Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ristsõna vastustega". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
organisatsioon, mõjutegur, suunav, grupis, kogumidvähendamine ja info jagamine (Huselid, M.A. (1995). Organisatsioonikäitumine 2014/15 Eneken Titov Joonis. Organisatsioonikäitumise kujunemine Joonis. Organisatsioonikäitumise põhiline raamistik TEST 1. Ajurünnak grupis on märksa tõhusam kui ajurünnak üksi ........ 2. Läbirääkimiste esimesed viis minutit on vaid soojendus tegelikeks läbirääkimisteks ja ei oma erilist tähtsust ........ Organisatsioonikäitumine 2014/15 Eneken Titov 3. Parim viis aidata kedagi oma eesmärkidele jõuda, on öelda neile, et nad annaksid endast parima........
12. Mida positiivset tõid juhtimisteooria arengusse klassikalised juhtimisteooriad? Neoklassikalised juhtimisteooriad Neoklassikaliste ehk uusklassikaliste juhtimisteooriate tekkimine on loogiliseks jätkuks klassikaliste juhtimisteooriate arenemisele. Neoklassikalist käsitlusviisi nimetatakse ka käitumuslikuks käsitlusviisiks. Kui klassikalise käsitluse juhtimisteoreetikute peamiseks huviobjektiks oli ametlik e. formaalne organisatsioon koos oma ülesehituse ja koostisosadega ning põhiliselt tegeleti töökorralduse ja töö lihtsustamisega, siis neoklassikalise koolkonna keskseks uurimisobjektiks on inimene. Neoklassikaline käsitlusviis e. inimeste juhtimine arenes osalt tänu praktiseerivate juhtide tähelepanekutele, et juhtimise klassikalise käsitluse seisukohtadega ei saavutata alati täielikku efektiivsust ja harmooniat töökohal. Juhid puutusid kokku probleemidega,
ja Lillian Gilbreth'id. 2. Selgitage "Hawthorne efekti" olemust. - sotsiopsühholoogiline nähtus, mille kohaselt teiste jälgiv ja hindav kohalolek mõjutab tegevuse tulemusi. Näiteks mõjutab juhtkonna või kaaslaste tähelepanu tööviljakust. - Grupiliikmed ei taha teistest halvemad olla, ollakse valmis rohkem panustama grupi nimel. - Grupis suhtlemine soodustab tulemuse saavutamist, kuna töö ei tundu enam nii rutiinne. 3. Selgitage ,,Juhtimine eesmärgi kaudu" olemust. Peter Drucker (sünd 1909 Austrias) Eesmärgi kaudu juhtimine põhineb iga töötaja eesmärkide defineerimises ja seejärel nende tegevuse võrdlemises ja juhendamises vastavalt seatud eesmärgile. Selle eesmärgiks on parandada organisatsiooni võimekust ühendades erinevaid väiksemaid eesmärke kogu organisatsioonis
loominguks ja loovaks tööd. X-teooria inimeste täielik vastand) 9) Millised on juhtimise klassikaliste ja kaasaegsete koolkondade põhierinevused? Klassikaliste koolkondade põhiomadusteks oli peamiselt fookus organisatsioonile ja selle tootlikkusele. Kaasaegsete koolkondade omaduseks on peamiselt organisatsiooni toimuvad inimsuhted ja meeskonnatöö, et töö saaks toimuda sujuvalt vms) 10) Millised on süsteemikoolkonna põhimõtted? Süsteemi koolkonna põhimõteteks on: organisatsioon on terviksüsteem, mis koosneb omavahel seotud osadest; muutus ühes lülis mõjutab tervet süsteemi; Süsteeb aitab juhtidel mõista, et igal teol on tagajärjed organisatsiooni sees või väljaspool seda; Avatud süsteem – on seotus väliskeskkonnaga. Suletud süsteem - on seotus sisekeskkonnas. 11) Milliseid omadusi eeldab situatsioonikoolkond juhtidelt? Et juht oleks paindlik, peab ta : 1. Valdama erinevaid juhtimistehnikaid ja –meetodeid.
ja rakendada. Inimeste organisatsioonilise käitumise analüüsimisel on otstarbekas keskenduda viiele aspektile: individuaalsus, grupid, organisatsiooni ülesanded ja tehnoloogia ehk töö teostamise vahendid ja võtted, organisatsiooni ülesehitus ning organisatsiooni keskkond. Psühholoogia-alased teadmised ja uurimused võimaldavad täpsemalt analüüsida kahte esimest--individuaalsust ja gruppe organisatsioonis. Üksikisikule ja gruppidele annab organisatsioon raamistiku, mis võimaldab tegevust kooskõlastada. Mida suurem on indiviidide, gruppide ja organisatsiooni vajaduste ja eesmärkide ühisosa, seda liht- sam on korrastust luua. Organisatsiooni saab muuta tegusamaks, kui inimesed saavad oma psüühilisi omadusi ja võimeid paremini kasutada (joonis 1.2.). Joonist 1.2 võib vaadelda kui raamistikku organisatsioonilise käitumise analüüsile. Juhtimise käsitlus makrotasandilt Baasteadused
Juhtimisteadusteks, mis grupi tasandiga tegelevad on samuti organisatsioonikäitumine ja personali juhtimine. Organisatsioon seda uurivad baasteadusteks on politoloogia ja antropoloogia. Organisatsiooni tasandil uurib politoloogia kontrolli, organisatsioonisisest poliitikat ja võimu. Antropoloogia aga organisatsioonikultuuri ja keskkonda. Juhtimisteadusteks, mis organisatsiooni tasandiga tegelevad on organisatsiooniteooria ja personali juhtimine. 2. Defineeri organisatsioon. Organisatsiooni sise- ja väliskeskkond ja nendevahelised seosed. Tänapäevases käsitluses on organisatsioon inimühendus, kes tegutseb koos ühiste eesmärkide saavutamiseks ja keda on iseloomustatud kindla eesmärgi, strateegia, struktuuri ja tehnoloogiaga. Sisekeskkond: · Struktuur - struktuur ehk koostiosade arv ja seosed nende vahel. Eesmärk määrab struktuuri, eesmärkide muutumisel tuleb muuta ka struktuuri.
Juhtimisteooriad jagunevad ka: inimkeskne, tulemuskeskne, protsessikeskne, väärtuskeskne, struktuurikeskne, ressursikeskne, kontrollikeskne, projektikeskne juhtimisteooria. 1.7 Mis on organisatsiooni- ja juhtimisteooria põhilised uurimisobjektid? Organisatsioooni- ja juhtimisteooria põhilised uurimisobjektid on organisatsiooni ja juhtimise olemusse ning talitlusse puutuvad seaduspärasused ja põhitõed, org ülesehitus. Uuritakse, mis on määrav ja millest tuleb lähtuda, et organisatsioon ja juhtimine oleksid tõhusad ning täidaksid oma ülesandeid hästi. 1 Juhtimise alused 1.8 Kuidas näeb välja juhtimismõtte areng ajateljel peamiste koolkondade lõikes? 1.9 Harvard Business Review 1997. aasta 75. aasta juubelinumber loetleb üles terve rea raamatuid, mis on oluliselt mõjutanud juhtimisalase mõtte arengut. Nimeta vähemalt 5 neist. SISU Skills of an Effective Administrator
+ Konfliktide olemus, konfliktide tekkepõhjused, konfliktide lahendamine. + Stressi olemus, stressi liigitus, stressist ülesaamine, konformsus. + Enesejuhtimise olemus. Harjumused enesejuhtimises. + Muutused organisatsioonis. Muudatuste elluviimise protsess. + Muutustele vastuseisu põhjused. + Õppiva organisatsiooni olemus. Organisatsiooni õppimisprofiili komponendid. + Organisatsioonis õppimist toetavad ja takistavad tegurid. + 1 Organisatsiooni definitsioon + Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke. 2 Juhtimise definitsioon + Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused.
Tõi välja 5 vajaduste gruppi,mis paiknevad hierarhiana: a) Füsioloogilised vajadused hõlmavad kõike,mis on ellujäämiseks tarvis(toit,elukoht,j.n.e.)Kui need vajadused on rahuldamata,ei motiveeri inimest mingid muud vajadused. a) Turvavajadus-vajadus tunda end turvaliselt(töökoht,elukoht,vms) b) Suhtlemisvajadus e. Kuulmisvajadus-vajadus olla aktsepteeritud,kuuluda mingisse gruppi. c) Staatuse vajadus-vajadus olla lugupeetud,omada grupis teatud staatust,võimu. d) Eneseteostuse vajadus-vajadus oma võimeid reliseerida,"midagi ära teha". Väitis,et kõrgemalseisev vajadus kerkib päevakorda alles siis,kui eelmine(madalam) on normaalsel määral rahuldatud. 4. Organisatsiooni sisekeskonna mõjurid: Sisekeskonna moodustavad inimesed,organ.kultuur ja juhtimine.Sisekeskonda on tavaliselt võimalik kontrollida.Põhilised mõjurid on sümbolid,rituaalid,müüdid,tseremooniad. 5
tööhõive struktuur. Ettevõtlus 1. Organisatsiooni ja juhtimise mõiste Organisatsioon on kindla eesmärgi saavutamiseks organiseerunud inimrühm. Organisatsiooniks ühinenud inimeste tegevus peab olema omavahel koordineeritud, kooskõlla viidud. Organisatsiooni kuulumise otsustab inimene ise, lähtudes selle eesmärkide sobivusest tema isiklike eesmärkidega. Samuti iseloomustab organisatsiooni suhteliselt pidev koostegevus. Organisatsiooni mõistet saab määratleda järgmiselt: Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. 5 Organisatsioon on süsteem, mille allsüsteemid on inimesed, struktuur ja tehnoloogia. Organisatsioonilist käitumist mõjutab ka keskkond, milles organisatsioon töötab.
On eesmärkide saavutamine, teiste inimeste abil. On funktsioon või tegevuse liik; protsess; juhtimise organ või aparaat; inimeste kategooria; teadus ja kunst. Kindlustab inimeste koostegemise koordineerimise. 2. Organisatsiooni mõiste on inimühendus, kes tegutseb koos ühiste eesmärkide saavutamiseks ja keda on iseloomustatud kindla eesmärgi, strateegia, struktuuri ja tehnoloogiaga. Pidev toimumine regulaarne koostegevus. Iga organisatsioon asub kindlas keskkonnas. Keskkond organisatsiooni iseärasusi määrav tegur. Org iseloomustavad: eesmärgid, struktuur, tehnoloogia, strateegia, kultuur/mikrokliima, missioon/visioon. 3. Organisatsioon kui süsteem organisatsiooni struktuur on tööriist, mille kaudu juhid suunavad ressurssi nii, et kõik tööd saaksid tehtud. Org struktuur peaks võimaldama muutusi ja uuendusi läbi viia. Org struktuur on org ametipostide vaheliste suhete mudel
KORDAMISKÜSIMUSED I 18. aprill 2010. a. 21:23 1. Mida võib nimetada organisatsiooniks? Organisatsioon on kindla inimrühma terviklik ühendus, kus juhitakse ja kooskõlastatakse konkreetseid tegevusi ühiste eesmärkide saavutamise nimel. 2. Millistest osadest koosneb organisatsioon H. Mintzbergi käsitluses? 1. Põhitegijad (töö teostajad) 2. Eesliin (vähemalt üks juht) 3. Keskliin (ühendab eesliini põhitegijatega) 4. Tehnoloogiapersonal (planeerivad ja kontrollivad teiste tegevust) 5. Abistav personal 6. Ideoloogia (organisatsioonikultuur) 3. Kuidas võib jagada äriorganisatsiooni eesmärke? 7. tootmislikud eesmärgid - turgude hõivamine; toodangu sortimendi määratlemine; 8
o nende teadmised ja oskused; o nende tegelikkuse tajumine ja väärtused. · Tehnoloogia: o masinad; o info töötlemine. · Struktuur: o ülesanded; o rollid. · Kultuur: o organisatsiooni väärtused; o juhtimisstiil. Väliskeskkond: · Majanduskeskkond majanduslikud tingimused, mille raames organisatsioon tegutseb: o Majanduskasv o Majanduse stabiilsus o Majanduskasv globaalsel turul (IKT areng, globaliseerumine, o Elatustase o Elustandard o Inflatsioon o SKP 2. Organisatsioonikarakteristikud Organisatsiooni 5 põhikarakteristikut: 1. ülesehitus ehk struktuur kas meekonnad saavad tekkida, et töötada ühise
See võimaldav personali, finantside jm üle kontrolli. Detsentraliseerimine on tsentraliseerituse vastand. See tähendab et mida madalamalt saab vastu võtta otsuseid, seda suurem on detsentraliseerituse tase. 19. Mida nimetatakse eestvedamiseks? Eestvedamine on juhtimises inimeste motiveerimine organisatsiooni eesmärkide täitmiseks. Eestvedamine on protsess, mis sisaldab mõjutamist, mis toimub grupis ning omab ühiseid eesmärke. 20. Mis on juhtimise ja eestvedamise vahe? Juhtimine on ametlik tegevus, kus olemasolevate ressursside kasutamisel jõutakse välja ettemääratletud eesmärgini. Eestvedamisel on olemas liider, kes tegeleb eelkõige inimestega (on pigem emotsionaalne tegevus) 21. Millised on erinevad teaduslikud lähenemised eestvedamise uurimisel? Eestvedamise uurimise teaduslikud lähenemised on: 1
ametinimetus. Seega on juhil kaks võimalikku teed töötajate motivatsiooni suurendamiseks: . selgitada alluvale, kuidas saavutada firmale vajalikku tulemust, mille eest ta saab oodatud tasu; 2. määrata just selline tasu, mis on alluva jaoks väärtuslik. Juht saab valida nelja võimalikku käitumisviisi vahel sõltuvalt olukorrast: . Toetav juhtimine, kui alluval on puudu enesekindlusest. Selle tulemusel peaks suurenema alluva kindlustunne ja tahe saavutada tulemust; Suunav juhtimine, kui tööülesanded on alluvale ebaselged. Alluv saab selgeks tee oodatud tasuni; Saavutamisele orienteeritud juhtimine, kui töö ei ole piisavalt väljakutset esitav. Alluv püstitab endale kõrged eesmärgid; Osalev juhtimine, kui tasustamine tundub alluvale ebaõiglane. Selguvad töötaja vajadused ja tasu muudetakse. Kõigil juhtudel peab tulemuseks olema jõupingutuse suurendamine alluva poolt, millega kaasneb ka alluva rahulolu suurenemine ja tulemuste paranemine
TMO0010 JUHTIMINE - KORDAMISEKS kevad 2015 Mida peab teadma eksamil 1. Organisatsiooni mõiste Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. 2. Juhtimise kui protsessi mõiste Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad
organisatsiooni põhitegevusega seonduvate erialateadmiste valdamine. Suhtlusoskus: oskus motiveerida inimesi, lahendada konflikte, korraldada meeskonnatööd. Kontseptuaalsed oskused: võime luua üldkäsitlus organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevas keskkonnas. 11. Klassikalised juhtimisteooriad. Hakkasid levima 20 saj. alguses. Tuginevad praktilistele tähelepanekutele, mille põhjal loodi juhtimise teooria alusmüür. Peamiseks huviobjektiks on ametlik organisatsioon, millele läheneti kui ,,masinale". Jagatakse kolme rühma: Teaduslik juhtimine: F. Taylor- lõi nn. teadusliku juhtimise koolkonna. Puutus tihedalt kokku juhtimise, töökorralduse ja tootmise efektiivsuse küsimustega. Raamatus The Principles of Scientific Management esitas teadusliku juhtimise neli põhiprintsiipi ( töö tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks/ töötaja oskused ja
piirkonda. 21. Protseduur (procedure)- tegevus, mis viiakse läbi kindlas järjekorras, kindlatel eesmärkidel, mille lõpptulemus on enamjaolt koguaeg sama. 22. Reegel (rule)- Kindlad nõudmised, mille täitmist tahetakse/soovitakse. Mida tuleb järgida. 23. Poliitika (policy)- on protsess, mille käigus erinevate sotsiaalsete subjektide sihikindla tegevuse tulemusena jõutakse otsusteni (poliitiliste otsusteni), mis määravad neist subjektidest koosnevas sotsiaalses grupis või eri gruppide vahelistes suhetes kehtivad reeglid. 24. Eesmärk (objective)- on tulevikuseisund, mille poole püüeldakse. Ehk eesmärk kujutab endast mingit kindlat lõpptulemust, mida tahetakse saavutada. Eesmärk on seisund, mitte tegevus. 25. Väliskeskkonna jälgimine (environmental scanning)- Turu olukorra jälgimine, mida oodatakse ja tahetakse. Et olla kursis turul toimuvaga. 26. Stsenaarium (scenario)- plaan, ettekirjutis, mille järgi tuleb käituda/tegutseda. 27
1) Probleemi tunnetamine 2) Põhjuste diagnoosimine ja analüüsimine 3) Alternatiivsete lahendusvõimaluste väljatöötamine 4) Sobiva variandi valik 5) Otsuste ellurakendamine 6) Tulemuste hindamine ja tagasiside Otsuste liigid: 1) Bürokraatlik – iseloomulik organisatsioonile, millel on hierarhiline struktuur 2) Professionaalne-kollegiaalne – toimub kui organisatsioon on mittehierarhiline professionaalide ja kolleegide ühendus 3) Poliitiline – Lähtudes jõudude vahekorrast organisatsioonis 15. Erinevad otsustamistehnikad. . a) INDIVIDUAALSE LOOMINGULISE MÕTLEMISE TEHNIKAD b) GRUPIVIISILISE LOOMINGULISE MÕTLEMISE TEHNIKAD
1. Defineeri organisatsioon. Organisatsiooni sise- ja väliskeskkond ja nendevahelised seosed. Tänapäevases käsitluses on organisatsioon inimühendus, kes tegutseb koos ühiste eesmärkide saavutamiseks ja keda on iseloomustatud kindla eesmärgi, strateegia, struktuuri ja tehnoloogiaga. Sisekeskkond: · Struktuur - struktuur ehk koostiosade arv ja seosed nende vahel. Eesmärk määrab struktuuri, eesmärkide muutumisel tuleb muuta ka struktuuri. · Inimesed - juht saavutab eesmärgi inimeste kaudu, kasutades ära nende tööjõudu ja intellekti.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Organisatsiooni ja juhtimise õppetool TÖÖKORRALDUS KUI ORGANISATSIOONI TOIMIMISE VÕTI Referaat Õppejõud: lektor Virve Siirde Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS ......................................................................................................................... 3 1. TÖÖKORRALDUSE PLANEERIMINE ORGANISATSIOONIS JA SELLEGA SEOTUD ENAMLEVINUD PROBLEEMID ............................................................................................. 4 2. TÖÖKORRALDUSE PARENDAMISE VÕIMALUSED ..................................................... 6 2.1. Osalusjuhtimine ................................................................................................................ 6 2.2 Meeskonnatöö ...........
ORGANISATSIOONIKÄITUMINE EKSAMI KÜSIMUSED 2014 KEVAD 1. Millised on organisatsioonikäitumises kolm uuritavat tasandit? 1. Indiviid: Kuidas leida töö, mis sobib ja meeldib (kutsumus) ja kuidas saavutada häid tulemusi? Kuidas mõista kaastöötajaid/kliente? Kuidas leida ja hoida motivatsiooni? 2. Grupp: Kuidas töötada meeskonnana efektiivselt? Kuidas lahendada konflikte meeskonnas? 3. Organisatsioon: Kuidas organisatsioon kui tervik on tulemuslikum? Kuidas viia läbi muudatusi? Mis kasu on organisatsioonikultuurist? 2. Milliste sotsiaalteadustega on organisatsioonikäitumine tihedalt seotud? 3. Mis moodustab organisatsiooni sise- ja väliskeskkonna? Sisekeskkond: Struktuur - struktuur ehk koostisosade arv ja seosed nende vahel. Eesmärk määrab struktuuri, eesmärkide muutumisel tuleb muuta ka struktuuri.
TMO0010 JUHTIMINE - KORDAMISEKS kevad 2014 Mida peab teadma eksamil 1. Organisatsiooni mõiste Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke. 2. Juhtimise kui protsessi mõiste Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine.
38. Kavandamine aitab koordineerida tegevust, vähendab ebaselgust, väheneb topelttegevus ja „tühi töö“, kontrolli võimalus. 39. Kavandamiskäik 40. Toimingute rida, mida tuleb kava koostamisel sooritada. 1. Tulevikus ühiskondliku, majandusliku ja tehnilis-tehnoloogilise keskkonna vajaduste, nõuete ja võimaluste hindamine. 2. Organisatsooni liikmete väärtushoiakute, huvide ja taotluste hindamine. 3. Rolli määratlemine, mida organisatsioon peaks muutuvas ja arenevas keskkonnas etendama. 4. Soovitud osa täitmiseks vajalike varude ja nende hankimise allikate analüüsimine. 5. Strateegia kujundamine, mis hõlmaks ja sobitaks kokku võimalused ja organisatsiooni liikmete hoiakud ja taotlused, soovitud rolli ja varud. 6. Kogu org-i pingutusi suunavate kavade koostamine. 7. Allüksustes üksikasjalike tegevusplaanide väljatöötamine 8
Organisatsiooni olemus, koostisosad ja eesmärgid Inimeste rühm, mis töötab ühiste eesmärkide nimel. Sotsiaalsed süsteemid Sotsiaalse süsteemina käsitlemine tähendab seda, et organisatsioonides toimuv tegevus allub psühholoogia ja sotsioloogia seaduspärasustele. Inimestel on psühholoogilised vajadused, sotsiaalsed rollid ja staatus. Nende käitumist mõjutavad nii nende sisemised vajadused kui ka rühm, kuhu nad kuuluvad. Vastastikune huvi Vastastikune huvi tähendab seda, et organisatsioon vajab inimesi ja inimesed organisatsiooni. Inimesed näevad organisatsioonis oma eesmärkide saavutamise vahendit, organisatsioon vajab aga inimesi oma eesmärkide saavutamiseks. Vastastikuse huvi tulemuseks on mõlemapoolne kasu. Organisatsioon on edukam, kuna tegutsetakse efektiivsemalt. Paraneb toodangu kvaliteet, teeninduskultuur, vähenevad kulud. Sellest on omakorda kasu kogu ühiskonnale. Eetika
Paindlikus b. Juhi ebaedu põhjused Orjenteerumine oma töötasule Orjenteerumine võimu sümbolitele Kõrgendatud tähelepanu oma isikule Isoleeritus teistest inimestest Oma arvamuste ja tunnete valjamine Organisatsiooni olemus 9. Organisatsiooni mõiste. a. Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. 2 Juhtimise alused: EKSAMIKS | 16. detsember 2008 b. See on grupp inimesi, kelle tegevust teadlikult suunatakse ühiste eesmärkide saavutamise poole. c. Mis on organisatsioon?
analüüs, kujutlusvõime kasutamine, mõtisklemine, kaalutsemine), valimine (valiku tegemine, otsustamine, teistelt ideede laenamine, uuendamine, leiutamine, välja mõtlemine), ideede arendamine (ideede hindamine, keerukate ideede lihtsustamine, ebasobivatest loobumine, ebaõnnestumisel üritada uuesti), ideede kaitsmine- (teistele tutvustamine ja müümine, kriitika kuulamine, eesmärgi saavutamine ja vastutuse võtmine. 20. Õppiv organisatsioon ja õppimine organisatsioonis. Õppimine toimib kui organisatsioonis on märgata pidevat muutust ja arengut. Madalama taseme õppimine toimub kitsa ülesande piires etteantud reeglite kohaselt. Kõrgema taseme õppimine esineb juhtimistasemetel. Õppimine on ka oma käitumise muutmine, õppimist vigade kaudu, väärtushinnangute muutmine, teadmiste muutmine. Õppimine võiks viia arenguni, ümberkorralduseni, isegi ümberkujundamiseni
Schein eristab kolme organisatsioonikultuuri tasandit, mis erinevad üksteisest teadvustamise määra poolest. 1. Tehiskeskkond.Keskkonna füüsilised elemendid. Sh sisekujundus, mööbel, toodang, tehnoloogia, lood, müüdid, rituaalid jms. Need peegeldavad organisatsioonis toimuvate protsesside rutiini. Tehiselemente on raske klassifitseerida ja neist arusaamiseks peab vaatleja viibima pikemat aega organisatsioonis ja grupis. 2. Väärtushinnangud.Jagatud väärtused ehk väärtused, mida organisatsioonis aktsepteeritakse. Need väärtused on kognitiivse transformatsiooni osa, mida Schein selgitab kui heade ja halbade nähtuste mõistmist. 3. Baasarusaamad.Kajastavad suhteid keskkonnaga, reaalsusega, inimloomuse olemuse käsitlust, suhtumist aktiivsuse tasemesse ja inimsuhetesse. Käibtõed, mida harva vaidlustatakse ja seetõttu on neid väga raske muuta
Firmad pööravad rohkem tähelepanu klientide eelistustele kui toodete ja protsesside juhtimisele, üha laiemalt levib ühe inimese tegev olemine korraga mitmes valdkonnas. Juhtimisteooria areng Organisatsiooni- ja juhtimisteooria kujutab endast organisatsiooni ja juhtimise seaduspärasuste ja põhitõdede kogumit. Teooria sisuks on seisukohad ja järeldused selle kohta, mis on määrav ja millest tuleb lähtuda, et organisatsioon ja juhtimine täidaksid oma eesmärgi. Senini ei ole kellelgi õnnestunud luua terviklikku ja igakülgselt põhjendatud organisatsiooni- ja juhtimisteooriat. Vastavalt sellele, missugust tähelepanu on ühele või teisele põhiküsimusele pööratud või mida eriti rõhutatud, võib välja tuua üheksa organisatsiooni- ja juhtimisteoorias valitsevat põhilist lähenemisviisi. Planeerimine
* inimesed; * tegevused; * siseehitus; * ainelised ja rahalised varad. Igal organisatsioonil on oma iseloom ! See on suhtumiste ja väärtuste kogum, mida võib nimetada veel organisatsiooni ideoloogiaks : · Organisatsiooni kombed; · Traditsioonid; · Tõekspidamised; - s.o. ORGANISATSIOONIKULTUUR Annab organisatsioonile nn. oma näo. Iseloom paneb paika mida võib ja mida mitte. Selleks, et edasi minna, muutuda, kõike paremini teha, vajab organisatsioon inimeste abi. Organisatsioonikultuuri kolm peamist allkikat: · asutajad · väline keskkond · töötajad Kiired muutused organisatsiooni ümbritsevas keskkonnas toovad kaasa vajaduse läbi viia muudatusi ka organisatsiooni sees. Organisatsioonilisi muudatusi saab edukalt ellu viia ainult juhul, kui kõik organisatsioonis töötavad inimesed neid aktiivselt toetavad. Muudatuste edukus sõltub: · töötajate hoiakutest; · eestvedamisest; · organisatsioonikultuuri omadustest.
piire ja mis organisatsiooni otseselt või kaudselt mõjutab. Mikrokeskkond, makrokeskkond. Organisatsiooni huvigrupid inimesed või nende grupid, kes mõjutavad või keda mõjutab org. eesmärkide saavutamine. · Kultuur ehk organisatsiooni sisekeskkond väärtuste, arusaamade ja mõtlemisviiside kogum, mida org. liikmed jagavad ja aktsepteerivad ning õpetavad uutele liikmetele. · Eesmärk ehk org. sisuline mõte tulemused milleni organisatsioon tahab jõuda. Oluline nende teadmine kõigi töötajate poolt. Oluline on esmalt tähelepanu pöörata keskkonna tingimustele ja alles seejärel määrata org. missioon ning sellest tulenevad eesmärgid ja tegevussuunad. Plaanid jaotuvad: pikaajalised e. strateegilised plaanid millistes tegevusvaldkondades org jätkab oma põhitegevust. Vahepealse kestusega e taktikalised plaanid (1-2 aastat) lühiajalised e operatiivplaanid suunatud konkreetsele tegevusperioodile
TMO3170 Organisatsiooni ja juhtimise teooriad ja meetodid Kordamisküsimused 1. Organisatsiooni definitsioon Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke. 2. Juhtimise definitsioon Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused
TMO0010 JUHTIMINE KORDAMISEKS KONTROLLTÖÖ nr 1 1. Mida nimetatakse organisatsiooniks, millised on organisatsiooni tunnused? Organisatsioon-inimrühm, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel. (Alas,2008) Tunnused: Organisatsioon on sotsiaalset identiteeti omav grupp, mis tähendab , et org-l on psühholoogiline tähendus igale tema liikmele. Org-i iseloomustab koordineeritus, inimeste tegevus on organiseeritud ja struktureeritud. Org-i tegevus on eesmärgistatud, on suunatud teatud tulemuse saavutamiseks. 2. Mis on organisatsiooni edukuse eelduseks? Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine. Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist koostisosa: inimesed, tegevused,
annaabi.ee 
