Päikesevalgus - vastupidavus päikesevalgusele on väiksem kui puuvillal. Bioloogilisi omadusi - viskoos on hallituse ja mikroorganismide toimele vastupidavam kui puuvill. Niisketes oludes on hallitusoht siiski olemas. Kahjurputukad viskoosist ei toitu. Füsioloogilisi omadusi Hügroskoopsus - väga suure niiskusimavusvõimega. Soojapidavus - viskoosi soojusjuhtivusvõime on suur. Elektrilised omadused –tavatingimustes ei elektriseeru. [2] Veebisait Cupro(MD) Modaalkiu ristlõikepind on ümaravõitu ja kiupind on sile. Modaal on suure tõmbetugevusega ja kõrge märgmooduliga hüdraattsellulooskiud. Tema märgtugevus on viskoosist oluliselt suurem. Koostiselt on puhas tselluloos. Modaal on kiud, millest on kõrvaldatud viskoosi puudused. Modaalkiust valmistatud tooted on mõõdupüsivamad kui viskoosil. Elastsem ja kortsumatum kui tavaviskoos. Tuhmiläikeline ja seda saab toota ka matina nagu viskoosigi.
Dk = 0,5 m ette valitud 11. Boileri hüdrauliline arvutus Boileri hüdraulilise arvutuse eesmärgiks on leida veepumba vajalik võimsus ja tekitatav surve, mis kindlustaks etteantud tootlikkuse ja vee voolukiiruse ning kataks aparaadis ja ühendustorustikus (liinis) tekkivad survekaod (rõhukaod). 6 11.1. Survekadu kohttakistuste ületamiseks boileris a) Vee sisse- ja väljavoolu ava ristlõikepind: f1 = 0,785 ds2 ; m2 f1 = 0,785 · 0,025² = 0,00049 m² b) Ühe käigu jaotuskarbi ristlõikepind: 0,785 Dk 2 f2= ; m2 z f2 = (0,785 · 0,05²) / 11 = 0,0178 m² c) Ühte käiku kuuluvate torude ristlõikepind: f3 = f1 nk ; m2 f3= 0,00049 ·6 = 0,00294 m² Valemites kasutatud ehituslikud näitajad on arvutatud (või valitud) punktis 10. d) Kohttakistustegur vee sissevoolul esimesse jaotuskarpi: 2 f1 1 = 1 - f 2
läbimõõdust jm. näitajatest. Valin boileri silindrilise väliskesta läbimõõduks Dk = 0,4 m 11. Boileri hüdrauliline arvutus Boileri hüdraulilise arvutuse eesmärgiks on leida veepumba vajalik võimsus ja tekitatav surve, mis kindlustaks etteantud tootlikkuse ja vee voolukiiruse ning kataks aparaadis ja ühendustorustikus (liinis) tekkivad survekaod (rõhukaod). 11.1. Survekadu kohttakistuste ületamiseks boileris a) Vee sisse- ja väljavoolu ava ristlõikepind: f1 = 0,785 ds2 ; m2 f1 = 0,785 0,000625 = 0,000491 m2 f1 = 0,000491 m2 b) Ühe käigu jaotuskarbi ristlõikepind: 0,785 Dk 2 0,785 0,16 f2= ; m2 f2= = 0,0114 z 11 f2 = 0,0114 m2 c) Ühte käiku kuuluvate torude ristlõikepind: f3 = f1 nk ; m2 f3 = 0,000491 3 = 0,0015 f3 = 0,0015 m2
läbimõõdust jm. näitajatest (Dk = 0,30,6 m). 5 11. Boileri hüdrauliline arvutus Boileri hüdraulilise arvutuse eesmärgiks on leida veepumba vajalik võimsus ja tekitatav surve, mis kindlustaks etteantud tootlikkuse ja vee voolukiiruse ning kataks aparaadis ja ühendustorustikus (liinis) tekkivad survekaod (rõhukaod). 11.1. Survekadu kohttakistuste ületamiseks boileris a) Vee sisse- ja väljavoolu ava ristlõikepind: f1 = 0,785 ds2 ; m2 b) Ühe käigu jaotuskarbi ristlõikepind: 0,785 Dk 2 f2= ; m2 z c) Ühte käiku kuuluvate torude ristlõikepind: f3 = f1 nk ; m2 Valemites kasutatud ehituslikud näitajad on arvutatud (või valitud) punktis 10. d) Kohttakistustegur vee sissevoolul esimesse jaotuskarpi: 2 f1 1 = 1 - f 2 e) Kohttakistustegurid vee sissevoolul jaotuskarbist torudesse:
omavateks tarvititeks võib lugeda kõiki neid, kus induktiivsus ja mahtuvus on tühised. Need on hõõglambid, küttekehad, takistid ja reostaadid. 50...60 Hz võrgusageduse või veel madalama sageduse juures on aktiivtakistus r praktiliselt võrdne sama keha takistusega alalisvoolule R. Sageduse suurenedes suureneb aktiivtakistus pindefekti mõjul juhtmes indutseeritud pöörisvoolude mõjul kulgeb vool rohkem pinnakihtides. Juhtme südamik jääb põhiliselt kasutamata, seetõttu juhtme ristlõikepind näivalt väheneb ja takistus suureneb. Aktiiv- ja induktiivtakistus vahelduvvooluringis Tegelikkuses esineb harva puhast induktiivsust,enamasti ei saa jätta arvestamata pooli mähisetraadi aktiivtakistust. Kuigi induktiivsus ja aktiivtakistus on ühe ja sama aparaadi või tarviti omadused, vaadeldakse parema ettekujutuse saamiseks pooli kui aktiiv- ja induktiivtakistuse jadaühendust. See hõlbustab asja mõistmist. Jadaühendust iseloomustab ühine vool kogu vooluringis
jm. näitajatest (Dk = 0,3–0,6 m). Dk = 0,4 m 10. Boileri hüdrauliline arvutus Boileri hüdraulilise arvutuse eesmärgiks oli leida veepumba vajalik võimsus ja tekitatav surve, mis kindlustaks etteantud tootlikkuse ja vee voolukiiruse ning kataks aparaadis ja ühendustorustikus (liinis) tekkivad survekaod (rõhukaod). 10.1 Survekadu kohttakistuste ületamiseks boileris a) Vee sisse- ja väljavoolu ava ristlõikepind: f1 = 0,785 ds2 ; m2 f1 = 0,785 * 0,0252 = 0,00049 m2 b) Ühe käigu jaotuskarbi ristlõikepind: 0,785 Dk 2 f2 ; m2 z f2 = 0,785 * 0,42 / 15 = 0,0083 m2 c) Ühte käiku kuuluvate torude ristlõikepind: f3 = f1 nk ; m2 f3 = 0,00049 * 6 = 0,00294 m2 d) Kohttakistustegur vee sissevoolul esimesse jaotuskarpi: 2 f1 1 1 f 2
pikkust pinnapiirjoont. Pindpinevusteguri ühikuks on 1 N/m = 1 J/m2 . Pindpinevustegur sõltub ka vedeliku temperatuurist : mida kõrgem on temperatuur, seda väiksem on pindpinevustegur. Samuti sõltub pindpinevustegur vedelikus olevatest lisanditest. Näiteks mõned ained (pesuvahendid, piiritus) vähendavad pindpinevust Vedeliku tõusu kõrgus kapillaartorus Seame endale ül kui kõrgele h tõuseb vedelik kapilaartorus, mille radius on r. Kuna toru ristlõikepind on ringjoon, mille pikkus l=2piir. Pindpinevusjõu def teame et pindpinevus tegur sigma= F/l. Sellest same arvutada vedeliku tõstva jõu. Tõus lakkab hetkel kui silindris olevale veele mõjub gravitatsioonijõud on saanud võrdseks pindpinevusjõuga: mg=2§*Pii*r m=Gv*Vsil H=2§/ Gv*r*g
y Joonis 3.13 Nihkepingete paarsus väändel M Koormus Ristlõikepind T Lõikepinge Sisejõud Väändepinge Joonis 3.14 3.4.3. Suurim normaalpinge väändel ja purunemine
purunemiseni. Oma katses määrasime me esmalt kuivade silikaattelliste survetugevuse ning seejärel 7 ööpäeva hiljem määrasime katsekehade survetugevused, mis olid veetnud 7 ööpäeva vees. Survetugevus arvutatakse igale proovikehale eraldi Valem 4.3.4 abil. F Rs = Valem 4.3.4 S Rs proovikeha survetugevus (N/mm2); F purustav jõud (kN); S proovikeha ristlõikepind (cm2). 5. Katsete tulemused 4 Tiheduse määramine Maht, Mass, Tihedus, Keskmised mõõtmed Keha V(cm³) (g) (kg/m³) nr. Keskmi b(mm) l(mm) h(mm) Üksik
peale. Enne katsetamist määrati survepinna mõõtmed. Tellis asetsetakse pressi keskele ja viiakse kokkupuuteni ülemise plaadiga. Proovikeha koormatakse ühtlaselt purunemiseni. Katse tulemus on toodud tabelis 4.3. Survetugevus arvutatakse valemiga: (4) kus Rs proovikeha survetugevus, N/mm²; F purustav jõud, kgf; S proovikeha ristlõikepind, cm² Tabel 4.3 Survetugevus Proovikeha mõõtmed, cm Survepind, Manomeetri Purustav Survetugevus, keskmine Prk nr a b cm² näit jõud, N kgf/cm² N/mm² N/mm² 4 11,87 11 130,6 205,3 34217 262,06 25,71 5 11,93 10,7 127,7 211,8 35300 276,54 27,13 23,2
3.1 abil. Survetugevuse arvutamisel tuleb kasutada paranduskoefitsienti 0,95 kuna üldiselt kasutatakse kuupe servapikkusega 150mm aga katses kasutati katsekehi mõõtmetega 100x100x100 mm. Survetugevuseks loetakse 3 katsekeha aritmeetilist keskmist. F Rs = 0.95 Valem 4.3.1 S Rs proovikeha survetugevus (N/mm2); F purustav jõud (kN); S proovikeha ristlõikepind (cm2). 3 5. Katsete tulemused 5.1.Survetugevus Tabel 5.2 esitab andmed survetugevuse kohta ning kehade tiheduste ja ruumalade kohta. Kehade ruumalad leiti valem Valem 5.1.2 abil. m-m1 V= Valem 5.1.2 v
Lõikesügavus t on kaugus augu D välispinnast puuri tsentrini t = 2 mm. D-d Augu ülepuurimisel leitakse lõikesügavus järgmiselt t = 2 mm. D- puuri läbimõõt, d- ava läbimõõt enne ülepuurimist. Laastu paksust a mõõdetakse suunas, mis on risti puuri lõikeservaga. Lõike laiust b mõõdetakse piki lõikeserva ja ta võrdub lõikeserva pikkusega. Laastu ristlõikepind f - lõigatud mõlema lõikeserva poolt, määratakse valemiga f = st mm2 Puuri püsivusajaks nimetatakse kahe terituse vahelist perioodi. Püsivusaega mõõdetakse minutites, praktikas võetakse puuri püsivusajaks ligikaudu 120 min. Puurimisel tekib soojus, seda põhjustavad metalli deformatsioon, spiraalsooni mööda väljuva laastu hõõrdumine, puuri tagatahu hõõrdumine vastu töödeldavat pinda jne. Suurem osa
asetatakse pressi alumisele plaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikeha koormatakse ühtlaselt kuni purunemiseni, seejuures tuleb kindlustada ta purunemine 20-60 sekundit pärast katse algust. Pressil asetseva mõõteriista abil määratakse purustav jõud. Survetugevus arvutatakse igale proovikehale eraldi valemi 3 järgi. Valem 3: Rs = F/S , kus Rs proovikeha survetugevus, [kgf/cm2]; F purustav jõud, [kgf] S proovikeha ristlõikepind, [cm2]. 3.4 Paindetugevuse määramine Enne proovikeha katsetamist määratakse tema mõõtmed veaga mitte üle 1 mm. Paindetugevuse määramiseks asetatakse tellis kahele toele, mille vahekaugus on 20,0 cm. Koormus rakendatakse tellisele tugiava keskel. Iga üksiku proovikeha paindetugevus arvutatakse valemi 4 järgi. Valem 4: Rp = (3*F*l) / (2*b*h2) Rp = proovikeha paindetugevus, [kgf/cm2]; F purustav jõud, [kgf]; l tugiava, [cm]; h proovikeha kõrgus, [cm]
Pressil asetseva mõõteriista abil määrati purustav jõud. Survetugevus arvutati igale proovikehale eraldi valemi (4) järgi. Katsel saadud tulemused märgiti kuivade kehade puhul tabelisse 4.3 ning veega immutatud katsekehade puhul tabelisse 4.4. Normaliseeritud survetugevus arvutati tabeli 4.5 järgi. RS=F/S (4) RS proovikeha survetugevus [N/mm2] F purustav jõud [N] S proovikeha ristlõikepind [mm2] 3.4 Paindetugevuse määramine Paindetugevuse määramiseks asetati tellis kahele toele, mille vahekaugus oli 20,0 cm. Koormus rakendati tellisele tugiava keskel. Iga üksiku proovikeha paindetugevus arvutati valemi (5) järgi. Katse andmed kirjutati tabelisse 4.4. Rp=3*P*l/(2*b*h2) (5) Rp paindetugevus [N/mm2] P purustav jõud [N] l tugedevaheline laius [mm] b proovikeha laius [mm]
Kui keha deformeerub oluliselt, siis valitakse 50 Pa. Peale koormuse rakendamist määratakse näit d0 mm-tes ning jätkatakse koormamist kuni 10%- lise deformatsioonini ning fikseeritakse manomeetri näit valemiga Valem 3.5.4. F 10= Valem 3.5.4 S kus, 10 katsekeha koormustaluvus, [kPa]; F koormus 10 % -lisel deformatsioonil; S katsekeha ristlõikepind. 3.5.2. Survepinge määramine kaudse meetodiga Materjalide koormustaluvus määratakse ka kaudse meetodiga, kus lähtutakse katsetatava materjali tihedusest. Koormustaluvus kaudsel määramisel arvutatakse valemi , [kPa] Valem 3.5.5 abiga. EPS-i tiheduse ja survepinge sõltuvus on toodud Graafik 3.1. 10=10,00 -81,0 , [kPa] Valem 3.5.5 Koormustaluvuse ja näivtiheduse vaheline sõltuvus 3.6
surveplaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Katsekeha koormatakse eelkoormusega 250+/- 10 Pa. Koormustaluvus arvutatakse valemiga 4. Koormustaluvus kaudsel meetodil arvutatakse valemiga 5. 10 = FS (Valem 4) 10 = 10,0 * P 0 - 81,0 (Valem 5) Kus, F-koormus 10%-lisel deformatsioonil S- katsekeha ristlõikepind 3.6 Soojusisolatsioonmaterjalide soojaerijuhtivuse määramine kaudse meetodiga Soojaerijuhtivuse määramisel kasutatakse valemit 5. Toote deklareeritud soojaerijuhtivus arvutatakse valemi 6 järgi. Soojaerijuhtivuse hinnangulise standardhälve saab arvutada valemi 7 järgi. 0,173606 = 0,025314 + 5,1743 * 10-5 * P 0 + P0 (Valem 6) Kus, -proovikeha tihedus [kg/m3]
Survetugevus arvutatakse igale proovikehale eraldi valem abil: F ƒ s= S Kus: ƒs – proovikeha survetugevus (N/mm2); F – purustav jõud (kN); S – proovikeha ristlõikepind (cm2). 5. KATSETULEMUSED 5.1. Tiheduse määramine Tabel 1: Tiheduse määramine Proovikeha mõõtmed, (mm) Ruumala Proovikeha Tihedus ρ (kg/ Prk nr. a b h V (m3) mass (g) m3) 120.00 251.00 88.00 1 121.00 250.00 87.00 0.0026 5014.8 1900 122.00 251
Pressil asetseva mõõteriista abil määrati purustav jõud. Survetugevus arvutati igale proovikehale eraldi valemi (4) järgi. Katsel saadud tulemused märgiti kuivade kehade puhul tabelisse 4.3 ning veega immutatud katsekehade puhul tabelisse 4.4. Normaliseeritud survetugevus arvutati tabeli 4.5 järgi. RS=F/S (4) RS proovikeha survetugevus [N/mm2] F purustav jõud [N] S proovikeha ristlõikepind [mm2] 4.4 Paindetugevuse määramine Paindetugevuse määramiseks asetati tellis kahele toele, mille vahekaugus oli 20,0 cm. Koormus rakendati tellisele tugiava keskel. Iga üksiku proovikeha paindetugevus arvutati valemi (5) järgi. Katse andmed kirjutati tabelisse 4.4. Rp=3*P*l/(2*b*h2) (5) Rp paindetugevus [N/mm2] P purustav jõud [N] l tugedevaheline laius [mm] b proovikeha laius [mm]
peapindadel mõjuvad normaalpinged (tõmme ja/või surve) 7.19. Mitu peapinda on koormatud varda mingipunktis ja kuidas nad paiknevad? Koormatud varda igas punktis esineb kolm ristuvat peapinda 7.20. Kuids peapingeid tähistatakse? 7.21. Mis on tasandpingus? detaili antud punktis mõjub kaks nullist erinevat peapinget 7.22. Kuidas paikneb antud punktis suurima nihkepingega sisepind peapindade suhtes? on peapindade suhtes alati 45° võrra kaldu 7.23. Kuidas paikne joonpinguse peapind? varda ristlõikepind 7.24. Kuidas arvutatakse pikke peapinge? N -varda ristlõike sisejõud, [N]; 7.25. Kuids arvutatakse pikke suurim nihkepinge? normaalpinge/2 7.26. Kuidas arvutatakse puhta painde peapinge? 7.27. Kuidas arvutatakse puhta painde suurim nihkepinge? mõjub ristlõikepinnal normaalpinge ; 7.28. Mis on ruumpingus? varda mingi punkti pingeseisund, mis on määratud kolme nullist erineva peapingega 7.29
Kehad asetatakse surveplaadi keskele ja viiakse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Katsekeha koormatakse eelkoormusega 250 10 Pa. Katsekehade 50*50*50 eelkoormus on 0,064 0,003 kgf. Katse tulemused on näidatud tabelis 4.4. Survepinge arvutatakse valemiga (3): (3) kus katsekega koormustalumus; F koormus 10 %-lisel deformatsioonil; S katsekeha ristlõikepind. Tabel 4.4 Survepinge Katsekeha ristlõike Jõud 10 % Koormus- Katsekeha mõõtmed, cm Survepind, deformatsioonil, taluvus, nr A b cm² kgf kPa keskmine EPS 80 3.1 4,90 4,95 24,26 21 86,6 EPS 80 88,2 3.2 5,00 5,00 25,00 20,5 82,0
Proovikeha asetatakse pressi alumisele plaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikeha koormatakse ühtlaselt kuni purunemiseni, seejuures tuleb kindlustada ta purunemine 20-60 sekundi jooksul peale katse algust. Pressil asetseva mõõteriista abil määratakse purustav jõud. Survetugevus arvutatakse valemiga 4. Valem 4: Rs - proovikeha survetugevus [N/mm2] F purustav jõud [N] S proovikeha ristlõikepind [mm2] Keskmise survetugevuse arvutamisel ei võeta arvesse neid tulemusi, kus survetugevus ületab enam kui 40 % keskmisest survetugevuse. Normaliseeritud survetugevuse saamiseks korrutatakse survetugevuse kujuteguriga, kujutegur leitakse interpoleerimise teel. [1] Normaliseeritud survetugevused on arvutatud valemiga 5. Valem 5: RSN normaliseeritud survetugevus [N/mm2] RS survetugevus [N/mm2] k kujutegur [0,91] 4.4 Paindetugevuse määramine
ATSETAAT Atsetaat on tselluloosatsetaatkiud, millest vähemalt 74%, kuid alla 92% hüdroksüülrühmadest on atsetüülitud. Kaubanduslikud nimetused: Carolan, Celebrete, Celanese, Dicel, Silcor . Tähtsamad atsetaati tootvad riigid on Ameerika Ühendriigid, Jaapan, Suurbritannia ja SRÜ riigid. Toodetakse puidutselluloosist või puuvillajäätmetest. Atsetaatkiudu saadakse kuivketrusmenetlusel. Ristlõikepind meenutab neljast või viiest osaliselt ühinenud sõõri. Atsetaadi niiskussisaldus on väiksem kui hüdraattsellulooskiududel. Sama tugev kui viskoos. Atsetaat on viskoosist veidi elastsem, kortsuvuselt sarnanevad. Kasutatakse nii puhtal kujul, kui segatuna. Atsetaadi kasutusalaks on tooted, mis eeldavad siidjat läiget ja langust. 5 Pidurõivasteks ettenähtud kangastes, lipsudes,
Mõõdetav rõhk tajurilt kantakse üle 15. Rotameetrid on mõeldud kasutamiseks homogeenstete läbipaistvate vedelike ja gaaside kulu mõõtmiseks suletud torustikes. Rotameetrid ei vaja tööks täiendavat toiteallikat. Rotameeter töötab järgmisel põhimõttel. Tõusva voolusega koonilisesekanalis 1, kus ristlõige suureneb, asetseb ujuk 2. Tema kõrguse kanalis määrab üheselt vedeliku kulu läbi kanali. Mida suurem on kulu, seda suurem on vooluse rõngakujuline ristlõikepind ja seda kõrgemale tõuseb ujuk kanalis. Rõhulang takistusel age ei muutu. 16. Ultrahelikulumõõtturi töö põhineb nähtusel, et ultraheli leviku faktiline kiirus liikuvas keskkonnas sõltub ultrahelikiiruse ja keskkonna liikumise kiiruse vektorite vastastikuses suhtes. Kui näiteks ultraheli ja vedelik liiguvad ühes suunas, siis aeg, mille jooksul heli läbib vedelikus teatud vahemaa L. Elektromagnetilised kulumõõturid. Elektromagnetilise e. induktsioonkulumõõturi töö põhineb
2. Mis on konstruktsiooni arvutusskeem? = ideaalse mehaanilise süsteemi Varras . üks mõõde on ülejäänud kahega võrreldes suur: graafiline kujutis koos mõõtmete ja muude tugevusanalüüsiks vajalike Varda telg = joon mis läbib ristlõikepindade keskmeid: andmetega · sirge varras; · murdjooneline varras; · kõver varras. 2.3. Miks peab arvutuskeem olema optimaalse keerukusega? Keerukas on liiga Varda ristlõikepind = varda tasandiline lõige risti teljega: · ühtlane varras; · mahukas ja liigselt lihtsustatud= arvutustulemuste lai määramatus muutuva ristlõikepinnaga varras. 2.4. Mis on detaili deformatsioon? detaili (tarindi, keha, varda) kuju ja 1.8. Kuidas on omavahel seotud aktiivsed ja reaktiivsed koormused? mõõtmete muutus (koormuste mõjudes)
pärast katse algust. Pressil asetseva mõõteriista abil määrati purustav jõud. Survetugevus arvutati igale proovikehale eraldi valemi (4) järgi. Katsel saadud tulemused märgiti kuivade kehade puhul tabelisse 4.3 ning veega immutatud katsekehade puhul tabelisse 4.4. Normaliseeritud survetugevus arvutati tabeli 4.5 järgi. RS=F/S (4) RS proovikeha survetugevus [N/mm2] F purustav jõud [N] S proovikeha ristlõikepind [mm2] 4.4 Paindetugevuse määramine Paindetugevuse määramiseks asetati tellis kahele toele, mille vahekaugus oli 20,0 cm. Koormus rakendati tellisele tugiava keskel. Iga üksiku proovikeha paindetugevus arvutati valemi (5) järgi. Katse andmed kirjutati tabelisse 4.4. Rp=3*P*l/(2*b*h2) (5) Rp paindetugevus [N/mm2] P purustav jõud [N] l tugedevaheline laius [mm] b proovikeha laius [mm]
3.KIUDUDE EHITUS Tekstiilkiududel saab uurida ja kirjeldada: *füüsikalist ehitust, *keemilist ehitust. Kiu ehitusest üldise ettekujutuse võib saada palja silmaga, täpsema ehituse kohta tuleb kasutada juba spetsiaalseid seadmeid ja uurimismeetodeid nagu elektronmikroskoopia, infrapunakiirguse, valgus- ja röntgenkiirte abil uurimist, termoanalüüse jm. Selleks et kirjeldada kiuehitust on vaja teada ja kasutada kindlaid mõisteid. 3.1.MÕISTE "KIUD" Mõiste "KIUD" liigitatakse: *TEKSTIILKIUD *ELEMENTAARKIUD JA ELEMENTAARNIIDID *TEHNILISED KIUD *FILAMENTKIUD *STAAPELKIUD. *TEKSTIILKIUD painduvad ja tugevad moodustised, pikkus ületab palju kordi läbimõõdu - vähemalt 1000 korda kasutatakse tekstiilitööstuses. *ELEMENTAARKIUD - kiud , mis on jagamatud peenkiud, n:puuvill, vill *ELEMENTAARNIIDID pikad jagamatud üksikkiud, n:looduslik siid, tehis- ja sünteetilised kiud *TEHNILISED KIUD - looduslikud taimkiud, mis koosnevad omavahel pektiiniga ühen...
Reynoldsi arvu ja suhtelise kareduse. 28. Torude ekvivalentkaredusi mõiste Ekvivalentkaredust e defineeritakse kui sellist liivkaredust mis põhjustaks vaadeldava läbimõõduga torus tegelikuga võrdse survekao. 29. Bernoulli võrrandi rakendamine voolukiiruse ja vooluhulga määramisel. 30. Torustiku karakteristika mõiste. Mis on lihttorustik, liittorustik ja paralleeltorustik? Lihttorustikuks nim torustikku mille ristlõikepind on kogu ulatuses samasugune. Liittorustik koosneb järjestikku asetatud erineva ristlõikega torudest, kusjuures vooluhulk on sama. Paralleeltorustik koosneb kahest või enamast kõrvuti asetatud torust, kusjuures erinevate torude vooluhulgad võivad olla erinevad. 31. Pumpade liigituse printsiibid, pumba tööparameetrid, mis on pumba tõstekõrgus? Pumpasid liigitatakse kasutusala järgi, energiallika järgi ja tööpõhimõtte järgi. Tööpõhimõtte
Vaibakiud 20 - 200 4,4 - 28 Viskooskiudude hügroskoopsus normaalsetes tingimustes on ligikaudu sama mis looduslikul siidil. Vee mõjul viskooskiu tursub ja kaotab oma tugevusest 50-60%, mis on tema oluliseks puuduseks. Kuivamisel taastub endine tugevus. Niiskes olekus suureneb kiu venivus, kuid niigi väike elastsus väheneb veelgi. Maksimaalse veeimavuse puhul suureneb viskooskiu ristlõikepind 45-60%, pikkus kuni 5%. Lühiajaline viskooskiu kuumendamine isegi kuni 160°C-ni ei põhjusta erilisi muutusi, kuid kestev kuumuses (120°C) hoidmine muudab nad murduvaks ja vähendab tugevust. . Ta talub kuumust nagu puuvill, kuid triikimistemperatuur peab olema madalam. Põlemisel käitub nagu puuvill, seega põleb samuti suure leegiga, kiiresti ja tunda on puupõlemise lõhna. Leeliste mõjul viskooskiu tursub ja nõrgeneb, kuid kestval mõjutamisel isegi lahustub.
kindlustada ta purunemine 20-60 sekundit pärast katse algust. Pressil asetseva mõõteriista abil määratakse purustav jõud. Survetugevus arvutatakse igale proovikehale eraldi valemi järgi: 𝐹 𝑓𝑠 = (Valem 4) 𝑆 Kus: 𝑓𝑠 – proovikeha survetugevus [N/mm²] F – purustatav jõud [N] S – proovikeha ristlõikepind [mm²] 3 Survetugevus arvutatakse kui aritmeetiline keskmine 5 proovikeha katsetulemustest täpsusega 0,1 N/mm². Keskmise survetugevuse arvutamisel ei võeta arvesse neid tulemusi, kus survetugevus ületab enam kui 40% keskmise survetugevuse. Normaliseeritud survetugevuse saamiseks korrutatakse survetugevus kujuteguriga. Vaata Tabelid 5.3.1.1 ja 5.3.2.1. 4.4. Paindetugevuse määramine
antud materjali kasutamisel. 2.3 Võrrelda katsest saadud tulemusi kirjanduses toodud arvutusvalemite kasutamisel saadud tulemustega. 2.4 Esitada graafiliselt kihi poorsuse, kõrguse ja takistuse sõltuvused õhu kiirusest aparaadi vabas ristlõikepinnas. 3. Katseseadme kirjeldus Keevkihi aparaat (joonis 1) kujutab endast 94 mm läbimõõduga kolonni (1), milles on rest (2) (ava läbimõõt 2 mm, vaba ristlõikepind 20% kogu ristlõikepinnast). Teraline materjal laaditakse lehtri abil aparaati kolonni seinas oleva luugi (3) kaudu. Materjalist juhitakse läbi õhuvool, mis tekitatakse ventilaatoriga (4). Kolonni suunatud õhu kulu mõõdetakse diafragmaga (5), diferentsiaalmanomeetrite näitude abil (6 ja 7). Manomeetrid on ühendatud paralleelselt. Mikromanomeetrit (6) kasutatakse väikeste rõhulangude mõõtmiseks. Õhu kulu
Kui katsekeha deformeerub eelkoormusega 250 Pa oluliselt siis valitakse eelkoormuseks 50 Pa. Peale eelkoormuse rakendamist määratakse rakendamist määratakse joonlaual näit d 0 mm- tes. Katsekeha koormatakse ühtlaselt kiirusega d/10 (d=katsekeha paksus) mm/min kuni katsekeha 10%-lise deformatsioonini ning fikseeritakse manomeetri näit. Koormustaluvus arvutatakse valemiga 4. Valem 4. =F/S [kPa] - katsekeha koormustaluvus [kPa] F koormus 10%-lisel deformatsioonil [kgf] S katsekeha ristlõikepind [mm2] 4.5.2 Survepinge (koormustaluvuse) määramine kaudse meetodiga Kaudsel määramisel lähtutakse katsetatava materjali tihedusest. Koormustaluvus kaudel määramisel arvutatakse valemi 5 järgi. EPS tiheduse ja survetugevuse sõltuvus on toodud graafikul 1. [2] Valem 5. =10,0* 0 81,0 [kPa] 0 proovikeha tihedus proovikeha koormustaluvus [kPa] 4.6 Soojusisolatsioonmaterjalide soojaerijuhtivuse määramine kaudsel meetodil
Kui katsekeha deformeerub eelkoormusega 250 Pa oluliselt siis valitakse eelkoormuseks 50 Pa. Peale eelkoormuse rakendamist määratakse rakendamist määratakse joonlaual näit d 0 mm- tes. Katsekeha koormatakse ühtlaselt kiirusega d/10 (d=katsekeha paksus) mm/min kuni katsekeha 10%-lise deformatsioonini ning fikseeritakse manomeetri näit. Koormustaluvus arvutatakse valemiga 4. Valem 4. =F/S [kPa] - katsekeha koormustaluvus [kPa] F koormus 10%-lisel deformatsioonil [kgf] S katsekeha ristlõikepind [mm2] 4.5.2 Survepinge (koormustaluvuse) määramine kaudse meetodiga Kaudsel määramisel lähtutakse katsetatava materjali tihedusest. Koormustaluvus kaudel määramisel arvutatakse valemi 5 järgi. EPS tiheduse ja survetugevuse sõltuvus on toodud graafikul 1. [2] Valem 5. =10,0* 0 81,0 [kPa] 0 proovikeha tihedus proovikeha koormustaluvus [kPa] 4.6 Soojusisolatsioonmaterjalide soojaerijuhtivuse määramine kaudsel meetodil
m28 proovikeha mass veega immutatult, [g] m proovikeha mass kuivatatult, [g] Vbr katsekeha ruumala, [cm3] [3] Rp katsekeha paindetugevus, [kgf/cm2] F purustav jõud, [kgf] l tugiava, [cm] h katsekeha paksus, [cm] b katsekeha laius, [cm] 1 kgf/cm2 = 98,0665 kPa [4] katsekeha koormustaluvus, [kgf/cm2] F koormus 10%-lisel deformatsioonil, [kgf] S katsekeha ristlõikepind, [cm2] [5] katsekeha koormustaluvus, [kPa] katsekeha tihedus, [] [6] soojaerijuhtivus, [] toote tihedus, [] [7] deklareeritud soojuserijuhtivus, [] keskmine soojuserijuhtivus, [] soojaerijuhtivuse hinnanguline standardhälve, k katsetulemuste arvuga seotud tegur, k=2,07 7. Järeldused Valge EPS plaadi tiheduseks saime 13,2 kg/m3. Veeimavus massi järgi tuli 122,7 % ning mahu järgi 1,63 %.
maksimaalväärtuse freesi hamba töödeldava detailiga kontaktist väljumise momendil, mille järel langeb miinimumini. Tulemuseks on freesi ebaühtlane koormamine, mis tekitab tõukeid lõikeprotsessis. Kruvihammastega freesi kasutamisel ei muutu ainult laastu paksus, vaid ka laius. Kruvihammastega freesiga freesimisel võib luua niisuguseid tingimusi, et lõikeprotsessi mis tahes momendil on laastu summaarne ristlõikepind konstantne. Silinderfreesiga freesimisel võib kasutada kahte kinemaatilist skeemi. Vastufreesimisel on freesi ja tooriku kontakti tekkimiskohas freesi pöörlemis- ja tooriku ettenihkesuunad vastassuunalised. Pärifreesimisel on freesi ja tooriku liikumised samasuunalised . Vastufreesimisel muutub laastu paksus nullist maksimaalväärtuseni , pärifreesimisel maksimaalselt nullini. Seejuures püüab vertikaalne lõikejõu komponent vastufreesimisel toorikut laualt lahti tõmmata.
peapindadel mõjuvad normaalpinged (tõmme ja/või surve) 7.19. Mitu peapinda on koormatud varda mingipunktis ja kuidas nad paiknevad? Koormatud varda igas punktis esineb kolm ristuvat peapinda 7.20. Kuids peapingeid tähistatakse? 7.21. Mis on tasandpingus? detaili antud punktis mõjub kaks nullist erinevat peapinget 7.22. Kuidas paikneb antud punktis suurima nihkepingega sisepind peapindade suhtes? on peapindade suhtes alati 45 ° võrra kaldu 7.23. Kuidas paikne joonpinguse peapind? varda ristlõikepind 7.24. Kuidas arvutatakse pikke peapinge? N -varda ristlõike sisejõud, [N]; 7.25. Kuids arvutatakse pikke suurim nihkepinge? normaalpinge/2 7.26. Kuidas arvutatakse puhta painde peapinge? 7.27. Kuidas arvutatakse puhta painde suurim nihkepinge? mõjub ristlõikepinnal normaalpinge ; 7.28. Mis on ruumpingus? varda mingi punkti pingeseisund, mis on määratud kolme nullist erineva peapingega 7.29. Kuidas põhimõtteliselt ruumpingust analüüsitakse?
pinnale. Lõikeprotsessi karakteristikud freesimisel: 1) Freesimise kinemaatilised karakteristikud: Pealiikumine on freesi pöörlev liikumine, kust saadakse lõikekiirus m/min. 2) Freesimise geomeetrilised karakteristikud: Lõikesügavus t on töödeldud ja töödeldava pinna vaheline kaugus, mõõdetuna risti ettenihkele, mm. Freesimise laius B on freesi ühe läbimiga töödeldud pinna laius mm. Summaarne ristlõikepind oleneb samaaegselt kontaktisolevate hammaste arvust ja lõikesolevate hammaste hetkelistest pöördenurkadest töötsükli kestel. Vastufreesimisel on freesi ja tooriku kontakti tekkimiskohas freesi pöörlemise- ja tooriku ettnihkesuunad vastassuunalised. Vastufreesimisel püüab vertikaal lõikejõud toorikut laualt lahti tõmmata. Pärifreesimisel on freesi ja tooriku liikumised samasuunalised. Vastufreesimisel muutub laastu paksus nullist maksmaalväärtuseni, pärifreesimisel maksimaalselt
süüdata. Alpakavill ei ole nii säbar kui lambavill, mistõttu ei ole ta ka nii elastne. Ka tugevus on väiksem kui lambavillal, mistõttu ketramisel kasutatakse suuremat keeret, mis vähendab mingil määral aga lõnga pehmust. [2] Alpakakiud on 200-300 mm pikk, peenus on võrreldav keskmise peenusega ja peene lambavillaga. Alpakavillast kangad on hästi drapeeruvad ja neil ei teki pillingut. Kiu pinna soomuselisus ei ole peaaegu nähtav, kiu ristlõikepind on ovaalne või ümmargune. [4: 152] 5.3 Katekooriad villa peensuse järgi Keskmine kiudude jämedus on 15-60 mm. Sellise kiu tugevus niiskuse mõjul väheneb ja vill on keskmise venivusega. Nagu ka lambavillal, saavutatakse tekstiiltoodete elastsus kiu loomuliku säbaruse tõttu. [6] Royal Alpaca (vähem kui 19 ) Baby Alpaca (22,5 ) Superfine Alpaca (26,5) Huarizo (29 ) Coarse /jäme/ (32) Mixed Pieces /lühikiud/ (üle 30)
nii elastne. Ka tugevus on väiksem kui lambavillal, mistõttu ketramisel kasutatakse suuremat keeret, mis vähendab mingil määral aga lõnga pehmust. [2] 10 Alpakakiud on 200-300 mm pikk, peenus on võrreldav keskmise peenusega ja peene lambavillaga. Alpakavillast kangad on hästi drapeeruvad ja neil ei teki pillingut. Kiu pinna soomuselisus ei ole peaaegu nähtav, kiu ristlõikepind on ovaalne või ümmargune. [4: 152] 5.3 Katekooriad villa peensuse järgi Keskmine kiudude jämedus on 15-60 mm. Sellise kiu tugevus niiskuse mõjul väheneb ja vill on keskmise venivusega. Nagu ka lambavillal, saavutatakse tekstiiltoodete elastsus kiu loomuliku säbaruse tõttu. [6] Royal Alpaca (vähem kui 19 μ) Baby Alpaca (22,5 μ) Superfine Alpaca (26,5μ) Huarizo (29 μ) Coarse /jäme/ (32μ) Mixed Pieces /lühikiud/ (üle 30μ)
y x x y y Joon. 1.3 Varras üks mõõde on ülejäänud kahega võrreldes suur: Varda telg = joon mis läbib ristlõike- Varda ristlõikepind = varda tasandi- pindade keskmeid: line lõige risti teljega: · sirge varras; · ühtlane varras; · murdjooneline varras; · muutuva ristlõikepinnaga · kõver varras. varras. Plaat üks mõõde on kahe ülejäänuga võrreldes väike.
3 ning avast väljavoolava vedeliku kiirus on . Vedeliku reaalsel väljavoolamisel avast kulub kõrgusega H vedeliku samba survest osa avas vedeliku voo ristlõikepinna vähenemisest tingitud takistuse ning hõõrdetakistuse ületamiseks. Seetõttu võib avast väljavoolava vedeliku reaalse kiiruse avaldada järgmiselt: kus -parandustegur, mida nimetatakse ka kiiruskoefitsendiks. Kuna väljavoolava vedeliku joa ristlõikepind S0 avas on suurem joa ristlõikepinnast S2 tema kõige kitsamas kohas, siis on vedeliku kiirus w0 avas väiksem kui w2. Sel juhul , kus on vedeliku joa kokkusurutavuse koefitsent ja kulukoefitsent. Kulukoefitsent määratakse tavaliselt katseliselt. Kulukoefitsendi väärtus sõltub väljavoolava vedeliku kiirusest ja omadustest ning ava kujust. Tihti leitakse käsiraamatutest. Vedelike
7.2.4. Joonpingus Joonpingus: = koormatud detaili antud punktis on ainult üks nullist erinev (ühemõõtmeline pingus) peapinge (1 0; 2 = 0; 3 = 0) Joonpingust võib analüüsida kui tasandpinguse Joonpinguse peapind erijuhtu (Joon. 7.11), võttes tasandpinguse peapingete = varda ristlõikepind avaldistes vastavad pingeväärtused võrdseteks nulliga. Koormatud detail Punkti K joonpingus K 2 = 0 Ristpindadega mahuelement varda sees punktis K =0
Kui =1,1; hkr p=0,455*3Q2/p. !Ümmarristlõige. Arvutatakse graafiku abil. Leitakse (Q2/g)/d5/2, kõveralt vaatame (A3/B)/d5/2 ja siis selle järgi h/d. Otsitav hkr=(h/d)d. 7.Mõõdukalt ebaühtlase ...dif võrr: Leiame Bernoulli võrrandi järgi: dh/dl=i0-Q2/C2A2R(1-C2R/gA A/l)/1-Q2B/gA3. Loodussängi jaoks ei sobi, kuid korrapärasele küll. Seda võrrandit lihtsustusteta integreerida ei saa, kuid võrrand muutub lihsamaks, kui tegemist on prismaatilise sängiga, siis sõltub ristlõikepind ainult voolu sügavusest ja A/l=0. Et CAR=K on vooluhulgamoodul ning Q 2B/gA3=Er, siis same dh/dl=i0-(Q2/K2 )/1-Fr. Kui vool oleks ühtlane, saaks vooluhulka avaldada normsügavuse h0 vastavate ristlõikeelementide kaudu: Q=C0A0R0i0=K0i0, siis dh/dl=i0 1-(K0/K)2/1-Fr, kus K0 on ühtlase voolu vooluhulgamoodul. 8.Vabapinna võimalikud kujud avasängis: Kui teadaoleva ristlõikega pärilanguga (i0>0)prismaatilises sängis voolab vooluhulk Q, siis võib
Sellise kalduvusega on termotöödeldavad AlCuMg ja AlSiMg sulamid. Keevismetalli tardumine enne põhimetalli tardumist tekitab pragude riski, kuna sula metalliterade piirid võivad olla veel sulas olemas ja kahanemispinged võivad kutsuda esile pragusid. Pragude vältimiseks on vaja kasutada kõrgemalt legeeritud lisametalli. Kraaterpraod keevisõmbluste lõpetuskohtades on tingitud valest keevitustehnikast. Al-sulamites ei esine klassikalist vesinik- e. külmpragusid. Kui keevisõmbluse ristlõikepind on liiga väike, siis võivad tekkida pärast jahtumist keevisõmbluses praod suurte sisepingete tõttu. Kasutatavad keevitusprotsessid Gaaskeevitus- Kasutatakse taandavat hapnik-atsetüleenleeki ja räbustit. Keevitatakse puhast Al ja mittekarastatuvaid sulameid. Kasutatakse remontkeevitust. Ei ole tunnustatud keevitusprotsess. Elektroodkeevitus valatud detailidele- Kasutatakse remondiks. Ei ole tunnustatud protsess. Keevitatakse välitingimustes
joonis 5.1(a)], siis on tegemist väikese ekstsentrilisusega), vastasel korral suu- re ekstsentrilisusega. Joonis 5.1 Tõmmatud ristkülikulise ristlõike deformatsioonid ja pinged täisnurkse pingejaotuse korral 5.2. Tsentriliselt tõmmatud ristlõige Tsentriliselt tõmmatud elemendi kandevõime on tagatud, kui on rahuldatud tingimus NEd NRd = fydAs, (5.1) kus As - kogu pikiarmatuuri ristlõikepind. 5.3. Ekstsentriliselt tõmmatud ristkülikuline ristlõige Väikese ekstsentrilisusega ristlõige Antud ristlõike tugevustingimused armatuuri As1 ja As2 suhtes saame, vaadeldes piirseisundis momentide tasakaalu telje s2-s2 ja s-s suhtes: (Ne')Ed (Ne')Rd = fydAs1(d1-d2); (5.2) (Ne)Ed (Ne)Rd = fydAs2(d1-d2). (5.3)
2g ning avast väljavoolava vedeliku kiirus on w 2=√ 2 gH . Vedeliku reaalsel väljavoolamisel avast kulub kõrgusega H vedeliku samba survest osa avas vedeliku voo ristlõikepinna vähenemisest tingitud takistuse ning hõõrdetakistuse ületamiseks. Seetõttu võib avast väljavoolava vedeliku reaalse kiiruse avaldada järgmiselt: w 2=φ √ 2 gH kus φ-parandustegur, mida nimetatakse ka kiiruskoefitsendiks. Kuna väljavoolava vedeliku joa ristlõikepind S0 avas on suurem joa ristlõikepinnast S2 tema kõige kitsamas kohas, siis on vedeliku kiirus w0 avas väiksem kui w2. Sel juhul w 0=εw 2=εφ √ 2 gH=α √ 2 gH , S2 kus ε = on vedeliku joa kokkusurutavuse koefitsent ja α =εφ – kulukoefitsent. S0 Kulukoefitsent α määratakse tavaliselt katseliselt. Kulukoefitsendi väärtus sõltub väljavoolava vedeliku kiirusest ja omadustest ning ava kujust
Tugevusanalüüsi alused 15. PINGETE KONTSENTRATSIOON JA VÄSIMUSTUGEVUS · materjalis mõjuvad vahelduvpinged ja -deformatsioonid; · materjali defekti või muu pingekontsentraatori asukohas hakkab (nominaalsest suuremate pingeväärtuste toimel) arenema pragu (väsimuspragu); · vahelduvkoormuse toimel pragu suureneb (materjal väsib) ja ristlõikepind väheneb; · detail puruneb tegeliku ritlõikepinna vähenemise tõttu (Joon. 15.10). NB! Ka staatiline koormus on tavaliselt Väsimuspurunemise pind vaid näiliselt staatiline (Kõik masinates esinevad vibratsioonid on võimalikud vahelduvpingete ning seega ka
Traaversi otstele on riputatud raskused . Vedelik ( vesi või õli ) pumbatakse akumulaatorisse mööda toru D . Akumulaatori silindrisse pumbatav vedelik surub kolvi üles. Kui kolb jõuab ettenähtud kõrgeimasse ülemisse asendisse , siis lülitub pump automaatselt välja. Kui tähistada kolvi kaal tähega G ja tema liikumistee ( tõstekõrgus ) tähega H , siis akumulaatorisse kogutud energia võrdub korrutisena GH , vedelikus tekitatud hüdrostaatiline rõhk p= G / F , kus F on kolvi ristlõikepind. Vedeliku rõhk p akumulaatoris ei muutu . Nimetatud rõhu all pumbatakse vedelik akumulaatorist mööda toru E hüdraulilise masinasse ( näiteks pressi silindrisse ). Selle tulemusel töötab masin ühtlase koormusega . Vedelikus tekitatud hüdrostaatiline rõhk on seda suurem ,mida väiksem on kolvi ristlõikepind. Väga väikese läbimõõduga kolb ei ole aga küllalt tugev. Seetõttu kasutatakse nendes seadmetes , kus vajatakse kõrget hüdrostaatilist rõhku ( joon ) , nn.
püsiks kütte pinnal. Settimine- turbulentse vooluga ta ei settiks. 20. Millised 3 põhitegurit määravad ära Reynoldis kriteeriumi arvväärtuse ja sellega ka voolureziimi? (Re = w * d / ) Voolukiirus, toru siseläbimõõt ja voolava vedeliku viskoossus. 21. Selgitada tootlikkuse G ja voolu ristlõikepinna suuruse f mõju vedeliku (keskmisele) voolukiirusele w. Mida suurem tootlikkus seda kiirem voolukiirus, mida suurem ristlõikepind seda kiirem on voolukiirus. 22. Vedelik voolab torustikus. Kus asub voolu ristlõikes maksimaalne, kus minimaalne voolukiirus? Keskel on maksimaalne voolukiirus, äärtes on minimaalne voolukiirus. 23. Millisel juhul tuleb protsesside arvutamisel kasutada voolu ekvivalentset läbimõõtu dekv ning millistest 2 tegurist see sõltub? dekv = 4 * (F / Mp)
Sellest punktist peale muutub äravool juurdevoolust suuremaks ning veetase õhukatlas alaneb, kuni väntvõll pöördub asendisse B . Kui väntvõll jätkab pöörlemist , väheneb äravool veelgi ja lakkab siis hoopis . Katlas vabanenud ruum täitub jälle veega ja veetase hakkab uuesti tõusma. Viirutatud pinnad joonisel määravad veemahu muutuse õhukatlas : See vedeliku hulk võrdub Vmax - Vmin = 1,1 Ar = 0,55 A s , Kus A on silindri ristlõikepind , r väntvõlli raadius ja s- kolvikäik. Pumba töötamisel õhuhulk kuplites veega kokkupuutumisel ja sellega segunemisel väheneb. Väljunud õhu kompenseerimiseks on õhukuplil või pumba klapikarbi küljel õhulisamise klapp, kust pumba tööajal on võimalik kuplisse õhku juurde lisada. Kolbpumba imitorusse võib olla paigutatud ka põhjaklapp ,mille ülesanne on takistada pumba seisu ajal vedeliku väljavoolu imitorust ,et kohe peale käivitamist oleks pump tööks valmis.
1. COULOMBI SEADUS Ühe märgilised kehad tõukuvad teineteisest eemale, erimärgilised aga tõmbuvad. Punktlaenguks nim laetud keha, mille mõõtmed võib jätta arvestamata, võrreldes tema kaugusega teistest elektrilaenguid kandvatest kehadest. Jõud, millega üks punktlaeng mõjutab teist, on võrdeline mõlema laengu suurusega ja pöördvõrdeline laengute vahekauguse ruuduga. q1 q 2 Jõu siht ühtib laenguid läbiva sirge sihiga. Coulombi seadus : f k k-võrdetegur, q1,q2- vastastikuses mõjutuses 2 r ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
