Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

TAIMERAKK JA KOED (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millest koosnevad kromosoomid ja mis ülesannet täidavad?
  • Mida sisaldavad vakuoolid?
  • Mis on siserõhk e turgor selle tähtsus taimerakus?
  • Millest koosneb rakukest tema omadused ja ülesanded?
  • Mis on osmoos tähtsus taime elus?
TAIMERAKK JA KOED #1 TAIMERAKK JA KOED #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-11-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Ingrid Sooberg Õppematerjali autor
8. klassi rakud ja koed kontrolltöö kordamine. Olemas 13 küsimust ja nende vastused. Õpikust lk 30-37 põhjal vihik.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
doc

Taimerakk ja taimekoed

membraani siseneb ja väljub vesi koos selles lahustunud ainetega. Vakuool: Vakuooli ümbritseb õhuke membraani kiht. Seda võib nimetada ka rakumahlaga täidetud põiekeseks. Vakuoolis on rakumahl, mis hoiab taimerakku pinges. Vakuool võib moodustada peaaegu terve raku. Rakumahlas liiguvad kõik raku toitained. Vakuooli ülesanded: 1. säilitusorganell 2. lagundav kompatment ehk lüsosoom 3. peab reguleerima turgorit ehk siserõhu tekitajat 4. tänu vakuoolile saab taimerakk oma suurust suurendada. Plastiidid: Plastiidid jaotatakse kolme rühma. Need on kloroplastid, kromoplastid ja leukoplastid. Kloroplastid on rohelised. Kromoplastid on punased, kollased ja oranzid. Leukoplastid on aga värvusetud. Kõige sagedamini muutuvad kloroplastid kromoplastideks. See toimub sügisel puulehtedega. Sagedasti muutuvad veel leukoplastid kloroplastideks. See toimub kartuliidu moodustumisel. Ainult kromoplastid ei muutu teisteks plastiitideks.

Bioloogia
thumbnail
20
doc

Bioloogia 1. kursus II osa

2. Lihaskude – vöötlihaskude, silelihaskude (siseelundite kingloom ja vöötlihasrakk koostises) ja südamelihaskude. Pikliku kujuga, võib mõõtmetelt muutuda, närviimpulsi toimel 3. Rakumembraan 3. Sidekude – asuvad hajusalt, palju rakuvaheainet. Luukude,  Ümbritseb kõiki rakke ja mitmeid rakuorganelle rasvkude ja veri. Ühendab elundite koostisesse kuuluvad koed  Eraldab raku sisekeskonda väliskeskkonnast, kaitseb teda kahjulike tervikuks, ka kaitseülesanne mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel 4. Epiteelkude – rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval.  Membraani vahendusel toimub raku aine-, energia- ja infovahetus Kaitsekude – siseorganite kaitse. Naha koostisosa

Bioloogia
thumbnail
7
doc

Raku ehitus ja talitlus

Pljudel taimedel kuuluvad tugikoe rakud juhtkimpude ehitusse (sõnajalg-, paljasseemne- ja katteseemnetaimed). Juhtkimbud ulatuvad juurest varte ja lehtedeni, seega on terve taim toestatud. Rakukesta koostisesse kuuluvad tselluloos ja teised biopolümeerid, mis on vastupidavad mehaanilistele ja ka kliimateguriele ­ väljendub kaitsefunktsioon. Selle seisukohalt on oluline roll korkkoel. Selles puuduvad poorid ning seetõttu ei toimu ainevahetust. Selleks, et tüve sisemuses paiknevad koed saaksid osaleda gaasivahetuses, moodustuvad sptesiaalsed avad ­ lõved. Osadel taimelel moodustub veel ka teine kaitsekiht ehk korb. Juhtkoe osad ­ trahheed ja trahheiidid, on moodustunud rakukestadest. Ühinenud juhtkoe rakkude otsmised kestad lagunevad ja nii tekivad pikad torujad moodustused. Koos tugikoe rakkudega moodustunud juhtkimpude võrgustik ühendab taime kõiki organeid ja soodustab ainete liikumist. Rakukestad täidavad seega ka transportfunktsiooni.

Bioloogia
thumbnail
1
doc

Rakk

Enne raku jagunemist pärilikkusaine kahekordistub, seejärel pärilikkusaine koondub, raku edasisel jagunemisel tütarkromosoomid eemalduvad teineteisest ja paigutuvad raku poolustele. Nende ümber moodustuvad rakutuumad. Tsütoplasma jaguneb kaheks ja kattub rakkumembraaniga, taimedel ka rakukestega. Koeks nimetatakse ühesuguse tekke, ehituse ja talitusega rakkude moodustatud kogumikke. Taimekoed jaotatakse algkudedeks ja püsikudedeks. Algkoed toodavad rakke, millest kujunevad kõik teised koed. Tipmine algkude asub varre ja juurte tippudes, kus nad moodustavad kasvukuhiku, ülesandeks on taimeorganite pikenemine (võilille juuretipp). Külgmised algkoed asuvad varres ja juures, puidu ja niineosa vahel, ülesandeks on organite jämenemine ja laienemine (kuuse kambium). Vahelmised algkoed asuvad varre sõlmevahede alumises osas ning lehtede ja õieraagude alusel, ülesandeks on varte pikenemine (orasheina sõlmevahede alumine osa). Püsikoed võib jaotada nelja

Bioloogia
thumbnail
8
doc

Rakk

tsentrioolidest lähtuvad kääviniidid raku jagunemise perioodil. Tsentrosoomi ülesane: osalevad pärilikkuse aine jaotamisel raku jagunemise perioodil. LOOMARAKK Tsütoplasmavõrgustik Rakutuum Tuumaümbris Lüsosoom Ribosoomid Golgi kompleks Rakumembraan Tsütoplasma Mitokonder TAIMERAKK Ribosoomid Rakumembraan Tuumaümbris Tsütoplasma Mitokonder Golgi kompleks Rakutuum Lüsosoom Tsutoplasmavõrgustik

Bioloogia
thumbnail
8
docx

Bioloogia KT Rakud

1.Oskan võrrelda eukarüootset (päristuumset) ja prokarüootset (eeltuumset) rakku! (erinevused, sarnasused) Eukarüoodid saame jaotada protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. Raku keskosas paiknev tuum. Eukarüootsed jagunevad: taimne ja loomne rakk. Sisaldavad rohkem DNA’d. Prokarüoodil ehk eeltuumsel rakul puudub tuum ja membraansed organellid. Väiksemad kui eukarüoodid. Nt:bakterite rakud. 2. Oskad võrrelda taime ja loomarakke (erinevused, sarnasused) Taimerakk- plastiidide esinemine + vakuoolid, mis teistel päristuumsetel organismidel puuduvad. Lisaks membraanile ümbritsetud tiheda rakukestaga. Taimeraku kest koosneb põhiliselt tselluloosist. Fotosüntees(kloroplastides.) Taime siserõhk- turgor. Loomarakk- 3. Tead rakuorganelle ja nende ülesandeid. Tead nende ehitust, tunned nad ära joonisel. Ribosoom-kinnituvad tsütoplasma membraanile, kus nad süntseedivad valke. Lüsosoom-Ümbritsetud membraanid.Sisaldavad ensüüme, mis lagundavad rakustruktuure ja orga

Bioloogia
thumbnail
10
doc

Botaanika eksam

Vaniliin, kohvhapped ­ kohvi lõhn. Kumariin Kipuvad olema kõik mürgised ja kanserogeensed. 8.2. Oligofenoolid 8.3. Polüfenoolid 9. Orgaanilised happed 10. Aldehüüdid, alkoholid, estrid, sinepiõlid Vakuoolid - õhukese membraaniga ümbritsetud rakumahla mahutid. Vakuoolidesse koguneb nii jääk- kui ka varuaineid. Vakuoolid reguleerivad raku veesisaldust ja tekitavad raku siserõhu, mis võimaldab säilitada rohtsetel, puitumata taimeosadel oma kuju. 3. Taime koed. Kudede liigitused. Algkoed, kattekoed, juhtkoed, tugikoed, põhikoed: nende tüübid, paiknemine, ülesanded. Ühesuguse tekke, ehituse ja talitusega rakkude rühma nimetatakse koeks. Taimekoed jaotatakse kahte suurde rühma: alg- ja püsikoed. ALGKOED koosnevad väikestest rakkudest, mis jagunevad kiiresti ja piiramatult. Algkudedest arenevad püsikoed. Algkoed paiknevad varte ja juurte tippudes nind pungades, kus nad moodutavad kasvukuhiku

Botaanika
thumbnail
7
doc

Raku ehitus ja talitlus

Rakumembraanist * Tsütoplasmast * Lüsosoomidest * Golgi kompleksist * Mitokondreitest * Raku tuumast ja selles asetsevast tuumakesest * Kareda- ja siledapinnalisest trütoplasmavõrgustikust ehk endoplastilisest retiikulumist * Tsentrioolisest * Ribosoomidest ( * Vakuoolidest) Taimerakk koosneb: * Rakukestast * Rakumembraanist * Tsütoplasmast * Lüsosoomidest * Golgi kompleksist * Mitokondritest * Raku tuumast ja selles asetsevast tuumakesest * Kareda- ja siledapinnalisest tsütoplasmavõrgustikust * Tsentrioolisest * Ribosoomidest * Tsenraalvakuoolist * Plastiididest Raku osad Rakumembraan

Bioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun