Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Soovitusi ja näiteid loovtööde läbiviimiseks põhikooli III kooliastmes Tallinn 2011 SISUKORD SAATEKS ........................................................................................ 3 SOOVITUSI JA NÄITEID LOOVTÖÖDE LÄBIVIIMISEST PÕHIKOOLI III KOOLIASTMES Anne Ermast, Gled-Airiin Saarso, Kristi Teder Loovtöö korraldamine koolis ..............................................................4 Loovtöö teema valimine ....................................................................5 Loovtöö liigid ................................................................................5 Loovtöö juhendamine .......................................................................8 Loovtöö esitlemine ...........................................................................9
Rapla Täiskasvanute Gümnaasium AJARONGIGA PAADREMAALT MÄRJAMAALE HARRI JÕGISALU Uurimistöö Autor: ..... ........ Juhendaja: ..... .... Rapla 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS ...........................................................................................................3 1. ELULUGU ................................................................................................................5 1.1. Lapsepõlvekodu...................................................................................................5 1.2. Lapsepõlv...........................................................
HTEP.01.047. MATEMAATIKA ÕPE ERIVAJADUSTEGA LASTELE I (Küsimused kehtivad alates 2013. a. kevadest) 1. Matemaatika elementaaroskuste omandamisraskuste uurimise neuroloogiline suund. Neuropsühholoogia kujunemise algusetapil püüti iga füsioloogilise ja/või psühholoogilise funktsiooni juhtimine siduda mingi lokaliseeritud keskusega ajus. Henseheni arvates paiknevad peamised aritmeetikakeskused vasakus kuklasagaras. Alluvad keskused võivad paikneda teistes ajuosades, näiteks kiiru- või oimusagaras või tsentraalkäärus, juhtides arvude lugemist ja kirjutamist ning võimeid
Tallinna Pedagoogikaülikool Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika osakond Martin Sillaots Projektijuhtimise e-konspekt Magistritöö Juhendaja: Peeter Normak Autor: ............................................................ “ ....... “ ................... 2003 Juhendaja: ..................................................... “ ....... “ ................... 2003 Osakonna juhataja: ....................................... “ ....... “ ................... 2003 Tallinn 2003 Sisukord Sissejuhatus .....
või teise töö eelistamise või valiku põhjused. Mõlemal juhul on protsessis tähtsustatud õpilase iseseisvuse kasvu, oma tegevuste kavandamise oskust ja oma töö tulemuste esitlemist ning kaitsmist. Alates 2011.a. sügisest tuleb kõigis koolides nii õpetajatel kui ka õpilastel nendele küsimustele mõelda: kas valida uurimuslik või praktiline töö, mil viisil töö protsess peaks olema ja saab olema korraldatud, et kõik gümnaasiumilõpetajad selle nõude täidaksid, kes on juhendaja, kuidas valida teemat või praktilise töö objekti jne. Haridus- ja teadusministri määruse kohaselt peavad reeglid olema koolis kokku lepitud ja kirjalikeks juhenditeks olema vormistatud, millega kõik õpilased tuttavad on. Teiste koolide juhendid saavad küll eeskujuks olla, kuid teame, et lihtsalt kopeeritud asjad ei pruugi uues keskkonnas loodetult rakenduda. See tähendab, et iga kool peab ikkagi ise oma juhendid ja eeskirjad, aruandlusvormid jne ise välja töötama
sissejuhatus.....................................................................................................................2 1.Andekuse mõiste......................................................................................................... 4 Andeka lapse tunnused...............................................................................................7 1.2 Andekuse diagnoosimine.................................................................................. 11 1.21 Andekuse diagnoosimise meetodite liigid....................................................12 2.Andeka lapse arendamine..........................................................................................15 Haridusliku erivajadusega õpilase õppekorralduse erisused ................................... 15 § 46. Haridusliku erivajadusega õpilane.............................................................. 15 § 47. Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korr
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste teaduskod Kasvatusteaduste osakond KOOPERATIIVNE PROJEKT KEELEKÜMBLUS KUI KASVATUSFILOSOOFILINE PROBLEEM KOOSTAJAD: JUHENDAJA: ENE-SILVIA SARV TALLINN 2008 Sissejuhatus. Meie grupi poolt valitud teema on väga aktuaalne tänapäeval, sest keelekümbluse programm on praegu viidud paljudes koolides. On huvitav teada, mis see termin, nagu ,,keelekümblus" üldse tähendab, selle plussid ja miinused ja milliste probleemidega selle programmi järgi õpivad lapsed kohtuvad. Meie leidsime selle raamatu, nagu ,,Keelekümbluse käsiraamat", kust võtsime palju huvitavaid fakte ja mõtteid
Teemat saab ka valida vesteldes teiste inimestega, asjatundjatega, kirjanduse lugemise abil. (2004: 6566) Selleks et valida hea teema, tuleks: 1) kindlaks teha, kas teema on huvipakkuv, sest uurimuse läbiviimine võtab kaua aega, 2) mõelda, kas teema on oma teadusalale sobiv, selleks et suunata seda oma teadusala seisukohtadele, 3) vaadata, kas teema on õpetlik ja ühiskondliku või teadusliku tähtsusega, 4) leida sobiv juhendaja, 5) välja uurida, kas teema kohta on piisavalt informatsiooni ja kas uurimus on teostatav, 6) vältida, et teema on liiga piirav või tühine, et ei saaks oma loomingulisust näidata. (2004: 7174) Kui teema on valitud, siis tuleb seda tavaliselt piiritleda selleks, et väljaspoolne lugeja mõistaks projekti mõttekust ja uurija võimekust. Samal ajal peaks uurimisprobleem olema küllalt üldine, et see võimaldaks uurimust paindlikult teostada. Teemat tuleb piiritleda kui on
4. Multiintelligentsuse tüpoloogia 139 5. Visuaal-ruumilise õppija vaatlusleht 143 6. Andekate profiilid 145 7. Nõustamiskeskused 149 8. Haridus- ja enesetäiendusvõimalused 153 9. Olümpiaadid ja ainevõistlused 159 Aineloend 169 Eessõna 5 Eessõna Andekate laste kohta on käibel palju väärarusaamu, mis takistavad neid mõistmast ja nende arengule kaasa aitamast. Eesti koolide uuringu (Saul, Sepp, Päiviste, 2007) põhjal on üsna levinud stereotüüpne “hea ja tubli viielise lapse” kuvand andeka õpilase kohta. Paraku jäävad paljud andekad lapsed sellise lähenemisega üldse märkamata. Hinnanguliselt arvatakse, et koolisüsteemis jäävad märkamata või võimetekohaselt arendamata pea
24. emakeeleolümpiaad ,,Toimiv emakeel ja tekstimaailm" TEKSTID, MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 10.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus..................................................................................................................................... 4 1.TEKSTID LOOVAD MAAILMA............................................................................................... 5 2. LUGEMINE, SELLE TÄHENDUS INIMESELE....................................................................15 Kokkuvõte...............................................
Uurimiskavas on keskseteks küsimused sellest, mida tahetakse uurida ja kuidas kavatsetakse seda teha. Üliõpilase poolt allkirjastatud kava peab sisaldama järgmisi alapunkte: · uurimuse teema ja selle valiku põhjendus; · lahendamist vajavad uurimisprobleemid; · töö eesmärk (planeeritav tulem ja väljund); · uurimisaine määratlemine (mida uuritakse); · hüpotees (kvantitatiivse uurimuse korral); · uurimuse meetodid, etapid ja ajakava; · mõned olulised kirjandusallikad; · juhendaja nimi ja allkiri. Lõputööde (v.a doktoritööde) teemad ja juhendajad kooskõlastab eriala kureeriva õppetooli juhataja ja kinnitab osakonna juhataja kaitsmisele eelneval semestril 1 1 akadeemilises kalendris kehtestatud tähtajaks. Lõputöö kava esitamise tähtaeg on 15 päeva enne akadeemlises kalendris määratud tähtaaega. Vajadusel antakse kava tagasi paranduste tegemiseks
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Kadri Allikmäe KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD. dots. Kristina Nugin Tallinn 2012 Instituut Osakond Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Töö pealkiri: Kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi õpetamise metoodiline materjal 6-7-aastastele lastele Teadusvaldkond: Kasvatusteadused Töö liik: Kuu ja aasta: Lehekülgede arv: 45
programme käivitada (vaevalt keegi viitsib väga kaua programmeerimisega tegeleda, kui ta ei saa näha, kuidas see, mis ta teinud on, tegelikult töötab). Milliseid kompilaatoreid kasutada ja kust neid saab? Kuna kompilaatorid võivad üksteisest pisut erineda, siis on soovitav kasutada samu kompilaatoreid, mida on kasutatud kursuse koostamisel (vastasel juhul võib tunduda, et õppematerjalides pakutav näidisprogramm tegelikult ei töötagi). Kõik Pascali programmid on kirjutatud FreePascalis, mistõttu neile, kes otsustavad ülesannete lahendamiseks Pascalit kasutada, soovitan kasutada just seda. FreePascali puhul on tegemist vabavaraga, mistõttu võite ta muretult alla laadida. Kaasa saate ka keskkonna, kus on suhteliselt mugav Pascali programme kirjutada, kuid kuna tegemist on vabavaraga ja keskkond ise on alles arendusjärgus, siis pole ta päris töökindel. Kõik C programmid on kirjutatud Dev-C++'s, mistõttu neile, kes otsustavad
AKTIIVÕPPE MEETODID TÖÖLEHED Merlecons ja Ko OÜ 0 SISUKORD AKTIIVÕPPE MEETODID I.....................................................................5 AJALEHT...................................................................................................6 EBASELGE JA SELGE EESMÄRK..........................................................6 EBAVÕRDSED VAHENDID.................................................................10 ELUVESI...................................................................................................12 ENESEKEHTESTAMINE.......................................................................18 GRUPIKÄITUMINE...............................................................................21 HEA JA EDUKAS INIMENE.................................................................22 INTERVJUU.......................................................
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
Programmeerimise algkursus 1 - 89 Mida selle kursusel õpetatakse?...................................................................................................3 SISSEJUHATAV SÕNAVÕTT EHK 'MILLEKS ON VAJA PROGRAMMEERIMIST?'......3 PROGRAMMEERIMISE KOHT MUUDE MAAILMA ASJADE SEAS.............................3 PROGRAMMEERIMISKEELTE ÜLDINE JAOTUS ..........................................................7 ESIMESE TEEMA KOKKUVÕTE........................................................................................8 ÜLESANDED......................................................................................................................... 8 PÕHIMÕISTED. OMISTAMISLAUSE. ...................................................................................9 ................................................................................................................................................. 9 SISSEJUHATUS.......
Õpetajad peaksid kommenteerima oma mõttekäiku ülesannete lahendamisel, toetama õpilasi ja arutlema nendega kasutatud käsitlusviiside üle. Tuntumad mõtlemisoskuste õpetamisstrateegiad, mida on kasutatud erinevatel ajajärkudel. Ajaloos on korduvalt püütud leida kõige efektiivsemaid meetodeid üldiste mõtlemisoskuste arendamiseks aastasadu on levinud arvamus, et mõtlemisvõimet arendavad kõige paremini formaalsed õppeained. nt. ladina ja kreeka keel ning matemaatika. Hiljem aga levis arvamus, et ka filosoofia ja loodusteaduste õppimisel on suur mõju üldise mõtlemisvõime arengule. 19 saj. lõpus ja 20 saj. Alguses pandi suuri lootusi formaalloogikale. Seejärel aga jõuti veendumusele, et üldiste mõtlemisoskuste arengule aitab kõige enam kaasa kriitilise mõtlemise õpetamine eri õppeainetes. Kõigi nende ühisjooneks on olnud taotlus kujundada õpilastel üldine mõtlemisvõime
puudutavast infost on tahtlikult moonutatud ja eesmärgipäraselt esitatakse erinevate tahkude poolt teatud tendentslikkusega. Teaduslik info on suure tõenäosusega tõepärane, kuigi ei maksaks ka siin igaks juhuks unustada inimliku eksimuse võimalust (Õppida mõtlema 2005). Loogiline ja loogilis-analüütiline mõtlemine ei ole inimesele kaasa sündinud. Me õpime seda näit. matemaatika kaudu. Analüütilist, diskursiivset, loogilist mõtlemist arendatakse aja jooksul. Lahendite arvu järgi liigitades saame: · Divergentne e hargmõtlemine kasutatakse nende probleemide lahendamisel, mille puhul võib lahendusi olla palju. Loovus on enamasti seotud just divergentse mõtlemisega, sest midagi uut otsides ei saa silmas pidada vaid ühte kindlat lahendust. · Kovergentne e koonduv mõtlemine- kasutatakse nende probleemide lahendamisel,
Viies, parandatud trükk Toimetaja: Hele Kiisel Illustratsioonid ja graafikud: Elis Saar Korrektor: Maris Makko Kujundaja: Janek Saareoja ISBN 978-9949-489-95-4 (trükis) ISBN 978-9949-489-96-1 (epub) Trükitud trükikojas Print Best 4 Sisukord osa 0 – SISSEJUHATUS . .................... 17 OSA 2 – arvud ..................................... 75 matemaatika meie ümber ................... 20 arvuhulgad .......................................... 78 Matemaatika kui keel ....................................21 Naturaalarvud ...............................................78 Matemaatika muutub ja areneb .....................22 Täisarvud .......................................................82 Mis on matemaatika? ....................................23 Ratsionaalarvud ......
1. Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse Ped.psühh. olemus ja seos teiste ped.distsipliinidega Pedagoogilise psühholoogia eesmärk on pedagoogiliste situatsioonide analüüsivahendite omandamine ja kasutamine, et langetada põhjendatud otsuseid. Peale kiire otsustamise ja valmis lahenduste rakendamise nõuab õpetajatöö ka tegevuse tulemuste ettenägemist. Õppe-kasvatustöö mõistmisele aitavad kaasa teadmised inimkäitumise seaduspärasustest. Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb üldjuhul kas
ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused
infojuhtimist raamatukogujuhtimiseks. Seega soovitab ta infoteadust kui üldist nimetust ja ulatuslikumat uurimisvaldkonda ning raamatukogud ja teised infoteeninduskeskkonnad moodustavad infoteaduse urimisobjekti. INFOTEADUSE SEOSED TEISTE TEADUSVALDKONDADEGA Infoteadus on interdistsiplinaarne teadus ja ta on seotud paljude teadusvaldkondade ja distsipliinidega. Kõige enam leiab kirjanduses viitamist infoteaduse seos · loodusteadustega · matemaatika ja statistikaga 11 · informatsiooniteooriaga · süsteemiteooriaga · tehisintellekti ja ekspertsüsteemidega. Enamik käsitlusi paigutab siiski infoteaduse sotsiaalteaduste, loodusteaduste või humanitaarteaduste alla. Loodusteadus Paisley (1990) väidab, et infoteaduse ajalooline areng on seotud loodusteadustega, sest mõned varased uuringud pärinevad loodusteadustest
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL Eike Metspalu HEIKI VILEP JA UUSIM LASTEKIRJANDUS BAKALAUREUSETÖÖ Juhendaja: dotsent Ele Süvalep Tartu 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST ... 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine ................................................................... 6 1.2. Intertekstuaalsus............................................................................................ 7 1.3. Diletandid.......
Seda iseloomustab ehe rahvakeel ja vahetu väljenduslaad. Näiteks: JÜRI+MARI=ARMASTUS grotesk liialdav, karikeeriv kujutusviis, milles kujutatakse vastandlikke nähtusi: traagilist ja koomilist, ülevat ja madalat, tõelist ja ebatõelist. Näiteks Jüri Üdi (19481995) 1970. aastate luule. H haiku jaapani väikene loodusluuletus, mis koosneb kolmest värsist (silpide arv värssides vastavalt 5+7+5) ja sisaldab aastaajale osutavat sõna (näiteks kirsiõied kevad, kägu suvi, krüsanteemid sügis, härmatis talv). Haiku sünniajaks peetakse 16. sajandit. Selle viis täiusele jaapani suurim haikumeister Matsuo Basho (16441694). Eesti esimesed haikud kirjutas Johannes Barbarus (18901946) 1930. aastal. Haiku on olulisel kohal Jaan Kaplinski (1941), Paul-Eerik Rummo (1942), Viivi Luige (1946) luuleloomingus. Näiteks: Raudkivirahnu ränga talla alt võrsub julge värihein. (Ellen Niit.)
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Liivi Hiienurm ELAMUSEL PÕHINEVA TEEMAPARGI ARENDAMINE LASTEGA PEREDELE HÕBEVALGE MÜSTEERIUM OÜ NÄITEL Diplomitöö Juhendaja: Karin Maandi Pärnu 2012 SISUKORD Sisukord.............................................................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Teoreetilised käsitlused..................................................................................................5 1.2. Elamuse mõiste...................
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
4636 Aktiivne Aktiivne Aktiivne 116 254 96 118 ne Aktiivne Aktiivne nKuivne Aktiivne Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine kaasamine kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne Aktiivne Aktiivne Aktiivne kaasamine kaasamine Kaasam kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine ine Aktiivne kaasamineProbleemi m??ratlemise ?lesanded 87 N?ustamise
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Tiina Niin KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL Magistritöö ärijuhtimise magistri kraadi taotlemiseks (Teenuste disain ja juhtimine) Juhendaja 1: lektor/teadur Diana Eerma Juhendaja 2: lektor Heli Müristaja Tartu 2011 2 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................3 1. Kuurordikontseptsiooni disainimise teoreetilised alused........................................6 1.1. Kuurortide ja spaade ajalooline kujunemine, liigitamine ja arengutrendid. .6 1.2. Turismisihtkoha arenduse ja turunduse põhimõtted......................................13 1.3
Kuressaare Gümnaasium KRIMINAALSE KÄITUMISE VALLANDAJA KESKKOND VÕI GENEETIKA Uurimistöö Koostaja: Johanna Randmets Klass: 10A Juhendajad: Sirje Kereme ja Maidu Varik Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. KRIMINAALNE KÄITUMINE ............................................................................................ 6 1.1 Kriminaalne käitumine ..................................................................................................... 6 1.2 Kriminaal .......................................................................................................................... 6 1.3 Kriminaalne isiksus ........................................................................................
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või tead
25. emakeeleolümpiaad ,,Meedia keel" UUDISTE GEOGRAAFIA Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 11.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2010 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................................................... 3 1. Uudis................................................................................................................................................. 4 1.1. Mis on uudis?...............................................................................................................
Ning veel mõned sulud ka. Ning kui teada saada, et kõik see pikk jutt on vaid väikese programmi loomiseks, mis oma töö tulemusena ütleb "Tere", siis võib paista, et tegemist on ilmse raiskamisega. Eriti, kui mõni on varem tutvunud Basicu või Pythoniga, kus sama tulemuse saamiseks tuleb lihtsalt kirjutada print "Tere" Seetõttu veel 2000ndate aastate alguses tutvustati inimesi programmeerimisega mitmeski koolis just Basicu kaudu, sest algus on "nii lihtne". Ning kui programmid "väga suureks" - ehk siis tuhandete ridade pikkuseks - ei kasva, võib julgesti lihtsa algusega keele juurde jäädagi. Kõik vajalikud matemaatikaülesanded, kirjutamised ja arvutamised saavad tehtud. Aga millegipärast on programmidel kombeks paisuda. Ning et suureks paisunud rakenduse seest sobiv toiming üles otsida, peab lisama vajalikule käsule üha uusi ja uusi kesti. Nii nagu üheainukese
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
