mõnda muud moodi kuningale maa eest tasuma. Maad andnud feodaali nimetati senjööriks ...
Looduskaitsebioloogia (lkb) kordamisteemad 1. Lkb mõiste ja eesmärgid - Teadusharu, mis uurib elurikkust ja seda ohustavaid tegureid. Kolm eesmärki: 1) dokumenteerida bioloogilise mitmekesisuse ulatus maailmas 2) uurida inimtegevuse mõju liikidele, kooslustele ja ökosüsteemidele 3) töötada välja praktikas rakendatavad meetmed negatiivse inimmõju vähendamiseks 2. Elurikkuse mõiste ja kolm peamist taset - Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus on meid ümbritsev loodus kõigis oma eluvormides, hõlmates nii geneetilist, liigilist samuti elupaikade ja ökosüsteemide mitmekesisust. 3 peamist taset : 1) Geneetiline ja rakusisene mitmekesisus ja ka mitterakuliste organismide, nt viiruste mitmekesisus. - Geneetiline informatsi...
BIOLOOGIA FOTOSÜNTEES 6CO2 + 12H2O C6H12O6 + 6H2O +6O2 /Vesi tekib reaktsiooni tulemusena, erilist tähtsust pole.. Klorofüll- roheline pigment, mis suudab valgust salvestada. Paikneb taimeraku kloroplastides. Fotosüntees- Protsess, mille käigus süsinikdioksiid muudetakse orgaanilisteks ühenditeks, eelkõige süsivesikuteks kasutades selleks valgusenergia. Fotosüntees on maksimaalse efektiivsusega vaögus spektri punases või violetses osas. FOTOSÜNTEES KOOSNEB KAHEST ETAPIST 1) Valgusstaadium- Fotosünteesi valgust vajav etapp. Õpikust lk 18, osa 3.4 Toimub- kloroplastide sisemembraanis. Klorofülli molekulid moodustavad koos teiste pigmentidega fotosüsteeme. Fotosüsteem II pigmendid teostavad vee lagundamist valguse mõjul/ fotooksüdatsiooni (fotolüüsi) ja ATP sünteesi. 2H2O 4H+ + 4e- + O2 Fotosüsteem I pigmendid (osalevad NADPH2 moodustamisel) paigutavad vesinikud vesinikukandjale. NADP + 2e- + 2H NADPH2 2) Pimedusst...
Taimekasvatus 3 ainepunkti Kirjandus: 1. Taimekasvatus(õpik EPA agronoomia eriala üliõpilastele) Jüri Heinsoo, Juhan Jõudu, Evald Reinmets 2. Teraviljakasvatuse käsiraamat; koostanud Hindrek Older 3.Õlikultuuride kasvataja käsiraamat; koostanud Karl Kaarli 4. Kartulikasvatus(Külli Hiiesaar jt); koostanud Juhan Jõudu, Tallinn, 2002 Taimekasvatus Taimekasvatuslik toodang Eesti teraviljakultuur: Nisu; suvi, talv Rukis Kaer Oder; suvi, talv Vegetatsiooniperiood- taime orgaanilise aine(maht) ammutamine teatud perioodil(nt 6 kuud, 12 kuud) Praeguse botaanilise klassifikatsiooni järgi kuuluvad teralised kõrreliste sugukonda. Kõrreliste teraviljade hulka kuuluvad esindajad järgmisetest botaanilistest perekondadest: 1. Nisu(Triticum) 2. Oder(Hordeum) 3. Rukis(Secale) 4. Kaer(Avena) 5. Mais 6. H...
Kunstiajaloo konspekt koolieksamiks I 1. Ürgaja kunst(~40 000 a tagasi). Kiviaja jagunemine(paleoliitikum, mesoliitikum ja neo- liitikum); Lascaux´ ja Altamira koopamaalingud; Willendorfi Veenus; Stonehenge´i kromlehh; menhir ja dolmen. 2. Vana-Mesopotaamia(Sumerid) (~5000 a tagasi). Tigrise ja Eufrati vaheline maa-ala. Polüteism e mitme jumala kummardamine. Uri tsikuraat; sumerite kiilkiri; Meso- potaamia reljeef; kaared ja võlvid; templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused; Assüüria ja Uus-Babüloonia(II at I poolel eKr; Babüloni vallutasid 8. saj eKr). Reljeef ja skulptuur. Ratas; müürid; Istari värav; Marduki templi tsikuraat e Paabeli torn; 3. Egiptuse kunst(~5000 a tagasi Ülem- ja Alam-Egiptuse liitmine). Polüteism; Narmeri palett; Egiptuse poos; Egiptuse reljeef ja skulptuur. Mastabad, astmikpüramiidid, püramiidid(Cheops, Che...
Tõenäosusteooria. 1. Õpetaja kutsub kuuest nõrgast õpilasest kolm konsultatsiooni. Õpilane, kes pidi kutse edastama, unustas nimed ja saatis neist huupi kolm konsultatsiooni. Kui tõenäone on, et juhtusid kutsutud? 2. Õpilane oskab 25-st eksamiküsimusest vastata kahekümnele. Kui suur on tõenäosus, et pileti 3 küsimust on kõik nende kahekümne seast? 3. Kui suur on tõenäosus, et täringu viskamisel tuleb a. 5 silma, b. paaritu arv silmi, c. kolmega jaguv silmade arv. 4. Urnis on 3 punast ja 9 sinist ühesugust kuuli. Kui suur on tõenäosus, et kuuli juhuslikul võtmisel urnist saadakse d. sinine kuul, e. punane kuul, f. roheline kuul, g. kas punane või sinine kuul. 5. Lapse käes on neli kaarti, millest igaühele on kirjutatud üks number 1, 2, 3, 4. Laps laob need juhuslikus järjrkorras üksteise kõrvale. Kui suur on tõenäosus, et nii teki...
Bioloogia KK Õpik lk 92-109 (ussid) + vihikust usside osa (alates maksakaanist kuni kaanideni) Kes on Uss? Ussideks peetakse tavaliselt kõiki pika pehme , sageli lülilise kehaga loomi. Ussideks nim ainult teatud ehitusplaaniga selgrootuid loomi. Kuidas neid liigitatakse? Lame- , ümar- ja rõngussid. 1) Lameuss nad on väga lameda kehaga. Nende keha pikkus võib ulatuda mõnest mm kuni 10 meetrini. Enamik elavad parasiitidena teiste loomade sees. Tal on palju iseärsusi. Nt: imi- ja pealuss. Imiuss lame , taime lehte meenutav lülistumata keha. Väikesed , mõni mm kuni 3 cm. Nende üheks suurimaks esindajaks on maksa-kakssuulane.Elab loomade maksas. Keha kaitseb kutiikula , kaks iminappa kinnitumiseks (sellepärast nim teda kakssuulaseks). Arenenud on ainult seede- , eritus , sigimiselundid ja närvisüsteem. Vereringe ja hingamiselundkond puudub.Hingavad aruainetest saavat hapnikku. Toitub looma maksast. Tal on sool , pärakut pole, eritab ...
Ajalugu 2010 Seisuse portree : Vaimulikud Sissejuhatus Keskaja alguses kujunes välja sajanditeks püsima jäänud kiriku kord. Eeldused vaimulikkonna kiireks arvuliseks suurenemiseks olid väga head, seoses uue maailmavaate väljakujunemisega. Vaimulikeks pürgivad kodanikud pidid esmalt läbima vastava kooli ja kasvatuse. Ka hiljem ei läinud nende elu kergemaks. Vaimulikud ei võinud abielluda ega lapsi saada ja nad pidid jälima väga kindlaid kiriku reegleid. Vaimulikkonna ülessanne oli palvetada ja kõigi inimeste hingeõnnistuse eest hoolt kanda. Hoolimata kõigest otsisid väga paljud kirikust kindlustunnet ja tuge ning pühendasid oma elu kirikule. Vara keskaegne maailmavaade (5 -10 saj.), eeldused vaimulke rohkuseks Inimeste maailmavaade muutus peale antiiki seoses kristluse levimisega. Võib öelda, et keskaeg sai algas seoses kristliku maailmavaate kujun...
ÕPIKUS LK. 49 ERINEVAD KOE TÜÜBID, LK.52 LOOMARAKK, LK. 54 RAKUTUUM, LK.56 RAKUMEMBRAAN, LK. 58 TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK, LK. 59 GOLGI KOMPLEKS, LK 61 MITOKONDER, LK. 63 TSENTROSOOM, LK. 64 TAIMERAKK PALUN PALUN PALUN KES SOOVIB HINDEKS 4 VÕI 5 SIIS VAADAKE JA ÕPPIGE NEED SELGEKS :) Rakuteooria kujunemine Robert Hook - valgusmikroskoobi leiutamine 17.saj. Keskpaik Antony van Leeuwenhoek üheläätseline mikroskoop, ainuraksete, bakterite ja seemnevedeliku uurimine 17.saj. teine pool K. E. von Baer avastas imetaja munaraku loomorganismi areng saab alguse munarakust 1826 Matthias Schleiden kõik taimed on rakulise ehitusega 1838 Theodor Schwann taimed kui ka loomad on rakulise ehitusega 1839 Rudolf Virchow iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel Rakuteooria põhiseisukohad Kõik organismid koosnevad rakkudest Rakk on elussüsteemi põhiüksus(elementa...
ROCCA al MARE KOOL Geograafia Iirimaa Referaat Juhendaja: Tallinn 2005 Sisukord Sisukord.............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 Iirimaa üldandmed.............................................................................................................4 Asend, asukoht, suurus ..................................................................................................... 5 Pinnamood ........................................................................................................................5 Kliima................................................................................................................................5 Vetevõrk .......................
Sisukord Sisukord.......................................................................................................2 Sissejuhatus..................................................................................................3 Kirjanduslik rühmitus ,,Siuru".....................................................................4 Siuru liikmed................................................................................................5 Kokkuvõte....................................................................................................9 Kasutatud kirjandus....................................................................................10 Sissejuhatus Siuru on kirjanduslik rühmitus, mis loodi aastal 1917. Sinna kuulusid tuntud Eesti kirjanikud nagu A. Gailit, M. Under, J. Semper, F. Tuglas, A. Adson ja H. Visnapuu. Rühmituse ee...
Kliimavöötmed Kliimavöötmed on kliima liigituse suurimad üksused. Kliimavöötmed asetsevad vööna ümber Maakera paralleelselt ekvaatoriga. Nii lõuna- kui ka põhjapoolkeral eristatakse 7 kliimavöödet. Neist ekvatoriaalne, pöörijoone- ehk troopiline, paras- ja polaarvööde on põhikliimavöötmed, lähisekvatoriaalne, lähistroopiline ja lähispolaarne on vahekliimavöötmed. Maakera on eristunud kliimavöötmeteks tänu Päikese ja Maa asendile üksteise suhtes. Päikesekiirgus langeb Maa eri piirkondadesse erineva nurga all ja soojendab nii neid erinevalt. Sellest ongi tingitult Maa eristumine erinevateks kliimavöötmeteks. Põhikliimavöötmete õhuringluse üldine iseloom jääb kogu aasta jooksul muutumatuks. Vahekliimavöötmed asuvad põhikliimavöötmete vahel ja nende kliimatingimused muutuvad aasta jooksul. Pool aastat valitsevad vahekliimavöötmes lõunapoolse põhikliimavöötme kliimatingimused ja pool aastat...
Eesti keele arvestus 1. Mis on keel? *Keel on suhtlemisvahend (suhtlemist võimaldav märgisüsteem) *Keel on märgisüsteem *Keel ei ole ainult verbaalne -värvid (punane on kõige kõnekam värv, roheline, must, valge) -kuulmine (koolikell, äratuskell) -lõhnataju (suits) -kompimine (teeääred või astmed) -tants -miimika ja žestid 2. Keelemärgi olemus- keelemärgi motiveerimatus ja motiveeritus Keelemärgi olemus: Keelemärk - on sümbol, mida kasutatakse tähenduse edastamiseks Keelemärgi tähtsamad omadused on seotud mõtlemise ja suhtlemisega. Keelemärk koosneb kahest osast: a) tähendusest (tähistatav) SÕNA b) sellega seotud signaalist (tähistaja) OBJEKT Keelemärk tekib siis, kui mingi tähendus seostatakse kindla hääldatava või kirjutatava sõnaga Keele märke on erinevaid a) VISUAALSED : Värvid Rütmid a) KUULMINE: Sireenid Kellad a) HAISTMINE: ...
Maastik. Maastiku mõiste areng. Erinevates keeltes erinev tähendus. Teistes keeltes nt: maastikumaal, piirkond, vaade. Teadusliku terminine kasutuses alates 19. sajandist. Eestis on sõna "maastik" kasutusel ligi 100 aastat (Rühmitus "Noor Eesti"). Oskussõnana kasutusel alates 1910. aastast "Maateaduse sõnaraamatust". Eesti k - Värvide ja vormide laad vaateväljas, peisaaž Territoriaalse üksuse üldine nimetus. Ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused. Territoriaalse maastikulise liigestuse põhiüksus. Maa-ala, kus perioodiliselt korduvad vastastikuses sõltuvuses pinnavormid, taimkatteüksused, inimtegevuse avaldused. Maastiku loodusteaduslik käsitlus. ’’Maastik" kui geosüsteemi (geokompleksi) sünonüüm - geograafiline ala, mida iseloomustab eelkõige geneetiline, territoriaalne ja ökoloogiline ühtsus. Kindlat suurusjärku geokomplek...
Sisukord 1) Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2) Üliõpilase Curriculum vitae (tööalane) ...................................................................................4 3) Iseseisev kontrolltöö.................................................................................................................6 4) Kahe järjestikuse tunnikava koos didaktilise materjaliga......................................................12 5) Kuulamis- ja kõnelemisoskuse kohta õppematerjal...............................................................25 6) Lugemis- ja kirjutamisoskuse kohta õppematerjal.......................................... ......................31 7) Mängu juhend ja läbiviimise kirjeldus....................................................................................37 8) Ühe artikli vaba refereering...........................
Tuumaenergia ja selle kasutamine Radioaktiivsus ja selle kahjulikkus Tuumaenergia ja selle kasutamine Iga päev puutume kokku energeetikaga: lampi põlema pannes või autoga sõites vajame energiat, kütust. Eesti Energeetika baseerub põlevkivi soojuselektrijaamadel ja sisseveetaval gaasil ning vedelküttel. Kuid selline energia tootmise viis pole kaugeltki ainuke. Tuntud on tuumaenergia ja maailmas aina tõuseb selle populaarsus. See on tõestatud tehnoloogia, mis annab suure panuse maailma elektrivarustuses. Spetsialistid on kindlaks teinud et tuumaenergia on ainus tõeline elektriallikas inimkonna jaoks, mis ei põhjusta kasvuhooneefekti, happevihmu jm. Tuumfüüsika on raske ja keeruline ning selletõttu pole inimkond seda veel täielikult avastanud. Ikka veel tehakse tuumaenergias uusi avastusi ja saadakse aegajalt midagi uut teada. Tuumaenergia ajalugu: *1789.a avastas Martin Heinrich Klaporoth aine, mille ta nimetas uraan...
Psüühiliste nähtuste klassifikatsioon 1. Psüühilised protsessid 2. Psüühilised seisundid 3. Psüühilised omadused Psüühiliste protsesside klassifikatsioon a) Tunnetusprotsessid b) Emotsionaalsed protsessid c) Tahtelised protsessid Aistingute klassifikatsioon 1. Eksterotseptiivsed aistingud (nägemine, kuulmine, haistmine) 2. Interotseptiivsed aistingud (nälja,kehatemp.,tasakaaluaistingud) 3. Propriotseptiivsed aistingud ( asuvad lihastes ja kõõlustes,staatilised ja kinesteetilised) Psühholoogiate klassifikatsioon 1. Eelteaduslik 2. Filosoofiline 3. Teaduslik Psühholoogia peamised ülesanded · Taju · Inimeste ja loomade k'itumine · Alateadvus · Aju funktsioneerimine · Emotsioonide regulatsioon Psühholoogia staatus. Seisund. APA Psühholoogia areng · Arengus on kahesuguseid muutusi: kontinuaalsed, järjepidevad ja katkendlikud. Siit tulenevalt ...
Kuressaare Põhikool PLASTMASSID Referaat Kuressaare 2005 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Plastmasside kasutamine tänapäeval...........................................................................................4 Plastmasside head ja halvad küljed.............................................................................................5 Täpsemalt plastmassidest............................................................................................................6 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................19 2 Sissejuhatus ...
Kirjandusteaduse alused. Eksamiküsimused. 1) Kirjanduse mõiste. 2 tähendust: laiemalt mõeldakse igasuguseid kirjutatud tekste. kitsamalt ilukirjandus, sõnakunst, kunstikirjandus, mis jaotub 3-ks aladistsipliiniks : 1) LUULE, 2) PROOSA 3) DRAAMA (e. LÜÜRIKA, EEPIKA ja DRAMAATIKA) Eesti traditsiooni omapära- ka rahvaluule arvatakse kirjanduse hulka, samuti lastekirjandus ja draama, mis muus maailmas kuulub nt. eraldi valdkonda. KIRJANDUSE MÕISTE tekkis üldse 1,5 SAJ. tagasi, 19.saj-l. Ilukirjandusel on: 1) ESTEETILINE eesmärk, s.t. tegemist on kunstiga, mis peab tekitama emotsioone, tundeid nö. ilusasti kirjutatud kirjandus. 2) Ilukirjandus on KEELE ERILINE KASUTUS s.t., et keel on MITMETÄHENDUSLIK. 3) Oluline koht on väljamõeldisel või fiktsioonil. Faktidega võrdlemine on keeruline e. komplitseeritud. Seal on mingid faktid, mis viitavad tegelikkusele, aga oluline koht on fiktsioonil e. väljamõeldisel.Nt. ,,Poeem Putinile...
I osa: Turunduse olemus ja turunduse planeerimine 1. Turunduse olemus, roll ja areng. Turunduse mõiste ja turundudmeetmestiku olemus. Turundus on kasulike klientide leidmise ja hoidmise ning kasulike kliendisuhete arendamise teadus ja kunst. Strateegiline turundus(analüüsile orienteeritud): vajaduste analüüs, turu segmenteerimine, turundusvõimaluste hindamine, konkurentsianalüüs, turundusstrateegia välja töötamine Taktikaline turundus(konr tegevuskava paikap.): sihtsegmentide valik, eesmärkide täpsustamine, turundusmeetmestik, turunduseelarve ja ajakava teostus ja ...
1 I NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva os...
Nimi ..........................................8. .....klass 200.../200... õ-a Üleminekueksam eesti keelest II rida Esimene osa. Lugege teksti. Valige lünkadesse ( 1-10) teie arvates kõige paremini sobivad sõnad või sõnavormid ( A, B, C, D ) ja kirjutage lünka vastuse ees olev täht! Erinevates maades veedavad noored vaba (1) .....erinevalt. (2) ....elav Izmail jutustas, et kell kaheksa õhtul on neil veel päris kuum. Õhtul ollakse alles (3) ...., süüakse ja puhatakse. Välja minnakse palju hiljem, (4).....õues on väga palav. Sellepärast on poed (5)..... ka öösel. Ühel rannal on vabaõhudisko, kuhu mahub mitu tuhat (6)..... . Sinna minnakse keskööks ja tantsitakse (7)..... . Seal on väga palju rahvast, aga sisse saavad ainult need, kes on natuke vanemad, üle 16 aasta vanused. Nooremad käivad Interneti-kohvikutes või (8)..... . Kodus olles vaadatakse palju telerit, vahel ...
Karlssoni õpik: 15-48 Keele mõiste Inimeste võime omavahel keele abil suhelda on nii universaalne ning tundub nii loomulik ja enesestmõistetav, et selle üle ei jääda kuigi sageli mõtisklema. Inimene on rääkiv loom ja sümboleid kasutav loom. Teiste loomade suhtlussüsteemid ei ole võrreldavad inimkeelega süsteemi keerukuse, põhimärkide hulga, kasutuse vahelduvuse ja nüansirikkuse osas. Erinevus pigem kvalitatiivne kui kvantitatiivne. Keelt läheb meil vaja igal pool. Eestlaste rääkimiskiirus argivestluses võib olla 150-180 sõna/min. Täiskasvanud inglase keskmine lugemiskiirus on 250 sõna/min ehk 15 000 sõna/h. Kõige olulisem inimeste vahelise suhtluse vahend on loomulik keel (nt ainu, inglise, joruba, soome või eesti keel). Kõik normaalse kognitiivse arenguga inimesed räägivad mingisugust loomulikku keelt, paljud räägivad mitmeid keeli, mõned koguni kümneid. Vaegkuuljad viipekeel. ,,Loomulik" keel 1) keel tekkinud sadade tuhandete ...
ANTSLA GÜMNAASIUM 12.B klass Kristy Aidla Honoré de Balzac ,,ISA GORIOT" Referaat Juhendaja:Iri Reile ANTSLA 2008 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 KIRJANIKU LAPSEPÕLV JA NOORUSAASTAD.................................................................4 BALZAC'I LOOMING.............................................................................................................. 5 KIRJANIKU LÕPUAASTAD....................................................................................................7 REALISM..................................................................................
Keemia Karboksüülhapped, sahhariidid ja valgud Uurimistöö Tallinn SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................................2 1. KARBOKSÜÜLHAPPED.....................................................................................................................4 1.1. Etaanhape........................................................................................................................................5 2. SAHHARIIDID.....................................................................................................................................6 2.2. Fruktoos...............
annaabi.ee 
